Teksti suurus:

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” ja majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded”, 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” muutmine

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:25.08.2019
Avaldamismärge:RT I, 22.08.2019, 1

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” ja majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded”, 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” muutmine

Vastu võetud 12.08.2019 nr 50

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5, § 65 lõike 3 ja § 66 lõike 6 alusel.

§ 1.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” muutmine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõna „milles” sõnaga „millest”;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Väikeelamu, mille köetav pind on kuni 220 ruutmeetrit, energiatõhususarv peab vastama madalenergiahoone piirväärtusele energiaarvutuses lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast arvesse võtmata.”;

3) paragrahvi 9 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kütusest saadav tarnitud energia hulk määratakse kütuse koguse ja kütuse kütteväärtuse korrutisena.”;

4) paragrahvi 10 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „lisas 1” sõnadega „või lõikes 3”;

5) paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ehitatava ja oluliselt rekonstrueeritava hoone kütmise ja jahutuse temperatuuri seadeväärtus peab energiaarvutuses olema lisas 1 sätestatud väärtuse suurune, välja arvatud juhul kui hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas on sätestatud teisiti.”;

6) paragrahvi 11 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 13 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) selleks puudub ehituslik võimalus;”;

8) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) ventilatsioonisüsteemi kavandatud tööaeg on lühem kui neli tundi ööpäevas;”;

9) paragrahvi 19 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitusloa taotluse menetlemise või ehitamise ajal muudetud ehitusprojekt peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele, mis ehitusloa taotluse esitamise ajal antud hoone kasutusotstarbele kohaldusid.”;

10) paragrahvi 19 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „teostusdokumentatsiooni” sõnadega „ja hoone õhulekkearvu mõõtmise akti, selle olemasolul,”;

11) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Paragrahvi 4 lõiget 3 kohaldatakse väikeelamule, kui hoone ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2019. aasta 31. detsembrit.”.

§ 2.  Majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded” muutmine

Majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded” § 1 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõnad „hoolekandeasutuse ja”.

§ 3.  Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” muutmine

Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) tehnosüsteemi summaarne energiakasutus – hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja tüüpilises kasutuses sisalduvate elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide aastane elektri- ja soojusenergia kasutus kilovatt-tundides;”;

2) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 19 ja 22 asendatakse sõna „soojusenergia” sõnaga „energia”;

3) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktidega 29 ja 30 järgmises sõnastuses:

„29) dünaamiline arvutus ‒ energiatõhususe arvutus, mille puhul arvestatakse arvutusel kasutatud alusandmete muutumist ajas;
30) ilmne soojus – ruumitemperatuuri mõjutav soojuse eraldus kiirgusliku või konvektiivse ülekandega.”;

4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui hoone on varustatud jahutussüsteemiga, võib dünaamilises arvutuses jahutuse temperatuuriseade väärtust võrreldes ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud ruumitemperatuuri seadearvu väärtusega langetada, mitte enam kui 23 kraadini.”;

5) paragrahvi 6 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Dünaamilises arvutuses võetakse inimese kogusoojuseralduse väärtuseks 125 vatti. Inimese kogusoojuseraldusest moodustab ilmne soojus 85 vatti. Inimese keha pindalaks arvestatakse 1,8 ruutmeetrit, mis vastab soojuseraldusühikule 1,2 met.”;

6) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 13–15 järgmises sõnastuses:

„(13) Haridushoone dünaamilises arvutuses võetakse lapse kogusoojuseralduseks 110 vatti. Lapse kogusoojuseraldusest moodustab ilmne soojus 75 vatti. Lapse keha pindalaks arvestatakse 1,8 ruutmeetrit, mis vastab soojuseraldusühikule 1,0 met.

(14) Koolieelse lasteasutuse hoone dünaamilises arvutuses võetakse lapse kogusoojuseralduseks 60 vatti. Lapse kogusoojuseraldusest moodustab ilmne soojus 35 vatti. Lapse keha pindalaks arvestatakse 1,8 ruutmeetrit, mis vastab soojuseraldusühikule 0,6 met.

(15) Hoone dünaamilises arvutuses arvestatakse riietuse soojustakistuseks talvel 1,1 clo ja suvel 0,6 clo.”;

7) paragrahvi 11 lõiked 1‒4 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välispiirde soojuskao arvutamisel lähtutakse välispiirde soojusläbivusest, välispiirde ulatuses esinevast joon- ja punktsoojusläbivusest ning välispiirde üldiste sisemõõtude või ruumi sisemõõtude alusel määratud välispiirde pindalast.

(2) Välispiirde üldine sisemõõt on välisseinte või katuslae ja põranda sisepinna vaheline mõõt, mida ei vähendata siseseina või vahelae arvelt.

