HALDUSÕIGUSEhitus ja planeerimine

HALDUSÕIGUSLiiklus ja transport

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Sadamaseadus (lühend - SadS)

Sadamaseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.05.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2018
Avaldamismärge:RT I, 22.05.2018, 11

Sadamaseadus1

Vastu võetud 15.06.2009
RT I 2009, 37, 251
jõustumine 10.07.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
08.12.2010RT I, 22.12.2010, 102.01.2011, läbivalt asendatud sõna „laevaliiklus” sõnaga „veeliiklus”
23.02.2011RT I, 25.03.2011, 101.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
16.06.2011RT I, 04.07.2011, 214.07.2011
08.12.2011RT I, 29.12.2011, 101.01.2012, osaliselt 01.01.2014 ja 01.11.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
20.02.2013RT I, 06.03.2013, 101.07.2013
15.05.2013RT I, 30.05.2013, 409.06.2013
05.12.2013RT I, 22.12.2013, 101.01.2014
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
05.06.2014RT I, 29.06.2014, 101.07.2014
19.06.2014RT I, 12.07.2014, 101.01.2015
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
08.02.2017RT I, 03.03.2017, 101.07.2017
02.05.2018RT I, 22.05.2018, 123.05.2018

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab sadamateenuse osutamisele ning sadama pidajale ja sadamaoperaatorile veeliikluse ohutuse ja turvalisuse ning keskkonnakaitse nõuded, samuti vastutuse nende nõuete rikkumise eest ja reguleerib riikliku järelevalvega seonduvaid toiminguid meresadamates ning laevatatavatel sisevetel ja nendega piirnevate veekogude laevatatavates suudmetes (edaspidi laevatatavad siseveed) asuvates sadamates.

  (2) Käesoleva seaduse kohaldamise erisused:
  1) füüsilise isiku poolt väljaspool tema majandus- või kutsetegevust isiklikuks tarbeks paigaldatud või ehitatud sildumisrajatisele käesolevat seadust ei kohaldata;
  2) väikesadamale, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid, ei kohaldata käesoleva seaduse peatükke 2, 3 ja 6, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;
  3) riigikaitse ülesannetega sadamale ei kohaldata käesoleva seaduse peatükke 2–5, 7 ja 9, välja arvatud § 30 lõiget 3;
  4) riigihaldusülesannetega sadamale ei kohaldata käesoleva seaduse peatükki 3, § 25 lõikeid 2–12 ja § 26–29.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Mõisted

  Käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) sadam – veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised (edaspidi sadamaehitis);
  2) sadama akvatoorium (edaspidi akvatoorium) – piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest;
  3) sadama pidaja – isik, kes korraldab sadama tegevust tervikuna;
  4) sadamaoperaator – isik, kes osutab sadamateenuseid sadama pidajaga sõlmitud lepingu alusel;
  5) sadama navigatsioonimärgistus – sadamasse sissesõiduks, sadamast väljasõiduks ja sadamasiseseks veeliikluseks vajalik navigatsioonimärgistus;
  6) sadama eeskiri – sadamateenuste osutamisele esitatavad käitus-, navigatsiooni-, keskkonna-, ohutus- ja muud nõuded ning info sadama kohta;
  7) sadamakapten – sadamas ohutut veeliiklust ja veesõidukite ohutut seismist korraldav isik;
  8) sadama turvaülem – sadamas turvanõuete täitmist korraldav isik;
  9) sadamarajatis – sadama maa-alal või akvatooriumil (edaspidi mõlemad koos sadamaala) turvanõuete täitmiseks määratud laeva ja sadama vahelise koostöö ja liidese koht, mis hõlmab vajaduse korral ka sadama territooriumi, akvatooriumi ja sissesõiduteed;
  10) laeva ja sadama vaheline liides – vastastikune mõju, mis tekib ajal, mil laev on otseselt ja vahetult seotud tegevusega, mis hõlmab inimeste või kaupade liikumist või sadamateenuste osutamist laevale või laevalt;
  11) sadamarajatise turvaülem – sadamarajatise turvanõuete täitmist korraldav isik;
  12) turvaettevõtja – ettevõtja, kes võib täita käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid, kellel on turvateenuse osutamiseks tegevusluba turvaseaduse tähenduses ning käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tegevusluba;
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
  13) turvatase – riskimäär, millele vastavalt rakendatakse turvaintsidendi ärahoidmiseks kaitse- ja turvameetmeid;
  14) turvaintsident – vahejuhtum, tegu või asjaolu, mis võib ohustada laeva, laeva ja sadama vahelise liidese või sadama ja sadamarajatise turvalisust;
  15) sadama sissesõidutee (edaspidi sissesõidutee) – veetee osa, mis võimaldab veesõidukil sadamasse siseneda ja sadamast väljuda ning kus selleks on vajalik korraldada veeliiklust. Sissesõiduteena käsitatakse ka sadamate ühist sissesõiduteed ja sissesõiduteed, mis läbib teise sadama akvatooriumit;
  16) riigikaitse ülesannetega sadam – sadam, mis on ette nähtud üksnes sõjalaevade ja mereväe abilaevade sildumiseks ja teenindamiseks;
  17) riigihaldusülesannetega sadam – sadam, mis on ette nähtud üksnes riigihaldusülesandeid täitvate laevade sildumiseks ja teenindamiseks;
  18) väikesadam – sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele;
  19) laevaheitmed – kõik jäätmed, välja arvatud lastijäätmed, sealhulgas reovesi, prügi, pilsivesi, masinaruumist või veomahutist pärit naftasaadusi ja õli sisaldavad jäätmed ning jäätmed, mis tekivad veesõiduki töö käigus ja kuuluvad rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt (edaspidi MARPOL) 73/78 I, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse, ning lastiga seotud jäätmed, mis on määratletud MARPOL 73/78 V lisa rakendamise juhistes;
  20) lastijäätmed – veesõiduki pardal lastiruumides või mahutites oleva lasti jäägid, mis jäävad järele pärast lastimis-, lossimis- ja koristustööde lõpetamist, sealhulgas lastimise ja lossimise ülejäägid;
  21) prügi – MARPOL V lisas määratletud veesõiduki tavapärase tegevuse käigus tekkivad mis tahes liiki toidu-, olme- ja muud jäätmed, millest on vaja pidevalt või perioodiliselt vabaneda, välja arvatud toorkala ja selle osad ning ained, mis on määratletud või nimetatud MARPOL-i teistes lisades;
  22) reovesi – MARPOL IV lisas määratletud mis tahes tüüpi tualeti, pissuaari, bidee või WC äravooluava kaudu ärajuhitud vedelik või muud jäätmed, meditsiiniruumis (dispanser, haiglasektsioon) asuva pesuvanni, pesutorustiku või äravooluava kaudu ärajuhitud vedelik, elusloomi sisaldavast ruumist ärajuhitud vedelik või eespool loetletud ärajuhitud vedelike või jäätmetega segunenud muu reovesi;
  23) lastiga seotud jäätmed – veesõiduki pardal lasti kinnitamise või käitlemise tulemusel jäätmeteks muutunud mis tahes materjalid, seahulgas näiteks pakkimispuit, tõstealused, vooderdus- ja pakkematerjalid, vineer, paber, papp, terastrossid ja -tropid ning muu selline;
  24) sadama vastuvõtuseadmed – paiksed, ankurdatud või liikuvad seadmed, millega saab vastu võtta laevaheitmeid ja lastijäätmeid.

§ 3.  Sadamateenus

  (1) Sadamateenusena käsitatakse järgmisi sadamas teostatavaid tegevusi:
  1) veesõiduki sildumise võimaldamine;
  2) veesõiduki lastimine ja lossimine;
  3) reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine;
  4) veeliikluse korraldamine akvatooriumil ja sissesõiduteel;
  5) veesõidukite pukseerimine ja jäämurdmine akvatooriumil.

  (2) Sadamateenusena käsitatakse ka neid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi, mida ei osutata teistele isikutele.

2. peatükk VEELIIKLUSE OHUTUSE NÕUDED SADAMATEENUSE OSUTAMISEL 

§ 4.  Akvatoorium ja sissesõidutee

  (1) Sadamal peab olema akvatoorium, et võimaldada ohutu veeliikluse korraldamist sadamateenuse osutamisel.

