Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldajatele

Vastu võetud 20.04.2021 nr 14

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Määrusega kehtestatakse COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi tingimused kultuurikorraldajale, kelle tegevus on alates 11. märtsist 2021 kuni piirangute lõpuni täielikult peatatud või oluliselt piiratud Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” tõttu.

  (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel riigiabina või vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.

  (3) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

  (4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 lõike 2 mõistes, ei kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (5) Määrust ei kohaldata riigiabi taotlejale Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 04.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 02.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021, lk 6–15, edaspidi riigiabi ajutine raamistik) mõistes, kes on 31. detsembri 2019 seisuga raskustes Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 2 punkti 18 tähenduses, välja arvatud mikro- või väikeettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019, tingimusel, et tema suhtes ei kohaldata riikliku õiguse alusel maksejõuetusmenetlust ja ta ei ole saanud päästmisabi ega ümberkorraldamisabi.

  (6) Määrust ei kohaldata taotlejatele, kellele on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajavahemiku eest riigi 2021. a lisaeelarve vahendite arvelt toetust makstud teiste COVID-19 toetusmeetmete raames, välja arvatud Eesti Töötukassa toetusmeede ja Kultuuriministeeriumi toetusmeede teenuste, toodete, äriprotsesside või ärimudeli ümberkorraldamiseks.

  (7) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud kultuurikorraldajate jätkusuutlikkuse tagamine.

  (2) Toetuse andmise tulemusena on tagatud kultuurikorraldajate majanduslik jätkusuutlikkus.

§ 3.  Riigiabi

  (1) Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.

  (2) Riigiabi andmisel lähtutakse konkurentsiseaduse §-st 34¹ ja riigiabi ajutisest raamistikust ning vähese tähtsusega abi andmisel VTA määrusest ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust.

  (3) Kui toetus on riigiabi, kontrollib toetuse andja, et meetme raames antav toetus ei ületaks koos muude riigiabi ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel antud toetustega riigiabi ajutise raamistiku punktis 22 nimetatud summat taotleja kohta.

  (4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.

  (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

  (6) Riigiabi antakse Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest, kuid mitte kauem kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud tähtajani.

2. peatükk Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine 

§ 4.  Nõuded taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud riigi asutatud sihtasutus.

  (2) Käesoleva määruse mõistes on kultuurikorraldaja
  1) muuseum, kes vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 toodud mõistele;
  2) etendusasutus, millel on avalikult kättesaadav repertuaari ülevaade ja mängukava, sealhulgas lavastuste tutvustused koos loomingulise meeskonna nimekirjaga, regulaarne etendustegevus ning loominguline ja tehniline meeskond, kes saab oma tegevuse eest tasu;
  3) taotleja, kes korraldab põhitegevusena avalikke kontserte, millele on müüdud pileteid, ning taotleja, kes tegutseb põhitegevusena muusikakollektiivi või esitajana, muusikaagentuurina või -mänedžmendina või kes tegutseb põhitegevusena tugiteenuse pakkujana kontserdikorraldajale, muusikakollektiivile või esitajale; tema põhitegevusala äriregistri järgi ei ole muu hulgas üks järgmistest teenusest: majutus, reklaamiagentuur, suhtekorraldus ja teabevahetus, üritusturundus;
  4) taotleja, kes tegutseb avaliku kontserdipaigana, mille publiku mahutavus on kuni 2000 istekohta, kes teenindab siseruumides Tallinnas või Tartus vähemalt 20 avalikku ja müüdud piletiga kontserti aastas või taotleja, kes tegutseb avaliku kontserdipaigana, mille publiku mahutavus on üle 2000 istekoha, kes teenindab siseruumides Tallinnas või Tartus vähemalt kümme avalikku ja müüdud piletiga kontserti aastas; Tallinnast või Tartust väljaspool tegutsev taotleja teenindab vähemalt kümme avalikku ja müüdud piletiga kontserti aastas; või taotleja sõltumata asukohast, kes alustas tegevust 2019. või 2020. aastal ning teenindas siseruumides vähemalt kümme avalikku ja müüdud piletiga kontserti. Avalik kontserdipaik pakub kontserdikorraldajale, muusikakollektiivile ja esitajale avalikuks kontserdiks vajalikke tugiteenuseid;
  5) taotleja, kes tegutseb näituseasutuse või näitusepaigana, mis korraldab põhitegevusena regulaarse programmi alusel kunstinäitusi, millest on avalikkust teavitatud ning mis on olnud avalikkusele kättesaadav, ning taotleja, kes tegeleb tehnilise teenuse või muude kunstinäituste korraldamiseks vajalike tugiteenuste pakkumisega, sealhulgas kunstiteoste produktsiooniga tegelev taotleja;
  6) taotleja, kes korraldab vähemalt 2018. aastast regulaarseid arhitektuuri- või disainisündmusi, millest on avalikkust teavitatud ning mis on olnud avalikkusele kättesaadav;
  7) kauplus, mis on spetsialiseerunud kunstitarvete, nootide või kunsti-, muusika-, teatri- alase kirjanduse müügile, kelle toodete müük toimub füüsilisel pinnal ning kelle vastava valdkonna trükised või kunstitarbed moodustavad tema tootevalikust enamuse; kauplus, kelle tootevalikust enamuse moodustab aime- või ilukirjandus, kelle toodete müük toimub füüsilisel pinnal ning kelle 2019. aasta käive ei ületanud 700 000 eurot; kauplus, kelle toodete müük toimub füüsilisel pinnal, kes on spetsialiseerunud käesoleva paragrahvi punktis 9 nimetatud taotleja toodete müügile ning kelle 2019. aasta käive ei ületanud 800 000 eurot; kunstiteoseid vahendav kauplus või galerii, kelle toodete müük toimub füüsilisel pinnal ning kelle müüdavatest teostest moodustab enamuse Eesti Kunstnike Liitu kuuluvate autorite originaallooming;
  8) taotleja, kes korraldab vähemalt 2018. aastast regulaarseid avalikke piletiga kirjandussündmusi;
  9) taotleja, kes tiražeerib müügi eesmärgil materjalipõhise disaini originaalteoseid, mis on ettevõtte omanike hulka kuuluva autori enda intellektuaalse loomingu tulemus autoriõiguse seaduse tähenduses, kelle 2019. aasta käive ületas 18 000 eurot ning kes on tegutsenud taotluse esitamise hetkeks vähemalt kolm viimast aastat;
  10) rahvamaja, kes korraldab avalikke piletiga rahvakultuurisündmusi või kes tegutseb rahvakultuurisündmuse korralduspaigana;
  11) käsitöökeskus, kes kasutab traditsioonilisi käsitöötehnikaid ning kohalikke materjale ning omab õigust kasutada Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt välja antavat „Tunnustatud Eesti Käsitöö” märgist või omab õigust kasutada logo „Eesti käsitöö” ning kelle 2019. aasta käive ületas 20 000 eurot;
  12) rahvatantsukollektiiv, kes ei ole kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatav asutus, kelle liikmed on täisealised, kes korraldab avalikke piletiga esinemisi ja osales viimasel üldlaulu- ja tantsupeol või selle eelproovides.

  (3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) tema tegevus on käesoleva määruse § 1 lõikes 1 toodud ajavahemikul täielikult peatunud või oluliselt piiratud Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” tõttu;
  2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus;
  3) tal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks ajatatud;
  4) tal ei ole majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga;
  5) juhul kui toetuse andja on teinud taotleja kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei ole tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata.

