Teksti suurus:

Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord - sisukord
Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.07.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.09.2012
Avaldamismärge:RT I, 22.07.2011, 5

Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 27.09.2010 nr 92
RT I 2010, 71, 538
jõustumine 03.10.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
11.11.2010RT I, 23.11.2010, 101.01.2011
18.07.2011RT I, 22.07.2011, 325.07.2011

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 58 lõike 5, § 59 lõike 5 ja § 60 lõike 4 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse määr ja suurus, sealhulgas toetuse maksimaalne suurus, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord, nõuded toetuse saajale ning toetuse väljamaksmise kord ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord.

2. peatükk KOHALIKU TEGEVUSGRUPI TOETUS 

1. jagu Kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus 

§ 2.  Nõuded kohalikule tegevusgrupile

 (1) Kohaliku tegevusgrupi toetust strateegia rakendamiseks (edaspidi kohaliku tegevusgrupi toetus) võib taotleda mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on suunatud kohaliku elu arendamisele ning kes vastab kohaliku tegevusgrupi kohta esitatavatele nõuetele, sealhulgas tegevuspiirkonna ja liikmelisuse kohta esitatavatele nõuetele (edaspidi kohalik tegevusgrupp).

 (2) Kohalik tegevusgrupp vastab kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele, kui:
 1) tähtajaliselt asutatud kohaliku tegevusgrupi puhul ei ole see tähtaeg lühem kui viis aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
 2) tal ei ole kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise ajal riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt;
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]
 3) ta ei ole saanud ega taotle samal ajal sama tegevuse või investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
 4) ta on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, ja tagasimaksmisele kuulunud summa on tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
 5) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;
 6) [Kehtetu - RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]
 7) ta avalikustab tegevuspiirkonna elanikele teavet kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise kavatsusest neile kättesaadavas väljaandes.

 (3) Arengustrateegia (edaspidi strateegia) rakendamiseks võib kohaliku tegevusgrupi toetust taotleda kohalik tegevusgrupp, kes on saanud toetust «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006» meetme 3.6 «Kohaliku initsiatiivi arendamine – Leader-tüüpi meede» (edaspidi meede 3.6) raames või kohaliku tegevusgrupi toetust strateegia väljatöötamiseks.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

§ 3.  Nõuded kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna kohta

 (1) Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkond on kohaliku tegevusgrupi liikmeks olevate valdade ja kuni 4000 elanikuga linnade territoorium.

 (2) Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna elanike arv on vahemikus 10 000–100 000. Kohaliku tegevusgrupi elanike arvus on lubatud põhjendatud erisused.

 (3) Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna elanike arvu kindlakstegemisel enne kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise tähtaega lähtutakse Statistikaameti kogumikus «Linnad ja vallad arvudes» taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta avaldatud andmetest.

§ 4.  Nõuded kohaliku tegevusgrupi liikmelisuse ja otsustusprotsessi kohta

 (1) Kohaliku tegevusgrupi liikmeteks on vähemalt kaks kohalikku omavalitsusüksust, sama omavalitsusüksuse territooriumil tegutsev äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja ja mittetulundusühing või sihtasutus.

 (2) Kohaliku tegevusgrupi liikmeks oleva kohaliku omavalitsusüksuse kohta peab sama kohaliku tegevusgrupi liikmeks olema vähemalt üks sama kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil tegutsev äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja ja mittetulundusühing või sihtasutus.

 (3) Kohaliku tegevusgrupi liige võib kuuluda üksnes ühte kohalikku tegevusgruppi.

 (4) Kohaliku tegevusgrupi liikmeteks on ühiste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete huvidega vallad ja linnad, mille territooriumid kuuluvad samasse geograafilisse piirkonda.

 (5) Kohaliku tegevusgrupi põhikirjas on muu hulgas ette nähtud:
 1) kohaliku tegevusgrupi avatus uute liikmete vastuvõtmiseks ja liikmete nimekirja avalikkus;
 2) kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud strateegia rakendamise ja projektide valiku ning valikut tegeva organi valimise põhimõtted.

 (6) Kohaliku tegevusgrupi rakenduskava või kohaliku tegevusgrupi toetuse või projektitoetusega seotud otsuse võib vastu võtta kohaliku tegevusgrupi üldkoosolek, juhatus või põhikirjas ettenähtud muu organ. Määruses sätestatud juhul võtab asjakohase otsuse vastu kohaliku tegevusgrupi üldkoosolek. Kui otsuse võtab vastu kohaliku tegevusgrupi juhatus või muu organ, peavad selle liikmed olema esindatud nii, et kohalike omavalitsusüksuste esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindatus on alla 50%.

 (7) Kohaliku tegevusgrupi liikmeteks olevatest kohalikest omavalitsusüksustest võivad lõike 5 punktis 2 nimetatud organi ja lõikes 6 nimetatud juhatuse ja muu organi tegevuses osaleda ainult § 3 lõikes 1 nimetatud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonda kuuluvad kohalikud omavalitsusüksused.

§ 5.  Toetatavad tegevused

 (1) Kohaliku tegevusgrupi toetust võib taotleda §-s 6 sätestatud nõuetele vastava strateegia rakendamiseks.

 (2) Kohaliku tegevusgrupi toetust võib taotleda järgmiste tegevuste kohta:
 1) strateegia meetme väljatöötamine ja rakendamise korraldamine;
 2) strateegia täiendamine;
 3) kohaliku tegevusgrupi arendamine, sealhulgas koostöö-alane tegevus.

 (3) Kavandatava tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist ei või alustada varem ja tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 6.  Nõuded strateegia kohta

 (1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemisel on kohalik tegevusgrupp välja töötanud oma tegevuspiirkonna kohta kohaliku arengu strateegia, mis vastab strateegia kohta esitatud nõuetele.

 (2) Strateegia koostamise ja muutmise korral peab arvestama, et strateegia rakendamine aitaks kaasa nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu toetuste kohta sätestatud ühe või mitme telje (edaspidi telg) eesmärgi saavutamisele.

 (3) Strateegia on integreeritud, jätkusuutlik, sisaldab uuenduslikkuse elemente ning koosneb vähemalt järgmistest osadest:
 1) üldosa, mis sisaldab andmeid kohaliku tegevusgrupi, tegevuspiirkonna ja tegevusgrupi liikmete ning tegevusgrupi arengu ja kogemuste kohta;
 2) kohaliku tegevusgrupi ülesehituse ja arendamise kirjeldus, sealhulgas juhtimispõhimõtete, töökorralduse ja kohaliku tegevusgrupi elujõulisuse kirjeldus;
 3) tegevuspiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra kirjeldus, sealhulgas ülevaade tegevuspiirkonna ja selle sotsiaalsete gruppide vajadustest;
 4) strateegilised valikud, mis sisaldavad strateegia visioonide ja prioriteetide kirjeldust ja põhjendatust, strateegia eesmärke ning kavandatava koostöö ja koostöövõrgustike loomise valikuid;
 5) strateegia seosed arengukava ja telgedega, sealhulgas kirjeldus, kuidas strateegia rakendamine aitab kaasa arengukava üldiste eesmärkide saavutamisele; strateegia prioriteetide vaheline rahajaotus suhtarvudes telgede kaupa ning strateegia rakendamiseks kavandatavate meetmete loetelu;
 6) strateegia rakendamiseks kavandatavate meetmete üldine kirjeldus, projektide üldised valikukriteeriumid, sealhulgas koostöömeetmete kirjeldus;
 7) oskuste omandamise ja tegevuspiirkonna arendamise kirjeldus, mis sisaldab ülevaadet erinevate elanikegruppide kaasamisest, tegevuspiirkonna elanikele suunatud teavitustegevusest ja koolitustest;
 8) strateegia seosed ja piirnemised muude fondide, strateegiate, arengukavade ja programmidega;
 9) strateegia koostamise kirjeldus;
 10) strateegia rakendamise oodatavad tulemused, sealhulgas kohaliku tegevusgrupi majandusliku elujõulisuse ja strateegias ette nähtud tegevuste jätkusuutlikkuse kirjeldus, seatud indikaatorid ja sihttasemed, arvestades arengukavas ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu toetuste kohta sätestatud eesmärke;
 11) ülevaade strateegia koostamisel kasutatud materjalist, sealhulgas tehtud ja kavandatavate uuringute lühikokkuvõte;
 12) strateegia elluviimise kava;
 13) lisad, mis sisaldavad tegevuspiirkonda iseloomustavaid skeeme, kaarte ja muud näitlikku materjali.