  (2) Sadama pidaja peab tagama navigatsiooniteabes avaldatud sügavused akvatooriumil ja sissesõiduteel ning sügavuste mõõdistamise vastavalt meresõiduohutuse seaduse alusel kehtestatud korrale.

  (3) Sadama pidaja korraldab sissesõidutee, akvatooriumi ja sildumiseks vajalike sadamaehitiste haldamist ning hooldamist, jälgib navigatsiooniteabes avaldatud andmete õigsust, vastutab enda esitatud andmete õigsuse eest ning tagab muutunud andmete viivituseta edastamise Veeteede Ametile navigatsiooniteabes avaldamiseks.

  (4) Ühise sissesõidutee puhul korraldavad sadama pidajad sissesõidutee haldamist ja hooldamist ühiselt.

  (5) Sadama pidaja peab tagama, et ehitustegevus akvatooriumil ja sissesõiduteel toimuks vastavalt meresõiduohutuse seaduse alusel kehtestatud korrale.

  (6) Sadama pidaja peab tagama läbipääsu akvatooriumist ilma selle eest tasu saamata, kui see on ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu seadmata või kahjustamata ei ole võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse. Läbipääsu ei pea tagama, kui see toob läbipääsu võimaldamiseks kohustatud sadama pidajale kaasa ebamõistlikke kulutusi.

  (7) Ühise akvatooriumiga sadamate puhul peavad sadama pidajad kokku leppima akvatooriumi kasutamise korra, mis tuleb lisada iga asjaomase sadama eeskirjale.

  (8) Sadama pidaja peab tagama sadama navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, tühistamise ja eemaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise vastavuse meresõiduohutuse seaduse alusel kehtestatud korrale.

§ 5.  Akvatooriumi määramine

  (1) Akvatooriumi määrab Vabariigi Valitsus. Akvatooriumi määramisel kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega akvatooriumi piirid.

  (2) Kohalikule omavalitsusüksusele kuuluval laevatataval siseveekogul asuva sadama akvatooriumi määrab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. Akvatooriumi määramisel kehtestab volikogu otsusega akvatooriumi piirid.

  (3) Sadama akvatooriumi määramisel kehtestab akvatooriumi määraja vajaduse korral täiendavad tingimused sadamasse sissesõidu korraldamiseks ja sissesõidutee märgistamiseks looduses.

  (4) Akvatooriumi määraja võib akvatooriumi kasutamisele kehtestada muid täiendavaid tingimusi.

§ 6.  Akvatooriumi määramise taotlemine

  (1) Taotlus akvatooriumi määramiseks esitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

  (2) Kohalikule omavalitsusüksusele kuuluval laevatataval siseveekogul asuva sadama akvatooriumi määramiseks esitatakse taotlus valla- või linnavalitsusele.

  (3) Kui akvatooriumi määramist taotlevad mitu üksteisega piirneva kinnistu või maatüki omanikku või kui sissesõidutee on ühine teise sadamaga, võib esitada taotluse ühise akvatooriumi määramiseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühise akvatooriumi määramise taotlemise korral tuleb taotlusele lisada taotlejate vaheline kokkulepe ohutu veeliikluse tagamiseks vajalike tööde ja kulutuste kandmise osas ning ühise akvatooriumi kasutamise kord.

  (5) Akvatooriumi määramiseks peab taotleja koos taotlusega esitama:
  1) akvatooriumi piiripunktide koordinaadid;
  2) akvatooriumi plaani;
  3) põhjenduse akvatooriumi suuruse otstarbekuse kohta;
  4) akvatooriumil kavandatava veeliikluse kirjelduse;
  5) kui üld- või detailplaneeringus on määratud sadama asukoht, siis väljavõtte vastavast planeeringust;
  6) omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid sadama maa-ala kinnistu või maatüki kohta;
  7) piirneva kinnistu või maatüki omaniku notariaalselt kinnitatud nõusoleku, kui taotletava akvatooriumi kaldapiiripunktid asuvad väljaspool taotleja omandis oleva või muul õiguslikul alusel kasutatava kinnistu või riigi omandis oleva maaüksuse puhul taotleja valduses oleva maaüksuse piire.

§ 7.  Akvatooriumi määramise kooskõlastamine ja määramise otsustamine

  (1) Akvatooriumi määramiseks peab olema Veeteede Ameti kooskõlastus, mille taotleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või valla- või linnavalitsus.

  (2) Kui akvatooriumi määrab või selle kehtivust pikendab Vabariigi Valitsus, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kooskõlastusele olema valla- või linnavolikogu kooskõlastus, välja arvatud juhul, kui kehtiva üld- või detailplaneeringuga on juba määratud sadama asukoht.

  (3) Kui sadam piirneb teise kavandatava või olemasoleva sadamaga või neil on ühine sissesõidutee või taotletav akvatoorium mõjutaks veeliikluse ohutust või turvalisust muul viisil, võib Veeteede Amet veeliikluse ohutuse või turvalisuse tagamiseks teha ettepaneku ühise akvatooriumi määramiseks või taotletava akvatooriumi piiride muutmiseks. Kui veeliikluse ohutust või turvalisust tagavat kokkulepet ühise akvatooriumi määramise osas ei saavutata või kui taotleja ei nõustu ettepanekuga taotletava akvatooriumi piiride muutmiseks, võib Veeteede Amet taotletava akvatooriumi kooskõlastamata jätta.

  (4) Otsus akvatooriumi määramise või sellest keeldumise kohta tehakse 30 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kooskõlastuste saamist.

§ 8.  Akvatooriumi määramisest keeldumine

  Akvatooriumi määramisest keeldutakse, kui:
  1) puudub Veeteede Ameti kooskõlastus;
  2) Vabariigi Valitsuse määratava akvatooriumi korral puudub valla- või linnavolikogu kooskõlastus või sadama asukohta ei ole määratud kehtivas üld- või detailplaneeringus;
  3) ühise akvatooriumi määramise taotlemisel puudub käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud kokkulepe ja ühise akvatooriumi kasutamise kord;
  4) kavandatav sadamasisese veeliikluse korraldus häirib taotletava akvatooriumi suuruse tõttu veeliiklust üldkasutataval veeteel;
  5) taotletav akvatoorium ei taga veesõidukite ohutut sildumist ja manööverdamist;
  6) taotletav akvatoorium või sadamasisese veeliikluse korraldus ei taga läbipääsu akvatooriumist, kui see on ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu seadmata või kahjustamata ei ole võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse;
  7) taotletava akvatooriumi kaldapiiripunktid asuvad väljaspool taotleja omandis oleva või muul õiguslikul alusel kasutatava kinnistu või maaüksuse piire ja puudub piirneva kinnistu või maatüki omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek või
  8) esineb põhjendatud avalik huvi akvatooriumi määramisest keeldumiseks.

§ 9.  Akvatooriumi piiride muutmine ja akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamine

  (1) Akvatooriumi piire muudab ja akvatooriumi määramise tunnistab kehtetuks akvatooriumi määraja.

  (2) Kui akvatooriumi määrab Vabariigi Valitsus, siis võib akvatooriumi piiride muutmist või akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamist taotleda sadama pidaja, Veeteede Amet ja valla- või linnavolikogu. Taotlus esitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

  (3) Valla- või linnavolikogu määratud akvatooriumi piiride muutmist või akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamist võib taotleda sadama pidaja, Veeteede Amet ja valla- või linnavalitsus. Taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele. Kui taotleja on valla- või linnavalitsus, esitatakse taotlus valla- või linnavolikogule.

  (4) Määratud akvatooriumi piirid vaadatakse üle, kui olemasoleva akvatooriumi kõrvale taotletakse teise akvatooriumi määramist ning taotletava akvatooriumi piiripunktid piirnevad või kattuvad olemasoleva akvatooriumi piiripunktidega või olemasoleval ja rajataval sadamal on ühine sissesõidutee.

  (5) Taotlusega koos tuleb esitada:
  1) põhjendus akvatooriumi piiride muutmise või akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamise kohta;
  2) akvatooriumi piiride muutmise korral uued akvatooriumi piiripunktide koordinaadid;
  3) väljavõte kehtivast üld- või detailplaneeringust, kui akvatooriumi piiride muudatus või akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamine tuleneb planeeringust;
  4) sadama pidaja arvamus.