§ 5.  Nõuded taotlusele

  Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) üldandmed taotleja kohta;
  2) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse §-s 4 sätestatud nõuetele ning kirjeldus käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 1 toodud nõudele vastamisest;
  3) teave, kui taotleja on taotlenud ja/või saanud toetust samal ajal mitmest COVID-19 toetusmeetmest;
  4) taotleja 2019. aasta kinnitatud kasumiaruanne, kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või usaldusühing;
  5) kasumiaruanne ja bilanss 31. detsembri 2020 seisuga, kui taotleja ei tegutsenud 2019. aastal, kuid äriregistrile majandusaastaaruande esitamise tähtaeg pole veel saabunud;
  6) kasumiaruanne ja bilanss, kui taotleja alustas tegutsemist 2019. aastal ning alustamisest tulenevalt on tema majandusaasta ühekordselt pikem kui 12 kuud, kuid äriregistrile majandusaastaaruande esitamise tähtaeg pole veel saabunud;
  7) vabas vormis ülevaade olulisematest tegevustest ja koostööpartneritest 2019. aastal, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud kultuurikorraldaja;
  8) vabas vormis ülevaade kultuuripärandialasest kogumis-, säilitus-, uurimis- ja vahendustegevusest hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel viimase aasta jooksul, kui taotlejaks on muuseum, kes ei ole liitunud muuseumide infosüsteemiga MuIS ja/või kes ei ole saanud viimase kolme aasta jooksul toetuse andjalt tegevustoetust;
  9) nimekiri korraldatud sündmustest või esinemistest viimasel kolmel aastal, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktides 6, 8 ja 12 nimetatud kultuurikorraldaja;
  10) informatsioon ettevõtte omanike kohta, kui see ei kajastu äriregistris ning vabas vormis ülevaade olulisematest tegevustest ja originaalteostest materjalipõhise disaini alal 2019. aastal, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 9 nimetatud kultuurikorraldaja;
  11) informatsioon kaupluse asukoha kohta ning väljavõte kaubanimestikust või muust dokumendist, mis kinnitaks nõutud osakaalu kaubavalikus, kui taotlejaks on käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 7 nimetatud kultuurikorraldaja;
  12) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.

§ 6.  Taotluse esitamine

  (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.

  (2) Taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

  (3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

  (4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist.

  (5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

3. peatükk Toetuse suurus 

§ 7.  Toetuse suurus

  (1) Toetussumma arvutamise aluseks on vastavalt tegutsetud kuudele 2019. aastal teenitud 2,5 kuu keskmine käive, kuid mitte rohkem kui 150 000 eurot taotleja kohta.

  (2) Kui taotleja alustas tegutsemist 2018. aastal ning alustamisest tulenevalt on tema majandusaasta ühekordselt pikem kui 12 kuud, siis võetakse 2018. aasta tegutsetud kuude käive ja liidetakse 2019. aasta käibele ning arvutatakse tegutsetud kuude 2,5 kuu keskmine käibe summa, kuid mitte rohkem kui 150 000 eurot taotleja kohta.

  (3) Kui taotleja majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, siis võetakse toetussumma arvutamise aluseks 2018. ja 2019. majandusaasta käive.

  (4) Kui taotleja majandusaasta ei ühti kalendriaastaga ja taotleja alustas tegutsemist 2019. aastal, siis võetakse toetussumma arvutamise aluseks tema viimase majandusaasta käive.

  (5) 31. detsembri 2020 seisuga täpselt või vähem kui aasta tegutsenud taotleja toetussumma arvutamise alus on 2020. aastal vastavalt tegutsetud kuudele teenitud 2,5 kuu keskmine käive, kuid mitte rohkem kui 150 000 eurot taotleja kohta.

  (6) Toetuse lõplik summa leitakse proportsionaalsuse põhimõttel. Selleks arvutatakse maksimaalsete vajaduste kogusumma ja eelarve vahe. Taotleja maksimaalset vajadust vähendatakse protsendimääras, mille võrra ületab nimetatud vajaduste kogusumma eelarvet nii, et taotlejatele eraldatav kogusumma oleks võrdne eelarvega.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud käibe hulka arvestatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul kasumiaruande read „tulu ettevõtlusest” ja „muud tulud”.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud käibe hulka arvestatakse äriühingute puhul kasumiaruande rida „müügitulu”.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud käibe hulka arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse puhul kasumiaruande rida „tulud majandustegevusest”.

  (10) Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 500 eurot.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud käibe hulka ei arvestata annetusi ja toetuseid.

4. peatükk Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine 

§ 8.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

  (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 1 lõigetes 3, 5 ja 6 ning § 3 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

  (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.

  (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.

§ 9.  Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.

  (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele.

  (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole kooskõlas käesoleva määruse § 3 lõikega 3 või 4. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus.

  (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
  1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud tingimustele;
  2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
  3) toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 500 eurot;
  4) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega;
  5) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida.

  (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 10.  Toetuse maksmine

  Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

5. peatükk Toetuse tagasinõudmine 

§ 11.  Toetuse tagasinõudmine

  (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud;
  2) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
  3) toetuse saaja kohta on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
  4) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

  (2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti.

  (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates.