Teksti suurus:

Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus

Väljaandja:Regionaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.03.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 22.03.2024, 23

Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus

Vastu võetud 20.03.2024 nr 19

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2 ja § 24 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) sekkumise 8.1 „Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks” raames antava ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk

  Toetuse andmise eesmärk on suurendada maapiirkonnas püsivalt tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet, mille tulemusel luuakse uued atraktiivsed töökohad maapiirkonda. Sellel eesmärgil toetatakse selliste tegevuste elluviimist, mis aitavad kaasa tasakaalustatud regionaalsele arengule ja maapiirkonnas püsivalt tegutsevate ettevõtjate kestlikule arengule uute tehnoloogiate või infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmise või ressursitõhususe parandamise kaudu.

§ 3.  Vähese tähtsusega abi

  Toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 145 lõikes 2 sätestatud juhul.

2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus 

§ 4.  Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse maalises või väikelinnalises asustuspiirkonnas (edaspidi maapiirkond) väljaspool Tallinnaga piirnevat Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valda §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks järgmiste tegevuste elluviimiseks:
  1) materiaalse või immateriaalse vara soetamine;
  2) ehitise ehitamine taotleja püsivas tegevuskohas maapiirkonnas.

  (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja püsiv tegevuskoht maapiirkonnas asub taotlusel nimetatud projekti elluviimise kohas.

  (3) Taotleja kavandatav tegevus (edaspidi ka projekt) peab suurendama tema konkurentsivõimet vähemalt ühe järgmise prioriteedi kaudu:
  1) taotleja jaoks uudse tehnoloogia kasutuselevõtmine;
  2) infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmine;
  3) ressursitõhususe parandamine.

  (4) Materiaalse vara soetamiseks või ehitise ehitamiseks antakse toetust, kui on täidetud järgmised nõuded:
  1) sellise materiaalse vara soetamisel, mis paigaldatakse ehitisse, on see ehitis taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa maksmisest;
  2) ehitise ehitamisel on see ehitis ja sellealune maa taotleja omandis või on ehitisealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;
  3) kui materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis, on taotlejal kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks.

  (5) Toetust ei anta komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel ja tegevuste kohta, mis on seotud justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK) kohaselt järgmiste tegevusaladega:
  1) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK-i jagu R, alajagu 92);
  2) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK-i jagu K);
  3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK-i jagu L);
  4) juriidilised toimingud ja nõustamine (EMTAK-i jagu M, alajagu 69 ja 70);
  5) rentimine ja kasutusrent (EMTAK-i jagu N, alajagu 77);
  6) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK-i jagu A).

  (6) Toetatav tegevus ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on PRIA-le esitatud, olenemata sellest, kas kõik toetatava tegevusega seotud maksed on tehtud või mitte.

§ 5.  Toetuse vorm, suurus ja määr

  (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti c kohaselt kindlasummalise maksena ning sama artikli lõike 2 punkti b kohaselt üksikjuhtumipõhiselt koostatud ja PRIA-ga varem kokku lepitud eelarveprojekti alusel.

  (2) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 200 000 eurot strateegiakava perioodil.

  (3) Toetuse minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 10 000 eurot.

  (4) Toetust antakse 15 kuni 40 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest.

  (5) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui lõikes 2 sätestatud maksimaalse suuruse ulatuses.

  (6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

  (7) Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

  (8) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

§ 6.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblikud on projekti elluviimiseks vajalikud kulud, sealhulgas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

  (2) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;
  2) käibemaks;
  3) töötasu;
  4) uuringu tegemise kulu;
  5) maa ja olemasoleva ehitise soetamise kulu;
  6) kasutatud materiaalse vara, sealhulgas masina, seadme või muu sisseseade, soetamise kulu;
  7) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud soetatava materiaalse vara kohaletoimetamise, paigaldamise või seadistamisega;
  8) turismiseaduse § 18 lõigetes 4, 7, 8, 9 ja 11 nimetatud majutusettevõtte puhul ehitise ehitamise kulu ning sellise majutusettevõtte tarbeks materiaalse või immateriaalse vara soetamise kulu;
  9) büroohoone ehitamisega seotud kulu;
  10) sõidu- või veovahendi, sealhulgas mootor-, vee-, õhu- või maastikusõiduki, liikurmasina, traktori, jalgratta, pisimopeedi, kerg-, tasakaalu- või robotliikuri, niiduki, rööbassõiduki, haagise või auto alusel valmistatud eritöömasina soetamise kulu;
  11) ehitise lammutamise kulu, kui see ei kajastu ehitise ehitamise hinnapakkumuses ega moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;
  12) enne PRIA-le taotluse esitamist tehtud kulu, välja arvatud ehitusprojekti koostamisega seotud kulu, mis ei või olla varasem kui 1. jaanuar 2023;
  13) projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 7.  Kulude mõistlikkuse tõendamine

  (1) Taotleja peab projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse mõistlikkuse ja põhjendatuse välja selgitama selles paragrahvis sätestatud viisil.

