Teksti suurus:

Nõuded vedurijuhi teadmistele, oskustele ja väljaõppe üldkoolituse sisule, nõuded vedurijuhi teadmistele ja oskustele sertifikaadi saamiseks ning vedurijuhi eksamineerimise kord

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.02.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT I, 19.02.2019, 20

Nõuded vedurijuhi teadmistele, oskustele ja väljaõppe üldkoolituse sisule, nõuded vedurijuhi teadmistele ja oskustele sertifikaadi saamiseks ning vedurijuhi eksamineerimise kord1
[RT I, 29.07.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

Vastu võetud 25.06.2013 nr 44
RT I, 28.06.2013, 3
jõustumine 01.07.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
15.04.2015RT I, 22.04.2015, 125.04.2015
23.07.2015RT I, 29.07.2015, 201.08.2015, osaliselt 01.01.2016
17.03.2017RT I, 22.03.2017, 425.03.2017
05.02.2019RT I, 19.02.2019, 122.02.2019

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 45 lõike 7 ja § 452 lõike 10 alusel.
[RT I, 29.07.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse vedurijuhiloa eksamile ja sertifikaadieksamile lubamise tingimused, mis peavad olema vedurijuhiloa eksamile ja sertifikaadieksamile pääsemiseks täidetud, ning vedurijuhiloa eksami korraldamise põhimõtted.

1. peatükk Vedurijuhiloa eksamile ja sertifikaadieksamile lubamise tingimused 

§ 2.  Vedurijuhi väljaõppe üldkoolitus ning üldised kutsealased teadmised ja nõuded
[RT I, 29.07.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

 (1) Vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse eesmärk on anda teadmisi kõigi vedurijuhi ametiga seotud asjakohaste teemade kohta, keskendudes üldistele teadmistele ja põhimõtetele, mida rakendatakse sõltumata veeremi tüübist või raudteeinfrastruktuurist. Üldkoolitust on lubatud korraldada praktiliste ülesanneteta. Üldkoolitus ei hõlma teadmiste andmist konkreetse raudteeinfrastruktuuriga seotud töövõtete ja ohutus- ja kasutuseeskirjade ning kindlat liiki veeremi kohta.

 (2) Vedurijuhiloa eksamile lubatakse isik, kes on läbinud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–10 nimetatud teemasid hõlmava väljaõppe üldkoolituse ning vastab oma teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute poolest nendes sätestatule.

 (3) Vedurijuhi raudteetranspordialase töö, töökeskkonna, rolli ja ülesannete ning vedurijuhi tööülesannetega seotud ametialaste ja isiklike nõudmiste täitmiseks peab vedurijuht:
 1) üldjoontes teadma raudteetranspordis ja -ohutuses kohaldatavaid õigusakte ja eeskirju, sealhulgas vedurijuhtide sertifitseerimise, ohtlike kaupade, keskkonnakaitse, tuleohutusega seotud nõudeid ja menetlusi;
 2) mõistma tööga kaasnevaid erinõudeid ning ametialaseid ja isikulisi nõudmisi, sealhulgas töötamine põhiliselt üksi, töö 24-tunnises vahetuses, isikukaitsevahendid ja ohutus, dokumentide lugemine ja ajakohastamine;
 3) mõistma, milline käitumine on ohutuse seisukohalt oluliste ülesannete täitmisel sobiv ja milline on välistatud, näiteks ravimite, alkoholi, narkootikumide ja muud psühhoaktiivsete ainete tarvitamine ning töötamine stressi- ja väsimusseisundis;
 4) oskama selgitada alus- ja töödokumente, sealhulgas eeskirju, teenistuslikku sõiduplaani ja vedurijuhi käsiraamatut;
 5) oskama selgitada asjaomaste isikute kohustusi ja tööülesandeid;
 6) mõistma, kui oluline on tööülesannete täitmise ja töömeetodite juures täpsus;
 7) mõistma töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid, sealhulgas nõudeid käitumiseks rööbasteel või nende lähedal, käitumisnõudeid turvaliselt vedurile minemiseks või sellelt maha tulemiseks, ergonoomiat, personali ohutuseeskirju ja isikukaitsevahendeid;
 8) teadma käitumisoskusi ja -põhimõtteid, sealhulgas stressiga toimetulekuks ja erakorralistes olukordades;
 9) teadma keskkonnakaitse põhimõtteid, sealhulgas keskkonnasäästlikku sõidustiili.