(3) Ruumi sisemõõt on seinapindade või lae ja põranda sisepinna vaheline mõõt.

(4) Soojuskadu välispiirde osast, mis puutub kokku siseseina või vahelaega, võetakse arvesse joonsoojusläbivusena. Sellest joonsoojusläbivusest põhjustatud soojuskao määramisel lähtutakse välispiirde sisemõõtudest, mida on kasutatud välispiirde pindala määramisel.”;

8) paragrahvi 16 lõike 1 tabelid 10 ja 101 sõnastatakse järgmiselt:

„Tabel 10. Soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte1 ja sooja tarbevee netoenergia vajadusest

1 Juhul kui soojuspump soojendab ka ventilatsiooniõhku, siis ventilatsiooniõhu soojendamiseks vajalik küttevõimsus ja netoenergiavajadus lisatakse ruumide küttekoormusse ja ruumide kütte netoenergiale.
a Φsp on nominaalvõimsus, mis antakse maasoojuspumbale tööpunktis Tvedelik/Tpealevool 0/35 ºC, õhk-vesi soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tpealevool +7/35 ºC ja õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tsise +7/20 ºC;
b Φsp/Φruumid on soojuspumba nominaalse soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu temperatuuril) suhe;
on ruumide kütmise ja tarbevee soojendamise netoenergiate suhe.

Tabel 101. Õhk-õhk soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte netoenergia vajadusest

a Φsp on nominaalvõimsus, mis antakse õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tsise +7/20 ºC;
b Φsp/Φruumid on soojuspumba nominaalse soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu temperatuuril) suhe.”;

9) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui aastase elektrienergia arvutamisel kasutatakse tarkvara, tuleb tarkvaras kasutada lõikes 1 toodud valemile täpsusastmelt vähemalt samaväärset valemit ja tarkvara peab võimaldama arvesse võtta vähemalt paneeli suunda, kaldenurka, tuulutust ja Eesti energiaarvutuse baasaasta kliima parameetreid.”;

10) paragrahvi 30 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast arvu „4” sõnaga „tehnosüsteemi”;

11) paragrahvi 30 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Energiatõhususarv (ETA) arvutatakse, jagades summaarse kaalutud tarnitud energiakasutuse köetava pinna ruutmeetrite arvuga:

kus ETA on energiatõhususarv kWh/(m²·a);
Etar,i on energiakandjaga i tarnitud energia kWh/a;
fj on energiakandja i kaalumistegur;
Aköetav on köetav pind m².”;

12) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 61–64 järgmises sõnastuses:

„(61) Energiatõhususarv B (ETA B) arvutatakse, jagades kaalutud tarnitud energiakasutuse ja lokaalselt toodetud hoones tarbitud elektrienergia hulga summa köetava pinna ruutmeetrite arvuga:

kus ETA B on energiatõhususarv B kWh/(m²·a);
Etar,j on energiakandjaga j, mis ei ole elekter, tarnitud energia kWh/a;
fj on energiakandja j, mis ei ole elekter, kaalumistegur;
Etar,el on tarnitud elektrienergia hulk kWh/a;
Elok.ot,el on lokaalselt toodetud elektrienergia omatarbe hulk kWh/a;
fel on elektri kaalumistegur;
Aköetav on köetav pind m².

(62) Tarnitud energia tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja energia hulk arvutatakse valemiga:

kus Etar,i on energiakandjaga i tarnitud energia hulk kWh/a;
Esum,i on energiakandjale i vastav tehnosüsteemide summaarne energiakasutus kWh/a;
Elok,i on energiakandjale i vastav lokaalne taastuvenergia hulk kWh/a;
Oi on energiakandjale i vastav lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal.

(63) Lokaalselt toodetud taastuvenergia tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja lõikes kohaldatakse valemeid:

kus Elok.ot,i on energiakandjale i vastav lokaalse ja tarbitud taastuvenergia hulk kWh/a;
Oi on energiakandjale i vastav lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal;
Elok,i on energiakandjale i vastav lokaalse taastuvenergia hulk kWh/a;

ja

kus Eeks,i on energiakandjale i vastav eksporditud energia hulk kWh/a.

(64) Kaalutud energiakasutuse tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja lõikes kohaldatakse valemit:

kus Ekaal,i on energiakandjale i vastav kaalutud energiakasutus;
Etar,i on energiakandjale i vastav tarnitud energia hulk kWh/a;
Eeks,i on energiakandjale i vastav eksporditud energia hulk kWh/a;
fj on energiakandja i kaalumistegur;
Aköetav on köetav pind m².”.

§ 4.  Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” muutmine

Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” lisa 3 asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud).

Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister

Ando Leppiman
Kantsler

Lisa Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine

/otsingu_soovitused.json