  (2) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsib taotleja üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, küsib taotleja üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt ühe hinnapakkumuse.

  (3) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse juhul, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik.

  (4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

  (5) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele järgmisi andmeid ehitise kohta:
  1) ehitise nimetus;
  2) ehitise ehitisregistri kood;
  3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada;
  4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

  (6) PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel.

  (7) Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses.

  (8) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks projekti raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

  (9) Väljaselgitatud projekti maksumuse põhjal koostab taotleja eelarveprojekti, milles esitab andmed projekti maksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud, üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad.

§ 8.  Taotleja

  Toetust antakse äriseadustiku tähenduses füüsilisest isikust ettevõtjale ja äriühingule, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), I lisa artikli 2 lõikes 2 sätestatud väikese ettevõtja määratlusele või lõikes 3 sätestatud mikroettevõtja määratlusele (edaspidi koos taotleja).

§ 9.  Nõuded taotlejale

  (1) Taotleja vastab järgmistele nõuetele:
  1) tema riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas;
  2) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
  3) tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest;
  4) ta ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;
  5) ta on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

  (2) Lisaks lõikes 1 nimetatud nõuetele vastab taotleja järgmistele nõuetele:
  1) ta on enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat;
  2) tema müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlemal kahel majandusaastal vähemalt 40 000 eurot;
  3) tema majandusaasta keskmine täistööajale taandatud töötajate arv (edaspidi töötajate arv) oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlemal kahel majandusaastal vähemalt 1,00;
  4) tema taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlema kahe majandusaasta jooksul oli aasta ringi täidetud vähemalt üks töölepingu alusel töötava töötaja töökoht, mida tõendavad taotleja makstud tööjõukulud nimetatud töötaja kohta.

  (3) Taotleja põhitegevusala ei ole jooksva majandusaasta jooksul ega olnud taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul järgmine:
  1) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK-i jagu R, alajagu 92);
  2) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK-i jagu K);
  3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK-i jagu L);
  4) juriidilised toimingud ja nõustamine (EMTAK-i jagu M, alajagu 69 ja 70).

3. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 10.  Taotluse esitamine

  (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja PRIA-le avalduse ning selles esitatud andmeid ja hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus).

  (2) Taotleja saab esitada uue taotluse pärast seda, kui tema varem esitatud taotluse kohta on PRIA teinud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Määruse alusel esitatavad taotlused ja muud dokumendid esitatakse üksnes elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu.

  (4) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

  (5) PRIA peatab asjaomasel kalendriaastal taotluste vastuvõtmise, kui PRIA-le esitatud taotlustega taotletav rahaline summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud eelarve.

§ 11.  Nõuded taotlusele

  (1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:
  1) taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;
  2) projekti, sealhulgas projekti mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi nimetus ja kirjeldus;
  3) projekti, sealhulgas projekti mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi eesmärgi ja oodatava tulemuse kirjeldus, samuti teave selle kohta, millisesse § 4 lõikes 3 sätestatud prioriteeti projekt panustab;
  4) projekti, sealhulgas projekti mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi elluviimise eeldatav lõpptähtpäev ja kavandatavate tegevuste loetelu koos nende elluviimise tähtaegadega;
  5) projekti raames loodavate uute töökohtade ametinimetused, tööülesannete kirjeldused ja kavandatavad brutotöötasud;
  6) projektiga seotud tegevusala ja sellele vastav EMTAK-i kood;
  7) taotleja püsiv tegevuskoht maapiirkonnas, kus projekt ellu viiakse;
  8) projekti, sealhulgas projekti mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi raames taotletava toetuse suurus ja kogumaksumus;
  9) taotleja jooksva majandusaasta ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta põhitegevusala ja sellele vastav EMTAK-i kood, kui see teave ei ole äriregistrist kättesaadav;
  10) taotleja töötajate arv taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud mõlema kahe majandusaasta kohta, kui see teave ei ole äriregistrist kättesaadav;
  11) teave selle kohta, kas taotleja juures oli vähemalt üks töölepingu alusel töötava töötaja töökoht taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul aasta ringi täidetud, kui see teave ei ole avalikest registritest kättesaadav;
  12) teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teave kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta;
  13) teave selle kohta, kas ja kuidas kavatsetakse rahastada omafinantseeringu osa projektist;
  14) taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks seadme soetamise korral selle seadme summaarne nimivõimsus kilovattides ja kasutatava taastuvenergia liik.