 (4) Raudteetehnikatest, sealhulgas tööeeskirjade ohutuspõhimõtetest, peab vedurijuht:
 1) teadma raudteeohutuse põhimõtteid, norme ja sätteid;
 2) oskama selgitada asjaomaste isikute kohustusi ja tööülesandeid.

 (5) Raudteeinfrastruktuuri üldpõhimõtetest peab vedurijuht:
 1) teadma raudteesüsteemi ja -struktuuri põhimõtteid ning parameetreid;
 2) teadma rööbastee, jaamade ja sorteerimisjaamade üldomadusi;
 3) tundma raudteerajatisi, sealhulgas sildasid, tunneleid ja pööranguid;
 4) teadma ühe-, kahe- ja enamarajalise raudtee tööviise;
 5) teadma signalisatsiooni- ja rongijuhtimissüsteeme;
 6) tundma ohutusseadmeid, sealhulgas teljepuksi ülekuumenemise detektoreid ja tunnelite suitsuandureid;
 7) tundma energiaseadmeid, sealhulgas kontaktvõrku ja toiterööpaid.

 (6) Teabeedastuse üldpõhimõtetest peab vedurijuht:
 1) teadma teabeedastuse olulisust, vahendeid ja korda;
 2) oskama nimetada isikuid, kellega vedurijuht peab teabeedastuseks ühendust võtma, ning selgitada nende rolli ja ülesandeid, sealhulgas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personali ja teiste rongitöötajate tööülesandeid;
 3) oskama nimetada olukordi ja selgitada põhjuseid, mille korral on teabeedastus vajalik;
 4) mõistma teabeedastusviise.

 (7) Rongidest, nende koosseisust ning vedurite, vagunite, reisivagunite ja muu veeremi tehnilistest nõuetest peab vedurijuht:
 1) teadma üldisi veduriliike, sealhulgas elektri-, diisel- ja auruvedurit ning mootorrongi;
 2) oskama kirjeldada raudteesõiduki ehitust, sealhulgas pöördvankrit, kere, juhikabiini, kaitsesüsteeme;
 3) teadma märgistamissüsteeme ja nende sisu;
 4) teadma dokumente rongi koosseisu kohta;
 5) teadma pidurisüsteeme ja oskama arvutada pidurdustõhusust;
 6) oskama määrata kindlaks rongi kiirust;
 7) oskama määrata kindlaks haakeseadme maksimaalset koormust ja sellele mõjuvaid jõude;
 8) teadma rongi juhtimissüsteemi tööpõhimõtteid ja eesmärke.

 (8) Üldistest raudteetööga seotud ohtudest peab vedurijuht:
 1) mõistma liiklusohutuse põhimõtteid;
 2) teadma raudteetööga seotud riske ja nende vähendamise vahendeid;
 3) teadma ohutusalaseid juhtumeid ja mõistma, milline on sobiv käitumisviis ja reaktsioon;
 4) teadma inimestega seotud õnnetusjuhtumite korral rakendatavaid toimimisviise, sealhulgas evakueerimist.

 (9) Üldteadmistest füüsikas peab vedurijuht:
 1) mõistma ratastele mõjuvaid jõudusid;
 2) oskama selgitada kiirendamist ja pidurdamist mõjutavad tegureid, sealhulgas ilmastikku, pidurdusseadmeid, vähenenud haardumist ja liivatamist;
 3) mõistma elektrienergia põhimõtteid, sealhulgas vooluahelaid, pinge mõõtmist.
[RT I, 29.07.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

§ 3.  Raudteeveeremiga seotud teadmised ja oskused

 (1) Sertifikaadieksamile, kus hinnatakse raudteeveeremi tundmist, lubatakse vedurijuht, kes oma teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute osas vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–10 sätestatule.