 (4) Strateegia peab hõlmama vähemalt ajavahemikku kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast kuni 31. detsembrini 2013.

 (5) Strateegia ja selle muudatused võetakse vastu üldkoosoleku otsusega.

 (6) Strateegiat võib muuta alates 2010. aastast, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu kohalik tegevusgrupp ei vasta enam §-des 3–5 sätestatud nõuetele või strateegia ei vasta kohaliku tegevusgrupi vajadustele.

 (7) PRIA otsustab strateegia muudatuse nõuetele vastavuse üle 60 tööpäeva jooksul arvates selle saamisest.

§ 7.  Nõuded strateegia meetme kohta

 (1) Strateegia rakendamiseks töötab kohalik tegevusgrupp välja strateegia meetmed, mis vastavad arengukava 5. peatüki punktis 5.3.4 nimetatud meetme 4 «Leader-meetme» kohta ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu toetuste kohta sätestatud nõuetele ning nimetatud määruse lisas kehtestatud toetuse maksimaalsetele suurustele ja määradele ja riigiabi reeglitest tulenevatele nõuetele.

 (2) Strateegia meetmed koosnevad järgmistest osadest:
 1) strateegia meetme nimetus;
 2) strateegia meetme eesmärk;
 3) toetatavad tegevused;
 4) strateegia meetme sihtgrupp;
 5) strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus;
 6) viide teljele, mille eesmärkide saavutamisele strateegia meetme rakendamine enim kaasa aitab;
 7) viide nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 sätestatud artikli numbrile, mis käsitleb asjakohast meedet, ning meetme kood komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84), II lisa kohaselt;
 8) kui strateegia meede kattub mõne arengukava meetmega, siis viide selle numbrile;
 9) saavutatavad indikaatorid ja sihttasemed;
 10) kohaliku tegevusgrupi nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale;
 11) toetuse maksimaalne suurus ja määr strateegia meetme rakendamise korral.

§ 8.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemise korral

 (1) Toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlbliku kulu moodustavad tegevuse elluviimiseks või investeeringu tegemiseks vajalike kulude, sealhulgas abikõlbliku tegevuse või investeeringu tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumus, kui kohalik tegevusgrupp on käibemaksukohustuslane, ja käibemaksuga maksumus, kui kohalik tegevusgrupp ei ole käibemaksukohustuslane.

 (2) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemise korral on abikõlblikud järgmised kulud:
 1) personalikulud, sealhulgas töötaja lepingujärgne tasu või töötasu, haigushüvitise tööandjapoolne osa, puhkusetasu, sõidukulu, lähetuskulu ja koolituskulu;
 2) üldkulud, sealhulgas kulud bürootarvetele, sideteenustele, infotehnoloogia ja kontoritehnika hooldusele ja remondile, kommunaalkulud, kontoriruumi üürimise kulud, kulud valveteenusele ning maamaks;
 3) kohaliku tegevusgrupi kontoriruumi ehitus- ja parenduskulud;
 4) sõidukulud ning isikliku sõiduauto kasutamise kulud, mille hüvitamise määr on kuni 0,3 eurot kilomeetri kohta;
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 5) kontoritehnika ja -mööbli ostmise ja liisimise kulud;
 6) koolituse, seminari ja infopäeva korraldamise kulud;
 7) infomaterjali koostamise ja väljaandmise kulud;
 8) veebilehe loomise, haldamise ja arendamise kulud;
 9) asjakohase oskusteabega spetsialistilt, organisatsioonilt või asutuselt strateegia rakendamisega seotud uuringu, sealhulgas tasuvusuuringu tellimise kulud;
 10) eksperthinnangu tellimise kulud, välja arvatud juhul, kui ekspert on avalik teenistuja, kelle tööülesanded on sarnased toetatava tegevusega;
 11) siseriiklikul ja välisriigis toimuval seminaril, konverentsil, messil ja õppereisil osalemise kulud, sealhulgas osavõtutasu ning riigisisese lähetuse ja välislähetuse kulud;
 12) kohaliku tegevusgrupi korraldatava rahvusvahelise ürituse kulud;
 13) koostöö arendamise korral kulutused kingitustele kuni 767 eurot aastas;
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 14) stipendiumi maksmise kulud;
 15) mootorsõiduki liisimise kulud kuni 320 eurot kuus või mootorsõiduki ostmise kulud kuni 15 978 eurot kohaliku tegevusgrupi kohta arengukava programmiperioodi jooksul ning selle mootorsõiduki hoolduskulud, kusjuures ühe kohaliku tegevusgrupi kohta on abikõlblikud korraga vaid ühe mootorsõiduki ostmise või liisimise kulud;
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]
 16) reklaammaterjali väljaandmise ning reklaamkingituse soetamise kulud;
 17) koostöö arendamise kulud, sealhulgas koostööorganisatsiooni liikmemaks.

 (3) Kasutatud mootorsõiduki ostmine ja liisimine on abikõlblik, kui kohaliku tegevusgrupi toetust taotlev kohalik tegevusgrupp tõendab, et:
 1) mootorsõiduki ostmiseks ei ole hinnapakkuja varem saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi;
 2) mootorsõiduki hind on uue samalaadse mootorsõiduki hinnast oluliselt madalam;
 3) mootorsõiduki eeldatav kasutusiga on vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

 (4) Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Kohalik tegevusgrupp tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

 (5) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemise korral ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
 1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja liisimise kulud;
 2) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
 3) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulu tegevuse mis tahes osale;
 4) sularahamaksed üle 63 euro kuus, välja arvatud lähetuskulud;
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 5) riigilõiv, teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse, intress ja muu finantsteenusega seotud kulu, välja arvatud kohaliku tegevusgrupi raamatupidamis- ja audiitorteenuse eest tasumiseks tehtud kulu;
 6) amortisatsioonikulud;
 7) viivis, trahv ja muu rahaline karistus ning kohtumenetluse korral menetluskulud;
 8) kulutused annetustele, auhindadele ja kingitustele, välja arvatud kingitus koostöö arendamise korral ja reklaamkingitus;
 9) erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;
 10) kasutatud seadme ja masina, välja arvatud mootorsõiduki ostmise ja liisimise kulud;
 11) kohaliku omavalitsusüksuse ülesande asendamiseks tehtud kulud;
 12) kulud, mis on seotud liisingulepingu sõlmimisega, intressidega, kindlustusega jms;
 13) kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega.

§ 9.  Nõuded tegevuse ja investeeringu hinnapakkumuse kohta

 (1) Kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, on kohalik tegevusgrupp saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga (edaspidi hinnapakkumus), või saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse, kui investeeringu või tegevuse asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse või töö pakkuja või kauba müüja.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

 (2) [Kehtetu - RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

 (3) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse või investeeringu eest tasutava hinnaga. Kui kohaliku tegevusgrupi toetuse taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust, peab ta tehtud valikut põhjendama.

 (4) Kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht ei tohi omada osalust hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda hinnapakkuja juhatusse ega nõukokku, kui tegevuse või investeeringu maksumus ületab 5000 eurot.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

 (5) Kui hinnapakkuja on kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht või kui kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht on hinnapakkuja osanik, aktsionär või tulundusühistu liige või juhatuse või nõukogu liige, peab taotleja olema saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust, kui tegevuse või investeeringu maksumus ületab 1000 eurot.
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (6) Kui kohalik tegevusgrupp on hankija «Riigihangete seaduse» tähenduses, järgib ta hangete korraldamisel lisaks selles paragrahvis sätestatud nõuetele «Riigihangete seaduses» sätestatud nõudeid.

§ 10.  Kohaliku tegevusgrupi toetuse määr ja suurus

 (1) Kohaliku tegevusgrupi toetust antakse kuni 100% toetatava tegevuse või investeeringu abikõlblike kulude maksumusest.

