Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord

Vastu võetud 16.08.2019 nr 37
RT I, 22.08.2019, 11
jõustumine 01.09.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala ja stipendiumite liigid

  (1) Määrusega kehtestatakse üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ning määramise üldtingimused ja kord.

  (2) Üliõpilaste stipendiumite liigid on järgmised:
  1) erialastipendium;
  2) tulemusstipendium;
  3) doktorandistipendium;
  4) erivajadusega üliõpilaste stipendium;
  5) asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium.

§ 2.   Stipendiumite taotlemine

  (1) Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasel on õigus taotleda käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud stipendiumit, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
  1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;
  2) ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi, või juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit;
  3) ta õpib õppeasutuses, millele eraldatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu kõrgharidustaseme õppeks tegevustoetust, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste või asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit;
  4) ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit;
  5) ta vastab muudele õppeasutuse või Haridus- ja Noorteameti (edaspidi stipendiumi maksja) poolt käesoleva määruse alusel stipendiumi määramiseks kehtestatud ja eelnevalt avalikustatud tingimustele, mis tehakse teatavaks stipendiumi maksja veebilehel.
[RT I, 17.07.2020, 5 - jõust. 01.08.2020]

  (2) Üliõpilane esitab stipendiumi maksjale taotluse erialastipendiumi ja tulemusstipendiumi saamiseks kaks korda õppeaastas, muude stipendiumite puhul üks kord õppeaastas. Stipendiumi maksjad kehtestavad taotluste esitamise täpse aja.

  (3) Kui rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilane vastab mitmele käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud stipendiumi taotlemise tingimusele, on tal õigus saada mitut stipendiumit korraga.

  (4) Doktorandil on õigus taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud tingimusele, ning doktorandistipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud tingimustele. Kui doktorant vastab mõlema stipendiumi taotlemise tingimustele, on tal õigus saada mõlemat stipendiumit korraga.

  (5) Kõiki käesolevas määruses nimetatud stipendiumeid, välja arvatud tulemusstipendium, on üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist. Tulemusstipendiumit on üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta teisest semestrist.

§ 3.   Stipendiumite määramine ja maksmine

  (1) Rakenduskõrgharidusõppes, bakalaureuseõppes, magistriõppes ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes määratakse tulemusstipendiumid ja erialastipendiumid kaks korda õppeaastas viieks ja muud stipendiumid üks kord õppeaastas kümneks õppekuuks. Doktorandistipendium määratakse kaheteistkümneks kuuks aastas. Erivajadusega üliõpilaste stipendium määratakse doktorandile kümneks kuuks õppeaastas.

  (2) Stipendiumeid määratakse ja makstakse üliõpilastele stipendiumi maksjate kaudu õppekava nominaalkestuse jooksul, välja arvatud juhul kui üliõpilane viibib akadeemilisel puhkusel. Akadeemilisel puhkusel viibitud aeg pikendab stipendiumi määramise ja maksmise perioodi. Erivajadusega üliõpilase stipendium määratakse ja makstakse üliõpilase täiskoormusel õppimise perioodil, kuid mitte kauem kui üks aasta pärast üliõpilase nominaalse õppeaja lõppu.
[RT I, 25.09.2020, 1 - jõust. 28.09.2020]

  (3) Tulemusstipendiumit maksavad õppeasutused, kellele riik on tegevustoetuse andmisel eraldanud stipendiumifondi. Erialastipendiumit ja doktorandistipendiumit maksavad õppeasutused või Haridus- ja Noorteamet. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumit ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit maksab Haridus- ja Noorteamet.
[RT I, 17.07.2020, 5 - jõust. 01.08.2020]

  (4) Stipendiumeid ei maksta üliõpilastele akadeemilisel puhkusel viibimise ajal või osakoormusega õppides, välja arvatud juhul, kui:
  1) üliõpilane omandab kõrgharidust osakoormusega õpetajakoolituse õppekava järgi ning talle on määratud erialastipendium;
  2) tegemist on keskmise, raske või sügava puudega ning õppekava täitva isikuga;
  3) tegemist on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostja ning õppekava täitva isikuga;
  4) tegemist on seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega akadeemilisel puhkusel viibiva ning õppekava täitva isikuga.

  (5) Erivajadusega üliõpilaste puhul diferentseeritakse üliõpilase stipendiumi suurus üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel, muudel juhtudel üliõpilase täidetud õppekava mahu alusel.

§ 4.   Erialastipendium

  (1) Erialastipendiumi eesmärk on motiveerida üliõpilasi õppima täiskoormusega riigile prioriteetsetes valdkondades.

  (2) Erialastipendiumi suurus on 160 eurot kuus.

  (3) Erialastipendiumi suurus prioriteetsetel informaatika ja infotehnoloogia õppekavadel on 160–300 eurot kuus.

§ 5.   Tulemusstipendium

  (1) Tulemusstipendiumi eesmärk on toetada ja tunnustada suurepäraseid õpitulemusi saavutavaid ja õppekava täies mahus täitvaid üliõpilasi.

