Teksti suurus:

Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 22.08.2019, 13

Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord

Vastu võetud 16.08.2019 nr 39

Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 9 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse kutseõppeasutusele ja kutseõpet korraldavale rakenduskõrgkoolile (edaspidi kool) kutseõppe korraldamiseks ning kooli arengukava täitmiseks tegevustoetuse (edaspidi tegevustoetus) eraldamise põhimõtteid ja nende rakendamist.

  (2) Määrust ei kohaldata sisekaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe rahastamisele.

§ 2.  Tegevustoetuse põhimõtted

  (1) Koolile eraldatakse tegevustoetus kutseõppe korraldamiseks üheks kalendriaastaks. Sealjuures lähtutakse kutseõppe koolituskohtade arvust, õppevaldkondade ja õppekavarühmade spetsiifikast, õppijate erisustest, kutsehariduse kättesaadavuse tagamise õigusaktidest ning kooli tulemuslikkusest.

  (2) Tegevustoetuse komponendid on:
  1) baasrahastamine;
  2) tulemusrahastamine;
  3) kutsehariduse kättesaadavuse tagamine.

§ 3.  Baasrahastamine

  (1) Kutseõppe baasrahastamisega antakse vahendid kutseõppe korraldamiseks, tugiteenuste osutamiseks ja kooli haldamiseks.

  (2) Baasrahastamise komponendi arvestamisel lähtutakse rahastatavate tegevuste arvestuslikust maksumusest.

  (3) Kooli baasrahastamise komponent arvutatakse järgmiselt:
  1) õpetajate tööjõukulude arvestamiseks korrutatakse kutseõppe koolituskohtade arv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 76 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetaja töötasu alammäära ja käesoleva määruse lisas esitatud õppetöö erisuse koefitsiendiga vastavalt kutseõppe tasemele;
  2) õpetaja ametikohtadega kaasnevate majandamiskulude arvestamiseks korrutatakse kutseõppe koolituskohtade arv koefitsiendiga 14 ja käesoleva määruse lisas esitatud õppetöö erisuse koefitsiendiga vastavalt kutseõppe tasemele;
  3) tugiteenuste osutamiseks kutseõppe statsionaarse esmaõppe õpilastele korrutatakse kuni 20-aastaste keskhariduseta õpilaste arv koefitsiendiga 123,63;
  4) tugiteenuste osutamiseks õpilastele, kellele kool pakub kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 7 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruse (edaspidi HEV määrus) § 7 lõike 1 punktides 1, 3, 4 või 5 nimetatud tugimeetmeid, korrutatakse nende õpilaste arv lisaks käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatule koefitsiendiga 2380;
  5) tugiteenuste osutamiseks mahukamaid õppekorralduslikke erisusi vajavatele õpilastele, kellele kool pakub HEV määruse § 7 lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud tugimeetmeid suuremas mahus, korrutatakse nende õpilaste arv lisaks käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatule koefitsiendiga 5334;
  6) kutsevaliku õppekaval õppe korraldamise kulude arvestamiseks korrutatakse kutsevaliku õppekaval õppivate õpilaste arv käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatule lisaks koefitsiendiga 2380;
  7) praktilise õppe ruumikulude arvestamiseks korrutatakse õppevaldkonna kutseõppe koolituskohtade arv koefitsiendiga 72,49 ja käesoleva määruse lisas esitatud õppevaldkonna praktilise õppe pinna koefitsiendiga. Töökohapõhise õppe korral korrutatakse saadud tulemus koefitsiendiga 0,6. Vanglas korraldatava kutseõppe ruumikulusid ei rahastata;
  8) õppevahendite kulude arvestamiseks korrutatakse õppevaldkondade kutseõppe koolituskohtade arv koefitsiendiga 19,89 ja seejärel määruse lisas esitatud õppevaldkonna õppevahendite koefitsiendiga. Töökohapõhise õppe korral korrutatakse saadud tulemus koefitsiendiga 0,6;
  9) õpetajate, direktori ja õppekasvatusala juhtivtöötajate ning tugispetsialistide täienduskoolituse kulude arvestamiseks korrutatakse kutseõppe koolituskohtade arv koefitsiendiga 18.