 (2) Kohaliku tegevusgrupi toetust antakse kohaliku tegevusgrupi kohta kuni 20% strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarvest.

 (3) Põllumajandusminister kehtestab kavandatava strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve suuruse iga kohaliku tegevusgrupi kohta lõigetes 4 ja 5 sätestatud strateegia jaotamise aluste põhjal kahes osas: kuni 31. detsembrini 2010 (edaspidi esimene periood) ning alates 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2013 (edaspidi teine periood).

 (4) Strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve jaotus kohalike tegevusgruppide vahel määratakse järgmiselt:
 1) esimene osa jagatakse võrdsetes osades kohalike tegevusgruppide vahel (edaspidi baaseelarve);
 2) teine osa jagatakse, võttes arvesse kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna sotsiaal-majanduslikke näitajaid: rahvaarvu, pindala, üksikisiku tulumaksu laekumist ja kohaliku omavalitsusüksuse paiknemist saarel;
 3) kolmas osa määratakse esimesel perioodil sõltuvalt strateegia kvaliteedist.

 (5) Strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve esimene osa moodustab strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarvest 20% jagatuna võrdselt kohalike tegevusgruppide vahel. Strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve teine osa moodustab kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna rahvaarvu osa 46% jagatuna võrdeliselt kohalike tegevusgruppide rahvaarvuga, pindala osa 23% jagatuna võrdeliselt kohalike tegevusgruppide pindalaga, üksikisiku tulumaksu laekumise osa 9% jagatuna pöördvõrdeliselt tulumaksu laekumisega kohalikes tegevusgruppides ning saarelisuse osa 2% jagatuna võrdselt kohalike tegevusgruppide liikmeteks olevate saarel paiknevate kohalike omavalitusüksuste vahel.

 (6) Strateegia kvaliteedist sõltuv osa esimesel perioodil on kõikide kohalike tegevusgruppide jaoks kokku 10% strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarvest.

 (7) Lõike 4 punktis 2 nimetatud eelarve osa arvutamisel arvestatakse § 3 lõikes 1 nimetatud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonda kuuluvate kohalike omavalitsusüksuste näitajatega.

 (8) Teisel perioodil koosneb strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud eelarve osadest ning esimesel perioodil kasutamata jäänud eelarvevahenditest.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

 (9) Põllumajandusministril on õigus vähendada selle tegevusgrupi eelarvet, kellel on 2012. aasta lõpuks jäänud strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarvevahenditest kasutamata üle 20%. Kasutamata jäänud eelarvevahendeid võib põllumajandusminister jaotada teiste tegevusgruppide vahel.

 (10) Toetatavate tegevuste eest saadud tuludest laekuv summa arvestatakse kohaliku tegevusgrupi omafinantseeringuna, mis märgitakse rakenduskava eelarvesse. Kohaliku tegevusgrupi toetusest arvestatakse maha nimetatud tuludest laekunud summa, mis ületab eelarves märgitud omafinantseeringu.

2. jagu Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemine 

§ 11.  Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

 (1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotleja esitab selleks ettenähtud tähtajal PRIAle kohaliku tegevusgrupi asukohajärgses piirkonnas lisas 1 toodud vormi kohase avalduse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlus).

 (2) PRIA teatab kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

 (3) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotleja võib esitada ettenähtud tähtajal ühe taotluse. Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlus esitatakse kolme aasta kohta.

§ 12.  Nõuded kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse kohta

  Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemiseks esitab kohaliku tegevusgrupi toetuse taotleja PRIAle järgmised dokumendid:
 1) lisas 1 toodud vormi kohane kohaliku tegevusgrupi toetuse avaldus;
 2) ärakiri teavitusest, millelt on näha kohaliku tegevusgrupi taotluse esitamise kavatsus ning viide selle väljaande nimele ja ilmumise kuupäevale, milles teavitus on avaldatud;
 3) [Kehtetu - RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

§ 13.  Nõuded rakenduskava kohta

 (1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemise korral koostab kohalik tegevusgrupp lisas 2 toodud vormi kohase strateegia rakendamise kava (edaspidi rakenduskava), mille esitab PRIAle iga aasta 1. novembriks.

 (2) Rakenduskava sisaldab selle esitamise aastale järgneval kalendriaastal kavandatud tegevuste ja § 7 lõikes 2 nimetatud strateegia meetmete kirjeldust ning nende elluviimiseks kavandatud eelarvet.

 (3) Rakenduskava võib muuta üks kord aastas hiljemalt 1. septembriks.

 (4) Rakenduskava võetakse vastu kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku või § 4 lõikes 6 sätestatud nõuete kohase juhatuse või muu organi otsusega.

 (5) PRIA otsustab rakenduskava nõuetele vastavuse üle 40 tööpäeva jooksul arvates selle saamisest.

3. jagu Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse menetlemine 

§ 14.  Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse vastuvõtmine

  Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse vastuvõtmisel kontrollib PRIA nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 15.  Kohaliku tegevusgrupi ja kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

 (1) PRIA kontrollib kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning kohaliku tegevusgrupi ja kavandatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

 (2) Kohalik tegevusgrupp ja kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlus vastavad kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
 1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
 2) ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
 3) kõik määruses sätestatud nõuded on täidetud.

 (3) Kui kohaliku tegevusgrupi ja kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et kohalik tegevusgrupp või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 16.  Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

 (1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse kohta teeb PRIA põllumajandusministri kehtestatud kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse eelarve jaotust arvestades «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 1 alusel taotluse rahuldamise otsuse esimese või teise perioodi kohta tingimusel, et § 13 lõike 1 kohaselt esitab kohalik tegevusgrupp nõuetele vastava rakenduskava, või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 või 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (2) PRIA teeb lõikes 1 nimetatud otsuse 60 tööpäeva jooksul alates kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast. Vajaduse korral võib PRIA otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 90 tööpäevani.

 (3) Kui kohalik tegevusgrupp ei esita nõuetele vastavat strateegiat või rakenduskava, teeb PRIA kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse esimese või teise perioodi lõpuks.

 (4) Kui kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 4 alusel.

§ 17.  Muudatustest teavitamine

 (1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab kohaliku tegevusgrupi toetuse taotleja või kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja PRIAt viivitamata kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 20 lõike 3 või 4 alusel.

 (2) Alates kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab kohalik tegevusgrupp viivitamata PRIAt kirjalikult oma postiaadressi, kontaktandmete või oma liikmelisuse muutumisest ning nõusoleku saamiseks:
 1) kohaliku tegevusgrupi jagunemisest, ühinemisest teise kohaliku tegevusgrupiga või lõpetamisest;
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]
 2) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest;
 3) kohaliku tegevusgrupi toetuse saamise või kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

 (3) Kui strateegiat muudetakse, esitab kohalik tegevusgrupp PRIAle digitaalsel andmekandjal muudetud strateegia, näidates ära tehtud muudatuse ja põhjendades seda, ning ärakirja kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku otsusest strateegia muudatuste vastuvõtmise kohta.

4. jagu Nõuded kohaliku tegevusgrupi toetuse saajale ja toetuse väljamaksmise kord 

§ 18.  Nõuded kohaliku tegevusgrupi toetuse saajale

 (1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust.

 (2) Kohaliku tegevusgrupi toetust saanud kohalik tegevusgrupp:
 1) teeb abikõlblikud kulutused ja esitab PRIAle tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kahe aasta jooksul pärast kulutuste tegemist, kuid mitte hiljem kui 30. juuniks 2015. aastal;
 2) säilitab ja kasutab sihipäraselt kohaliku tegevusgrupi toetuse abil soetatud investeeringuobjekti vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
 3) teavitab PRIAt koolituse, seminari või infopäeva toimumisest vähemalt seitse tööpäeva enne nimetatud ürituse toimumist;
 4) esitab PRIAle majandusaasta kohta vandeaudiitori kinnitatud rahandusinformatsiooni, milles on märgitud kohaliku tegevusgrupi toetuse abil ellu viidud tegevustega seotud tulud ja kulud, sealhulgas kohaliku tegevusgrupi projektitoetuse abil ellu viidud tegevustega seotud tulud ja kulud ning muud tulud ja kulud, mis ei ole seotud Leader-meetme raames antava toetusega, kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest;
 5) tagab kohaliku tegevusgrupi nõuetele vastavuse § 3 lõike 2 kohaselt vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
 6) täidab § 4 lõikes 6 sätestatud nõudeid;
 7) võimaldab teostada kohaliku tegevusgrupi toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet;
 8) maksab saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi;
 9) eristab selgelt oma raamatupidamises kohaliku tegevusgrupi toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

 (3) Strateegia rakendamiseks kohaliku tegevusgrupi toetust saanud kohalik tegevusgrupp:
 1) kuulutab kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise aastale järgnevast aastast välja projektitoetuse taotluste kinnitamise taotluste (edaspidi projektitaotlus) vastuvõtuaja;
 2) avalikustab tegevuspiirkonna elanikele kättesaadavas väljaandes ning oma veebilehel teabe projektitaotluste vastuvõtuaegade ja projektitaotluse kinnitamise tingimuste kohta vähemalt kaheksa nädalat enne projektitaotluste vastuvõtuaja algust;
 3) avalikustab tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel teabe projektitaotluse hindamise kriteeriumide ja hindamise korra, sealhulgas projektitaotluste paremusjärjestuse koostamise korra kohta;
 4) teavitab PRIAt projektitaotluste vastuvõtuaegadest ning esitab PRIAle punktis 3 nimetatud hindamise kriteeriumid ja hindamise korra vähemalt seitse tööpäeva enne projektitaotluste vastuvõtuaja algust;
 5) määrab projektitaotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks § 4 lõikes 6 sätestatud nõuete kohase organi (edaspidi töörühm);
 6) tagab projektitaotluste registreerimise ja säilitamise;
 7) tagab, et projektitaotlused vaadatakse läbi ning asjakohaste otsuste tegemisel järgitakse «Haldusmenetluse seaduse» nõudeid ning strateegiat ja rakenduskava;
 8) tagab, et töörühmas osalev isik ja projektitaotluse esitanud isik ei ole «Haldusmenetluse seaduse» § 10 lõike 1 tähenduses seotud isikud. Nimetatud seotuse olemasolu korral taandab töörühmas osalev isik end selle projektitaotluse hindamisest, välja arvatud juhul kui projektitoetuse taotleja on kohalik tegevusgrupp;
 9) avalikustab tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel teabe elluviidud projektide ja nende tulemuste kohta;
 10) esitab PRIAle ärakirja projektitaotluste hindamise protokollist, milles on muu hulgas märgitud projektitaotluste vastuvõtuaeg, aeg, millal töörühm hindas projektitaotlusi, töörühma koosseis, projektitaotluste hindamise tulemused ja muu oluline teave projektitaotluste hindamisega seotud asjaolude kohta, kahe nädala jooksul arvates projektitaotluste kinnitamise otsuste tegemisest.

 (4) Lõikes 3 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks töötab strateegia rakendamiseks kohaliku tegevusgrupi toetust saanud kohalik tegevusgrupp välja asjakohased korrad ja rakendab neid.

 (5) Kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja kasutab toetust sihipäraselt, järgides lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid.

§ 19.  Kohaliku tegevusgrupi toetuse abil tegevuse elluviimist ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine

 (1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse väljamaksmiseks esitab kohalik tegevusgrupp pärast tegevuse elluviimist või investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIAle kuni kord kuus lisas 3 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos ärakirjadega kõikidest vajalikest dokumentidest, sealhulgas:
 1) selle isiku, kellelt taotleja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve-saateleht või arve, mis vastab «Raamatupidamise seaduse» §-s 7 algdokumendi kohta sätestatud nõuetele;
 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk;
 3) selle isiku, kellelt taotleja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud osutatud teenuse, tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument juhul, kui tegemist on ehitus- või parendustööga;
 4) tööleping, töövõtuleping või käsundusleping;
 5) töötasu maksmist ja töötasuga kaasnevate maksude maksmist tõendav maksekorraldus, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk;
 6) väljavõte palgalehest, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvutatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstud töötasu netosumma ja haigushüvitise tööandjapoolne osa;
 7) tööajatabel juhul, kui kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja töötaja täidab kohalikus tegevusgrupis lisaks kohaliku tegevusgrupi toetuse raames tehtavale tööle ka muid ülesandeid;
 8) koolituse, seminari, infopäeva või muu ürituse päevakava ja osavõtjate nimekiri, millel on märgitud osalejate kontaktandmed ning allkirjad;
 9) eksperthinnangu või uuringu tellimise korral töö üleandmise-vastuvõtmise akt;
 10) lähetusse saatmise korraldus, lähetuskulude aruanne koos majutus- ja sõidukulude dokumentide ja päevarahade arvestusega, lähetuskulude maksmist tõendav maksekorraldus, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk ning kokkuvõte lähetuse tulemustest;
 11) mootorsõiduki kasutamist tõendavad dokumendid, sealhulgas sõidupäevik odomeetri alg- ja lõppnäidu, lähte- ja sihtpunkti andmetega sõidu kuupäeva, eesmärgi ja läbisõidu kohta ja sõiduki omaniku kohta ning sõiduki registreerimistunnistus;
 12) ehitise puhul ehitusluba või kohaliku omavalitsusüksuse kirjalik nõusolek ja kasutusluba, kui see on nõutav «Ehitusseaduse» kohaselt;
 13) ehitise puhul ehitusprojekti joonised ehitise üldvaadete kohta koos ehitusprojekti seletuskirjaga.

 (2) Liisingu puhul esitab kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja PRIAle pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist liisingulepingus ettenähtud korras toetuse väljamaksmiseks lisas 3 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos ärakirjadega järgmistest dokumentidest:
 1) selle isiku, kellelt liisinguandja ostis kaupa, väljastatud arve-saateleht või arve, mis vastab «Raamatupidamise seaduse» §-s 7 algdokumendi kohta sätestatud nõuetele;
 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk;
 3) liisinguandja ja kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja vahel sõlmitud liisinguleping ja maksegraafik.

 (3) Liisinguandja võib olla «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

 (4) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele.

§ 20.  Kohaliku tegevusgrupi toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

 (1) PRIA otsustab kohaliku tegevusgrupi toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole või liisingu puhul toetuse saaja nimetatud liisinguandja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 19 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

 (2) PRIA jätab kohaliku tegevusgrupi toetuse maksmata «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

 (3) PRIA teeb kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

 (4) PRIAl on õigus alates 2010. aastast kohaliku tegevusgrupi toetuse väljamakseid mitte teha, kuni rahastatavate projektitoetuste taotluste rahuldamise otsuste osakaal moodustab kohaliku tegevusgrupi kohta vähemalt 80% kehtestatud kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse eelarvest.

§ 21.  Ettemakse kohalikule tegevusgrupile

 (1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja tegevust võib rahastada pärast PRIA poolt kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigieelarvelistest vahenditest enne töö, teenuse või kauba eest tasumist (edaspidi ettemakse), kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.

 (2) Ettemakse saamiseks esitab kohalik tegevusgrupp PRIAle lisas 4 toodud vormi kohase taotluse (edaspidi ettemaksetaotlus), milles on muu hulgas põhjendatud ettemakse vajadust ja esitatud andmed kavandatavate kulutuste kohta.

 (3) Ettemakse võib § 10 lõike 2 kohaselt arvestatud kohaliku tegevusgrupi toetuse summast moodustada kuni 10%.

 (4) Ettemaksetaotlus esitatakse PRIAle hiljemalt kuus kuud enne strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve teise perioodi lõppu.

 (5) PRIA teeb ettemakse kohalikule tegevusgrupile 20 tööpäeva jooksul arvates ettemaksutaotluse saamisest.

 (6) Ettemakse on abikõlblike kulude hüvitamiseks ära kasutatud 1. detsembriks 2013 ning selle tõendamiseks esitatakse PRIAle §-s 19 nimetatud dokumendid.

 (7) Paragrahvi 20 lõike 2 alusel kohaliku tegevusgrupi toetuse maksmata jätmise korral maksab kohalik tegevusgrupp PRIAlt ettemaksena saadud raha lõikes 6 sätestatud tähtpäeva möödumise korral asjaomases ulatuses tagasi.

