Teksti suurus:

Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” toetuse andmise tingimused ja kord

Väljaandja:Sotsiaalkaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.12.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 18.12.2015, 6

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” toetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 19.05.2015 nr 26
RT I, 22.05.2015, 5
jõustumine 25.05.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
14.12.2015RT I, 18.12.2015, 521.12.2015

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks” tegevuse „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” toetuse andmise tingimused.

§ 2.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) lapsehoiukoht on hoiukoht munitsipaal- ja eralapsehoiuteenusel ning koolieelses munitsipaal- ja eralasteasutuses;
 2) lapsevanem on isik, kes on lapse bioloogiline vanem, kasuvanem, eestkostja või hooldaja.

§ 3.  Rakendusüksus ja rakendusasutus

  Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuse ülesandeid täidab Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Vaiete menetleja

  Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal 

§ 5.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärgiks on suurendada lapsevanemate osalemist tööturul.

 (2) Toetuse andmise tulemusel on loodud vähemalt 1200 uut lapsehoiukohta.

 (3) Toetuse andmise tulemusnäitajana peavad lapsevanematega olema lapsehoiuteenuse või lasteaiakoha kasutamise lepingud sõlmitud või lapsevanemate avaldused esitatud vähemalt 80% ulatuses toetusega loodud uutest lapsehoiuteenuse või lasteaiakohtadest.

§ 6.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, mille tegevustega luuakse uus lapsehoiuteenuse või lasteaiakoht 0–7-aastasele lapsele ning osutatakse projekti raames loodud kohal lapsehoiuteenust või omandatakse alusharidust.

 (2) Toetuse saaja võib lapsehoiuteenuse osutamist või alushariduse andmist hankida või korraldada ise.

 (3) Ühe projekti raames ei ole lubatud kombineerida lapsehoiuteenuse osutamise ja alushariduse andmise ise korraldamist ja hankimist.

§ 7.  Abikõlblikkuse periood

 (1) Meetme abikõlblikkuse periood algab 2015. aasta 1. jaanuaril ja lõpeb 2023. aasta 31. detsembril.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

 (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev ei või olla varasem kui käesoleva määruse § 14 lõikes 1 nimetatud taotlusvooru tähtpäev.

 (4) Projekti tegevused peavad algama hiljemalt kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse § 14 lõikes 1 nimetatud taotlusvooru tähtpäevast.

 (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni kolmkümmend kuus kuud.

§ 8.  Abikõlblikud kulud

 (1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.

 (2) Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas määruses nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (3) Juhul kui toetuse saaja osutab lapsehoiuteenust või alusharidust ise, on abikõlblikud ainult käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulud:
 1) tegevuse elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4;
 2) projekti ülejäänud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, vastavalt ühendmääruse §-le 10 ühtse määra alusel arvestatuna 40% abikõlblikest otsestest personalikuludest.

 (4) Lõikes 3 toodud juhul arvutatakse personalikulude katteks makstav maksimaalne toetuse summa kohaldades § 9 lõikes 1 toodud osakaalusid järgmisele piirväärtustele:
 1) 938 eurot ühe lapsehoidja või lasteaia õpetaja maksimaalse tööjõukuluna täistööajaga töötamisel ühes kalendrikuus;
 2) 602 eurot ühe lasteaia õpetaja abi maksimaalse tööjõukuluna täistööajaga töötamisel ühes kalendrikuus.

 (5) Lapsehoiuteenuse või lasteaiakoha hankimisel arvutatakse maksimaalne toetuse summa kohaldades § 9 lõikes 1 toodud osakaalusid piirväärtusele 190 eurot kalendrikuus lapsehoiuteenuse või lasteaiakoha eest.

 (6) Madalama reaalse maksumuse puhul kohaldatakse maksimaalse toetuse summa arvutamise alusena reaalseid kulusid.

 (7) Lapsehoiuteenuse või lasteaiakoha hankimisel ei ole abikõlblikud käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud kulud.

 (8) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 4 lõike 1 punktile 9 ei anta toetust projektile, mille raames on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevused tehtud enne taotluse esitamist.

§ 9.  Toetuse osakaal

 (1) Toetuse osakaal on kuni 85% abikõlblikest kuludest abikõlblikkuse perioodi esimese 12 kuu jooksul, kuni 75% järgmise 12 kuu jooksul ja kuni 65% viimase 12 kuu jooksul.

 (2) Omafinantseeringu osakaal on vähemalt 15% abikõlblikest kuludest abikõlblikkuse perioodi esimese 12 kuu jooksul, vähemalt 25% järgmise 12 kuu jooksul ja vähemalt 35% viimase 12 kuu jooksul.

 (3) Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6.

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 10.  Toetuse taotleja

 (1) Toetust võib taotleda kohaliku omavalitsuse üksus.

 (2) Taotleja peab vastama taotluste menetlemise määruse § 2 punktidele 1, 2 ja 5.

§ 11.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele.

§ 12.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotluses märgitud toetuse ja omafinantseeringu osakaal vastab käesoleva määruse §-le 9;
 2) toetust taotletakse kulude tegemiseks, mis vastavalt ühendmääruse §-le 2, § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ning määruses sätestatule on abikõlblikud;
 3) taotlus on vormikohane ja sisaldab nõutud täielikke ja õigeid andmeid;
 4) taotlus on allkirjastatud allkirjaõigust omava isiku poolt.

 (2) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 13.  Taotlusvooru avamine

 (1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve.

 (2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel www.innove.ee vähemalt kakskümmend tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 14.  Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

 (1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks:
 1) määruse lisades 1 ja 3 toodud vormil digitaalselt allkirjastatuna taotleja esindusõigusliku isiku poolt või
 2) struktuuritoetuse registri vahendusel, lisades registrisse määruse lisa 3.

 (2) Kui struktuuritoetuse registri töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 15.  Taotluse menetlemine

 (1) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 3 alusel.

 (2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest arvates.

 (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kuuskümmend viis tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada lõikes 4 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.

 (4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Seejuures näitab rakendusüksus, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

 (5) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei pea rakendusüksus arvestama muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste likvideerimisele.

 (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene. Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek toetuse summa ja toetuse osakaalu suurendamiseks, kui tegemist on arvutusvea parandamisega.

§ 16.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja vastavaks juhul, kui ta vastab §-s 10 sätestatud nõuetele.

 (2) Taotluse vastavuse kontrolli võib pikendada kuni kümne tööpäeva võrra. Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust §-s 12 sätestatud nõuetele kolmekümne tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruse §-s 12 taotlusele esitatud nõuded.

 (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotleja ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

 (4) Juhul kui taotleja või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 17.  Projektide hindamine

 (1) Taotluste hindamise korraldab ja viib läbi rakendusüksus.

 (2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindab üks erapooletu, kompetentne ja usaldusväärne hindaja.

 (3) Rakendusüksus võib hindamisse kaasata eksperte.

 (4) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma kompetentsust ja erapooletust vastava projekti osas arvamuse andmisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus teise eksperdi.

 (5) Taotlust hinnatakse vastavalt §-s 18 toodud kriteeriumitele. Hindamisleht täidetakse hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul alates taotleja ja taotluse vastavushindamise lõpetamisest.

 (6) Projekti koondhinne kujuneb erinevate hindamiskriteeriumite järgi saadud hindepunktide liitmisel. Rakendusüksus moodustab projektide koondhinnete alusel projektide paremusjärjestuse, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud projekt.

 (7) Projektide paremusjärjestusse ei arvata projekti, mis ei saa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis ühtegi punkti. Nimetatud projektide osas tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (8) Kui taotluse maht on suurem, kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mille kriteeriumi „mõju meetme eesmärkide saavutamisele” hindepunktid on kõrgemad.

 (9) Kui taotluste maht on suurem, kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ja taotluste punktisumma kriteeriumi „mõju meetme eesmärkidele” osas on võrdne, eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.

§ 18.  Projekti valikukriteeriumid

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
 1) mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele – 62%;
 2) põhjendatus – 19%;
 3) kuluefektiivsus – 19%.

 (2) Projekte hinnatakse lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumite lõikes määruse lisas 2 esitatud hindamislehe vormil.

§ 19.  Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

 (1) Rahuldamisele kuuluvad paremusjärjestuses kõrgeima punktisumma saanud taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt kaheksa punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti tegevustega alustamiseks;
 2) toetuse maksmise tingimused.

 (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

 (4) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

 (5) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale 6 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 20.  Taotluse osaline rahuldamine

 (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksema toetuse summaga kui on taotletud.

 (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Taotluse osalise rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes § 19 lõikest 2.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 21.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.

 (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kolmekümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

§ 22.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3.

 (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõike 1 otsuse kohaselt.

7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 23.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. Toetuse saaja esitab projekti aruanded vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

 (2) [Kehtetu - RT I, 18.12.2015, 5 - jõust. 21.12.2015]

 (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes (määruse lisa 4 vorm A ja B) peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
[RT I, 18.12.2015, 5 - jõust. 21.12.2015]
 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne);
 2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
 3) andmed projekti progressi kohta (teostatud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt);
 4) andmed projektile tehtud maksete finantskorrektsioonide kohta (võrdlus rahastamiskavaga);
 5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
 6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

§ 24.  Toetuse maksmine

 (1) Toetust makstakse välja ühendmääruse § 14 lg 1 punkti 1 alusel. Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja viieteistkümne tööpäeva jooksul arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.

 (3) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 19 ja kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.

 (4) Paragrahvi 8 lõikes 3 nimetatud juhul makstakse projekti ülejäänud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, välja ühtse määra alusel arvestatuna 40% abikõlblikest otsestest personalikuludest.

 (5) Paragrahvi 8 lõikes 5 nimetatud juhul makstakse projekti abikõlblikud kulud välja tegelike kulude alusel.

 (6) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt rakendusüksuse poolt väljatöötatud vormil.

 (7) Maksetaotlusi võib esitada mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.

 (8) Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama rakendusüksusele:
 1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest rakendaja kuludest;
 2) paragrahvi 8 lõikes 5 nimetatud juhul koopia riigihangete läbiviimise korrast asutuses;
 3) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad.

 (9) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

 (10) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puuduseid, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (11) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse osast.

8. peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused 

§ 25.  Toetuse saaja kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, ning:
 1) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
 2) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvele võtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
 3) kogub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid ja esitab need rakendusüksusele;
 4) tagab erasektoriga koostööd tehes lapsehoiuteenuse või lasteaiakoha hankimisel määruse §-s 6 kehtestatud toetatud tegevuste elluviimise;
 5) vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 3 ei või võtta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;
 6) peab pidama arvestust projekti tulude osas vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6.

 (2) Toetuse saaja ei või §-s 6 toodud toetatud tegevuse jaoks saadud toetusega asendada olemasolevate lapsehoiuteenuse või lasteaiakohtade kulusid.

 (3) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi kestel selgub, et täidetud ei ole käesoleva määruse § 5 lõikes 3 sätestatud tingimus, esitab toetuse saaja vastavalt sellele taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse projekti indikaatorite ja eelarve muutmiseks.

 (4) Paragrahvi 8 lõikes 3 nimetatud juhul peab toetuse saaja looma rühma kohta lasteaiakohti vähemalt 80% ulatuses koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi KELS) § 7 lõikes 1 toodud arvust ja vähemalt 50% ulatuses KELSi § 7 lõikes 2 toodud arvust. Sobitusrühmas täidab üks erivajadusega lapse koht kolme KELSi § 7 lõikes 1 nimetatud kohta.

 (5) Paragrahvi 8 lõikes 3 nimetatud juhul peab toetuse saaja vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 128 lõikele 1 lapsehoiuteenuse pakkumisel tagama, et lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides pakutava hoiu puhul on tagatud teenuse osutamine vähemalt neljale lapsele ja väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume vähemalt kaheksale lapsele.

 (6) Uute lapsehoiuteenuse või lasteaiakohtade loomise tõestamiseks peab toetuse saaja koos esimese maksetaotlusega esitama vastavad dokumendid, kus on muuhulgas näidatud uute loodud kohtade arv ja laste arv rühmas:
 1) uue lasteaia loomise korral tuleb esitada volikogu otsuse ja koolitusloa taotluse koopia;
 2) lasteaeda lisarühma loomisel linnavalitsuse või vallavalitsuse otsuse koopia;
 3) uue eralasteaia puhul tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumi antud tegevusloa andmise otsuse koopia;
 4) eralasteaia lisarühma loomisel tuleb esitada eralasteaia pidaja otsuse koopia;
 5) uue lapsehoiuteenuse pakkuja puhul tuleb esitada maavalitsuse tegevusloa andmise otsuse koopia;
 6) lapsehoiuteenusele uute kohtade loomise tõestamiseks tuleb esitada maavalitsuse tegevusloa uuendamise otsuse koopia.

§ 26.  Toetuse saaja õigused

 (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 27.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Lisa 1 Vorm A

Lisa 1 Vorm B

Lisa 2 Hindamislehe vorm

Lisa 3 Analüüsi vorm

Lisa 4 Vorm A
[RT I, 18.12.2015, 5 - jõust. 21.12.2015]

Lisa 4 Vorm B
[RT I, 18.12.2015, 5 - jõust. 21.12.2015]