Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega

Vastu võetud 21.04.2021 nr 16

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kohaldamisala

  (1) Määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, edaspidi COVID-19 raamistik) osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 34¹ sätestatut.

  (2) Määruse alusel antakse toetust alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest.

  (3) Toetuse andmisel kohaldatakse riigieelarve seaduse § 81³ lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimusi.

§ 2.  Toetuse eesmärk

  Toetuse andmise eesmärk on §-s 4 määratletud ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega.

§ 3.  Toetuse rakendamine

  Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS).

§ 4.  Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) majutusettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruses nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK) sätestatud tegevusala koodiga jagu I 55;
  2) toitlustusettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu I 56;
  3) spaa ja veekeskus on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu Q 86905 või Terviseameti ujulate registris http://vtiav.sm.ee/index.php/?active_tab_id=U registreeritud ujulat, veekeskust või basseini valdav äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui tema põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu R 93 või EMTAK koodiga jagu S 96041;
  4) reisiettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu N 791;
  5) nõupidamiste ja messide korraldaja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu N 82301;
  6) turismiteenuste pakkuja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes pakub külastajatele elamusteenuseid loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenuseid ning kes on leitav www.puhkaeestis.ee Eesti turismiteenuste andmebaasis vastavate kategooriate teenusepakkujana;
  7) sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu H 4939, jagu H 49399 või jagu H 49391;
  8) jaekaubanduse ettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes omab või valdab füüsilist kauplust või müügisaali, kus klientidel oli või on Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” punkti 20¹⁴ alapunkti 8 kohaselt alates 11. märtsist 2021. a kuni nimetatud alapunktis sätestatud piirangu lõppemiseni keelatud viibida ning kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu G 451, jagu 4532 , jagu 4540, jagu 4719, jagu 4726, jagu 474, jagu 475, jagu 476, jagu 477 või jagu 478, välja arvatud isikud, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga 4773, 4774, 47762, 47781 ja 4781;
  9) käive on taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe suurus;
  10) tööjõukulud on Maksu- ja Tolliametile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel deklareeritud töötajale tehtud töötasu väljamakse ja kõik tööjõumaksud;
  11) tegutsemise alguse aeg on ettevõtja esmakande aega äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris;
  12) e-teenindus on EAS-i veebilehel asuv portaal, mille kaudu saab taotleja esitada EAS-ile nõutud dokumente.

§ 5.  Vaide esitamine

  (1) EAS-i otsuse või toimingu peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide EAS-ile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

  (2) EAS lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

  (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetuse andmise alused ja toetuse suurus 

§ 6.  Toetuse liigid

  Määruse alusel makstakse järgmisi toetusi:
  1) majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetus;
  2) toitlustusettevõtja toetus;
  3) reisiettevõtja toetus;
  4) nõupidamiste ja messide korraldaja toetus;
  5) turismiteenuste pakkuja toetus;
  6) sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetus;
  7) jaekaubanduse ettevõtja toetus.

§ 7.  Majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetus

  (1) Majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetust võib taotleda käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust majutusettevõtja ning spaa ja veekeskus:
  1) kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti ja
  2) kes olid käibemaksukohustuslased 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019. a.

  (2) Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust majutusettevõtja või spaa ja veekeskus tegutsemise alguse aeg on 1. jaanuaril 2020. a või hiljem või kui isik ei olnud käibemaksukohustuslane kogu lõike 1 punktis 2 nimetatud perioodi, võib ta toetust taotleda, kui ta on perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot.
[RT I, 27.06.2023, 1 - jõust. 09.06.2023 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. aprilli 2021. a määruse nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega” § 7 lõike 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab terve 2019. aasta käibemaksukohustuslane olnud juriidilisest isikust majutusettevõtja, kellel vähemalt ühel 2019. aasta kuul puudus käive, võimaluse taotleda määruse § 7 lõikes 2 nimetatud toetust.]