 (8) Vajaduse korral võib PRIA otsustada ettemakse andmise väiksemas ulatuses, nõuda kohalikult tegevusgrupilt piisava tagatise esitamist või määrata abikõlblike kulutuste tegemiseks lõikes 6 sätestatud tähtajast lühema tähtaja.

 (9) Toetuse saaja loetakse piisavalt usaldusväärseks, et rahastada toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui:
 1) tal ei ole riikliku maksu maksuvõlgnevust või tema riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt;
 2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;
 3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja summas;
 4) ta on varem tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha kasutanud sihipäraselt ja tähtaegselt.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

§ 22.  Dokumentide säilitamine

 (1) Määruse alusel esitatud dokumente kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIAs kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

 (2) Projektitoetuse taotluse menetlemisega seotud dokumente projektitoetuse taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitab kohalik tegevusgrupp kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

3. peatükk PROJEKTITOETUS 

1. jagu Projektitoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus 

§ 23.  Nõuded projektitoetuse taotlejale

 (1) Projektitoetust võib taotleda kohaliku tegevusgrupi toetust saanud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja, sihtasutus, mittetulundusühing, sealhulgas kohalik tegevusgrupp, seltsing ja kohalik omavalitsusüksus (edaspidi projektitoetuse taotleja), kelle projektitaotlus on kohaliku tegevusgrupi otsusega kinnitatud.

 (2) Projektitoetuse taotleja vastab projektitoetuse saamiseks esitatavatele nõuetele, kui:
 1) ta on seltsing ja seltsinguleping on sõlmitud kirjalikult vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
 2) ta vastab asjakohases põllumajandusministri määruses toetuse saamiseks taotlejale sätestatud nõuetele, kui strateegia meede vastab arengukavas nimetatud meetmele. Muudel juhtudel peab projektitoetuse taotleja vastama nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu toetuste kohta sätestatud nõuetele ning riigiabi reeglitest tulenevatele nõuetele;
 3) [Kehtetu - RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]
 4) tal ei ole projektitoetuse taotluse esitamise ajal riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt;
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]
 5) ta ei ole saanud ega taotle samal ajal sama tegevuse või investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi;
 6) ta on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, ja tagasimaksmisele kuulunud summa on tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
 7) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;
 8) tähtajaliselt asutatud projektitoetuse taotleja puhul ei ole see tähtaeg lühem kui viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
 9) ettevõtja ei ole majanduslikes raskustes.

§ 24.  Toetatavad tegevused

 (1) Projektitoetust võib taotleda strateegia meetmetes nimetatud tegevuse, sealhulgas koostööprojekti elluviimiseks.

 (2) Toetatava tegevuse osaks võib olla kavandatavale ehitustööle «Ehitusseaduse» alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve (edaspidi omanikujärelevalve), muinsuskaitselise järelevalve ja teiste valdkondade järelevalve tegemine.

 (21) Kavandatavaks tegevuseks võib olla ka selline tegevus, mis tehakse enne kavandatava tegevuse või investeeringu elluviimist ning mis on kavandatava tegevuse või investeeringu elluviimiseks sisuliselt vajalik (edaspidi ettevalmistav projekt).
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

 (3) Toetatav tegevus peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) ehitis, mida ehitatakse, välja arvatud uus püstitatav hoone, või kuhu inventar või seade paigaldatakse, või mootorsõiduk, kuhu seade paigaldatakse, on projektitoetuse taotleja omandis või on antud talle õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
 2) uue hoone püstitamise korral on kavandatava hoone alune maa projektitoetuse taotleja omandis või on selle alusele maale projektitoetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus.

 (4) Kavandatava tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist ei või alustada varem ja tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui PRIAle projektitoetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud rahvusvahelise koostööprojekti puhul.

 (5) Mitme nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 sätestatud meetme hulka kuuluvate integreeritud tegevuse puhul kohaldatakse iga tegevuse osa kohta selle meetme tingimusi, mille reguleerimisalasse tegevuse osa selgelt kuulub.

§ 25.  Nõuded koostööprojekti kohta

 (1) Koostööprojektis osaleb kohalik tegevusgrupp koos teise kohaliku tegevusgrupiga või muu avaliku ja erasektori partnerlusel põhineva ühendusega, kelle põhikirjaline eesmärk on suunatud maaelu arendamisele ja kes on oma tegevuspiirkonna kohta töötanud välja strateegia.

 (2) Koostööprojektis osalejad sõlmivad koostöökokkuleppe, milles on muu hulgas märgitud koostööprojekti nimetus, koostööprojekti osapoole nimi, esindaja nimi ja kontaktandmed, uue osapoole koostööprojektiga liitumise kord, koordineeriva kohaliku tegevusgrupi nimi, esindaja nimi ja kontaktandmed, koostööprojekti eesmärkide ja põhitegevuste kirjeldus, kasusaajad, eeldatavate tulemuste kirjeldus, projektis kasutatavate meetodite kirjeldus ja nende rakendamise kord, projekti rakendamise ajavahemik ning osapoolte kohustused, osapoolte eeldatavate tegevuste kirjeldus ja kavandatud eelarve iga osapoole kohta ning projekti maksumus kokku.

 (3) Rahvusvahelise koostöö kokkuleppe ärakiri esitatakse PRIAle, kes edastab selle Põllumajandusministeeriumile. Põllumajandusministeerium teavitab rahvusvahelise koostöö kokkuleppest Euroopa Komisjoni.

 (4) Rahvusvahelise koostööprojekti elluviimist võib alustada pärast Põllumajandusministeeriumilt heakskiidu saamist.

 (5) Põllumajandusministeerium teavitab heakskiidu andmisest ka PRIAt.

 (6) Koostööprojekti taotlus esitatakse PRIAle koos koostöökokkuleppega.

§ 26.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud projektitoetuse taotlemise korral

 (1) Toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlbliku kulu moodustavad:
 1) tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus, projektitoetuse taotleja mitterahaline omafinantseering, abikõlbliku tegevuse või investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumus, kui projektitoetuse taotleja on käibemaksukohustuslane;
 2) tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuga maksumus, projektitoetuse taotleja mitterahaline omafinantseering, abikõlbliku tegevuse või investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumus, kui projektitoetuse taotleja ei ole käibemaksukohustuslane;
 3) omanikujärelevalve, muinsuskaitselise järelevalve või teiste valdkondade järelevalve tegemise maksumus kuni 3% punktis 1 või 2 nimetatud investeeringuobjekti ehitustööde maksumusest.

 (2) Kasutatud seadme ostmine ja kapitalirendile võtmine on abikõlblik, kui projektitoetust taotlev mittetulundusühing või sihtasutus tõendab, et:
 1) seadme ostmiseks ei ole hinnapakkuja varem saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi;
 2) seadme hind on uue samalaadse seadme hinnast oluliselt madalam;
 3) seadme eeldatav kasutusiga on vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

 (3) Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Projektitoetuse taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

 (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
 1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja liisimise kulud;
 2) käibemaks juhul, kui projektitoetuse taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel või kui taotleja on kohalik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõike 3 punkti a tähenduses;
 3) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulu tegevuse mis tahes osale;
 4) sularahamaksed;
 5) riigilõiv, teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse, intress ja muu finantsteenusega seotud kulu;
 6) õigus- ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulud;
 7) amortisatsioonikulud;
 8) viivis, trahv ja muu rahaline karistus ning kohtumenetluse korral menetluskulud;
 9) kulutused stipendiumile, annetustele, auhindadele ja kingitustele;
 10) erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;
 11) eksperdi või projektijuhi töötasu, sealhulgas sotsiaal- ja tulumaks ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksed, kui ekspert või projektijuht on avalik teenistuja või riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja, kelle tööülesanded on sarnased toetatava tegevusega;
 12) sõiduauto või muu mootorsõiduki ostmise ja liisimise kulud, välja arvatud sellise mootorsõiduki, sealhulgas rändkauplusauto ostmise kulud, mille sihtotstarve on kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas elanikele teenuse osutamine ning kui toetust taotleb ettevõtja;
 13) kulud, mis on seotud liisingulepingu sõlmimisega, intressidega, kindlustusega jms;
 14) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei ole hiljemalt viie aasta möödudes arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest läinud üle projektitoetuse saajale;
 15) kohaliku omavalitsusüksuse ülesande asendamiseks tehtud kulud;
 16) asendusinvesteeringu kulud;
 17) muud kulud, mis ei ole tegevuse elluviimisega või investeeringuobjektiga otseselt seotud;
 18) kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega;
 19) projekti elluviimisega seotud üldkulud, välja arvatud projektijuhi tasu, sealhulgas projektijuhi lepingujärgne tasu või töötasu ja sellelt arvestatud sotsiaal- ja tulumaks ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksed;
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]
 20) projekti elluviimisega seotud projektijuhi tasu, kui projektitoetuse taotleja on kohalik omavalitsusüksus, ettevõtja, seltsing või kohalik tegevusgrupp, välja arvatud koostööprojekti elluviimisega seotud projektijuhi tasu;
 21) projekti elluviimisega seotud projektijuhi tasu, mille maksumus ületab 20% projekti abikõlblikest kuludest, kui projektitoetuse taotleja on mittetulundusühing või sihtasutus;
 22) kasutatud kaupade ostmise ja liisimise kulud, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul.

 (5) Investeeringu tegemine ei ole abikõlblik, kui projektitoetust taotleb seltsing.

§ 27.  Nõuded tegevuse ja investeeringu hinnapakkumuse kohta

 (1) Kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, peab projektitoetuse taotleja olema saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ei ületa 5000 eurot või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse või töö pakkuja või kauba müüja, peab projektitoetuse taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse või olema koostanud kululiikide kaupa kavandatava tegevuse eeldatava maksumuse arvestuse.
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse või investeeringu eest tasutava hinnaga. Kui projektitoetuse taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust, peab ta tehtud valikut põhjendama.

 (4) Projektitoetuse saaja ja see isik, kellelt projektitoetuse saaja tellib teenuse või töö või ostab kaupa, ning nende osanik, aktsionär või tulundusühistu liige või juhatuse või nõukogu liige või seltsinglane ei tohi kuuluda üksteise juhatusse ega nõukokku ega omada osalust üksteise äriühingus, välja arvatud juhul, kui tegevuse või investeeringu maksumus ei ületa 1000 eurot või kui projektitoetuse saaja on kohalik tegevusgrupp ja tegevuse või investeeringu maksumus ei ületa 5000 eurot.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

 (5) Kui projektitoetuse taotleja on kohalik tegevusgrupp ja hinnapakkuja on sama kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht või kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht on hinnapakkuja osanik, aktsionär või tulundusühistu liige või juhatuse või nõukogu liige, peab projektitoetuse taotleja olema saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust, kui tegevuse või investeeringu maksumus ületab 1000 eurot.
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (6) Kui projektitoetuse taotleja on hankija «Riigihangete seaduse» tähenduses, järgib ta hangete korraldamisel lisaks selles paragrahvis sätestatud nõuetele «Riigihangete seaduses» sätestatud nõudeid.

§ 28.  Projektitoetuse määr ja suurus

 (1) Projektitoetuse määra ja suuruse määramisel arvestatakse selles määruses, arengukavas, nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu toetuse kohta sätestatud nõuetega ning riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega, lähtudes lõigetes 2–9 sätestatud toetuse määrast ja suurusest.

 (2) Projektitoetust antakse mittetulundusühingule, sihtasutusele ja kohalikule omavalitsusüksusele kuni 90% toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlblike kulude maksumusest.

 (3) Projektitoetust antakse seltsingule kuni 100% toetatava tegevuse abikõlblike kulude maksumusest.

 (4) Projektitoetust antakse ettevõtjale kuni 60% toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlblike kulude maksumusest.

 (5) Infrastruktuuriinvesteeringu tegemiseks projektitoetuse taotlemise korral antakse toetust kuni 60% investeeringuobjekti abikõlblike kulude maksumusest. Infrastruktuuriinvesteering on elektrivarustuse, veevarustuse ja kanalisatsiooni ja telekommunikatsiooni investeering ning investeering teedesse.

 (6) Mootorsõiduki ostmiseks ja kapitalirendile võtmiseks projektitoetuse taotlemise korral antakse ettevõtjale toetust kuni 40% investeeringuobjekti abikõlblike kulude maksumusest.

 (7) Projektitoetuse maksimaalne suuurus ühe projektitoetuse taotluse kohta on 200 000 eurot. Kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti a alapunktis v ja punkti b alapunktides iii ja iv nimetatud projektitoetused ning sama määruse kolmanda telje projektitoetused on käsitatavad vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), tähenduses, ei tohi projektitoetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja kahe eelmise majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot.
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (8) Euroopa Komisjoni teatise “Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks” (ELT C 16, 22.01.2009, lk 1–9) punkti 4.2.2 alapunkti g ning Euroopa Komisjoni teatise “Euroopa Liidu riigiabi meetmete ajutine raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks” (ELT C 6, 11.01.2011, lk 5–15) punkti 2.2 alapunkti h kohaselt ei tohi projektitoetuse taotlejale ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2011 eraldatud ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava riigiabi ja antud vähese tähtsusega abi suurus ületada kokku 500 000 eurot projektis osaleva taotleja kohta.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

 (9) Seltsingule antakse projektitoetust kuni 10 000 eurot ühe projekti kohta, välja arvatud juhul, kui rakendatakse arengukavas nimetatud meetmeid, mille puhul seltsing on taotlejana lubatud.
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (10) Toetatavate tegevuste eest saadud tuludest laekuv summa arvestatakse projektitoetuse taotleja omafinantseeringuna, mis märgitakse projektitoetuse taotluse eelarvesse. Väljamakstava projektitoetuse summast arvestatakse maha nimetatud tuludest laekunud summa, mis ületab eelarves märgitud omafinantseeringu.

§ 29.  Projektitoetuse taotleja mitterahaline omafinantseering

 (1) Mittetulundusühingust või sihtasutusest projektitoetuse taotleja omafinantseeringu osaks võib olla komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 54 alusel mitterahaline omafinantseering. Mitterahaline omafinantseering on tegevuse elluviimiseks või investeeringu tegemiseks vajalik projektitoetuse taotleja tehtud vabatahtlik tasustamata töö.

 (2) Vabatahtlik tasustamata töö võib moodustada kuni 10% vabatahtliku tasustamata tööga seotud toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlblike kulude maksumusest.

 (3) Vabatahtliku tasustamata töö tegemise korral on projektitoetuse maksimaalne tunnitasu ühikumäär 60% Statistikaameti poolt töö tegemise ajaks avalikustatud Eesti keskmisest bruto tunnipalgast.

 (4) Vabatahtliku tasustamata töö tegemist võib alustada projektitoetuse taotluse PRIAle esitamise päevale järgneval päeval. Rahvusvahelise koostööprojekti puhul võib vabatahtliku tasustamata töö tegemist alustada pärast § 25 lõikes 4 nimetatud heakskiidu saamist.

2. jagu Projektitaotluse kinnitamine ning projektitoetuse taotluse esitamine ja menetlemine 

§ 30.  Projektitaotluse kinnitamine

 (1) Projektitaotluse kinnitamise taotlemiseks esitab projektitoetuse taotleja kohalikule tegevusgrupile, kelle tegevuspiirkonnas ta tegutseb, projektitaotluse selleks ettenähtud tähtajal. Projektitaotlusega esitab projektitoetuse taotleja kohalikule tegevusgrupile lisas 5 toodud vormi kohase avalduse.

 (2) Kohaliku tegevusgrupi töörühm hindab projektitaotluses kavandatud tegevuse vastavust kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale. Strateegiale ja rakenduskavale vastavaid taotlusi hindab töörühm § 6 lõike 3 punktis 6 nimetatud valikukriteeriumide alusel sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning koostab hindamistulemuste alusel projektitaotluste paremusjärjestuse ettepaneku.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

 (3) Kohalik tegevusgrupp koostab rakenduskavas nimetatud strateegia meetmele ettenähtud eelarve piires projektitaotluste paremusjärjestuse ning teeb töörühma ettepaneku alusel paremusjärjestusse seatud taotluste kinnitamise otsuse.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

 (4) Kohalik tegevusgrupp teeb projektitaotluse kinnitamisest keeldumise otsuse, kui:
 1) taotlus ei vasta kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale;
 2) taotlus ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui kohalik tegevusgrupp on hindamiskriteeriumite miinimumnõuded ette näinud;
 3) rakenduskavas nimetatud strateegia meetmele ettenähtud eelarvevahendeid ei jätku enam ühegi projektitaotluse kinnitamiseks.

 (5) Kohalik tegevusgrupp teeb projektitaotluse kinnitamise või kinnitamisest keeldumise otsuse projektitoetuse taotlejale teatavaks kahe nädala jooksul arvates otsuse tegemisest.

 (6) Kahe nädala jooksul arvates projektitaotluste paremusjärjestuse koostamisest ning paremusjärjestusse seatud taotluste kinnitamise otsuste tegemisest esitab kohalik tegevusgrupp PRIAle projektitaotluste kinnitamise otsused ning projektitaotluste paremusjärjestuse koos toetussummadega.

 (7) Kui projektitoetuse taotleja, kelle projektitaotlus on kohaliku tegevusgrupi otsusega kinnitatud, ei esita ettenähtud tähtajal PRIAle projektitoetuse taotlust või PRIA ei rahulda nimetatud taotlust § 33 lõike 3 alusel, teavitab PRIA sellest kohalikku tegevusgruppi. Sel juhul teeb kohalik tegevusgrupp ühe kuu jooksul arvates PRIA nimetatud teate saamisest juhul, kui rakenduskavas nimetatud strateegia meetmele ettenähtud eelarvevahenditest osa jääb üle, projektitaotluste paremusjärjestuse alusel rakenduskavas nimetatud strateegia meetmele ettenähtud eelarve piires paremusjärjestusse seatud järgmise taotluse kinnitamise otsuse või otsuse jätta nimetatud osa eelarvevahenditest jaotamata teiste projektitoetuse taotlejate vahel, teavitades asjakohase otsuse tegemisest PRIAt.

 (8) Projektitaotluste menetlemine on haldusmenetlus ning lõigetes 3 ja 4 nimetatud otsused haldusaktid, mille suhtes kohalik tegevusgrupp kohaldab «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud nõudeid.

§ 31.  Projektitoetuse taotluse esitamine ja nõuded taotluse kohta

 (1) Projektitoetuse taotleja esitab PRIAle kavandatava tegevuse või investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas lisas 5 toodud vormi kohase avalduse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid 40 tööpäeva jooksul ning põhjendatud juhtudel 80 tööpäeva jooksul arvates kohaliku tegevusgrupi poolt projektitaotluse kinnitamise otsuse tegemisest.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

 (2) PRIA teatab projektitoetuse taotluse vastuvõtmise alustamise päeva ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

 (3) Projektitoetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle järgmised dokumendid:
 1) lisas 5 toodud vormi kohane avaldus ja projektitoetuse taotluse asjakohased seirenäitajad, mis on toodud lisas 6;
 2) seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
 3) äriühingu puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande või kontserni puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud aruande ärakiri, kui nimetatud aruanded ei ole esitatud äriregistrisse;
 4) füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri või «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava taotleja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E Maksu- ja Tolliameti kinnitatud ärakiri;
 5) rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 “Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm” lisas toodud vormi kohane teatis jooksval majandusaastal ja kahel eelmisel majandusaastal vähese tähtsusega abi saamise kohta, kui taotletakse projektitoetust, mis on käsitatav vähese tähtsusega abina kolmanda telje eesmärkide saavutamiseks või nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti a alapunktis v ja punkti b alapunktides iii ja iv sätestatud toetust;
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]
 6) lisas 7 toodud vormi kohane teatis ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi saamise kohta, kui taotletakse projektitoetust, mis on käsitatav vähese tähtsusega abina kolmanda telje eesmärkide saavutamiseks või nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti a alapunktis v ja punkti b alapunktides iii ja iv sätestatud toetust.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]
 7) ettevõtja puhul, kes taotluse esitamise ajaks ei ole «Raamatupidamise seaduse» kohaselt pidanud koostama majandusaasta aruannet, tegevus-, bilansi ja kasumiaruande ärakiri või raamatupidamisregistrite alusel koostatud tulude ja kulude koonddokumendi ärakiri;
 8) paragrahvi 27 lõigetes 1 ja 5 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja hinnapakkumuse ärakirjad ning § 27 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja hinnapakkumuse ärakiri või kavandatava tegevuse eeldatav maksumuse arvestus kululiikide kaupa;
 9) ehitise puhul ehitusloa või kohaliku omavalitsusüksuse kirjaliku nõusoleku ärakiri, kui see on nõutav «Ehitusseaduse» kohaselt;
 10) ehitise puhul ärakiri ehitusprojekti joonistest ehitise üldvaadete kohta koos ehitusprojekti seletuskirjaga;
 11) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et kavandatav ehitis, mida ehitatakse või kuhu inventar või seade paigaldatakse, või mootorsõiduk, kuhu seade paigaldatakse, kuulub taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, ning hoone püstitamise korral kuulub selle alune maa taotleja omandisse või on sellele taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
 12) seltsingu puhul ärakiri seltsingulepingust ja seltsinglaste nimekiri;
 13) ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaasta seisuga põhivara nimekiri või põhjendatud juhul väljavõte nimekirjast, kui taotletakse toetust investeeringu tegemiseks. Põhivara nimekiri peab kajastama andmeid põhivara soetamise aasta ning põhivara soetamis- ja jääkväärtuse kohta;
 14) mittetulundusühingu või sihtasutuse puhul kasutatud seadme ostmise ja kapitalirendile võtmise korral ärakiri hinnapakkumusest, millel kajastub uue samalaadse seadme hind;
 15) sihtasutuse puhul selle asutajate nimekiri;
 16) mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese kuupäeva seisuga mittetulundusühingu liikmete nimekiri.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

 (4) Kui kavandatav tegevus vastab arenguskavas nimetatud meetmele, esitab projektitoetuse taotleja asjakohases põllumajandusministri määruses, millega on kehtestatud nõuded toetuse saamiseks, ettenähtud dokumendid, sealhulgas vormikohase taotluse.

§ 32.  Projektitoetuse taotluse vastuvõtmine

  PRIA kontrollib projektitoetuse taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 33.  Projektitoetuse taotleja ja projektitoetuse taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

 (1) PRIA kontrollib projektitoetuse taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning projektitoetuse taotleja ja kavandatava tegevuse või investeeringu vastavust määruses sätestatud nõuetele.

 (2) Projektitoetuse taotleja ja projektitoetuse taotlus vastavad projektitoetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
 1) projektitoetuse taotlus on kohaliku tegevusgrupi otsusega kinnitatud;
 2) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
 3) ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
 4) täidetud on kõik määruses ja teistes asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuded.

 (3) Kui projektitoetuse taotleja ja projektitoetuse taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 alusel projektitoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (4) PRIA ei hinda projektitoetuse taotluse vastavust kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale. Projektitoetuse taotluse kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale vastavuse ning projektitoetuse taotluste paremusjärjestuse osas lähtub PRIA kohaliku tegevusgrupi otsustest ega kaldu nendest kõrvale.

§ 34.  Projektitoetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

 (1) Kõik nõuetele vastavad projektitoetuse taotlused rahuldatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 1 alusel.

 (2) Kui projektitoetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 4 alusel.

 (3) PRIA teeb lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 2 nimetatud taotluse osalise rahuldamise otsuse või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 või 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates PRIAle projektitoetuse taotluse esitamise päevast. Vajaduse korral võib PRIA otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 90 tööpäevani.

§ 35.  Muudatustest teavitamine

 (1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab projektitoetuse taotleja või projektitoetuse saaja PRIAt viivitamata kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 20 lõike 3 või 4 alusel.