 (2) Enne raudteeveeremi väljumist tehtavate katsete ja kontrollide osas peab vedurijuht oskama:
 1) koondada dokumente ja vajalikku varustust;
 2) kontrollida veduri võimsust ja veduri pardal olevatesse dokumentidesse kantud teavet;
 3) tagada ettenähtud kontrollide ja katsete abil, et vedur on võimeline töötama nõutud võimsusel ja et selle ohutusvarustus on töökorras;
 4) kontrollida ettenähtud katse- ja ohutusvarustuse kättesaadavust ja töökorras olekut veduri üleandmisel või sõidu alguses;
 5) sooritada tavalisi ennetavaid hooldustöid.

 (3) Raudteeveeremi juhtimiseks peab vedurijuht:
 1) tundma raudteeveeremi pardal olevaid juhtimisseadmeid ja näidikuid, kuid eelkõige neid, mis on seotud veojõu, pidurdamise ja liiklusohutusega;
 2) suutma avastada raudteeveeremis normist kõrvalekaldeid, teha kindlaks nende asukoht, neist teavitada, määrata kindlaks tehtavad parandustööd ning teatud juhtudel ise tegutseda;
 3) tundma raudteeveeremi ehitust, pidurdamis- ja haakeseadmeid, veermikku, ohutusvarustust, kütusepaaki, mootori toitesüsteemi, heitgaasiseadet, veeremi sees ja väljas oleva märgistuse (eelkõige ohtlike veoste transpordil kasutatavate sümbolite) tähendust, marsruudi registreerimissüsteemi, voolu- ja suruõhusüsteeme, vooluvõtu ja kõrgepinge seadmeid, sidevarustust (sealhulgas raudteeveeremi ja dispetšeri vaheline raadioside), sõidu ettevalmistust, raudteeveeremi osasid ja nende ülesandeid, puksiiriseadmeid, pidurisüsteemi (eelkõige raudteeveeremi peatamine pidurimagistraali tühjendamise abil), automaatsidurit, mootorit ja ülekannet.

 (4) Vedurijuht peab pidurite kontrolliga seoses:
 1) oskama enne rongi väljumist kontrollida ja arvestada, et rongi piduriseadmete töö vastaks vastava veeremi jaoks ettenähtud parameetritele;
 2) oskama kontrollida veduri ja rongi pidurisüsteemi erinevate osade toimimist vastavalt vajadusele enne väljumist, sõitu alustades ja sõidu ajal.

 (5) Vedurijuht peab oskama kohandada sõiduviisi ja rongi piirikiirust vastavalt liini omadustele ning suutma:
 1) võtta teadmiseks talle enne väljumist antavat teavet;
 2) määrata kindlaks rongi sõiduviisi ja piirkiiruse kiiruspiirangute, ilmastikutingimuste või signaalidega seotud mis tahes muutuste põhjal.

 (6) Vedurijuht peab juhtima rongi ja kasutama selle seadmeid rongi mittekahjustaval viisil ning oskama:
 1) kasutada kohaldatavast eeskirjast kinni pidades kõiki tema käsutuses olevaid juhtimissüsteeme;
 2) rongi käitada, arvestades haarde ja võimsusega seotud piiranguid;
 3) kasutada aeglustamiseks ja peatumiseks pidureid, arvestades raudteeveeremi omadusi ja seadmeid.

 (7) Vedurijuht peab eriolukorras:
 1) suutma tähele panna rongi juhtimisega seotud ebatavalisi olukordi;
 2) oskama rongi kontrollida ja ära tunda eriolukorrale viitavad märgid;
 3) suutma reageerida vastavalt olukorra tõsidusele ning proovida olukorda parandada, pidades alati olulisimaks raudteeliikluse ja inimeste ohutust;
 4) tundma kättesaadavaid kaitse- ja sidevahendeid.

