Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Maaeluministri määruste muutmine

Vastu võetud 15.04.2016 nr 23

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 3, § 12 lõike 2, § 13 lõigete 2 ja 5, § 14 lõike 3, § 15 lõike 2 punktide 1–5 ja lõike 3 punkti 3, § 16 lõike 3, § 19 lõike 2 ning § 21 lõigete 2 ja 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608–670), artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 1 punkti b, artikli 11 lõike 2, artikli 32 lõike 3, artikli 33 lõike 1, artikli 36 lõike 5, artikli 45 lõike 1, artikli 46 lõike 2, artikli 46 lõigete 3 ja 7, artikli 50 lõigete 3 ja 9 ning artikli 52 lõike 1 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa (ELT L 181, 20.06.2014, lk 1–47), artikli 4 lõike 1 punkti b, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artiklite 41 ja 42, artikli 45 lõigete 4, 8 ja 10 ning artikli 53 lõike 1 alusel.

§ 1.  Maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” muutmine

Maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrust nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Füüsilisest isikust taotleja põhiliseks tegevuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 lõike 2 punkti c tähenduses loetakse põllumajanduslik tegevus, kui tema taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal moodustasid tema kõikidest tuluallikatest saadud tuludest vähemalt 50 protsenti põllumajanduslikust tegevusest saadud tulud.”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 lõike 2 punkti b tähenduses ei moodusta põllumajanduslik tegevus tühist osa taotleja majandustegevusest, kui tema kasutada on vähemalt 39 hektarit põllumajandusmaad.”;

3) paragrahvi 3 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras” tekstiosaga „millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega”;

4) paragrahvid 4–6 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 4. Põllumajandusliku tegevuse nõuded

(1) Põllumajandusmaa vastab § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele, kui seal tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 punkti c alapunktis i nimetatud põllumajandusliku tegevusega, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid.

(2) Põllumajandusmaa, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega, vastab § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele, kui seda niidetakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse.

(3) Põllumajandusmaal kasvatatav põllumajanduskultuur peab olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või peab põllumajandusmaad hoidma sama kuupäeva seisuga kesas.

(4) Põllumajandusmaa, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, ning niide, sealhulgas hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt 10. augustil.

(5) Looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1, 2, 4 või 5 nimetatud kaitstaval loodusobjektil asuv põllumajandusmaa, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, ning niide, sealhulgas hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt 20. augustil.

(6) Kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust, peab mitmeaastaste korjetaimedega rajatud põld, mille kohta taotletakse toetust mesilaste korjealade rajamise lisategevuse elluviimise eest ja millel kasvavaid mitmeaastaseid korjetaimi ei kasutata pärast 15. augustit haljasväetiseks, olema selle põllu rajamise aastale järgnevast kalendriaastast alates niidetud või muul viisil hooldatud hiljemalt 15. septembril.

(7) Põllumajandusmaa vastavus § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele peab olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel märgitud põllumajandusmaal. Selle paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud põllumajanduslik tegevus rohumaal peab olema visuaalselt tuvastatav hiljemalt selles määruses sätestatud tähtpäevadel.

§ 5. Põllumajandusliku tegevuse nõuete erisused

(1) Paragrahvi 4 lõigetes 3–5 sätestatud nõudeid ei kohaldata ökoloogilise kasutuseesmärgiga alana määratletud kesa suhtes.

(2) Paragrahvi 4 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõudeid ei kohaldata põllumajandusmaa suhtes, millel tegeletakse § 4 lõikes 1 nimetatud põllumajandusliku tegevusega, sealhulgas järgmiste põllumajandusmaade suhtes:
1) taotluse esitamise aastal rajatud rohumaa;
2) kuni 3-aastane külvikorrasüsteemiga hõlmatud lühiajaline rohumaa, millel kasvatatakse põllumajanduskultuuri haljasväetisena kasutamise eesmärgil;
3) lühiajaline rohumaa haljasväetise sissekünni aastal;
4) põllumajandusmaa, millel kasvatatakse heintaimi heinaseemneks või energiakultuuriks.

(3) Kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust, võib ta alates keskkonnasõbraliku majandamise teisest kohustuseaastast põllulindude soodustamiseks jätta püsirohumaa üle aasta niitmata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse toetusõigusliku maa pindalast väiksem või sellega võrdne. Sellisel juhul jäetakse kogu püsirohumaa põld niitmata või muul viisil hooldamata.

(4) Paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud põllumajandusliku tegevuse korral võib jätta hekseldatud rohu kokku kogumata kuni 15 protsendil taotleja kasutuses olevast toetusõiguslikust põllumajandusmaast, mille kohta taotletakse toetust.

(5) Püsirohumaad on lubatud hekseldada alates 5. juulist.

§ 6. Võraaluste ja reavahede hooldamine

(1) Viljapuude ja marjapõõsaste võraalused ja reavahed peavad § 4 lõikes 2 nimetatud põllumajandusliku tegevuse korral olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse ja niide, sealhulgas hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt § 4 lõikes 4 sätestatud tähtpäeval.