  (4) Riigikooli baasrahastamise komponenti arvestatakse kooli haldamisega seotud kulud järgmiselt:
  1) 346 400 eurot koolile, kus on kutseõppe koolituskohti kuni 336;
  2) 507 300 eurot koolile, kus on kutseõppe koolituskohti kuni 756;
  3) 742 600 eurot koolile, kus on kutseõppe koolituskohti kuni 1260;
  4) 1 067 100 eurot koolile, kus on kutseõppe koolituskohti enam kui 1260.

  (5) Erakutseõppeasutuse, munitsipaalkutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli baasrahastamise komponenti arvestatakse kooli haldamisega seotud kulud järgmiselt:
  1) 1 031 eurot koolituskohale, kui koolis kutseõppe koolituskohti on kuni 336;
  2) 671 eurot koolituskohale, kui koolis kutseõppe koolituskohti on kuni 756;
  3) 589 eurot koolituskohale, kui koolis kutseõppe koolituskohti on kuni 1260;
  4) 508 eurot koolituskohale, kui koolis kutseõppe koolituskohti on enam kui 1260.

  (6) Kahe või enama õppekohaga kooli haldamisega seotud kulude katmiseks eraldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–5 nimetatule lisaks täiendavat toetust.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–2 ja 7–9 ning lõigetes 4 ja 5 võetakse kutseõppe koolituskohtade arvuna aluseks kooli kolme eelneva aasta koolituskohtade arvu keskmine ning lõike 3 punktides 4–6 Eesti hariduse infosüsteemi kantud õpilaste arv rahastamisele eelnenud aasta 10. novembri seisuga.

§ 4.  Tulemusrahastamine

  (1) Kutseõppe tulemusrahastamisega rahastatakse riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega seotud tulemusnäitajate täitmist kutseõppe tasemeõpet korraldavates koolides.

  (2) Koolile tulemusnäitaja alusel arvestatava tulemusrahastamise summa arvutamiseks korrutatakse kooli tulemusnäitaja väärtus kooli baasrahastamise osakaaluga ning jagatakse kõigi koolide tulemusnäitaja väärtuste ja baasrahastamise osakaalude korrutiste summaga. Saadud tulemus korrutatakse tulemusrahastamise kogumahu ja käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tulemusnäitaja osakaaluga järgmiselt:

Valemi mõistmiseks:
Õ – koolile tulemusnäitaja alusel arvestatav tulemusrahastamise osa;
T – tulemusnäitaja väärtus;
K – kooli baasrahastamise osakaal;
TR – kooli tulemusrahastamise kogumaht;
Ok – käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tulemusnäitaja osakaal;
a – nende koolide arv, kellele eraldatakse tegevustoetust;
n – konkreetse kooli indeks.

§ 5.  Tulemusrahastamisel arvesse võetavad tulemusnäitajad ja nende osakaal tulemusrahastamises

  (1) Koolile tulemusrahastamisest arvestatava tegevustoetuse osa arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusnäitajaid:
  1) kutseõppe kvaliteedinäitaja;
  2) kutseõppe tulemuslikkuse näitaja;
  3) ühiskonna arengu toetamise näitaja.

  (2) Kutseõppe kvaliteedinäitajatena arvestatakse:
  1) kooli kutseeksamiga lõpetanute osakaalu lõpetanutest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 10%;
  2) töökohapõhises õppes osalevate õpilaste osakaalu õpilaste koguarvus. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 10%.

