Teksti suurus:

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.08.2016
Avaldamismärge:RT I, 22.06.2016, 21

Välja kuulutanud
Vabariigi President
16.06.2016 otsus nr 793

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 07.06.2016

§ 1.  Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskoht.”;

2) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse.”;

3) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises kohtus, võib kohtunike arv maakohtus olla suurem käesoleva seaduse § 11 alusel määratust.

(12) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse ringkonnakohtu kohtunik, säilitatakse talle ringkonnakohtu kohtuniku ametipalk, millele lisandub lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest.”;

4) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 10–13 järgmises sõnastuses:

„(10) Kedagi ei tohi nimetada sama kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.

(11) Kui maakohtu esimees vabastatakse esimehe ülesannete täitmisest enne ametiaja lõppemist, pöördub kohtunik tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist.

(12) Kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võib kohtunik pöörduda tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist, või jätkata kohtunikuna teenistust maakohtus, mille esimees ta oli. Sellekohase avalduse esitab kohtu esimees kirjalikult valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt kolm kuud enne ametiaja lõppemist.

(13) Kui kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 12, võib kohtunike arv maakohtus olla suurem käesoleva seaduse § 11 alusel määratust.”;

5) paragrahv 121 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 121. Maakohtu aseesimees ja kohtumaja juht

(1) Maakohtu esimees nimetab igas kohtumajas teenistuses olevate kohtunike seast seitsmeks aastaks kohtumaja juhi, kuulanud ära kohtumaja teenistuses olevate kohtunike arvamuse. Kohtumaja juhti ei nimetata kohtumajas, kus asub kohtu esimehe alaline teenistuskoht.

(2) Maakohtu esimees, kelle alaline teenistuskoht on kohtumajas, kus kohtunikukohtade arv on üle 30, nimetab selle kohtumaja teenistuses olevate kohtunike seast seitsmeks aastaks aseesimehe, kuulanud ära kohtumaja teenistuses olevate kohtunike arvamuse. Kui kohtunikukohtade arv kohtumajas on üle 60, võib maakohtu esimees nimetada kuni kaks aseesimeest.

(3) Kohtumaja juht ja aseesimees korraldavad kohtumaja ning maakohtu esimehe vahelist suhtlemist ning täidavad muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

(4) Kohtumaja juhi ja aseesimehe võib maakohtu esimees enne tähtaja lõppemist kohtumaja juhi ja aseesimehe ülesannetest vabastada:
1) tema enda soovil;
2) maakohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.

(5) Kohtumaja juhi või aseesimehe äraolekul võib teda asendada maakohtu esimehe määratud kohtunik.

(6) Kui kohtumaja juht või aseesimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtumaja juhi ülesannete täitmisest.

(7) Kohtumaja juhi ja aseesimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtunikul säilivad kohtuniku volitused.”;

6) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kinnistusraamatut” sõnaga „, laevakinnistusraamatut”;

7) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse sõnad „, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut” sõnadega „ning kommertspandiregistrit”;

8) paragrahvi 191 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui halduskohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskoht.”;

9) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Halduskohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Muus osas kohaldatakse halduskohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut.”;

10) paragrahvi 20 lõiked 2–8 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 201 lõikes 1 asendatakse sõnad „viieks aastaks” sõnadega „seitsmeks aastaks”;

12) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ringkonnakohtu esimees nimetatakse teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Muus osas kohaldatakse ringkonnakohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut.”;

13) paragrahvi 24 lõiked 2, 3 ja 6–8 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohtunõunik nimetatakse ametikohale kolmeks aastaks. Poolte kokkuleppel võib kohtunõuniku teenistussuhet pikendada.

(5) Kui kohtunõuniku teenistussuhet pikendatakse või ta nimetatakse samale ametikohale järjest rohkem kui kaks korda, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul, loetakse kohtunõunik ametikohale nimetatuks määramata ajaks.

(6) Kui kohtunõunik viiakse tähtajaliselt üle asutusse, mis asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses, hüvitab Riigikohus tema sõidu- ja majutuskulud Riigikohtu esimehe kehtestatud ulatuses ja korras.”;

15) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Esimese astme kohtuniku ametisse asumisel on tema töökoormus õigusemõistmisel esimesel kuuel kuul 90%.”;

16) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 41 lõike 1 punktid 5 ja 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel (§ 12 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2, § 20, § 24 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2);
51) kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmisel (§ 991 lõige 2);”;

18) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 41 lõike 3 punktis 2 asendatakse tekstiosa „punktid 4–8” tekstiosaga „punktid 5–8”;

20) paragrahvid 50 ja 51 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 50. Esimese astme kohtu kohtunik

(1) Maa- või halduskohtu kohtunikuks (maa- või halduskohtunikuks) võib nimetada isiku:
1) kellel on vähemalt viieaastane töökogemus ameti- või töökohal, millel töötamise eelduseks on käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 nimetatud kvalifikatsioon, või kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastat ja
2) kes on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.

(2) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon.

§ 51. Ringkonnakohtu kohtunik

(1) Ringkonnakohtu kohtunikuks (ringkonnakohtunikuks) võib nimetada isiku, kes on:
1) kogenud ja tunnustatud jurist ning
2) sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.

(2) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon.”;

21) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust hindab kohtunikueksamikomisjon. Kohtunikueksamikomisjon arvestab kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste hindamisel kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid ning võib teha järelepärimisi.”;

22) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Isiksuseomaduste hindamise vormid ja kord sätestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.”;

23) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Esimese astme kohtu teenistuses olev kohtunik viiakse üle teise astme kohtu kohtunikuks Riigikohtu üldkogu otsusega. Kohtuniku volitused teise astme kohtus algavad Riigikohtu üldkogu otsuses märgitud kuupäevast.”;

24) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui kohtu esimehe vaba ametikoht täidetakse käesoleva seaduse §-des 12, 20 ja 24 sätestatud korras, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1. Kohtuniku üleviimise vormistab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.”;

25) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8. peatükk
KOHTUNIKUEKSAM
”;

26) paragrahvid 61–65 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvid 66 ja 67 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 66. Kohtunikueksam

(1) Kohtunikueksamiga hinnatakse kohtunikuks kandideerija õigusalaseid teadmisi ja oskust neid kasutada.

(2) Kohtunikueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

(3) Kohtunikueksam korraldatakse vajaduse järgi, kuid vähemalt üks kord aastas. Kohtunikueksami aja ja koha määrab kohtunikueksamikomisjon.

(4) Kohtunikueksami täpsem korraldus sätestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.

(5) Kui isikut ei ole nimetatud kohtunikuks viie aasta jooksul pärast kohtunikueksami sooritamist, peab ta kohtunikuks kandideerimiseks sooritama eksami uuesti.

(6) Kohtunikueksami sooritamisest on vabastatud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, ja kandideerib kohtunikuks kolme aasta jooksul pärast vandeadvokaadi või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele.

§ 67. Korduseksam

(1) Kui kohtunikuks kandideerijal jääb kohtunikueksam sooritamata, võib ta selle uuesti teha kuue kuu möödudes arvates sooritamata jäänud kohtunikueksamist.

(2) Kolmandat või enamat korda võib kohtunikueksamit teha kolme aasta möödudes arvates viimasest sooritamata jäänud kohtunikueksamist.”;

28) paragrahv 68 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kohtunikueksamikomisjoni otsuse peale võib isik, keda see puudutab, esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse 14 päeva jooksul arvates päevast, millal ta otsuse kätte sai.”;

30) paragrahvi 73 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunik peab juhendama alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtunikke ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid. Kohtuniku juhendaja määrab kohtuniku ametisse asumisel üheks aastaks kohtu esimees. Kohtunikul ei või korraga olla üle kahe juhendatava.

(2) Alla kolmeaastase staažiga kohtunikku juhendav kohtunik esitab kord kvartalis kuni juhendamisaja lõpuni kohtu esimehele aruande juhendatava kohtuniku kohta, hinnates tema sobivust kohtunikuametisse ja menetluse juhtimise oskuste arengut, ning vajaduse korral esitab muid andmeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruande vormi kehtestab kohtunikueksamikomisjon.”;

31) paragrahvi 74 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Ametisse asuv esimese ja teise astme kohtunik peab koolitusnõukogu määratud ajal läbima koolitusnõukogu kinnitatud ametioskuste koolitusprogrammi.”;

32) paragrahvi 75 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtuniku ametipalk esimesel kuuel kuul arvates ametisse asumisest on 90% kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega määratud ametipalgast.

(3) Kohtuniku, kolleegiumi esimehe, kohtumaja juhi ja kohtu aseesimehe ametipalk ning lisatasu makstakse välja kohtu esimehe käskkirja alusel. Kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku käskkirja alusel.”;

33) paragrahvi 76 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutav minister määrab kohtu esimehe ettepanekul” sõnadega „Kohtu esimees määrab”;

34) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kohtu esimees määrab kohtu aseesimehele lisatasu 15% tema ametipalgast.”;

35) paragrahvi 76 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtunikku ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjat juhendavale kohtunikule makstakse juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5% ametipalgast. Ajal, kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmine on peatatud, juhendajale lisatasu ei maksta.”;

36) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kohtunikule, kes täidab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seonduvaid teenistusülesandeid Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperioodil, makstakse lisatasu.”;

37) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtuniku põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Kohtunikule antakse lisapuhkust kokku kuni seitse kalendripäeva kohtunikuna töötamise aja eest järgmiselt:
1) kaks kalendripäeva viieaastase kohtunikustaaži täitumisel;
2) neli kalendripäeva kümneaastase kohtunikustaaži täitumisel;
3) seitse kalendripäeva viieteistkümneaastase kohtunikustaaži täitumisel.”;

38) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud lisapuhkusele kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 68–71 põhipuhkuse kohta sätestatut.”;

39) paragrahvi 991 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigikohtu üldkogu võib kohtute haldamise nõukoja ja kohtuniku nõusolekul ning kohtu esimehe ettepanekul erandjuhul tõsta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli aastat. Riigikohtu üldkogu otsus võetakse vastu kohalolevate riigikohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega salajasel hääletamisel.”;

40) paragrahvi 100 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „arvamuse” sõnadega „ja käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud aruande”;

41) paragrahvi 115 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ei ole täitnud kohtunikuabi ettevalmistuskava, kuid kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellest vabastatud ja”;

42) paragrahvi 1251 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Konkursi avalikust väljakuulutamisest võib loobuda ja korraldada sisekonkursi kohtujuristidele, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita konkursi väljakuulutamisega ühe või enama kohtuasutuse sees.”;

43) paragrahvi 126 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtukordnikul on samad õigused, mis on abipolitseiniku seaduse § 12 ja 4. peatüki 2. jao kohaselt abipolitseinikul ning korrakaitseseaduse §-de 28 ja 30, § 32 lõigete 1–3, § 34, § 38 lõigete 1 ja 2, § 46, § 47 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 ning § 52 kohaselt politseil või muul korrakaitseorganil.”;

44) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kohtukordnikele erivahendi ja relva väljastamise ja tagastamise ning relva kandmise korra.”;

45) seadust täiendatakse §-ga 1292 järgmises sõnastuses:

§ 1292. Kohtunõuniku ametisse nimetamine

Käesoleva seaduse § 31 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse kohtunõunike suhtes, kes nimetatakse ametisse pärast 2016. aasta 1. augustit.”;

46) seadust täiendatakse §-dega 1373 ja 1374 järgmises sõnastuses:

§ 1373. Kohtunikukonkursi korraldamine

Enne 2016. aasta 1. augustit väljakuulutatud konkursid vabade kohtunikukohtade täitmiseks korraldatakse kuni 2016. aasta 31. juulini kehtinud seaduse alusel.

§ 1374. Esimese ja teise astme kohtu esimeeste nimetamine

2016. aasta 1. augustil ametis oleva esimese või teise astme kohtu esimehe ametiaeg lõpeb tema nimetamise ajal kehtinud seaduses sätestatud tähtaja saabumisel ja tema suhtes ei kohaldata ühekordselt järgmiseks perioodiks kohtu esimeheks nimetamisel käesoleva seaduse § 12 lõikes 10 sätestatud piirangut.”.

§ 2.  Advokatuuriseaduse muutmine

Advokatuuriseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) otsustab advokatuuri vastuvõtmise ja vandeadvokaadi kutsenimetuse andmise;”;

2) paragrahvi 26 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) olnud vähemalt kolm aastat notar või abiprokurör ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast notari või prokurörina tegutsemise lõpetamist.”;

3) paragrahvi 26 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus, õiguskantslerina või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina.”;

4) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud alusel isiku advokatuuri vastuvõtmiseks viib juhatus isikuga läbi vestluse, mille eesmärk on hinnata isiku vastavust käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punkti 5 nõuetele. Juhatus otsustab isiku vastuvõtmise vestluse tulemuste alusel.”.

§ 3.  Kinnistusraamatuseaduse muutmine

Kinnistusraamatuseaduse § 79 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4.  Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 74 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Haldur edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata pankrotitoimkonna liikmete nimekirja ja selle muudatused.”;

2) paragrahvi 162 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „võlgniku elu- või asukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamatult” sõnadega „Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata”.

§ 5.  Riigi õigusabi seaduse muutmine

Riigi õigusabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi tasude ja kulude kord) kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Valdkonna eest vastutav minister võib eelarveaasta kestel riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja tasumäärasid ning kulude hüvitamise ulatust ja korda muuta.”;

2) paragrahvi 21 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada tasu arvestamisele kohaldatavad koefitsiendid, mis katavad täielikult või osaliselt riigi õigusabi kulud.”;

4) paragrahvi 22 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti”;

5) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:

§ 381. Tasude ja kulude korra kohaldamise erisus

Kui enne 2016. aasta 1. augustit osutatud riigi õigusabi tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks ei ole riigi õigusabi tasu suurust ega riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatust kindlaks määratud, kohaldatakse nende kindlaksmääramisele käesoleva seaduse 2016. aasta 1. augustil jõustunud redaktsiooni § 21 lõike 3 alusel kehtestatud tasude ja kulude korda.”.

§ 6.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 491 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maksekäsu kiirmenetlust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei toimu, kui igakuine nõutav elatis ületab perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 nimetatud määra üle 1,5 korra.”.

§ 7.  Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 441 lõiked 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks.

§ 8.  Äriseadustiku muutmine

Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 76 järgmises sõnastuses:

„(76) Tehniliste võimaluste olemasolu korral toimub käesoleva paragrahvi lõikes 72 nimetatud kande parandamine automatiseeritult.”;

2) paragrahvi 67 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „registripidaja” sõnadega „selleks pädev kohtuametnik”;

3) paragrahvi 525 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud toiminguid võib teha ka muu selleks pädev kohtuametnik.”;

4) paragrahvi 525 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 9.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2016. aasta 1. augustil.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json