  (6) Akvatooriumi piire võib muuta, kui:
  1) sadamasisese veeliikluse korraldus häirib akvatooriumi suuruse tõttu veeliiklust üldkasutataval veeteel;
  2) akvatooriumi piirid ei taga veesõidukite ohutut sildumist ja manööverdamist;
  3) akvatoorium või sadamasisese veeliikluse korraldus ei taga läbipääsu akvatooriumist, kui see on ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu seadmata või kahjustamata ei ole võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse;
  4) akvatooriumi kaldapiiripunktid asuvad väljaspool sadama pidaja omandis oleva või muul õiguslikul alusel kasutatava kinnistu või riigi omandis oleva maaüksuse puhul sadama pidaja valduses oleva maaüksuse piire ja puudub piirneva kinnistu või maatüki omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek;
  5) ühise akvatooriumi korral puudub käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud kokkulepe ja ühise akvatooriumi kasutamise kord või
  6) esineb põhjendatud avalik huvi akvatooriumi piiride muutmiseks.

  (7) Akvatooriumi määramine tunnistatakse kehtetuks, kui:
  1) esineb käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1, 2, 3, 5 või 6 loetletud asjaolu, kuid akvatooriumi piiride muutmine ei ole võimalik;
  2) sadamas ei ole viie aasta jooksul sadamateenuseid osutatud;
  3) esineb põhjendatud avalik huvi akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamiseks.

  (8) Akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamisel kustutatakse sadam sadamaregistrist.

§ 10.  Nõuded sadamakaptenile ja sadamakapteni atesteerimine

  (1) Sadama pidaja peab määrama sadamale sadamakapteni.

  (2) Sadamakapten peab olema atesteeritud. Sadamakapteniks võib olla vähemalt keskharidust omav Eesti kodanik või Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kodanik, kellel on selleks tööks vajalikud teadmised.

  (3) Sadamakapteni atesteerimise aluseks on Veeteede Ameti peadirektorile sadama pidaja esitatud taotlus, milles märgitakse sadamakapteni kandidaadi nimi, kavandatav tööleasumise aeg ja vastutuspiirkond.

  (4) Sadamakapten peab valdama eesti keelt vähemalt B2- või sellele vastaval tasemel. Sadamakapten peab oskama lisaks inglise keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel.

  (5) Sadamakapten peab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
  1) laevu kogumahutavusega 7500 ja enam teenindavas sadamas peab sadamakaptenil olema 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom;
  2) laevu kogumahutavusega 500–7500 (välja arvatud) teenindavas sadamas peab sadamakaptenil olema vähemalt 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplom või väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom;
  3) laevu kogumahutavusega alla 500 teenindavas sadamas peab sadamakaptenil olema vähemalt väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplom või väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni kutsetunnistus.

  (6) Laevatatavatel sisevetel asuva sadama sadamakapten peab vastama käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuetele ning omama kutselise laevajuhi diplomit või kutsetunnistust.

  (7) Sadamakapteni kandidaati atesteerib Veeteede Amet. Sadamakapteni kandidaat atesteeritakse iga sadama kohta eraldi. Atesteerimisel kontrollitakse kandidaadi sadama navigatsioonitingimuste, sadama eeskirja ja sadama tegevusega seonduvate õigusaktide tundmist.

  (8) Väikesadama sadamakapten atesteerimisele ei kuulu. Väikesadama sadamakaptenil peab olema vähemalt väikelaevajuhi tunnistus.

  (9) Isiku sadamakapteniks atesteerimiseks esitamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 11.  Sadamakapteni õigused ja kohustused

  (1) Sadamakaptenil on ohutu veeliikluse korraldamiseks õigus nõuda sadamas viibivatelt isikutelt õigusaktidest, sadama eeskirjast ja heast merepraktikast tulenevate nõuete täitmist.

  (2) Sadamakapten on kohustatud veeliikluse ohutusega seotud puuduste korral viivitamata võtma tarvitusele meetmed nende kõrvaldamiseks ja teavitama puudustest sadama pidajat.

  (3) Sadamakapten kehtestab vajaduse korral veesõidukite sadamasse sisenemise ja sadamast väljumise erikorra ning suurimad veesõiduki mõõtmed, millega võib sadamasse siseneda.

  (4) Sadamakapten koordineerib ja kontrollib vastavalt õigusaktidele ja sadama eeskirjale veesõidukitega veetava ohtliku lasti üle arvestuse pidamist sadamas.

  (5) Sadamakapten peab teavitama Veeteede Ametit laevast:
  1) mida ei lubata sadamasse;
  2) mis on sadamast välja saadetud turvalisusega seotud põhjustel;
  3) mis on sadamas ja millel on ilmseid nõuetest kõrvalekaldeid, mis võivad ohustada laeva ohutut juhtimist või mis on põhjendamatu oht merekeskkonnale.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

§ 12.  Sadama eeskiri ja sadamatasud

  (1) Sadamal peab olema sadama eeskiri. Sadama eeskirja kinnitab sadama pidaja. Sadama pidaja peab tagama sadama eeskirja ajakohastamise.

  (2) Sadama eeskiri peab olema eestikeelne ning sadamas tegutsevatele või viibivatele isikutele kättesaadav. Välisriigi veesõidukeid teenindava sadama eeskiri peab olema tõlgitud inglise keelde.

  (3) Sadama eeskirja nõuded on kohustuslikud kõigile sadamas tegutsevatele ja viibivatele isikutele.

  (4) Sadama pidaja peab asjakohaselt teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuid sadama eeskirjast tulenevatest nõuetest.

  (5) Informatsioon sadamatasude kohta peab olema huvitatud isikutele kättesaadav. Välisriigi veesõidukeid teenindavas sadamas peab informatsioon sadamatasude kohta olema tõlgitud inglise keelde.

  (6) Sadama eeskirjas peavad olema kirjeldatud vähemalt:
  1) sadama üldandmed;
  2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus;
  3) veeliikluse korraldus sadama akvatooriumil;
  4) veesõidukite sadamas seismise korraldus;
  5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus;
  6) osutatavad sadamateenused ja sadamateenuste osutamise korraldus;
  7) reisijate teenindamise korraldus sadamas;
  8) meditsiiniabi korraldus sadamas;
  9) tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus;
  10) Päästeameti ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise kord.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (7) Sadama eeskirja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 121.  Sadamaoperaatori ja sadama pidaja kohustused seoses reisijate õiguste kaitsega

  Sadamaoperaator või tema puudumisel sadama pidaja peab reisijaveoteenuse korraldamisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 334, 17.12.2010, lk 1–16), tulenevaid kohustusi.
[RT I, 30.05.2013, 4 - jõust. 09.06.2013]

3. peatükk TURVANÕUDED SADAMATEENUSE OSUTAMISEL 

§ 13.  Peatüki kohaldamine, turvanõuded ja elektroonilise turvalisuse tagamine
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (1) Käesolevas peatükis sätestatud turvanõudeid kohaldatakse sadamale, mis teenindab rahvusvahelises meresõidus sõitvaid reisilaevu või 500-se ja enama kogumahutavusega laevu.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule laienevad käesoleva peatüki nõuded ka sadamatele, mis teenindavad meresõiduohutuse seaduse kohaselt määratletud kohalikus rannasõidus sõitvaid I kategooria laevu või A-klassi reisilaevu.

  (3) Turvanõuded sadamateenuse osutamisel tulenevad rahvusvahelisest konventsioonist inimelude ohutusest merel ning selle alusel kehtestatud rahvusvahelisest laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksist, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91).

  (4) Sadamateenuse osutaja, kes teenindab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud laevu, peab teenuse osutamiseks kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid.
[RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

§ 14.  Pädev asutus

  (1) Veeteede Amet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 mõistes sadamate osas pädev asutus ja informatsiooni vahendav asutus ning täidab administratsiooni kohustusi.

  (2) Veeteede Amet on sadama turvalisuse informatsiooni vahendav asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 28–39) artikli 12 mõistes.

§ 15.  Turvalisuse riskianalüüs ja selle läbiviimine

  (1) Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi viib läbi Veeteede Amet. Riskianalüüsi läbiviimise kohta koostatakse riskianalüüsi aruanne.

  (2) Sadamarajatiste arvu ja piirid sadamas määrab Veeteede Amet turvalisuse riskianalüüsi tulemuste põhjal, arvestades vajaduse korral sadama pidaja ettepanekut.

  (3) Veeteede Amet kaasab turvalisuse riskianalüüsi läbiviimisesse Päästeameti ja julgeolekuasutuse ning arvestab sadama ja sadamarajatise riskianalüüsi koostamisel nende ettepanekutega.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi aruanne tuleb üle vaadata ja vajaduse korral riskianalüüs uuesti läbi viia vähemalt iga viie aasta järel, võttes arvesse muutuvaid ohte ning muudatusi sadamas ja sadamarajatisel. Riskianalüüs tuleb läbi viia kohe, kui sadamas ja sadamarajatisel või selle ümbruses toimuvad olulised ehituslikud, töökorralduslikud või muud muudatused. Sadama pidaja ja sadamarajatise valdaja peavad teavitama Veeteede Ametit sadamas ja sadamarajatises aset leidnud olulistest ehituslikest, töökorralduslikest või muudest muudatustest.

  (5) Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüs peab kirjeldama sadama turvalisusega seonduvaid varasid, sadama infrastruktuuri, sadama piirkondi, sadamale lähtuvaid ohte ja nende võimalikke tagajärgi, ohu vältimise meetmeid ning sadama pidaja ja sadamarajatise valdaja kohustusi ja tegevusi turvalisuse tagamisel.

  (6) Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsis kajastatavate teemade täpsustatud loetelu ja riskianalüüsi läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (7) Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi läbiviimise eest tasub vastavalt sadama pidaja või sadamarajatise valdaja riigilõivu. Riigilõiv tuleb tasuda kümne tööpäeva jooksul pärast kirjalikult riskianalüüsi läbiviimisest teatamist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet turvalisuse riskianalüüsi aruannet.

§ 16.  Turvaplaan ja selle koostamine

  (1) Sadama pidaja peab tagama, et sadama kohta oleks sadama turvalisuse riskianalüüsi alusel koostatud ja rakendatud turvaplaan. Sadama turvaplaani ajakohastamise eest vastutab sadama pidaja.

  (2) Sadamarajatise valdaja peab tagama, et tema valduses oleva sadamarajatise kohta oleks sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi alusel koostatud ja rakendatud sadamarajatise turvaplaan. Sadamarajatise turvaplaani ajakohastamise eest vastutab sadamarajatise valdaja. Kui sadamarajatise valdajaid on mitu, täidavad nad käesolevas lõikes sätestatud kohustust ühiselt.

  (3) Sadama turvaplaani koostab sadama pidaja või turvaettevõtja.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Sadamarajatise turvaplaani koostab sadamarajatise turvaülem või turvaettevõtja.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (5) Veeteede Amet võib lubada mitme sadamarajatise kohta koostada ühise turvaplaani.

  (6) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanid ning nendes tehtud muudatused tuleb esitada kooskõlastamiseks Veeteede Ametile enne nende rakendamist. Sadamarajatise turvaplaan tuleb enne Veeteede Ametile esitamist kooskõlastada sadama pidajaga.

  (7) Turvaplaanis esinevate puuduste korral tuleb need Veeteede Ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldada.

  (8) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanid tuleb ajakohastada vastavalt muudatustele sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsis ning seoses muudatustega turvaplaaniga seotud turvatoimingutes, -meetmetes, -varustuses või andmetes.

  (9) Kui sadamaalal tegutseval ettevõtjal peab seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt olema koostatud hädaolukorra lahendamise plaan, lisatakse see sadama ja sadamarajatise turvaplaanidele.

  (10) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanides sätestatakse vastavalt turvalisuse riskianalüüsile sadama turvalisuse korraldus, sealhulgas iga turvataseme puhul järgitavad turvatoimingud, rakendatavad turvameetmed ja kohustuslikud tegevused.

  (11) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanides peavad olema kirjeldatud:
  1) sadamasse ja sadamarajatisse sissepääsu korraldus;
  2) isikut tõendavate dokumentide, pagasi ja lasti kontrollimise korraldus;
  3) koostöö lasti, pagasi ja reisijate kontrollimisega tegelevate asutuste vahel;
  4) tegevused kahtlase leiu puhul või isikuga seotud probleemide lahendamiseks;
  5) turvalisuse seisukohalt olulises piirkonnas läbiviidava tegevuse kontrollimise korraldus;
  6) sadama ja sadamarajatise märgistamise korraldus;
  7) infovahetuse korraldus;
  8) pädevatele asutustele turvaintsidentidest teatamise korraldus;
  9) hädaolukorra lahendamise, reostustõrje- ning muude ennetus- ja vastutegevusplaanide seosed turvaplaaniga;
  10) turvaalaste koolituste ja õppuste läbiviimise korraldus;
  11) sadama ja sadamarajatise turvalisust toetava turvaekspertgrupi koosseis ning selle töökord;
  12) sadama pidaja ja sadamarajatise valdaja turvaalased kohustused;
  13) sadama ja sadamarajatise turvaplaani ajakohastamise korraldus.

  (12) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud laevu teenindava sadamarajatise turvaplaan ei pea lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest sisaldama kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 11 loetletud elemente.

  (13) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanides kajastatavate teemade täpsustatud loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (14) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanide ning nendes tehtud muudatuste läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu. Riigilõiv tuleb tasuda kümne tööpäeva jooksul pärast turvaplaani või selle muudatuste läbivaatamist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet turvaplaani või selle muudatuste kooskõlastust.

  (15) Riigilõivu ei võeta sadama või sadamarajatise turvaplaani kontaktandmete lisamise ja nende muutmise eest, turvaekspertgrupi andmete muutmise ning turvaplaanile dokumentide lisamise ja nende muutmise eest, kui need dokumendid on eelnevalt teine järelevalveasutus kinnitanud või kui õigusaktidest tulenevalt ei nõuta nende dokumentide eelnevat kooskõlastamist.

§ 17.  Turvaõppus

  (1) Sadama turvaõppusi korraldab sadama pidaja ning sadamarajatise turvaõppusi sadamarajatise valdaja.

  (2) Turvaõppuse eesmärk on kontrollida turvaplaani rakendamist.

  (3) Sadamas ja sadamarajatises korraldatavad turvaõppused peavad sisaldama harjutusi, mis on seotud selles sadamas käideldavate ohtlike ainetega.

  (4) Sadamarajatises korraldatakse sadamarajatise turvaplaani üksikute osade katsetamiseks õppusi vähemalt iga kolme kuu järel.

  (5) Turvaõppusi, milles osalevad sadamarajatiste turvaülemad koos sadamas selles valdkonnas riiklikku järelevalvet teostavate ametiisikutega ja sadamate ning võimaluse korral laevade turvaülemad, korraldatakse sadamas ja sadamarajatistes vähemalt üks kord kalendriaastas.

  (6) Sadama ja sadamarajatise turvaõppuste läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 18.  Loakohustus

  (1) Turvaettevõtjal peab olema tegevusluba käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

  (2) Tegevusluba kehtib viis aastat.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 181.  Tegevusloa kontrolliese

  Tegevusluba antakse, kui:
  1) ettevõtja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 III lisa punktis 4.5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/65/EÜ IV lisas sätestatud nõuetele;
  2) ettevõtjal on turvaseaduse alusel väljastatud turvateenuste osutamise tegevusluba;
  3) ettevõtjal on kvalifikatsiooninõuetele vastavad töötajad.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 182.  Tegevusloa taotlemine

  Tegevusloa taotluse lahendab Veeteede Amet.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 19.  Sadama turvaülem

  (1) Sadama pidaja peab määrama sadamale turvaülema.

  (2) Sadama turvaülem vastutab sadama turvaplaani rakendamise eest.

  (3) Sadama turvaülem on kohustatud sadamas avastatud turvaalaste puuduste korral viivitamata võtma tarvitusele meetmed nende kõrvaldamiseks ning teavitama puudustest sadama pidajat.

  (4) Sadama turvaülem koordineerib ja kontrollib vastavalt õigusaktidele, sadama turvaplaanile ning sadama eeskirjale turvanõuete täitmist sadamas.

§ 20.  Sadamarajatise turvaülem

  (1) Sadamarajatise valdaja peab määrama igale tema valduses olevale sadamarajatisele turvaülema. Sadamarajatise turvaülema ülesandeid võib täita sadama turvaülem.

  (2) Sadamarajatise turvaülem vastutab sadamarajatise turvaplaani koostamise ja rakendamise eest.

  (3) Sadamarajatise turvaülem on kohustatud sadamarajatisel avastatud turvaalaste puuduste korral viivitamata võtma tarvitusele meetmed nende kõrvaldamiseks ning teavitama puudustest sadamarajatise valdajat ja sadama turvaülemat.

  (4) Sadamarajatise turvaülem koordineerib ja kontrollib vastavalt õigusaktidele, sadama turvaplaanile ja sadama eeskirjale turvanõuete täitmist sadamarajatises.

§ 21.  Nõuded sadama ja sadamarajatise turvaülemale

  (1) Sadama ja sadamarajatise turvaülemaks võib olla vähemalt 21-aastane keskharidust omav Eesti kodanik või Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kodanik, kellel on selleks tööks vajalikud teadmised.

  (2) Sadama ja sadamarajatise turvaülem peab valdama eesti keelt vähemalt B2- või sellele vastaval tasemel ja inglise keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel.

  (3) Sadama ja sadamarajatise turvaülemana on keelatud töötada isikul, kes kannab karistust kuriteo eest või kelle karistusandmed kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustutatud.

§ 22.  Sadama turvaülema ja sadamarajatise turvaülema atesteerimine

  (1) Sadama turvaülema kandidaati ning sadamarajatise turvaülema kandidaati atesteerib Veeteede Amet. Kandidaat atesteeritakse iga sadama ja sadamarajatise kohta eraldi. Atesteerimisel kontrollitakse kandidaadi teadmisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 lisa III punktis 18.1 loetletud valdkondades.

  (2) Kui isik sobib atesteerimistulemuste põhjal sadama turvaülemaks, võib teda nimetada ka sama sadama sadamarajatise turvaülemaks.

  (3) Atesteerimise aluseks on Veeteede Ameti peadirektorile sadama pidaja või sadamarajatise valdaja esitatud taotlus, milles märgitakse kandidaadi nimi, kavandatav tööleasumise aeg ja sadama või sadamarajatise nimetus.

  (4) Isiku sadama turvaülemana või sadamarajatise turvaülemana atesteerimiseks esitamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 23.  Turvataseme kehtestamine ning turvaalase teabe edastamine

  (1) Sadama ja sadamarajatise turvataseme kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Turvatase kehtestatakse vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ning selle alusel kehtestatud rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 nõuetele.

  (2) Sadamarajatise turvaülem peab viivitamata teavitama toimunud turvaintsidendist Veeteede Ametit.

  (3) Sadama ja sadamarajatise turvaalase teabe edastamise ja vastuvõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 24.  Sadamarajatise turvalisuse tunnistus ja selle väljastamine

  (1) Sadamarajatisele peab olema väljastatud turvalisuse tunnistus. Ilma turvalisuse tunnistuseta on keelatud osutada sadamateenuseid käesoleva seaduse § 13 lõigetes 1 ja 2 nimetatud laevadele.

  (2) Turvalisuse tunnistuse väljastamiseks viiakse läbi turvaalase olukorra ülevaatus (edaspidi turvaülevaatus). Turvaülevaatus on sadamarajatise turvasüsteemi ülevaatamine ja kontrollimine, turvalisust tagavate seadmete ja varustuse kontrollimine ning tegeliku olukorra vastavuse hindamine sadamarajatise turvaplaanis sätestatule. Turvaülevaatuse viib läbi Veeteede Amet.

  (3) Turvaülevaatused liigitatakse järgmiselt:
  1) esmane ülevaatus;
  2) korraline ülevaatus;
  3) täisülevaatus;
  4) erakorraline ülevaatus.

  (4) Sadamarajatise valdaja:
  1) teavitab turvaülevaatusega seotud sadamarajatise töötajaid ülevaatuse eesmärkidest ja ulatusest;
  2) nimetab oma esindaja ülevaatuse ajaks;
  3) tagab ülevaatuse läbiviijate poolt nõutud tõendusmaterjalide kättesaadavuse;
  4) teeb koostööd ülevaatuse läbiviijatega, et tagada ülevaatuse eesmärkide saavutamine.

  (5) Esmane ülevaatus viiakse läbi hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast sadamarajatise turvaplaani esmakordset kooskõlastamist Veeteede Ametiga.

  (6) Korraline ülevaatus viiakse sadamarajatises läbi üks kord 12 kuu jooksul ajavahemikul kolm kuud enne või pärast turvalisuse tunnistuse väljastamise tähtpäeva.

  (7) Täisülevaatus viiakse läbi turvalisuse tunnistuse kehtivusaja lõppemisel, selle kehtetuks tunnistamisel või uue turvalisuse tunnistuse väljastamise taotlemisel.

  (8) Erakorraline ülevaatus viiakse läbi, kui on põhjendatud vajadus kontrollida sadamarajatise turvaplaani efektiivset funktsioneerimist.

  (9) Pärast esmase ülevaatuse või täisülevaatuse läbiviimist väljastab Veeteede Amet sadamarajatise kohta turvalisuse tunnistuse. Tunnistus kehtib viis aastat tingimusel, et sadamarajatis on läbinud kõik nõutud turvaülevaatused. Korralise ülevaatuse läbiviimise kohta tehakse tunnistusele vastav märge. Erakorralist ülevaatust tunnistusel ei kajastata.

  (10) Turvalisuse tunnistust ei väljastata, turvalisuse tunnistusele ei tehta käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korralise ülevaatuse läbiviimise märget ning väljastatud turvalisuse tunnistuse võib kehtetuks tunnistada, kui sadamarajatise turvasüsteem, turvalisust tagavad seadmed ja varustus ning sadamarajatise tegelik olukord ei vasta sadamarajatise turvaplaanis sätestatule.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud puuduste ilmnemisel teeb Veeteede Amet ettekirjutuse nende kõrvaldamiseks. Kui ettekirjutust ei täideta Veeteede Ameti määratud tähtaja jooksul, tunnistatakse turvalisuse tunnistus kehtetuks ning uue tunnistuse väljastamiseks tuleb läbi viia uus täisülevaatus.

  (12) Sadamarajatise turvaülevaatuse läbiviimise ning turvalisuse tunnistuse väljastamise korra ja tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (13) Sadamarajatise esmase, korralise ja täisülevaatuse läbiviimise eest tuleb tasuda riigilõiv kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse akti saamist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet turvalisuse tunnistust ega tee tunnistusele korralise ülevaatuse läbimise kohta märget.

4. peatükk KESKKONNAKAITSE NÕUDED SADAMATEENUSE OSUTAMISEL 

§ 25.  Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmine ning üleandmine

  (1) Sadama pidaja korraldab laevaheitmete vastuvõtmise laevadelt ja muudelt veesõidukitelt (edaspidi käesolevas peatükis laev), mida see sadam teenindab.

  (2) Lasti käitlev sadama pidaja või sadamaoperaator on kohustatud korraldama laeva tegevuse käigus tekkinud lastijäätmete vastuvõtmise laevadelt, mida see sadam või sadamaoperaator teenindab, sealhulgas lastijäätmete vastuvõtmise laevadelt, mida selles sadamas remonditakse, kui õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonide nõuete kohaselt ei ole kokku lepitud teisiti.

  (3) Laeva kapten on kohustatud andma enne sadamast lahkumist üle kõik laevaheitmed ja lastijäätmed.

  (4) Laeva kapten ei pea kõiki laevaheitmeid ja lastijäätmeid üle andma, kui käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud teatises esitatud informatsioonist selgub, et olemasolevad laeva hoidlad on piisavad juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate laevaheitmete mahutamiseks kuni üleandmissadamasse jõudmiseni, välja arvatud, kui:
  1) üle 10 m3 mahutava laevaheitmete hoidla korral on selle täituvus enne sadamast lahkumist üle 25%;
  2) laevaheitmete üleandmissadam või sihtsadam ei ole teada;
  3) on alust arvata, et kavandatavas üleandmissadamas ei ole piisavaid vastuvõtuseadmeid ja laevale on esitatud sellekohane teave;
  4) tegemist on üleandmiseks kokku kogutud prügiga, välja arvatud toidujäätmed;
  5) tegemist on veotankide eelpesust pärit X- ja Y-kategooria keskkonnaohtlike kemikaalidega, välja arvatud rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt lisa II reegli 16 lõigetes 6 ja 7 kirjeldatud juhtudel.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud erandite suhtes on rahvusvahelise konventsiooniga kehtestatud rangemad nõuded, kohaldatakse nimetatud konventsiooni nõudeid.

  (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule ei pea lastijäätmeid üle andma, kui:
  1) rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt kohaselt ei ole üleandmine nõutav;
  2) laeval on järgmise sissesõidusadama pidajaga kirjalik kokkulepe, mille kohaselt võetakse selles sadamas vastu seda liiki lastijäätmeid;
  3) uueks lastiks on sama aine, mis oli eelmiseks lastiks, või kui lasti jäägid kõrvaldatakse tuulutamisega merel või kui lastiraamatusse tehakse sissekanne, milles põhjendatakse lastijäätmete laevale jätmine ning sissekande kinnitab meresõiduohutuse seaduse kohaselt tunnustatud kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaataja.

  (7) Liigiti kogutud laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmisel tuleb vältida eri liiki laevaheitmete ja lastijäätmete segunemist.

  (8) Sadama pidaja peab tagama piisavate vastuvõtuseadmete kättesaadavuse sadamas, et täita sadamat külastavate laevade vajadused.

  (9) Kui sadama pidaja ei tegele ise vahetult jäätmekäitlusega, peab tal olema sõlmitud leping jäätmete vastuvõtjaga, kellel on teenuse osutamiseks piisavad vastuvõtuseadmed. Vastuvõtuseadmed on piisavad, kui need suudavad vastu võtta sellist liiki laevaheitmeid ja lastijäätmeid sellises koguses, nagu sadamat külastavatel laevadel tavaliselt tekib, võttes arvesse sadama kasutajate tööga seotud vajadusi, sadamat külastavate laevade tüüpi, sadama suurust ja geograafilist asukohta ning käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud erandeid laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise kohta.

  (10) Kui sadama pidajal ei ole võimalik korraldada laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõttu vastuvõtuseadmete ebapiisavuse tõttu, väljastab sadama pidaja laevale teatise ebapiisavate vastuvõtuseadmete kohta.

  (11) Sadama vastuvõtuseadmete väidetavatest puudustest peab laeva kapten kirjalikult teavitama Keskkonnainspektsiooni ja välisriigis lisaks sadama asukohariigi pädevat asutust.

  (12) Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja üleandmise korralduslikud nõuded ning teatise vormi sadama vastuvõtuseadmete puudustest teavitamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 26.  Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava

  (1) Sadama pidaja koostab ja rakendab nõuetekohase laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava. Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava võib koostada piirkondlikult kõigi sadamate osalusel tingimusel, et vastuvõtuseadmete vajadus ja nende olemasolu täpsustatakse kavas iga sadama puhul eraldi.

  (2) Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava esitab sadama pidaja heakskiitmiseks Keskkonnaametile.

  (3) Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava tuleb esitada heakskiitmiseks järgmistel juhtudel:
  1) enne sadama registreerimist sadamaregistris;
  2) olemasoleva sadama puhul enne kava rakendamist;
  3) vähemalt iga kolme aasta järel;
  4) pärast olulisi muudatusi sadama töös.

  (4) Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava peab sisaldama järgmisi andmeid ja kirjeldusi:
  1) hinnangut sadama vastuvõtuseadmete vajaduse kohta, arvestades sadamat külastavate laevade vajadusi;
  2) sadama vastuvõtuseadmete liigi ja võimsuse kirjeldust;
  3) laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja kogumise protseduuride kirjeldust;
  4) vajaduse korral eelkäitlemise seadmete ja protsesside kirjeldust;
  5) laevaheitmete ja lastijäätmete kogumise eest võetavate tasude süsteemi kirjeldust;
  6) sadama vastuvõtuseadmete puudustest teatamise korda;
  7) infovahetuse korraldust sadama pidaja, sadamaehitise kasutajate, jäätmekäitlejate ja teiste sadama jäätmekäitlusega seotud isikute vahel;
  8) vastuvõetavate ja käideldavate laevaheitmete liike ja koguseid;
  9) vastuvõetavate laevaheitmete ja lastijäätmete kogust näitavate meetodite kirjeldust;
  10) viiteid laevaheitmete üleandmist reguleerivatele õigusaktidele ja laevaheitmete üleandmise protseduuride kokkuvõtet;
  11) kava rakendamise eest vastutava isiku või isikute kontaktandmeid;
  12) sadama vastuvõtuseadmete tegelikku kasutust näitavate meetodite kirjeldust;
  13) laevaheitmete ja lastijäätmete edasise töötlemise kirjeldust.

§ 27.  Laevaheitmetest ja lastijäätmetest teavitamine ning laevaheitmete ja lastijäätmete üle arvestuse pidamine

  (1) Laeva kapten peab koostama ja esitama elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu sissesõidusadamale käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud vormi kohase teatise sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevaheitmete ja lastijäätmete liigi ja koguse kohta:
[RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
  1) vähemalt 24 tundi enne sadamasse saabumist, kui sissesõidusadam on teada;
  2) viivitamata sissesõidusadama selgumisel, kui see teave on kättesaadav vähem kui 24 tundi enne sissesõidusadamasse saabumist;
  3) hiljemalt lahkumisel eelmisest sissesõidusadamast, kui reis järgmisesse sadamasse kestab alla 24 tunni.

  (2) Teatist ei pea esitama järgmiste laevade kohta:
  1) kalalaev, mis püüab kala Eesti majandusvööndis;
  2) väikelaev;
  3) käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud laevaheitmetest ja lastijäätmetest teavitamise ning üleandmise kohustusest vabastatud laev.

  (3) Teatise koopia tuleb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis säilitada laevas vähemalt kuni lahkumiseni järgmisest sissesõidusadamast ja sadamas vähemalt 30 kalendripäeva. Vastava taotluse korral tuleb teatise koopia esitada Veeteede Ametile ja Keskkonnainspektsioonile.

  (4) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 toodud erandeid, on sadama pidaja kohustatud viivitamata teavitama Keskkonnainspektsiooni, kui laev ei esita teatist või ei anna üle laevaheitmeid ja lastijäätmeid või kui laeval avastatakse muid laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise nõuete rikkumisi või tekib kahtlus, et nimetatud nõudeid rikutakse. Keskkonnainspektsioon edastab asjaomase teabe Veeteede Ametile.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

  (41) Kui Veeteede Amet saab teada laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise nõuete rikkumisest või rikkumise kahtlus tekib pärast laeva sadamast lahkumist, teavitab ta sellest laeva sihtsadama asukohariigi pädevat asutust või mereadministratsiooni.
[RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (5) Sadama pidaja korraldab laevadelt vastu võetud laevaheitmete ja lastijäätmete arvestust teatiste ning teiste laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõttu tõendavate dokumentide alusel laevade ning laevaheitmete ja lastijäätmete liikide kaupa. Sadama pidaja esitab elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu Keskkonnainspektsioonile ja Veeteede Ametile käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud vormi kohase laevaheitmete vastuvõtmise akti laevalt vastu võetud lastijäätmete ja laevaheitmete kohta või selles aktis sisalduvad andmed.
[RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (6) Sissesõidusadamale esitatava teatise vormi ning laevaheitmete vastuvõtmise akti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

§ 28.  Tasu laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise eest

  (1) Sadama pidaja on kohustatud sadamatasu hulka arvestatud laevaheitmete vastuvõtmise tasu arvelt või eraldi kindlaks määratud jäätmetasu eest, sõltumata üleantavast kogusest ja sadama vastuvõtuseadmete tegelikust kasutamisest, vastu võtma laeva, välja arvatud kalalaeva ja väikelaeva, pilsivee, reovee, prügi, naftat ja naftasaadusi ning õli sisaldavad jäätmed ning muud laevaheitmed, välja arvatud lastijäätmed.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu võib sadama pidaja diferentseerida lähtuvalt laeva kasutusalast, tüübist ja suurusest ning vähendada seda, kui kapten tõendab, et laevas tekkivad laevaheitmete kogused on laeva keskkonnaalasest haldamisest, ehitusest, seadmetest ja käitusest tulenevalt tavalisest väiksemad.

  (3) Lastijäätmete vastuvõtmise eest tasub jäätmete äraandja või vastuvõtuseadmete kasutaja.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu ei kata kõiki laevalt laevaheitmete vastuvõtmisega seotud kulusid, võib kulude katmata osa katta laeva poolt tegelikult üle antud laevaheitmete liigi ja koguse põhjal võetava lisatasuga, mille määrad kehtestatakse kulupõhiselt.

  (5) Laevaheitmete vastuvõtmise eest võetavad tasud ja nende arvutamise alused peavad olema sadama kasutajate jaoks arusaadavad ja avalikustatud.

§ 29.  Laevaheitmetest ja lastijäätmetest teavitamise ja nende üleandmise kohustusest ning laevaheitmete ja lastijäätmete eest võetavast tasust vabastamine

  (1) Veeteede Amet võib anda kindlal liinil regulaarreise teostavale ja sageli sadamat külastavale laevale laevaheitmetest ja lastijäätmetest teavitamise, laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ning käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud tasu maksmise kohustusest vabastuse ühes laeva teekonnale jäävas sadamas, kui:
  1) külastatava sadama pidaja on andnud selleks nõusoleku ja mõne laeva teekonnale jääva sadama pidajaga on laeva reederil sõlmitud kirjalik kokkulepe, mille kohaselt võetakse selles sadamas laevalt vastu kõik laevaheitmed ja lastijäätmed ning käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud tasu või
  2) Veeteede Ametil on piisavad tõendid, et kõikide laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmine ja tasude maksmine on ühes laeva teekonnale jäävas sadamas tagatud.

  (2) Kui Veeteede Amet on laevale andnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vabastuse ühes laeva teekonnale jäävas sadamas ning kui laev ei anna selles sadamas üle laevaheitmeid ja lastijäätmeid, ei võta selle sadama pidaja käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud tasu.

§ 30.  Reostuse kõrvaldamine akvatooriumil

  (1) Sadam peab olema varustatud reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks vajalike tehniliste vahenditega, arvestades sadama suurust, osutatavaid sadamateenuseid, käideldavaid kaupu ja sadama asukohta.

  (2) Sadama pidaja korraldab reostuse avastamist ja likvideerimist akvatooriumil, informeerides reostuse avastamisest viivitamata Keskkonnainspektsiooni, Häirekeskust, Politsei- ja Piirivalveametit ning Veeteede Ametit.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Sadama pidaja peab koostama akvatooriumilt reostuse avastamise ja likvideerimise kohta sadama reostustõrje plaani.

  (4) Sadama reostustõrje plaan peab sisaldama tegevuste kirjeldust akvatooriumi reostuse korral ja reostuse ohjamiseks kasutatavate tehniliste vahendite nimekirja koos nende sadamas paiknemise skeemiga.

  (5) Sadama reostustõrje plaan esitatakse kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile iga viie aasta järel ning kohe, kui sadamateenuste osutamisel toimub olulisi muudatusi.

  (6) Täpsemad nõuded sadama reostustõrje plaani sisule ja reostustõrje tehnikale kehtestab Vabariigi Valitsus.

5. peatükk LASTI KÄITLEMINE SADAMAS 

§ 31.  Ohtliku lasti käitlemine

  (1) Ohtlikku lasti käideldakse sadamas vastavalt kemikaaliseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki ja rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt lisade I kuni III alusel kehtestatud rahvusvaheliste ohtlike lastide mereveo eeskirjade nõuetele.

  (2) Ohtliku lasti käitlemisega tegelev sadama pidaja või sadamaoperaator on kohustatud tagama kontrolli ohtliku lasti sadamasse sisseveo, ladustamise, hoiustamise ja ümberlaadimise üle. Ohtliku lasti käitlemisega tegelev sadama pidaja või sadamaoperaator peab täitma ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohta kehtestatud nõudeid vastavalt kemikaaliseadusele.

  (3) Sadamaoperaator on kohustatud enne ohtliku lasti sadamasse sissevedu, ladustamist, hoiustamist ja ümberlaadimist informeerima sadama pidajat.

  (4) Saabuvast ohtlikust lastist tuleb sadama pidajale ette teatada vähemalt kümme ööpäeva, sadama pidaja nõusolekul võib seda tähtaega lühendada 24 tunnini.

  (5) Ohtliku lasti käitlemisega tegelev sadama pidaja või sadamaoperaator peab määrama ohtlikust lastist teatamise, ohtliku lasti käitlemise, ohtliku lasti üle arvestuse pidamise ja ohtliku lasti vastuvõtmise ja ärasaatmise eest vastutava isiku ning edastama tema kontaktandmed sadamakaptenile.

  (6) Isik, kelle vahetu tööülesanne on ohtliku lasti käitlemine, peab olema läbinud selleks vajaliku väljaõppe ja omama koolituse läbimist tõendavat dokumenti.

  (7) Sadama pidaja või sadamaoperaator peab korraldama käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud isikutele vähemalt iga viie aasta järel koolitusi Keskkonnainspektsiooni ja Veeteede Ameti poolt heaks kiidetud programmi alusel.

§ 32.  Puistlasti käitlemine

  (1) Puistlasti lastimise ja lossimisega tegelev sadama pidaja või sadamaoperaator on kohustatud puistlastilaevade lastimisel ja lossimisel järgima meresõiduohutuse seaduses sätestatud nõudeid.

  (2) Sadama pidaja või sadamaoperaator, kes tegeleb puistlastilaevade, millele kohaldub meresõiduohutuse seaduse § 41 lõike 6 alusel kehtestatud kord, lastimise ja lossimisega, peab tagama, et tema ettevõttes on loodud ja rakendatud nõuetekohane kvaliteedijuhtimise süsteem. Kvaliteedijuhtimise süsteem peab olema sertifitseeritud ISO standardi 9001:2000 ja auditeeritud ISO standardi 10011:1991 või samaväärsete standardite kohaselt.

6. peatükk RIIGIKAITSE ÜLESANNETEGA SADAM 

§ 33.  Riigikaitse ülesannetega sadam

  (1) Vabariigi Valitsus määrab korraldusega riigikaitse ülesannetega sadama ning riigikaitse ülesannetega sadama akvatooriumi valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

  (2) Riigikaitse ülesannetega sadam on suletud kaubanduslikuks meresõiduks ja sellega seonduvaks tegevuseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraõigusliku isiku omandis oleva sadama määramiseks riigikaitse ülesannetega sadamaks peab Kaitseministeeriumil olema sadama kasutamise kohta sõlmitud sadama maa-ala omanikuga sellekohane kokkulepe. Kokkuleppe olemasolu puhul ja sadama määramisel riigikaitse ülesannetega sadamaks loetakse sellise sadama pidajaks Kaitseministeerium.

  (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sadamale on Vabariigi Valitsusel põhjendatud juhtudel õigus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kehtestada korraldusega piiranguid muus sadamas osutatavatele sadamateenustele perioodiks, mil sadamas viibivad riigikaitse ülesandeid täitvad laevad. Kulud, mis tekivad sadamale seoses kehtestatud piirangutega, kannab piirangu kehtestaja.

§ 34.  Riigikaitse ülesannetega sadama sadamakapten

  (1) Riigikaitse ülesannetega sadama sadamakapteni määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt mereväe ülem.

  (2) Riigikaitse ülesannetega sadamale sadamakapteni määramiseks atesteeritakse sadamakapteni kandidaati vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele.

§ 35.  Riigikaitse ülesannetega sadama eeskiri

  (1) Riigikaitse ülesannetega sadama eeskirja kehtestab kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud ülem.

  (2) Riigikaitse ülesannetega sadama eeskirjas peavad olema kirjeldatud vähemalt:
  1) sadama üldandmed;
  2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus;
  3) veeliikluse korraldus sadama veealal;
  4) veesõidukite seismise korraldus sadamas;
  5) veesõidukite lahkumise korraldus sadamast;
  6) meditsiiniabi korraldus sadamas;
  7) tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus;
  8) Päästeameti ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise kord.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 36.  Riigikaitse ülesannetega sadama turvaülem

  (1) Riigikaitse ülesannetega sadama turvaülema määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt mereväe ülem.

  (2) Riigikaitse ülesannetega sadama turvaülemat atesteeritakse vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele.

7. peatükk SADAMAREGISTER 

§ 37.  Sadamaregister

  (1) Sadamaregister on andmekogu, mis peab arvestust sadamate üle, et tagada riigiasutustele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.

  (2) Sadam peab olema kantud sadamaregistrisse. Taotluse sadama registreerimiseks sadamaregistris esitab sadama pidaja.

  (3) Sadamaregistri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötleja on Veeteede Amet. Sadamaregistrit peetakse elektrooniliselt.

  (4) Sadamaregistri pidamise põhimääruse ja käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 loetletud registrisse kantavate andmete täpsustatud koosseisu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 38.  Sadamaregistrisse kantavad andmed

  (1) Sadamaregistrisse kantakse sadama kohta järgmised andmed:
  1) sadama pidaja isiku- või registrikood ning kontaktandmed;
  2) sadama kohta käivad üldandmed, sealhulgas sadama ülesanne ja sadama põhifunktsioonid;
  3) sadama asukoha andmed, sealhulgas geograafilised koordinaadid;
  4) andmed akvatooriumi kohta;
  5) andmed sadama maa-ala kohta;
  6) andmed sadama ehitiste, ujuvkaide ja sadamarajatiste kohta;
  7) andmed sadama hüdrotehniliste rajatiste kohta;
  8) andmed sadama tehniliste vahendite kohta;
  9) andmed sadama navigatsioonimärgistuse kohta;
  10) andmed osutatavate sadamateenuste ja sadamaoperaatorite kohta;
  11) andmed sadamas käideldavate kaubagruppide kohta;
  12) andmed sadamas teenindatavate veesõidukite liikide ja suuruse kohta;
  13) andmed sadama abilaevastiku kohta;
  14) andmed navigatsiooniperioodi kohta;
  15) andmed sadamas laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise kohta;
  16) andmed keskkonnamõju hindamise teostamise kohta ning selle tulemused;
  17) andmed sadamas teostatava riikliku järelevalve kohta, sealhulgas riikliku järelevalve tulemused ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku tehtud ettekirjutused;
  18) vajaduse korral muud registri eesmärgiga kooskõlas olevad sadama kohta käivad andmed.

  (2) Sadamaregistrisse kantud andmed on avalikud, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid. Sadamaregistrisse kantud avalikud andmed tehakse kättesaadavaks sadamaregistri veebilehel.

§ 39.  Sadamaregistrisse andmeandjad

  (1) Sadamaregistrile esitavad andmeid sadama pidaja ning käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktis 17 nimetatud andmete puhul sadamas riiklikku järelevalvet teostav järelevalveasutus.

  (2) Sadamaregistrisse kantavate andmete muutumisel peab andmeandja esitama viivitamata Veeteede Ametile muutunud andmed või tegema võimaluse korral kande sadamaregistrisse ise.

  (3) Sadamaregistrisse andmeandja vastutab esitatud andmete õigsuse eest.

§ 40.  Sadama registreerimine sadamaregistris

  (1) Sadama registreerimiseks sadamaregistris esitab sadama pidaja Veeteede Ametile käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktides 1–16 loetletud andmed.

  (2) Veeteede Ametil on õigus küsida täiendavaid dokumente ja lisaandmeid, kui see on kooskõlas registri eesmärgiga ja vajalik sadama registrisse kandmiseks.

  (3) Veeteede Amet registreerib sadama sadamaregistris 30 tööpäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktides 1–16 loetletud andmete ning käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaste lisaandmete ja dokumentide esitamist.

  (4) Sadama registreerimise eest tuleb tasuda riigilõivu. Registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu, välja arvatud sadama sadamaregistrist kustutamise eest, sadama pidaja tehtud registrikande muutmise eest ning käesoleva seaduse § 1 lõike 2 punktis 2 nimetatud väikesadama registreerimise eest.

  (5) Sadama registreerimistaotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 41.  Sadama sadamaregistrist kustutamine

  Sadam kustutatakse sadamaregistrist:
  1) sadama pidaja vastavasisulise taotluse alusel;
  2) juriidilisest isikust sadama pidaja lõpetamisel ilma õigusjärgluseta;
  3) akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamise korral või
  4) kui sadamas ei ole viie aasta jooksul sadamateenuseid osutatud.

8. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 42.  Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Riiklikku järelevalvet laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise üle sadamas, sadama laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning reostustõrje plaani väljatöötamise ja rakendamise üle, kaasa arvatud järelevalvet nõukogu määruse (EÜ) nr 41/2007/EÜ, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (ELT L 15, 20.01.2007, lk 1–213), kohaste laevade, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku kalapüügiga, sadamas toidu, kütuse ja muude teenustega varustamise nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon.

  (2) Riiklikku järelevalvet laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise üle teostavad Keskkonnainspektsioon ja Veeteede Amet.

  (3) Riiklikku järelevalvet teiste käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Veeteede Amet.

  (4) Riiklikku järelevalvet §-s 121 sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tarbijakaitseamet.
[RT I, 30.05.2013, 4 - jõust. 09.06.2013]

  (5) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 13 lõike 4 nõuete täitmise üle teostab Riigi Infosüsteemi Amet küberturvalisuse seaduses sätestatud pädevuse piires.
[RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

§ 43.  Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (2) [Kehtetu - RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

§ 431.  Riikliku järelevalve erisused

  Keskkonnainspektsioon võib korrakaitseseaduse §-des 49 ja 50 sätestatud erimeetmeid kohaldada ka olulise ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 432.  Vahetu sunni kasutamine

  Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 44.  Sunniraha määr
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 960 eurot, juriidilise isiku puhul 3200 eurot.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (2) [Kehtetu - RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

9. peatükk VASTUTUS 

§ 45.  Sadamateenuste osutamine määratud akvatooriumita
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 46.  Sadama käitamine atesteeritud sadamakaptenita
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 47.  Sadama eeskirja puudumine ja eeskirja ajakohastamata jätmine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 48.  Sadama ja sadamarajatise turvanõuete rikkumine

  (1) Sadama ja sadamarajatise turvanõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 481.  Elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

§ 49.  Sadamas ja sadamarajatises sadamateenuse osutamine sadama ja sadamarajatise atesteeritud turvaülemata
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 50.  Keskkonnakaitse nõuete rikkumine sadamateenuste osutamisel
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 51.  Laevaheitmetest, lastijäätmetest ja ohtlikust lastist teavitamise ning laevaheitmete, lastijäätmete ja ohtliku lasti üleandmise ja vastuvõtmise nõuete rikkumine

  (1) Laevaheitmetest, lastijäätmetest ja ohtlikust lastist teavitamise või laevaheitmete, lastijäätmete ja ohtliku lasti üleandmise või vastuvõtmise nõuete rikkumise või ebapiisavate vastuvõtuseadmete kohta laevale või muule veesõidukile teatise esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 52.  Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava väljatöötamata ning rakendamata jätmine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 53.  Sadama reostustõrje plaani puudumine ja reostustõrje plaani kooskõlastamata jätmine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 54.  Ebaseadusliku kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laeva sadamas toidu, kütuse ja muude teenustega varustamise nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 55.  Lasti käitlemise nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 56.  Sadama registreerimise nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 561.  Puudega või piiratud liikumisvõimega reisijale sadamas abi osutamata jätmine

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010 artiklis 10 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 30.05.2013, 4 - jõust. 09.06.2013]

§ 562.  Tühistatud või hilinenud väljumisest reisija teavitamise nõude eiramine

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010 artiklis 16 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 30.05.2013, 4 - jõust. 09.06.2013]

§ 563.  Reisiteabe andmata jätmine sadamas

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010 artiklis 22 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 30.05.2013, 4 - jõust. 09.06.2013]

§ 57.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 48 ja 51 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.

  (11) [Kehtetu - RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

  (2) Käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.

  (3) Käesoleva seaduse §-des 561–563 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 58.  Reostustõrje plaanide kooskõlastamiseks esitamine

  Käesoleva seaduse jõustumisel tuleb sadama reostustõrje plaan esitada Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 2010. aasta 1. jaanuariks.

§ 59.  Käesoleva seaduse 7. peatüki rakendamine

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist sadamaregistrisse kantud sadama kannab registri volitatud töötleja üle käesoleva seaduse alusel asutatud sadamaregistrisse.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sadamaregistrisse kantud sadama sadama pidaja peab registriandmed üle vaatama ja ajakohastama hiljemalt 2010. aasta 1. jaanuariks.

  (3) Sadam, mis ei ole enne käesoleva seaduse jõustumist kantud sadamaregistrisse, tuleb kanda sadamaregistrisse hiljemalt 2010. aasta 1. jaanuariks.

§ 60.  Käesoleva seaduse kohaldamine olemasolevatele akvatooriumitele

  Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud akvatoorium kehtib kuni selle käesoleva seaduse alusel muutmise või kehtetuks tunnistamiseni.

§ 61. – § 69. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja 2007/71/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk 33–36);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 28–39);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.05.2009, lk 57–100);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ (ELT L 283, 29.10.2010, lk 1–10).
[RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json