  (3) Juriidilisest isikust majutusettevõtja või spaa ja veekeskus, kes ei ole käibemaksukohustuslane, võib majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta on perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a eest tasunud tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot.

  (4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.

  (5) Lõikes 1 nimetatud majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetuse suurus arvutatakse järgmiselt:
  1) 90 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku lõike 1 punkti 1 kohaselt leitud käibe languse protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
  2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.

  (6) Lõike 5 kohaselt arvutatud toetuse maksimaalne suurus on 600 000 eurot.

  (7) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud majutusettevõtja või spaa ja veekeskuse toetuse suurus on 90 protsenti 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest.

  (8) Kui lõikes 1 või 2 nimetatud majutusettevõtja või spaa ja veekeskus pole maksnud tööjõumakse 2021. a veebruari eest, on tema toetuse suurus 1168 eurot.

  (9) Lõikes 4 nimetatud majutusettevõtja või spaa ja veekeskuse toetuse suurus on 1168 eurot.

§ 8.  Toitlustusettevõtja toetus

  (1) Toitlustusettevõtja toetust võib taotleda käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust toitlustusettevõtja:
  1) kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti ja
  2) kes olid käibemaksukohustuslased 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019. a.

  (2) Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust toitlustusettevõtja tegutsemise alguse aeg on 1. jaanuaril 2020. a või hiljem või kui isik ei olnud käibemaksukohustuslane kogu lõike 1 punktis 2 nimetatud perioodi, võib ta toetust taotleda, kui ta on perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot.

  (3) Juriidilisest isikust toitlusettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane, võib toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta on perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a eest tasunud tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot.

  (4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.

  (5) Lõikes 1 nimetatud toitlusettevõtja toetuse suurus arvutatakse järgmiselt:
  1) 70 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku lõike 1 punkti 1 kohaselt leitud käibe languse protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
  2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.

  (6) Lõike 5 kohaselt arvutatud toetuse maksimaalne suurus on 600 000 eurot.

  (7) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud toitlustusettevõtja toetuse suurus on 70 protsenti 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest.

  (8) Kui lõikes 1 või 2 nimetatud toitlustusettevõtja pole maksnud tööjõumakse 2021. a veebruari eest, on toetuse suurus 1168 eurot.

  (9) Lõikes 4 nimetatud toitlustusettevõtja toetuse suurus on 1168 eurot.

§ 9.  Reisiettevõtja toetus

  (1) Reisiettevõtja toetust võib taotleda käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust reisiettevõtja:
  1) kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti ja
  2) kes olid käibemaksukohustuslased 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019. a.

  (2) Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust reisiettevõtja tegutsemise alguse aeg on 1. jaanuaril 2020. a või hiljem või kui isik ei olnud käibemaksukohustuslane kogu lõike 1 punktis 2 nimetatud perioodi, võib ta toetust taotleda, kui ta on perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot.

  (3) Juriidilisest isikust reisiettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane, võib reisiettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta on perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a eest tasunud tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot.

  (4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib reisiettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.

  (5) Lõikes 1 nimetatud reisiettevõtja toetuse suurus arvutatakse järgmiselt:
  1) 60 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku lõike 1 punkti 1 kohaselt leitud käibe languse protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
  2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.

  (6) Lõike 5 kohaselt arvutatud toetuse maksimaalne suurus on 600 000 eurot.

  (7) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud reisiettevõtja toetuse suurus on 60 protsenti 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest.

  (8) Kui lõikes 1 või 2 nimetatud reisiettevõtja pole maksnud tööjõumakse 2021. a veebruari eest, on makstava toetuse suurus 1168 eurot.

  (9) Lõikes 4 nimetatud reisiettevõtjale makstava toetuse suurus on 1168 eurot.

§ 10.  Nõupidamiste ja messide korraldaja toetus

  (1) Nõupidamiste ja messide korraldaja toetust võib taotleda käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust nõupidamiste ja messide korraldaja:
  1) kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti ja
  2) kes olid käibemaksukohustuslased 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019. a.

