Teksti suurus:

Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus

Väljaandja:Maaeluminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.04.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:24.04.2016
Avaldamismärge:RT I, 22.04.2015, 27

Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus

Vastu võetud 17.04.2015 nr 32

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 3, § 12 lõike 2, § 13 lõigete 2 ja 5, § 14 lõike 3, § 15 lõike 2 punktide 1–5 ja lõike 3 punkti 3, § 16 lõike 3, § 21 lõigete 2 ja 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608–670), artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 1 punkti b, artikli 11 lõike 2, artikli 32 lõike 3, artikli 33 lõike 1, artikli 36 lõike 5, artikli 45 lõike 1, artikli 46 lõike 2, artikli 46 lõigete 3 ja 7, artikli 50 lõigete 3 ja 9, ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa (ELT L 181, 20.6.2014, lk 1–47), artikli 4 lõike 1 punkti b, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artiklite 41 ja 42 ning artikli 45 lõigete 4, 8 ja 10 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse otsetoetuste saamise üldised nõuded ning ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse (edaspidi kliima- ja keskkonnatoetus) ja noore põllumajandustootja toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord.

2. peatükk Otsetoetuste saamise üldised nõuded 

§ 2.   Nõuded otsetoetuste taotlejale

  (1) Otsetoetust võib taotleda füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega sama artikli punktis b nimetatud põllumajanduslikus majapidamises ja on aktiivne põllumajandustootja sama määruse artikli 9 tähenduses (edaspidi taotleja).

  (2) Otsetoetust ei anta taotlejale, kes tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 lõikes 2 nimetatud tegevusega või üksnes metsamajandamisega.

  (3) Otsetoetust antakse lõikes 2 nimetatud taotlejale:
  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 lõike 2 punktides a–c sätestatud juhul;
  2) kelle põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi kuni 5000 eurot.

  (4) Füüsilisest isikust taotleja põhiliseks tegevusalaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 lõike 2 punkti c tähenduses loetakse põllumajandus, kui tema kasutada on rohkem kui 10 hektarit põllumaad.

§ 3.   Nõuded põllumajandusmaa kohta

  (1) Otsetoetust võib taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Põllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,3 hektarit.

  (2) Põllumajandusmaal, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta.

  (3) Põllumajandusmaa, millel kasvatatakse lühikese raieringiga paju (Salix) madalmetsa, on toetusõiguslik, kui see vastab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele ning sellel tehakse raiet vähemalt igal viiendal aastal arvates istandiku rajamisest või viimase raie tegemisest. Kui hiljemalt viiendal aastal arvates istandiku rajamisest või viimasest raiest uut raiet ei tehta, loetakse, et põllumajandusmaa ei olnud toetusõiguslik ka eelmisel neljal aastal.

  (4) Põllumajandusmaa, millel kasvatatakse kanepit (Cannabis), on toetusõiguslik, kui see vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõikes 6 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 9 sätestatud nõuetele. Kanepi õitsemise algusest tuleb viivitamata teavitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (edaspidi PRIA) ning kanepit tuleb kasvatada vähemalt seni, kuni selle õitsemise lõpust on möödunud kümme päeva.

  (5) Põllumajandusmaa, mida kasutatakse laada, näituse, spordivõistluse, põllumajandusloomade oksjoni või meelelahutusürituse korraldamiseks, telkimiseks, talispordiala harrastamiseks või väljaspool taimekasvatusperioodi metsamaterjali ajutiseks ladustamiseks, on toetusõiguslik, kui nimetatud tegevused ei kahjusta põllumajanduskultuuri kasvatamist või rohukamarat või mullapinda ning seda põllumajandusmaad saab pärast nimetatud tegevusi võtta kasutusele põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta.

  (6) Toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtutakse põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” §-s 5 sätestatust.

§ 4.   Põllumajandusmaa hooldamise nõuded

  (1) Põllumajandusmaa loetakse § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele vastavaks, kui seal kasvatatakse põllumajanduskultuuri või seda niidetakse, hekseldatakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Paragrahvi 3 lõikes 2 sätestatud nõude täitmine peab olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel märgitud põllumajandusmaal.

  (2) Põllumajandusmaal kasvatatav põllumajanduskultuur peab olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või peab põllumajandusmaad hoidma sama kuupäeva seisuga kesas.

  (3) Rohumaa peab olema niidetud, hekseldatud või muul viisil hooldatud ja niide kokku kogutud hiljemalt 10. augustil.

  (4) Looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kaitstaval loodusobjektil asuv rohumaa peab olema niidetud, hekseldatud või muul viisil hooldatud ja niide kokku kogutud hiljemalt 20. augustil.

  (5) Kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust, peab mitmeaastaste korjetaimedega rajatud põld, mille kohta taotletakse toetust mesilaste korjealade rajamise lisategevuse elluviimise eest, olema niidetud, hekseldatud või muul viisil hooldatud hiljemalt 15. septembril.

  (6) Püsirohumaad on lubatud hekseldada alates 5. juulist.

  (7) Lõigetes 3–5 sätestatud nõudeid ei kohaldata järgmiste põllumajandusmaade suhtes:
  1) taotluse esitamise aastal rajatud rohumaa;
  2) põllumajandusmaa, millel kasvatatakse heintaimi heinaseemneks või energiakultuuriks;
  3) lühiajaline rohumaa haljasväetise sissekünni aastal.

  (8) Kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust, võib ta alates keskkonnasõbraliku majandamise teisest kohustuseaastast põllulindude soodustamiseks jätta püsirohumaa üle aasta niitmata, hekseldamata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on väiksem või võrdne keskkonnasõbraliku majandamise toetuse toetusõigusliku maa pindalaga. Sellisel juhul tuleb püsirohumaa põld jätta niitmata, hekseldamata või muul viisil hooldamata kogu põllu ulatuses.

§ 5.   Püsirohumaal niite ja heksli koristamine

  (1) Püsirohumaal peavad niide ja heksel olema kokku kogutud § 4 lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks.

  (2) Looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kaitstaval loodusobjektil asuval püsirohumaal peavad niide ja heksel olema kokku kogutud ja põllult minema veetud § 4 lõikes 4 sätestatud tähtpäevaks.

  (3) Püsirohumaal võib jätta heksli põllule:
  1) kogu püsirohumaal, kui taotleja kasutuses on kuni kümme hektarit põllumajandusmaad;
  2) kuni kümnel hektaril ja lisaks kuni kümnel protsendil põllumajandusmaa pindala osast, mis ületab kümmet hektarit, kui taotleja kasutuses on üle kümne hektari põllumajandusmaad;
  3) kui taotleja kasutuses olevast põllumajandusmaast moodustab põllumaa, välja arvatud lühiajaline rohumaa, üle 30 protsendi;
  4) kui põllumajandusloomade registri andmetel on taotlejal taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga selline arv karjatatavaid põllumajandusloomi, et loomkoormus püsirohumaa hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määruse nr 71 „Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid” lisa 9 kohaselt.

  (4) Kui heksel jäetakse põllule osaliselt, loetakse lõike 3 punktides 2–4 sätestatud piirangute arvestamisel, et heksel on põllule jäetud kogu põllu ulatuses.

§ 6.   Võraaluste ja reavahede hooldamine

  (1) Viljapuude ja marjapõõsaste võraalused ja reavahed peavad olema niidetud ja niide kokku kogutud, hekseldatud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse § 4 lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks.

  (2) Looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kaitstavatel loodusobjektil asuvate viljapuude ja marjapõõsaste võraalused ja reavahed peavad olema niidetud ja niide kokku kogutud, hekseldatud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, § 4 lõikes 4 sätestatud tähtpäevaks.

§ 7.   Poollooduslik kooslus

  Kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, täidab ta põllumajandusmaal, mis on poolloodusliku koosluse esinemisala, kas:
  1) paragrahvides 4–6 sätestatud nõudeid või
  2) poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks esitatud poolloodusliku koosluse hooldamise nõudeid.

§ 8.   Nõuetele vastavus

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 92 nimetatud toetuse saaja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruses nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” sätestatud nõudeid ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lõike 2 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid.

  (2) Toetuse saaja järgib lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu taotluse esitamise kalendriaasta vältel.

§ 9.   Põllumajandusliku majapidamise üleandmine

  (1) Põllumajandusliku majapidamise üleandmise suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69–124), artiklis 8 sätestatut.

  (2) Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 8 lõike 3 punktis a nimetatud ajavahemik algab 22. mail ning lõppeb 1. septembril. Põllumajandusliku majapidamise üle võtnud isik võib esitada PRIA-le selle aja jooksul majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotleda toetuse maksmist.

3. peatükk Ühtne pindalatoetus ning kliima- ja keskkonnatoetus 

§ 10.   Ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse saamise nõuded

  (1) Ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust võib taotleda taotleja, kes vastab §-s 2 sätestatud nõuetele ning täidab §-s 8 sätestatud nõudeid.

  (2) Ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mis vastab §-s 3 sätestatud nõuetele ning kus täidetakse §-des 4–7 sätestatud nõudeid.

  (3) Ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artiklites 43–46 sätestatud kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid.

  (4) Ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse taotleja, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõikes 10 nimetatud põllumajandustootja, järgib kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid samas artiklis sätestatud ulatuses.

  (5) Ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse taotleja, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõikes 11 nimetatud põllumajandustootja, järgib kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid põllumajandusmaal, mis ei ole mahepõllumajanduslikus kasutuses.

  (6) Kui lõikes 5 nimetatud põllumajandustootja on toetuse taotlemisel võtnud kohustuse järgida kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid kogu põllumajandusmaal, peab ta järgima nimetatud tavasid ka mahepõllumajanduslikus kasutuses oleval maal.

§ 11.   Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava

  (1) Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava järgimiseks täidab taotleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 44 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 40 sätestatud nõudeid.

  (2) Põllumajanduskultuuri osakaal arvutatakse põllumaal ajavahemikus 15. juunist kuni 15. augustini kasvavate põllumajanduskultuuride kasvupinna alusel.

  (3) Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava ei pea järgima taotleja, kelle kasutuses on vähem kui 10 hektarit põllumaad, ning taotleja, kelle põllumajanduslik majapidamine vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 44 lõikes 3 sätestatud nõudele.

§ 12.   Püsirohumaa säilitamise tava

  (1) Taotleja säilitab püsirohumaa pindala ulatuses, mis on võrdne taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal esitatud ühtse pindalatoetuse taotlusele märgitud püsirohumaa pindalaga.

  (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 45 lõikes 3 sätestatud juhul määrab PRIA kindlaks põllumajandustootjad, kes peavad püsirohumaa tagasi rajama, lähtudes komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 44 sätestatust.

  (3) Püsirohumaa peab olema tagasi rajatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 44 lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks.

  (4) Püsirohumaa, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100 protsendi ulatuses turvasmuld (edaspidi keskkonnatundlik püsirohumaa), kasutusotstarvet ei tohi muuta ning nimetatud maad ei tohi üles künda.

  (5) Keskkonnatundliku püsirohumaa rohukamarat uuendada on lubatud üksnes pealtkülvi teel. Rohukamara uuendamisest tuleb PRIA-t eelnevalt teavitada.

  (6) Taotleja, kes on muutnud keskkonnatundliku püsirohumaa kasutusotstarvet või nimetatud püsirohumaa üles kündnud, peab nimetatud ala muutma tagasi püsirohumaaks komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 42 alusel PRIA määratud tähtpäevaks.

  (7) Kui püsirohumaa antakse üle teisele põllumajandustootjale, läheb vastuvõtjale üle ka püsirohumaa säilitamise kohustus. Püsirohumaa üleandmise kohta esitab üleandja PRIA-le lisas 7 toodud vormi kohase teate 15 päeva jooksul püsirohumaa üleandmisest arvates.

§ 13.   Ökoalade tava

  (1) Ökoalade tava järgimiseks täidab taotleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 46 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 45 sätestatud nõudeid.

  (2) Ökoala on taotleja kasutuses olev:
  1) põllumaal või vahetult põllumaaga külgnev põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” § 3 lõigetes 1–7 nimetatud maastikuelement;
  2) kesa, lühikese raieringiga madalmetsaga ala, millel kasvatatakse paju, ning põllumaa, millel kasvatatakse lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri.

  (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõikes 3 nimetatud kohustuslik kaalutegur ökoala pindala arvutamisel on lühikese raieringiga madalmetsaga ala puhul 0,3 ning lämmastikku siduva põllumajanduskultuuriga ala puhul 0,7.

  (4) Lühikese raieringiga madalmetsaga alal, millel kasvatatakse paju, ei ole lubatud kasutada mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid.

  (5) Kesa võib määratleda ökoalana, kui see vastab kõikidele järgmistele tingimustele:
  1) see vastab komisjoni määruse (EÜ) nr 1200/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut, loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluste osas (ELT L 329, 15.12.2009, lk 1–28), lisas 2 sätestatule;
  2) see asub külvikorrasüsteemiga hõlmatud põllumaal;
  3) seda hoitakse katkematult kesas vähemalt kuue kuu vältel vahetult enne taotluse esitamise aasta 15. augustit;
  4) seal ei kasvatata ega toodeta põllumajandustooteid enne taotluse esitamise aasta 15. augustit.

  (6) Lämmastikku siduvad põllumajanduskultuurid on esparsett (Onobrychis Mill.), ristik (Trifolium spp.), lutsern (Medicago sativaMedicago L.), mesikas (Melilotus Mill.), nõiahammas (Lotus corniculatus), vikk (Vicia spp.), hernes (Pisum spp.) ja uba (Phaseolus spp., Vicia fabavigna spp.), välja arvatud sojauba.

  (7) Lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri kasvatatakse ökoalana määratletud põllumaal puhaskultuurina. Põllumajanduskultuur peab olema kasvukohal § 11 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul, seejuures on lubatud saagikoristus ja niitmine koos niite kokku kogumisega. Sissekünd ei ole lubatud enne 15. oktoobrit. Lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri ei ole lubatud kasvatada veeseaduse §-s 29 sätestatud veekaitsevööndis.

  (8) Ökoalade tava ei pea järgima taotleja:
  1) kelle põllumaa suurus on kuni 15 hektarit või
  2) kelle põllumajanduslik majapidamine vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõikes 4 sätestatule või
  3) kelle põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa asub vähemalt 50 protsendi ulatuses lisas 6 nimetatud ühtsesse geograafilisse piirkonda jääva valla territooriumil.

  (9) Põld loetakse lisas 6 nimetatud ühtsesse geograafilisse piirkonda jääva valla territooriumil asuvaks tingimusel, et põllumassiiv, millel põld asub, on täies ulatuses lisas 6 nimetatud valla territooriumil.

  (10) Lõike 8 punkti 3 ei kohaldata taotleja suhtes, kelle põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa asub vähemalt 50 protsendi ulatuses lisas 6 nimetatud ühtsesse geograafilisse piirkonda jääva valla territooriumil, kuid kes on toetuse taotlemisel võtnud kohustuse ökoalade tava järgida.

4. peatükk Noore põllumajandustootja toetus 

§ 14.   Noore põllumajandustootja toetus

  (1) Noore põllumajandustootja toetust võib taotleda taotleja, kes taotleb ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust, vastab §-s 2 sätestatud nõuetele ja täidab §-s 8 sätestatud nõudeid ning vastab:
  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõikes 2 sätestatud nõuetele või
  2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 49 sätestatud nõuetele.

  (2) Noore põllumajandustootja toetust võib taotleda kuni 39 hektari põllumajandusmaa kohta, mis vastab §-s 3 sätestatud nõuetele ning kus täidetakse §-des 4–7 ja 10–13 sätestatud nõudeid.

  (3) Noor põllumajandustootja teeb üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega äriühingu üle komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 49 lõike 1 punktis b nimetatud tõhusat ja pikaajalist kontrolli, kui:
  1) noor põllumajandustootja omab üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega täisühingus või usaldusühingus häälteenamust ja iga noor põllumajandustootja on täis- või usaldusosanik, kes võib täisühingut või usaldusühingut esindada kõikide tehingute tegemisel üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega mitmekesi või ühiselt;
  2) noor põllumajandustootja omab üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega osaühingus, aktsiaseltsis või tulundusühistus häälteenamust ja iga noor põllumajandustootja on osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu juhatuse liige, kes võib äriühingut esindada kõikide tehingute tegemisel üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega mitmekesi või ühiselt.

  (4) Kui lõike 3 punktis 2 nimetatud äriühingu nende osanike, aktsionäride või liikmete arv, kes on noored põllumajandustootjad, on suurem kui juhatuse liikmete arv, ei pea kõik noored põllumajandustootjad kuuluma äriühingu juhatusse, kuid vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema noored põllumajandustootjad.

  (5) Noored põllumajandustootjad teevad mittetulundusühingu üle komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 49 lõike 1 punktis b nimetatud tõhusat ja pikaajalist kontrolli, kui üle poole mittetulundusühingu liikmetest vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

  (6) Noored põllumajandustootjad teevad sihtasutuse üle komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 49 lõike 1 punktis b nimetatud tõhusat ja pikaajalist kontrolli, kui üle poole sihtasutuse nõukogu liikmetest vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

5. peatükk Otsetoetuse taotlemine, toetuse ühikumäär ja taotluse menetlemine 

§ 15.   Toetuse taotlemine

  (1) Ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ning noore põllumajandustootja toetuse taotleja esitab ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini PRIA-le:
  1) lisas 1 toodud vormi kohase taotluse;
  2) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandusmaa kohta, mida tal on õigus kasutada, põllumassiivi kaardi, millele on märgitud taotluse lisas loetletud kasvatatavate põllumajanduskultuuride ja püsirohumaa põldude numbrid ja põldude piirid;
  3) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmata põllumajandusmaa kohta, mida tal on õigus kasutada, punktis 2 nimetatud põllumassiivi kaardi asemel katastrikaardi või muu kaardimaterjali, millele on märgitud taotluse lisas loetletud kasvatatavate põllumajanduskultuuride ning püsirohumaa põldude numbrid, piirid ja katastritunnused.

  (2) Ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ning noore põllumajandustootja toetuse taotleja, kes peab järgima ökoalade tava, märgib lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud kaardile ökoalad ning esitab koos taotlusega lisas 2 toodud vormi kohase ökoalade loetelu.

  (3) Juriidiline isik, kes taotleb noore põllumajandustootja toetust, esitab lisas 3 toodud vormil andmed tõhusa ja pikaajalise kontrolli omamise kohta, kui nimetatud andmed ei ole kättesaadavad äriregistrist.

  (4) Kui ühtset pindalatoetust, kliima- ja keskkonnatoetust ning noore põllumajandustootja toetust taotletakse põllu kohta, millel kasvatatakse kanepit, märgib taotleja taotlusele kanepisortide nimed ja esitab ametlikud seemnepakendi etiketid koos taotlusega või taotluse esitamise aasta 30. juuniks.

  (5) Kui ühtset pindalatoetust, kliima- ja keskkonnatoetust ning noore põllumajandustootja toetust taotletakse põllu kohta, mis asub kaitstaval loodusobjektil ja millel kasvatatakse lühikese raieringiga paju (Salix) madalmetsa, esitab taotleja koos taotlusega PRIA-le looduskaitseseaduse § 14 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kaitstava loodusobjekti valitseja nõusoleku.

  (6) Taotleja, kes tegutseb § 2 lõikes 2 nimetatud tegevusalal, esitab koos taotlusega PRIA-le lisas 4 toodud vormil andmed oma põllumajandusliku tegevuse kohta. Vajaduse korral esitab taotleja ka kontrollitavad tõendid oma majandustegevuse kohta.

  (7) Taotlus ja sellele lisatud dokumendid ei pea vastama selles määruses sätestatud vorminõuetele, kui need esitatakse elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ning sisaldavad kõiki andmeid, mis on ette nähtud selles määruses sätestatud vorminõuetes.

§ 16.   Taotluse kontrollimine

  (1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24–41 ja 45 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklites 10–13 sätestatust.

  (2) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud asutused kontrollivad §-s 8 sätestatud nõuetele vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 65–72 sätestatust.

  (3) Taotleja teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustele teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas näitab vajaduse korral ette põllu ja ökoala piiri.

  (4) PRIA esitab Põllumajandusametile (edaspidi PMA) nende põldude loetelu, mille kohta taotletakse toetust lühikese raieringiga paju (Salix) madalmetsa kasvatamiseks ning mille kohta puuduvad PRIA-l andmed mulla perspektiivse boniteedi ja lühikese raieringiga paju (Salix) madalmetsa kasvatamise maaparandusseadusele vastavuse kohta. PMA teatab PRIA-le mulla perspektiivse boniteedi andmed ja annab seisukoha lühikese raieringiga paju (Salix) madalmetsa kasvatamise maaparandusseadusele vastavuse kohta 14 tööpäeva jooksul põldude loetelu saamisest arvates.

  (5) Kui PMA andmetel on mulla perspektiivne boniteet kõrgem kui 35 hindepunkti või kui PMA-l puuduvad andmed mulla perspektiivse boniteedi kohta, teavitab PRIA sellest taotlejat ja annab talle võimaluse teha mõistliku aja jooksul mulla boniteedi hindamine. Mulla boniteeti hindab asjaomase pädevusega asutus ning mulla boniteedi hindamiseks vajalikud analüüsid teeb akrediteeritud laboratoorium.

  (6) Paragrahvi 15 lõike 4 kohaselt esitatud kanepi ametlikule seemnepakendi etiketile teeb PRIA märke kontrolli kohta ning tagastab seejärel etiketi.

§ 17.   Toetuse ühikumäär

  (1) PRIA otsustab toetuse ühikumäära, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1307/2013 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 sätestatust ning toetuste vahendite suurusest toetuse liikide kaupa.

  (2) PRIA arvutab ja avaldab ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ning noore põllumajandustootja toetuse esialgse ühikumäära hektari kohta taotluse esitamise aasta 1. augustiks.

  (3) PRIA otsustab ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ning noore põllumajandustootja toetuse ühikumäära hektari kohta taotluse esitamise aasta 1. detsembriks.

§ 18.   Toetuse vähendamine

  (1) PRIA otsustab ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ning noore põllumajandustootja toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras.

  (2) Kui taotleja § 17 lõikes 3 nimetatud ühikumäära alusel arvutatud ühtse pindalatoetuse summa on suurem kui 150 000 eurot, vähendatakse nimetatud summat ületavat osa viis protsenti, võttes arvesse taotleja esitatud tõendeid tööjõukulude kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 11 kohaselt.

  (3) PRIA teavitab taotlejat, kelle § 17 lõikes 2 nimetatud ühikumäära alusel arvutatud ühtse pindalatoetuse on suurem kui 150 000 eurot, 1. augustiks võimalusest esitada asjakohased andmed lisas 5 toodud vormil ning tööjõukulusid tõendavad dokumendid.

  (4) Taotleja esitab lõikes 3 nimetatud dokumendid PRIA-le 15. augustiks ja vajaduse korral näitab need ette kohapealse kontrolli käigus.

§ 19.   Finantsdistsipliin

  Taotlejale makstavat otsetoetuste summat kohandatakse vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 8 lõike 1 kohaselt.

§ 20.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) PRIA teeb ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ning noore põllumajandustootja toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise aasta 10. detsembriks.

  (2) PRIA teeb ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ning noore põllumajandustootja toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 22 sätestatud alustel.

§ 21.   Toetuse maksmine

  Toetus makstakse välja taotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. juuniks.

§ 22.   Rakendussätted

  (1) 2015. aastal on § 15 lõikes 1 sätestatud ajavahemik 7. maist kuni 25. maini.

  (2) Põllumajandusministri 18. veebruari 2014. a määrus nr 10 „Ühtse pindalatoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotuse menetlemise kord” tunnistatakse kehtetuks.

Urmas Kruuse
Maaeluminister

Ants Noot
Kantsler

Lisa 1 Pindalatoetuste- ja maksetaotlus

Lisa 2 Ökoalade loetelu

Lisa 3 Noore põllumajandustootja toetuse lisavorm

Lisa 4 Aktiivse tootja tõendamise vorm

Lisa 5 Põllumajandusliku tegevusega seotud tööjõukulud

Lisa 6 Ühtsete geograafiliste piirkondade ja nende hulka kuuluvate valdade loetelu

Lisa 7 Püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlus

/otsingu_soovitused.json