(2) Looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kaitstaval loodusobjektil asuvate viljapuude ja marjapõõsaste võraalused ja reavahed peavad § 4 lõikes 2 nimetatud põllumajandusliku tegevuse korral olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, ja niide, sealhulgas hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt § 4 lõikes 5 sätestatud tähtpäeval.”;

5) paragrahvi 7 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” § 8 lõigetes 1, 6 ja 8, § 9 lõikes 2 ning § 10 lõikes 3 sätestatud nõudeid.”;

6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) PRIA peab arvestust püsirohumaa säilitamise kohustuse täitmise üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 45 kohaselt. Kui püsirohumaa absoluutväärtus on riigi tasemel vähenenud üle komisjoni rakendusmääruse (EL) 641/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad) rakenduseeskirjad (ELT L 181, 20.06.2014, lk 74–81), artiklis 11 sätestatud piirmäära ning püsirohumaa suhtarv on riigi tasemel võrdlusarvuga võrreldes vähenenud üle nelja protsendi, avalikustab PRIA sellekohase teabe oma veebilehel ning teavitab sellest põllumajandustootjaid, kellel on püsirohumaa säilitamise kohustus.”;

7) paragrahvi 13 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri kasvatatakse ökoalana määratletud põllumaal puhaskultuurina ja see peab olema kasvukohal § 11 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul, seejuures on lubatud saagikoristus ja niitmine koos niite kokkukogumisega. Lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri ei ole lubatud kasvatada veeseaduse §-s 29 sätestatud veekaitsevööndis.”;

8) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses:

„(7¹) Kui põllumaal kasvatatakse pärast lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamist talivilja, peab see olema külvatud enne taotluse esitamise aasta 15. oktoobrit. Põllumaad, kus ei kasvatata pärast lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamist talivilja, ei tohi enne nimetatud tähtaega sisse künda ja sellel ei tohi kasutada muid taimikut kahjustavaid mullaharimisviise.”;

9) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 14. Noore põllumajandustootja toetus

(1) Noore põllumajandustootja toetust võib taotleda taotleja, kes taotleb ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust, vastab §-s 2 sätestatud nõuetele ja täidab §-s 8 sätestatud nõudeid ning vastab:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõikes 2 sätestatud nõuetele või
2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 49 sätestatud nõuetele.

(2) Noore põllumajandustootja toetust võib taotleda kuni 39 hektari põllumajandusmaa kohta, mis vastab §-s 3 sätestatud nõuetele ning kus täidetakse §-des 4–7 ja 10–13 sätestatud nõudeid.

(3) Noor põllumajandustootja teeb üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega äriühingu üle komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 49 lõike 1 punktis b nimetatud tõhusat ja pikaajalist kontrolli, kui:
1) noor põllumajandustootja omab üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega täisühingus või usaldusühingus 100 protsenti häältest ja iga noor põllumajandustootja on täis- või usaldusosanik;
2) noor põllumajandustootja omab üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega osaühingus, aktsiaseltsis või tulundusühistus 100 protsenti häältest ja iga noor põllumajandustootja on osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu juhatuse liige.

(4) Kui lõike 3 punktis 2 nimetatud äriühingu osanike, aktsionäride või liikmete arv on suurem kui juhatuse liikmete arv, ei pea kõik osanikud, aktsionärid või liikmed kuuluma äriühingu juhatusse.

(5) Noored põllumajandustootjad teevad mittetulundusühingu üle komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 49 lõike 1 punktis b nimetatud tõhusat ja pikaajalist kontrolli, kui kõik mittetulundusühingu liikmed vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(6) Noored põllumajandustootjad teevad sihtasutuse üle komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 49 lõike 1 punktis b nimetatud tõhusat ja pikaajalist kontrolli, kui kõik sihtasutuse nõukogu liikmed vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõikes 2 sätestatud nõuetele.”;

10) paragrahvi 15 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Juriidiline isik, kes taotleb noore põllumajandustootja toetust, esitab andmed tõhusa ja pikaajalise kontrolli tegemise kohta, kui nimetatud andmed ei ole kättesaadavad äriregistrist. Mittetulundusühing esitab taotluse esitamise aastale eelnenud viie aasta kohta oma liikmete nimekirja.”;

11) paragrahvi 15 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „lisas 4 toodud vormil”;

12) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) 2016. aastal loetakse füüsilisest isikust taotleja põhiliseks tegevuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 lõike 2 punkti c tähenduses põllumajanduslik tegevus lisaks § 2 lõikes 4 sätestatule ka siis, kui tema kasutada on rohkem kui kümme hektarit põllumaad.”;

13) lisad 1 ja 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

14) lisad 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2.  Maaeluministri 20. aprilli 2015. a määruse nr 34 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus” muutmine

Maaeluministri 20. aprilli 2015. a määruse nr 34 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus” § 6 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „sama määruse lisas 4 toodud vormil”.

Lisa 1 Pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus

Lisa 5 Põllumajandusliku tegevusega seotud tööjõukulud