  (2) Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust nõupidamiste ja messide korraldaja tegutsemise alguse aeg on 1. jaanuaril 2020. a või hiljem või kui isik ei olnud käibemaksukohustuslane kogu lõike 1 punktis 2 nimetatud perioodi, võib ta toetust taotleda, kui ta on perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot.

  (3) Juriidilisest isikust nõupidamiste ja messide korraldaja, kes ei ole käibemaksukohustuslane, võib nõupidamiste ja messide korraldaja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta on perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a eest tasunud tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot.

  (4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib nõupidamiste ja messide käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.

  (5) Lõikes 1 nimetatud nõupidamiste ja messide korraldaja toetuse suurus arvutatakse järgmiselt:
  1) 60 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku lõike 1 punkti 1 kohaselt leitud käibe languse protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
  2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.

  (6) Lõike 5 kohaselt arvutatud toetuse maksimaalne suurus on 600 000 eurot.

  (7) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõupidamiste ja messide korraldajale makstavatoetuse suurus on 60 protsenti 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest.

  (8) Kui lõikes 1 või 2 nimetatud nõupidamiste ja messide korraldaja pole maksnud tööjõumakse 2021. a veebruari eest, on makstava toetuse suurus 1168 eurot.

  (9) Lõikes 4 nimetatud nõupidamiste ja messide korraldajale makstava toetuse suurus on 1168 eurot.

§ 11.  Turismiteenuste pakkuja toetus

  (1) Turismiteenuste pakkuja toetust võib taotleda juriidilisest isikust turismiteenuste pakkuja, kes on perioodil 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a tasunud tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot.

  (2) Füüsilisest isikust ettevõtja võib turismiteenuste pakkuja toetust taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.

  (3) Lõikes 1 nimetatud turismiteenuste pakkuja toetuse suurus on 5000 eurot.

  (4) Lõikes 2 nimetatud turismiteenuste pakkuja toetuse suurus on 1168 eurot.

§ 12.  Sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetus

  (1) Sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetust võib taotleda käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja:
  1) kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti ja
  2) kes olid käibemaksukohustuslased 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019. a.

  (2) Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja tegutsemise alguse aeg on 1. jaanuaril 2020. a või hiljem või kui isik ei olnud käibemaksukohustuslane kogu lõike 1 punktis 2 nimetatud perioodi, võib ta toetust taotleda, kui ta on perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot.

  (3) Juriidilisest isikust sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane, võib sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta on perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a eest tasunud tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot.

  (4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib maismaavedu teostava ettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.

  (5) Lõikes 1 nimetatud sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetuse suurus arvutatakse järgmiselt:
  1) 90 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku lõike 1 punkti 1 kohaselt leitud käibe languse protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
  2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.

  (6) Lõike 5 kohaselt arvutatud toetuse maksimaalne suurus on 600 000 eurot.

  (7) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetuse suurus on 90 protsenti 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest.

  (8) Kui lõikes 1 või 2 nimetatud sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja pole maksnud tööjõumakse 2021. a veebruari eest, on makstava toetuse suurus 1168 eurot.

  (9) Lõikes 4 nimetatud sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetuse suurus on 1168 eurot.

§ 13.  Jaekaubanduse ettevõtja toetus

  (1) Jaekaubanduse ettevõtja toetust võib taotleda käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust ettevõtja:
  1) kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti ja
  2) kes olid käibemaksukohustuslased 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019. a.

  (2) Kui käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust jaekaubanduse ettevõtja tegutsemise alguse aeg on 1. jaanuaril 2020. a või hiljem või kui isik ei olnud käibemaksukohustuslane kogu lõike 1 punktis 2 nimetatud perioodi, võib ta toetust taotleda, kui ta on perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot.

  (3) Juriidilisest isikust jaekaubanduse ettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane, võib jaekaubanduse ettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda kui ta on perioodi 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a eest tasunud tööjõumakse vähemalt summas 3000 eurot.

  (4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib jaekaubanduse ettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda, kui ta on teinud 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse.