 (8) Vedurijuht peab vahejuhtumi, õnnetusjuhtumi, tulekahju ning inimestega toimunud õnnetuse korral:
 1) oskama rakendada meetmeid rongi kaitseks ja abi kutsumiseks, kui rongis on inimesega õnnetus juhtunud;
 2) oskama tuvastada ohtlike ainete olemasolu rongi dokumendi ja vagunilehe põhjal;
 3) tundma hädaolukorras rongist lahkumise ja reisijate evakueerimise korda.

 (9) Vedurijuht peab teadma sõidu jätkamise tingimusi pärast raudteeveeremiga seotud vahejuhtumi toimumist ning:
 1) suutma hinnata, kas ja millisel tingimusel võib raudteeveerem oma sõitu jätkata pärast vahejuhtumi toimumist ja teavitama sellest operatiivselt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat;
 2) oskama otsustada, kas enne raudteeveeremiga sõitu jätkamist on vaja läbi viia ekspertiis.

 (10) Vedurijuht peab oskama kasutada meetmeid rongi peatamiseks, millega välistatakse rongi või selle osa ootamatu käivitumine või paigast liikumine ka kõige raskemates tingimustes.

§ 4.  Raudteeinfrastruktuuriga seotud teadmised ja oskused

 (1) Sertifikaadieksamile, kus hinnatakse sõidupiirkonna tundmist, lubatakse vedurijuht, kes oma teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute osas vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–9 sätestatule.

 (2) Vedurijuht peab oskama enne rongi väljumist kontrollida pidureid ja arvestada, et rongi pidurdusjõud sobiks vastavale raudteeveeremi tüübile ettenähtud nõuetele, nii nagu on määratud rongi dokumentides.

 (3) Vedurijuht peab oskama kohandada sõiduviisi ja rongi piirkiirust vastavalt liini omadusele ning:
 1) võtma teadmiseks ja täitmiseks talle antud teabe, nagu kiiruspiirangud või mis tahes muutused seoses signaalidega;
 2) oskama määrata kindlaks sõiduviisi ja rongi piirkiiruse vastavalt liini omadustele.

 (4) Sõidupiirkonna tundmise osas peab vedurijuht peab oskama ennetada probleeme ja reageerida ohutusele ja muudele asjaoludele vastavalt, samuti arvestama täpsuse vajaduse ja majandusliku aspektiga. Seetõttu peavad vedurijuhil olema põhjalikud teadmised raudteeliini ja sellel asuvate raudteerajatiste kohta, samuti olemasolevate alternatiivsete raudteeliinide ja nende rajatiste kohta. Olulised on järgmised aspektid:
 1) liikluskorraldustingimused, sealhulgas radade vahetus ja sõit üherajalisel raudteel;
 2) raudteeliini üldseisukorra jälgimine ja vajaliku teabe leidmise oskus asjaomastest dokumentidest;
 3) antud rööbasteel sobiva sõidu viisi määramine;
 4) kohaldatav raudtee liiklusjuhend ja signalisatsioonisüsteemi tähendus;
 5) töörežiim;
 6) turvangu süsteem ja sellega seotud eeskirjad;
 7) jaamade nimed ning jaamade ja plokkpostide asukoha ja kauguse kindlakstegemine, et juhtimist sellele vastavalt kohandada;
 8) ülemineku signaliseerimine erinevate töö- või energiavarustussüsteemide vahel;
 9) kiiruspiirangud vedurijuhi poolt juhitavate rongide erinevate kategooriate jaoks;
 10) topograafilised profiilid;
 11) erilised pidurdustingimused, näiteks järsu kallakuga liinidel;
 12) jaamavahe hõivamise erinevad load, nagu fooride näidud, raadio teel antavad käsud ja kirjalikud load.