 (2) Alates projektitoetuse taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab projektitoetuse taotleja või projektitoetuse saaja viivitamata PRIAt ja kohalikku tegevusgruppi kirjalikult oma postiaadressi ja kontaktandmete muutumisest ning PRIAlt ja kohalikult tegevusgrupilt nõusoleku saamiseks:
 1) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest. Kui PRIA või kohalik tegevusgrupp peab vajalikuks, tuleb esitada muu hulgas uue hinnapakkumuse ärakiri või kavandatava tegevuse eeldatava maksumuse arvestus;
 2) projektitoetuse saamise või kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged;
 3) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust;
 4) mittetulundusühingu või sihtasutuse ühinemisest, jagunemisest või lõpetamisest;
 5) seltsingu lõppemisest;
 6) kohaliku omavalitsusüksuste ühinemisest.

3. jagu Nõuded projektitoetuse saajale ja toetuse väljamaksmise kord 

§ 36.  Nõuded projektitoetuse saajale

 (1) Projektitoetuse saaja teeb abikõlblikud kulutused ja esitab PRIAle tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe projektitoetuse taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

 (2) Projektitoetuse saaja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust.

 (3) Projektitoetuse saaja on kohustatud:
 1) säilitama ja kasutama sihipäraselt projektitoetuse eest soetatud investeeringuobjekti vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
 2) teavitama vabatahtliku tasustamata töö tegemise ajast ja kohast PRIAt ja kohalikku tegevusgruppi vähemalt neli tööpäeva enne vabatahtliku tasustamata töö tegemist elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga;
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]
 3) täitma vabatahtliku tasustamata töö tegemise tõendamiseks päevikut, milles kajastatakse töö kirjeldus, tehtud töö maht, töö tegemise aeg, tehtava töö ühiku hind, töö tegijad ja töö tegemiseks kulunud aeg. Päeviku allkirjastavad töö tegija ja projektitoetuse taotleja;
 4) teavitama koolituse, seminari, infopäeva või muu ürituse toimumisest PRIAt ja kohalikku tegevusgruppi vähemalt seitse tööpäeva enne nimetatud ürituse toimumist elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga;
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]
 5) tagama ettevalmistava projekti lõpliku elluviimise viie aasta jooksul arvates ettevalmistava projekti kohta PRIA poolt viimase toetuseosa väljamaksmisest;
 6) esitama viimase kuludeklaratsiooni kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid mitte hiljem kui 30. juuniks 2015. aastal;
 7) eristama selgelt oma raamatupidamises projektitoetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

§ 37.  Projektitoetuse abil tegevuse elluviimist ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine

 (1) Projektitoetuse väljamaksmiseks esitab projektitoetuse saaja pärast tegevuse elluviimist või investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist esmalt kohalikule tegevusgrupile seireandmete kogumiseks ja seejärel PRIAle lisas 8 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni, välja arvatud § 39 lõikes 2 nimetatud juhul, koos § 19 lõike 1 punktides 1–11 ja lõikes 2 nimetatud dokumentide ärakirjadega ning järgmiste dokumentide ärakirjad:
 1) kasutatud seadme ostmise või kapitalirendile võtmise korral seadme müüja või kapitalirendile andja kinnituskiri selle kohta, et seade vastab § 26 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõudele;
 2) mittetulundusühingust või sihtasutusest projektitoetuse saaja puhul vabatahtliku tasustamata töö tegemise kohta § 36 lõike 3 punktis 3 nimetatud päevik;
 3) ehitise puhul kasutusluba, kui see on nõutav «Ehitusseaduse» kohaselt;
 4) koolituse puhul päevakava ja osavõtjate nimekiri, millele märgitakse lisaks § 19 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmetele osaleja isikukood ning juhul, kui § 19 lõike 1 punktis 8 nimetatud üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina, ka juriidilise isiku registrikood;
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]
 5) iga § 19 lõike 1 punktis 8 nimetatud üritusel osaleja kohta § 31 lõike 3 punktides 5 ja 6 nimetatud teatise, kui üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

 (2) Kapitalirendile andja võib olla «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

 (3) Paragrahvi 19 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele või kavandatava tegevuse eeldatava maksumuse arvestusele.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

§ 38.  Projektitoetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

 (1) PRIA otsustab projektitoetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole või kapitalirendi puhul toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 37 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

 (2) PRIA jätab projektitoetuse maksmata «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

 (3) PRIA teeb projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates projektitoetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 39.  Projektitoetuse maksmine osaliselt tasutud kuludokumentide alusel

 (1) Toetatava tegevuse elluviimist võib rahastada enne töö, teenuse või kauba eest tasumist, kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne ning tehtud töö või osutatud teenus on lõpetatud või müüdud kaup on üle antud ning toetuse saaja on need vastu võtnud ja nende eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa. Nimetatud rahastamisviisi ei kohaldata kapitalirendi puhul.

 (2) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist PRIAle lisas 8 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos §-s 37 nimetatud dokumentidega.

 (3) PRIA teeb toetuse saaja tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest, arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust § 21 lõikes 9 sätestatud nõuete kohaselt.

 (4) Toetuse saaja võib tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha kasutada üksnes kavandatud tegevuse või investeeringu abikõlblike kulude hüvitamiseks.

 (5) Lõikes 4 nimetatud kulude eest peab olema tasutud ning lisas 8 toodud vormi kohane kuludeklaratsioon koos § 19 lõike 1 punktides 2, 5 ja 10 nimetatud dokumentidega peab olema esitatud PRIAle seitsme tööpäeva jooksul tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel makstud raha laekumisest arvates.

 (6) PRIA võib keelduda toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või kauba eest tasumist, kui toetuse saaja ei ole täitnud lõikes 4 või 5 sätestatud nõudeid või kui kuludokumendid ei ole nõuetekohased.

 (7) PRIA teeb toetuse maksmise otsuse 25 tööpäeva jooksul lõikes 5 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Toetuse maksmise korral arvestatakse otsuse kohaselt väljamakstavast toetusrahast tasaarvelduse korras maha tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel toetuse saajale makstud raha. Toetuse maksmisest keeldumise korral maksab toetuse saaja tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha asjaomases ulatuses tagasi.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

§ 40.  Dokumentide säilitamine

  Määruse alusel esitatud dokumente projektitoetuse taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIAs kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 41.  Rakendussätted

 (1) 2010. a võib § 13 lõikes 3 nimetatud rakenduskava muudatuse esitada 1. detsembriks.

 (2) Teisel perioodil alanud kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise tähtajal võib taotleda toetust tegevuse või investeeringu kohta, mille elluviimist või tegemist tõendavad dokumendid ei ole väljastatud varem kui 2011. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Enne selle määruse jõustumist alanud projektitoetuse taotluse esitamise tähtajal projektitoetuse taotlemise korral, ei kohaldata § 27 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud hinnapakkumuse nõuet. Nimetatud juhul, kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ületab 10 000 eurot, peab projektitoetuse taotleja olema saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust, ning kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ei ületa 10 000 eurot või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse või töö pakkuja või kauba müüja, peab projektitoetuse taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse või olema koostanud kululiikide kaupa kavandatava tegevuse eeldatava maksumuse arvestuse.
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (4) Enne selle määruse jõustumist strateegia rakendamiseks kohaliku tegevusgrupi toetust saanud kohalik tegevusgrupp töötab § 18 lõikes 4 nimetatud korrad välja 1. jaanuariks 2012. aastal.
[RT I, 22.07.2011, 3 - jõust. 25.07.2011]

 (5) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

Lisa 1 Kohaliku tegevusgrupi toetuse avaldus

Lisa 2 Strateegia rakendamiseks kohaliku tegevusgrupi toetuse rakenduskava

Lisa 3 Kohaliku tegevusgrupi toetus (Kuludeklaratsioon)

Lisa 4 Ettemaksetaotlus kohalikule tegevusgrupile

Lisa 5 Leader-meetme raames antava projektitoetuse avaldus

Lisa 6 Projektitoetuse taotluse seirenäitajad

Lisa 7 Ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava riigiabi teatise vorm

Lisa 8 Kuludeklaratsioon kulude deklareerimiseks projektitoetuse taotlemise korral