  (2) Tulemusstipendiumi suurus on 100 eurot kuus.

  (3) Igal õppeaastal määratakse tulemusstipendium vähemalt samale arvule immatrikuleeritud üliõpilastele kui eelneval õppeaastal.

  (4) Tulemusstipendiumi määramise tingimused kehtestab kõrgkool.

§ 6.   Doktorandistipendium

  (1) Doktorandistipendiumi eesmärk on toetada ja motiveerida riigile prioriteetsetes valdkondades või doktoriõpet toetavate meetmete raames täiskoormusega õppivaid doktoriõppe üliõpilasi.

  (2) Doktorandistipendiumi suurus on 440 eurot kuus.

§ 7.   Erivajadusega üliõpilaste stipendium

  (1) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel.

  (2) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus on:
  1) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 510 eurot kuus;
  2) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 148 eurot kuus;
  3) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava ning punktides 1 ja 2 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 80 eurot kuus;
  4) keskmisele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 325 eurot kuus;
  5) keskmisele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 68 eurot kuus;
  6) keskmisele puude raskusastmele vastava ning punktides 4 ja 5 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 60 eurot kuus.

  (3) Akadeemilisel puhkusel viibiva või osakoormusega õppiva õppetöös osaleva erivajadusega üliõpilase stipendiumi suurus diferentseeritakse üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel. Täiskoormusega õppiva üliõpilase nominaalse õppeaja lõppedes diferentseeritakse erivajadusega üliõpilase stipendiumi suurus kehtestatud õppekava mahust puudu olevate ainepunktide alusel.
[RT I, 25.09.2020, 1 - jõust. 28.09.2020]

  (4) Osakoormusega õppivale üliõpilasele makstakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul.

§ 8.   Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium

  (1) Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi eesmärk on toetada sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõike 1 alusel või § 126¹ kohaselt asendushooldusel viibinud või perekonnaseaduse § 171 lõike 1 alusel eestkostja peres elanud täiskoormusega õppivate nende üliõpilaste kõrghariduse omandamist, kes on immatrikuleeritud hiljemalt kolm aastat pärast keskhariduse omandamist või kes jätkavad õppimist magistriõppes hiljemalt 12 kuud pärast rakenduskõrgharidusõppe või bakalaureuseõppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus.

  (2) Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi suurus on 160 eurot kuus.

§ 9.   Rakendussätted

  (1) Määrust kohaldatakse alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele 2013/2014. õppeaasta teisest semestrist alates, välja arvatud erialastipendiumi, erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2014/2015. õppeaastast alates.

  (2) Enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse määrust tulemusstipendiumi puhul alates 2016/2017. õppeaastast kuni õppe nominaalkestuse lõpuni.

  (3) Määrust kohaldatakse enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele doktorandistipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2013/2014. õppeaasta teisest semestrist alates, ning erialastipendiumi, erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2014/2015. õppeaastast alates.

  (4) Käesoleva määruse § 8 tähenduses loetakse asendushooldusel viibinud isikuks ka kuni 31. detsembrini 2017. a kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni alusel asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud isikuid ning pärast 1. jaanuari 2018. a perekonnas hooldamisel viibinud isikuid, kelle puhul on lapse perekonnas hooldamise lepinguid jätkatud sotsiaalhoolekande seaduse § 160 lõike 1¹ alusel.

§ 9¹.   Eriolukorraga seotud stipendium 2019/2020. õppeaastal

  (1) 2019/2020. õppeaastal on õigus eriolukorraga seotud stipendiumi saada kõrgharidustaseme esimese või teise astme õppekaval õppival üliõpilasel, kelle õppekavajärgne õppetegevus korraldati eriolukorra tõttu 2019/2020. õppeaasta juulis või augustis ja kellele määrati 2019/2020. õppeaasta teisel semestril:
  1) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 2 punktis 4 nimetatud vajaduspõhine õppetoetus või
  2) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 2 punktis 5 nimetatud vajaduspõhine eritoetus.

  (2) Eriolukorraga seotud stipendiumi suurus on:
  1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul samaväärne üliõpilasele 2019/2020. õppeaasta teisel semestril määratud vajaduspõhise õppetoetuse suurusega kuus;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul 135 eurot kuus.

  (3) Eriolukorraga seotud stipendiumi makstakse:
  1) juulikuu eest, kui õppetöö toimus juulis;
  2) augustikuu eest, kui õppetöö toimus augustis.

  (4) Kõrgkool edastab eriolukorraga seotud stipendiumile kvalifitseeruvate üliõpilaste andmed Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 15. augustiks 2020.

  (5) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud stipendiumi eraldamise.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud stipendiumi fondi suurus ja selle eraldamise kord lepitakse kokku Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kõrgkooli vahelises riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingus ja stipendiumi eraldamise korraldab kõrgkool.
[RT I, 07.08.2020, 3 - jõust. 10.08.2020]

§ 10.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2019. a.