  (2) Koos taotlusega esitab taotleja järgmised andmed ja dokumendid:
  1) kulude mõistlikkust tõendavad §-st 7 tulenevad dokumendid, sealhulgas eelarveprojekt ning selles esitatud kulude suuruse aluseks olev teave ja hinnapakkumused ning ehitise ehitamise korral eelarveprojektis nimetatud ehitustööde maksumuse aluseks olevad hinnapakkumused;
  2) taotleja viimase majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui need ei ole äriregistrist kättesaadavad, ning bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele vahetult eelnenud kvartali lõpu seisuga;
  3) äriplaani lühikirjeldus selle kohta, kuidas suureneb taotleja konkurentsivõime taotluse esitamisele järgneva nelja majandusaasta jooksul, ja PRIA vormi kohane finantsprognoos viieks aastaks alates taotluse esitamise aastast;
  4) projekti elluviimisega seotud juhtide ja spetsialistide erialaste teadmiste ja töökogemuste kirjeldus, sealhulgas teave juhtide varasema juhtimiskogemuse kohta, mida on vaja taotleja § 13 lõike 5 punktis 1 sätestatud kolmanda hindamiskriteeriumi alamkriteeriumile vastavuse kindlakstegemiseks;
  5) projekti tasuvusaja arvutus mõõdetuna aastates;
  6) taotleja jaoks uudse tehnoloogia kasutuselevõtmise korral arvutus selle kohta, kui suur on sellest tulenev majanduslik mõju ettevõttele mõõdetuna eurodes;
  7) infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmise korral arvutus selle kohta, kui suur on sellest tulenev majanduslik mõju ettevõttele mõõdetuna eurodes;
  8) ressursitõhususe parandamise korral arvutus selle kohta, kui suur on sellest tulenev majanduslik mõju ettevõttele mõõdetuna eurodes;
  9) ehitise ehitamise korral selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada;
  10) ehitise ehitamise korral vähemalt põhiprojekti staadiumis ehitusprojekt või ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt;
  11) soetatava materiaalse vara paigaldamisel ehitisse, mis on taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik võlaõiguslik leping;
  12) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui soetatav materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 12.  Taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimine

  Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA.

§ 13.  Taotluse hindamine

  (1) PRIA moodustab taotluste hindamiseks ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele vastavuse kohta ettepaneku saamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad muu hulgas majandusvaldkonna eksperdid.

  (2) Hindamiskomisjon hindab taotlusi lõigetes 3–6 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel, andes igale hindamiskriteeriumile hinde vahemikus 0,00–4,00, kus kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Hindamiskriteeriumite hinded antakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

  (3) Esimene hindamiskriteerium on projekti mõju toetuse eesmärkide saavutamisele, mis moodustab 25 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:
  1) taotleja kestliku arengu võimekus, mille puhul hinnatakse taotleja müügitulu suuruse, kasumi, puhasrentaabluse, töötaja kohta loodava lisandväärtuse, töökohtade arvu ja keskmise palga muutuseid – 50 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest;
  2) loodavate uute töökohtade palgatase, mille puhul hinnatakse projekti raames loodavate uute töökohtade kavandatavat palgataset võrreldes omavahel taotluse esitamisele vahetult eelnenud perioodi kohta Statistikaameti avaldatud asjaomase maakonna keskmist palgataset ning projekti elluviimise tulemusel tööle võetavate töötajate kavandatavat palgataset – 50 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest.

  (4) Teine hindamiskriteerium on projekti põhjendatus ja realistlikkus, mis moodustab 35 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:
  1) äriplaani ja finantsprognoosi realistlikkus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on kulud ja tulud äriplaanis ja finantsprognoosis põhjendatud – 30 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest;
  2) kavandatavate tegevuste asjakohasus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd aitavad tegevused kaasa uue töökoha loomisele ning kuivõrd on eelarveprojektis esitatud kulud kooskõlas turuhindadega – 25 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest;
  3) plaanide teostatavus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd asjakohaselt on tegevused planeeritud ja kuivõrd realistlik on projekti tähtajaks elluviimine ajakava järgi – 25 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest;
  4) projekti majanduslik põhjendatus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on taotleja välja selgitanud projekti tasuvuse, kui asjakohane on tehtud tasuvusarvutus ja kui pikk on eeldatav tasuvusaeg – 20 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest.