  (3) Kutseõppe tulemuslikkuse näitajana arvestatakse:
  1) kutsekeskhariduse õppekavadel arvestusliku nominaalajaga lõpetanud õpilaste osakaalu kõigist nominaalaja alguses kutsekeskhariduse õppekavadele vastuvõetud õpilastest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 20%;
  2) kutsehariduse õppekavadel arvestusliku nominaalajaga lõpetanud õpilaste osakaalu kõigist nominaalaja alguses kutsehariduse õppekavadele vastuvõetud õpilastest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 20%.

  (4) Ühiskonna arengu toetamise näitajana arvestatakse:
  1) kutseõppe korraldamist põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 1 alusel. Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 10%;
  2) õppimise või töötamisega hõivatute osakaalu kooli kõigist lõpetanutest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 30%.

§ 6.  Tulemusrahastamise mahu määramise aluseks olevate tulemusnäitajate täpsustused

  (1) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud kutseeksamiga lõpetanute osakaalu leidmisel võetakse arvesse tegevustoetuse eraldamisele eelnenud õppeaasta kutseõppe tasemeõppe lõpetajad, välja arvatud HEV määruse §-s 2 nimetatud isikud.

  (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud töökohapõhises õppes osalevate õpilaste osakaal õpilaste koguarvust arvutatakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelneva õppeaasta töökohapõhises õppes õppinute 12 kuu keskmise osakaaluna samal ajavahemikul tasemeõppes õppinute keskmisest.

  (3) Käesoleva määruse § 5 lõikes 3 nimetatud kutsekeskhariduse ja kutsehariduse õppekava arvestusliku nominaalajaga õppe lõpetanuks loetakse lõpetanu, kellel on õpingute lõpetamiseks kulunud kuni aasta üle õppekava nominaalaja.

  (4) Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 1 nimetatud tulemusnäitaja arvutatakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelnenud õppeaasta kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 1 alusel õppinud põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste 9 kuu keskmise osakaaluna samal ajavahemikul kõigi kutseõppe tasemeõppes õppinute keskmisest.

  (5) Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punkti 2 alusel õppimise või töötamisega hõivatuks loetakse isik, kes:
  1) lõpetamise aasta 10. novembril õpivad kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmist kvalifikatsiooni andval õppekaval;
  2) ei ole koos kutseharidusega omandanud põhi- või keskharidust, ent jätkavad õpinguid üldharidusõppes;
  3) õpivad kõrgharidustaseme õppes;
  4) on tööturul rakendunud.

  (6) Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 2 nimetatud töötamisega hõivatuks loetakse ka isik, kellele on aasta jooksul pärast kooli lõpetamist määratud vanemahüvitis või lapsehooldustasu, kes on asunud aja- või asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või dividende.

  (7) Tulemusnäitajate arvutamisel lähtutakse Eesti hariduse infosüsteemi, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, kaitseväekohustuslaste registri, rahvastikuregistri, Eesti Töötukassa ja SA Kutsekoda andmetest.

§ 7.  Kutsehariduse kättesaadavuse tagamise rahastus

  (1) Kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks eraldatakse raha koolilõuna, õppetoetuste ja teiste õigusaktidega reguleeritud kulude katteks.

  (2) Koolilõuna toetus eraldatakse arvestusega, et ühe koolilõuna arvestuslik maksumus on üks euro ühe õpilase kohta.

  (3) Koolile koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolilõuna arvestuslikust maksumusest;
  2) Eesti hariduse infosüsteemi kantud statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste arvust koolis toetuse andmisele eelneva aasta 10. novembri seisuga;
  3) õppepäevade arvust õppeaastas.

§ 8.  Jõustumine

  (1) Määrus jõustub 1. septembril 2019.

  (2) Määrust rakendatakse alates 2020. aasta tegevustoetuse eraldamisest.

Mailis Reps
Minister

Mart Laidmets
Kantsler

Lisa Tegevustoetuse baasrahastamise komponendi arvutamisel kasutatavad koefitsiendid

/otsingu_soovitused.json