 (5) Ohutuseeskirjade osas peab vedurijuht oskama:
 1) panna rongi liikuma üksnes siis, kui kõik nõutud tingimused on täidetud, sealhulgas sõiduplaan, antud korraldus või väljasõidusignaal, vajadusel teiste signaalide kasutamine;
 2) jälgima rööbastee kõrval ja kabiinis asuvaid signaale, tõlgendama neid viivitamata ja eksimatult ning tegutsema ettenähtud korras;
 3) juhtima rongi ohutult vastavalt spetsiaalsele juhtimisviisile: rakendama korraldusel sõidu eriliiki, arvestama muuhulgas ajutiste kiiruspiirangutega, sõiduga vastassuuna rajal, ohu korral signaali andmisega ja manöövri tegemisega;
 4) pidama kinni sõiduplaanijärgsetest või täiendavatest peatustest ning vajadusel täitma nende peatuste ajal reisijate teenindamisega seotud täiendavaid ülesandeid, eelkõige avama ja sulgema uksi.

 (6) Rongi juhtimise käigus peab vedurijuht:
 1) kogu aeg teadma rongi asukohta läbitaval liinil;
 2) oskama kasutada aeglustamiseks ja peatumiseks pidureid, võttes arvesse veeremit ja selle seadmeid;
 3) suutma kohandada rongi liikumist vastavalt sõiduplaanile ning igale energiasäästmise korraldusele, võttes arvesse veduri, rongi, liini ja keskkonna omadusi.

 (7) Eriolukorras peab vedurijuht:
 1) suutma tähele panna selles ulatuses, mida rongijuhtimine võimaldab, ebatavalisi raudteeinfrastruktuuri ja keskkonnaga seotud juhtumeid: signaalid, rööbastee, energiavarustus, raudteeületuskohad, rööbastee ümbrus, muu liiklus;
 2) oskama hinnata takistuse kaugust;
 3) teavitama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat võimalikult kiiresti täheldatud eriolukorra asukohast ja laadist, kontrollides teabest arusaamist;
 4) raudteeinfrastruktuuriga arvestades, tagama vajadusel liikluse ja inimeste ohutuse või võtma sellekohaseid meetmeid.

 (8) Vahejuhtumi ja õnnetusjuhtumi, samuti eraldi tulekahju ning inimesega õnnetuse korral peab vedurijuht oskama:
 1) võtta meetmeid rongi kaitseks ja abi kutsumiseks;
 2) määrata kindlaks rongi peatuskoht tulekahju korral ning vajadusel hõlbustada reisijate evakueerimist;
 3) anda tulekahju kohta võimalikult kiiresti vajalikku teavet, kui vedurijuht ise ei suuda tulekollet kontrolli alla saada;
 4) teavitada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat operatiivselt vahejuhtumi või õnnetusjuhtumi asjaoludest;
 5) hinnata, kas ja millistel tingimustel on raudteeveeremil võimalik teed jätkata.

 (9) Vedurijuhid, kes suhtlevad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga oluliste ohutusküsimuste teemal, peavad oskama vähemalt ühte asjaomase raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt kindlaksmääratud keelt. Vedurijuhtide keeleoskus peab võimaldama tal aktiivselt ja tõhusalt suhelda igapäevastes, rasketes ja hädaolukordades. Vedurijuhid peavad oskama kasutada komisjoni 14. novembri 2012. a otsuses 2012/757/EL, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega muudetakse otsust 2007/756/EÜ (ELT L 345, 15.12.2012, lk 1–76), määratletud sõnumi- ja sidemeetodit. Vedurijuhid peavad suutma B1 tasemel mõista keelt kuulata ja lugeda ning suuliselt ja kirjalikult suhelda.
[RT I, 29.07.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

§ 41.  Koolitusmeetod

  Vedurijuhi koolitusmeetod peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 03.12.2007, lk 51–78) III lisas sätestatud kriteeriumitele.
[RT I, 22.03.2017, 4 - jõust. 25.03.2017]

2. peatükk Vedurijuhiloa eksam 

§ 5.  Vedurijuhiloa eksami läbiviimine

 (1) Vedurijuhiloa eksami korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning see viiakse läbi Maanteeametis.
[RT I, 19.02.2019, 1 - jõust. 22.02.2019]

 (2) Vedurijuhiloa eksam on teooriaeksam.

§ 6.  Vedurijuhiloa eksami küsimused

 (1) Vedurijuhiloa eksami küsimused koostab ja kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kinnitatud eksami küsimused edastatakse Maanteeametile, kes sisestab need arvutipõhise eksamineerimisprogrammi andmebaasi.
[RT I, 19.02.2019, 1 - jõust. 22.02.2019]

 (2) Vedurijuhiloa eksam korraldatakse elektrooniliselt, kasutades vastavasisulist eksamineerimisprogrammi. Küsimused genereeritakse eksamipiletisse eksamineerimisprogrammi poolt eksamineerimisprogrammi andmebaasist eksami sooritamise alustamisel.

 (3) Eksamineerimisprogrammi andmebaas koosneb eksamiküsimuste moodulitest. Eksamiküsimused jagunevad järgmistesse moodulitesse:
 1) raudteeseadus;
 2) raudtee tehnokasutuseeskiri;
 3) raudtee signalisatsioonijuhend;
 4) raudtee rongiliikluse- ja manöövrijuhend.

 (4) Vedurijuhiloa eksamipilet koosneb 20 eksamiküsimusest. Eksamiküsimused genereeritakse eksamineerimisprogrammi andmebaasist nii, et eksamipilet sisaldab viit eksamiküsimust igast moodulist.

 (5) Vedurijuhiloa eksami küsimustele vastamine toimub 30 minuti jooksul alates eksamipileti genereerimisest eksami sooritajale. Vastata tuleb iga küsimuse kõikidele vastusevariantidele. Küsimus loetakse valesti vastatuks, kui kas või üks vastusevariant on vale või jäetud vastamata.

§ 7.  Vedurijuhiloa eksami tulemuste hindamine

 (1) Vedurijuhiloa eksami sooritaja võib vastata valesti neljale küsimusele. Eksimine ei ole lubatud eksamiküsimuste osas, mis puudutavad raudtee signalisatsioonijuhendit.

 (2) Vedurijuhiloa eksami tulemus märgitakse eksamineerimisprogrammi poolt sooritatuks või mittesooritatuks.

§ 8.  Vedurijuhiloa eksami tulemustest teavitamine

 (1) Maanteeamet esitab andmed vedurijuhiloa eksami tulemustest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kolme tööpäeva jooksul.
[RT I, 19.02.2019, 1 - jõust. 22.02.2019]

 (2) Vedurijuhiloa eksami tulemuse kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor hiljemalt kolme tööpäeva jooksul eksami tulemustest teadasaamisest.
[RT I, 19.02.2019, 1 - jõust. 22.02.2019]

 (3) Eksamineeritavale teatatakse vedurijuhiloa eksami tulemus vahetult pärast eksami sooritamist.

 (4) Eksamineeritav, kelle vedurijuhiloa eksami tulemused hinnati mittesooritatuks, saab õiguse sooritada eksam uuesti mitte enne 14 päeva möödumist mittesooritatuks hinnatud vedurijuhiloa eksami toimumisest. Eksamineeritav, kelle vedurijuhiloa eksami tulemused hinnati mittesooritatuks ka teisel korral, saab õiguse sooritada eksam uuesti pärast täiendava koolituse läbimist vedurijuhiloaga seotud teadmiste ja oskuste omandamiseks ning mitte enne kolme kuu möödumist teist korda mittesooritatuks hinnatud vedurijuhiloa eksami toimumisest.
[RT I, 29.07.2015, 2 - jõust. 01.08.2015]

§ 9.  Rakendussätted

 (1) Määrus jõustub 1. juulil 2013. aastal.

 (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (3) Vedurijuhid, kellele on väljastatud vedurijuhiluba enne 2016. aasta 1. jaanuari kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ, loetakse käesoleva määruse nõuetele vastavaks.
[RT I, 22.03.2017, 4 - jõust. 25.03.2017]


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 03.12.2007, lk 51–78); komisjoni direktiiv 2014/82/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ üldiste kutsealaste teadmiste ning meditsiiniliste ja vedurijuhiloaga seotud nõuete osas (ELT L 184, 25.6.2014, lk 11–15).
[RT I, 29.07.2015, 2 - jõust. 01.08.2015]