  (5) Kolmas hindamiskriteerium on taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia, mis moodustab 20 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:
  1) personali võimekus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd aitavad juhtide ja spetsialistide erialateadmised ja töökogemus ning juhi varasem juhtimiskogemus kaasa projekti elluviimisele ja oodatavate tulemuste saavutamisele, ning milline on juhi varasem kogemus kestlike töökohtade loomisel – 50 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest;
  2) taotleja finantsvõimekus, mille puhul hinnatakse taotleja majandusaasta aruannete ja esitatud finantsprognoosi põhjal tema müügitulu, puhasrentaablust, maksevõime-, maksevalmiduse- ja võlakordajat ning krediidihinnet ja nende näitajate muutuseid, ning taotleja võimekust katta projekti elluviimisega seotud kulusid – 30 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest;
  3) projekti elluviimiseks vajalike ressursside olemasolu, mille puhul hinnatakse, kuivõrd aitavad taotleja taristu, tootmisvahendid ja personal kaasa taotleja püsivas tegevuskohas maapiirkonnas projekti oodatavate tulemuste saavutamisele – 20 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest.

  (6) Neljas hindamiskriteerium on projekti seos regionaalselt tasakaalustatud arenguga ning taotleja jaoks uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega või taotleja ressursitõhususe parandamisega, mis moodustab 20 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal:
  1) projekti mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule, mille puhul hinnatakse, kuivõrd aitab projekt kaasa töökohtade loomisele kaugemal suurematest keskustest ja kas projekt viiakse ellu linnas, linnaga piirnevas asustusüksuses või linnaga mittepiirnevas kaugemas asustusüksuses – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest;
  2) projekti seos regionaalse arengu seisukohast olulise piirkonnaga, mille puhul hinnatakse, kas projekt viiakse ellu „Regionaalse arengu tegevuskavas 2023” nimetatud vähemalt ühes regionaalse arengu väljakutsega seotud piirkonnas, milleks on Ida-Virumaa või Kagu-Eesti – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest;
  3) projekti seos taotleja jaoks uudse tehnoloogia kasutuselevõtmisega, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on tehnoloogia taotleja seisukohast uudne ja seda, kui suur on taotleja esitatud arvutuse põhjal uudse tehnoloogia kasutuselevõtmisest tulenev majanduslik mõju ettevõttele mõõdetuna eurodes – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest;
  4) projekti seos infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega ettevõttes, mille puhul hinnatakse projekti seost digitaliseerimisega selles ettevõttes ja seda, kui suur on taotleja esitatud arvutuse põhjal infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisest tulenev majanduslik mõju ettevõtte majandusnäitajatele mõõdetuna eurodes – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest;
  5) projekti seos taotleja ressursitõhususe parandamisega, mille puhul hinnatakse, kuivõrd aitab projekt kaasa keskkonnasäästlike ja kliimaneutraalsete eesmärkide saavutamisele ja seda, kui suur on taotleja esitatud arvutuse põhjal ressursitõhususe parandamisest tulenev prognoositav ressursi kokkuhoid ettevõttes mõõdetuna eurodes – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest.

  (7) Taotluse koondhinne on lõigetes 3–6 sätestatud nelja hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Kaalutud keskmise hinde saamiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi hinne vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud korrutised liidetakse. Taotluse koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata.

  (8) Kui projektil puudub hindamiskomisjoni hinnangul arvestatav seos taotleja jaoks uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega või ressursitõhususe parandamisega, saab taotlus lõikes 6 sätestatud neljanda hindamiskriteeriumi eest hinde 0,00.

  (9) Hindamiskriteeriumite miinimumnõue on, et:
  1) taotluse koondhinne on vähemalt 2,50;
  2) taotlus on saanud lõigetes 3–5 sätestatud iga hindamiskriteeriumi eest hinde vähemalt 2,00 ja
  3) taotlus on saanud lõikes 6 sätestatud neljanda hindamiskriteeriumi eest hinde, mis on suurem kui 0,00.

§ 14.  Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) PRIA rahuldab kõik nõuetekohased ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele vastavad taotlused toetuseks ettenähtud vahendite piires, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 4 alusel.

  (2) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, kui on täidetud kõik § 13 lõikes 9 sätestatud nõuded.

  (3) Kui taotlejal ei ole ehitusseadustiku kohaselt nõutavat ehitusluba või ehitusteatist, rahuldab PRIA tema taotluse tingimusel, et taotleja esitab ehitusloa või ehitusteatise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, milles on arvestatud nimetatud dokumentide saamisele kuluvat aega.

  (4) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5 alusel mitteabikõlblike kulude võrra.

  (5) Kui nõuetekohase taotluse rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, võib PRIA toetuse summat vähendada ulatuses, mis on vajalik selle taotluse rahuldamiseks, taotleja nõusolekul ning tingimusel, et taotluses kavandatud projekt viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamisega, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (6) Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

  (7) PRIA teeb taotluse osalise, täieliku või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 70 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise päevast.

5. peatükk Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine 

§ 15.  Projekti elluviimise ja kestuse nõuded

  (1) Toetuse saaja viib projekti ellu, sealhulgas täidab toetatava tegevuse eesmärgi ja saavutab projekti tulemuse, ning võtab toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

  (2) Projekti mitmes etapis elluviimise korral võib toetuse saaja ühe projekti jaotada kõige rohkem kuni neljaks eraldiseisvaks etapiks.

  (3) Ehitise ehitamist ei tohi projekti raames etappideks jagada.

  (4) Toetuse saaja tagab projekti sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).

§ 16.  Toetuse saaja kohustused

  (1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:
  1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;
  2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
  3) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule, või projekti raames soetatud või ehitatud vara sihipärast kasutamist takistavatest asjaoludest;
  4) näitab avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt.

  (2) Toetuse saaja esitab seiret või hindamist tegeva isiku või asutuse nõudmisel toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on loodud töökohtade arv, kasutatava taastuvenergia liik, mille kohta on toetust saadud ja muud toetuse seirenäitajad, ning võimaldab neil teha kohapealset vaatlust.

  (3) Toetuse saaja vastab § 9 lõike 1 punktides 1 ning 3 ja 4 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni.

  (4) Toetuse saaja vastab § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuetele kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

  (5) Toetuse saaja loob projekti elluviimise tulemusel § 15 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks vähemalt ühe uue täistööajaga töökoha projekti elluviimise asukohta maapiirkonnas ja sõlmib nimetatud töökohale võetud töötajaga töölepingu.

  (6) Toetuse saaja töötajate arv suureneb projekti elluviimisele järgnevaks majandusaastaks võrreldes taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastaga vähemalt ühe ühiku võrra.

  (7) Lisaks lõigetes 1–6 sätestatud kohustustele peavad toetuse saajal olema täidetud toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas:
  1) hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;
  2) hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on toetuse saajal tegevusluba või esitatud majandustegevusteade, kui toetust on saadud sellise tegevuse elluviimiseks, mille puhul on asjakohases seaduses sätestatud juhul nõutud, et ettevõtjal on enne sellel tegevusalal majandustegevuse alustamist tegevusluba või esitatud majandustegevusteade.

§ 17.  Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

  (1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast projekti või selle etapi täielikku elluviimist PRIA-le kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029 maksetaotluse, kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:
  1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;
  2) vara on soetatud, oma valdusesse või omandisse saadud ja hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks sihtotstarbeliselt kasutusse võetud;
  3) projekti või selle etapi eesmärk on täidetud ja tulemus on saavutatud, sealhulgas hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on projekti elluviimise tulemusel loodud vähemalt üks uus täistööajaga töökoht § 16 lõikes 5 sätestatud nõuete kohaselt.

  (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses vähemalt järgmised andmed:
  1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood;
  2) selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse;
  3) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;
  4) teave taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eesmärgi täitmise ja tulemuse saavutamise ning seda tõendavate dokumentide kohta.

§ 18.  Maksetaotluse kontrollimine

  PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja §-st 17 tulenevates dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud projekti vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ja eelarveprojektile, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

§ 19.  Toetuse maksmine

  (1) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 25 tööpäeva jooksul arvates §-st 17 tulenevate nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

  (2) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub projekti elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.

  (3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 4 alusel, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks sama seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

  (4) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

  (5) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks.

§ 20.  Dokumentide säilitamine

  Projektiga seotud dokumente säilitab PRIA vähemalt 31. detsembrini 2039.

§ 21.  Toetuse saaja andmete avalikustamine

  PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

Madis Kallas
Regionaalminister

Marko Gorban
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json