  (5) Lõikes 1 nimetatud jaekaubanduse ettevõtja toetuse suurus arvutatakse järgmiselt:
  1) 70 protsenti ettevõtja 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest korrutatakse isiku lõike 1 punkti 1 kohaselt leitud käibe languse protsendiga täpsusega kaks kohta peale koma;
  2) punkti 1 kohaselt leitud summa korrutatakse kahega.

  (6) Lõike 5 kohaselt arvutatud toetuse maksimaalne suurus on 600 000 eurot.

  (7) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud jaekaubanduse ettevõtja toetuse suurus on 70 protsenti 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest.

  (8) Kui lõikes 1 või 2 nimetatud jaekaubanduse ettevõtja pole maksnud tööjõumakse 2021. a veebruari eest, on makstava toetuse suurus 1168 eurot.

  (9) Lõikes 4 nimetatud jaekaubanduse ettevõtjale makstava toetuse suurus on 1168 eurot.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 14.  Toetuse taotlemine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab iga §-s 6 sätestatud toetuse liigi rahastamise eelarve, vajadusel selle liigenduse ja toetuse taotlemise tähtaja.

  (2) Juhul kui mõne §-s 6 sätestatud toetuse puhul esitatakse nõuetele vastavaid taotlusi väiksemas summas kui toetuse rahastamise eelarve, suunab valdkonna eest vastutav minister nimetatud toetuse rahastamise eelarve vahendid teiste toetuste rahastamise eelarvetesse või muudab toetuse rahastamise eelarve liigendust.

  (3) Toetuste taotlemine on vooruline. Toetuse saamine otsustatakse pärast taotluste esitamise tähtaega. Juhul kui toetuse rahastamise eelarvest, arvestades eelarves toodud liigendust, ei piisa kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks §-des 7–13 sätestatud määras, jaotatakse toetuse rahastamise eelarve vahendid rahuldamisele kuuluvate taotluste vahel proportsionaalselt sellega, kuidas vastava toetuse rahastamise eelarve, arvestades eelarves toodud liigendust, suhtub nõuetele vastavate taotluste kogusummasse.

  (4) Taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotlemise tähtaegadest annab EAS teada oma veebilehel ja e-teeninduses.

  (5) Taotlus esitatakse EAS-ile e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

  (6) Üks isik võib saada ühe §-s 6 sätestatud toetuse.

§ 15.  Nõuded taotlejale

  Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotleja ei ole raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes 31. detsembri 2019. a seisuga;
  2) erandina punktis 1 sätestatust võib taotlejaks olla mikro- või väikeettevõtja üldise grupierandi määruse I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019. a, COVID-19 raamistiku punkti 22 tingimustel;
  3) taotlejale COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel antud abi koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada COVID-19 raamistiku punktis 22 a sätestatud summat;
  4) taotlejal puuduvad taotluse esitamise hetkel riiklikud maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud;
  5) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse;
  6) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust;
  7) füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejat ei ole äriregistrist kustutatud taotluse esitamise kuupäeva seisuga ega kustutata enne toetuse taotluse kohta otsuse tegemist;
  8) juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele ja makse tähtpäev on saabunud, on tagasimaksed taotluse esitamise hetkeks nõutud summas teostatud;
  9) juhul kui taotleja on saanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisi tõttu riigi 2020. aasta või 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvelt toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt, teavitab taotleja EAS-i nimetatud toetuse saamisest taotlusvormil;
  10) taotleja ei ole saanud Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” tulenevate piirangute tõttu toetust riigi 2021. aasta lisaeelarve vahenditest kultuuriministri määruste alusel.

§ 16.  Nõuded taotlusele

  Taotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni:
  1) taotleja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress, arveldusarve number;
  2) jaekaubanduse ettevõtja kaupluse või müügisaali tegevuskoht (aadress);
  3) jaekaubanduse ettevõtja kinnitus, et tema omandis või valduses olevas füüsilises kaupluses või müügisaalis oli või on klientidel Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” punkti 20¹⁴ alapunkti 8 kohaselt alates 11. märtsist 2021. a kuni nimetatud alapunktis sätestatud piirangu lõppemiseni keelatud viibida;
  4) taotleja majandustegevusele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud mõjude lühikirjeldus;
  5) taotletava toetuse summa;
  6) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 15 sätestatud nõuetele;
  7) kontserni liikmete skeem, kui kontsern ei kajastu äriregistris;
  8) kasumiaruanne ja bilanss 31. detsembri 2019. a seisuga, kui see ei ole kättesaadav avalikus registris ja kontserni kuuluva taotleja kinnitus, et kontsern ei ole raskustes 31. detsembri 2019. a seisuga.

4. peatükk Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine 

§ 17.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb:
  1) taotluse registreerimisest;
  2) vajadusel selgituste ja lisateabe küsimisest;
  3) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist;
  4) riigiabi reeglitega kokkusobivuse hinnangu andmisest;
  5) taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest.

  (2) Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja taotluse e-teeninduses esitab.

  (3) Taotluste menetlemise tähtaeg on kuni 25 tööpäeva taotluste vastuvõtmise lõpetamise tähtpäevast. EAS võib taotluste menetlemise aega põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.

  (4) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg.

§ 18.  Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine või rahuldamata jätmine

  (1) Nõuetele vastava taotleja ja taotluse osas teeb EAS taotluse rahuldamise otsuse või taotluse osalise rahuldamise otsuse.

  (2) Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse vastavaks tunnistatud taotleja ja taotluse puhul, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik § 14 lõikes 3 sätestatud juhul või kui taotletud summa ei vasta §-des 7–13 sätestatule.

  (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse tingimustele ning taotleja ei kõrvalda puudusi § 17 lõikes 4 sätestatud tähtajal.

  (4) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS ja toimetab selle taotlejale kätte e-teeninduse kaudu.

§ 19.  Toetuse maksmise tingimused

  Toetus makstakse toetuse saajale kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

5. peatükk Toetuse saaja ning EAS-i õigused ja kohustused 

§ 20.  Toetuse saaja õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada EAS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajal on kohustus:
  1) esitada EAS-i nõudmisel informatsiooni ettenähtud viisil ja tähtajal;
  2) võimaldada EAS-il, Euroopa Komisjonil, Euroopa Pettustevastasel Ametil ja Euroopa Kontrollikojal teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide üle;
  3) säilitada taotlusega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale seitse aastat pärast toetuse väljamaksmist;
  4) teavitada viivitamatult kirjalikult EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
  5) maksta toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

§ 21.  EAS-i õigused ja kohustused

  (1) EAS-il on õigus:
  1) teostada kohapealset kontrolli;
  2) nõuda taotluses sisalduva kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;
  3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  4) pärast toetuse andmist teostada järelkontrolli taotleja riigiabi reeglite nõuetele vastavuse üle, kui see on asjakohane;
  5) saada Maksu- ja Tolliametist toetuse rahuldamise otsuse aluseks olnud andmeid seire eesmärgil.

  (2) EAS-il on kohustus:
  1) nõustada taotlejaid taotlusega seotud küsimustes;
  2) teha taotlusvorm ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
  3) toetuse tagasinõudmisel sätestada vastavas otsuses tagasinõudmise aluse, tagasinõutav summa, otsuse täitmise tähtaeg ja muu otsusega seotud oluline teave;
  4) mitte avaldada taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni ega dokumente;
  5) pärast rahuldamise otsust teha oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nimi, toetusmeetme nimetus ning toetuse summa;
  6) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates toetuse andmisest.

§ 22.  Toetuse tagastamine

  (1) EAS võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui:
  1) toetuse saaja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata;
  2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses nimetatud kohustuse;
  3) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.

  (2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, võib EAS nõuda toetuse saajalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

  (3) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõuab toetuse andja toetuse tagasi koos intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile.

  (4) Toetuse andjal on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda 10 aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates.