Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus

Vastu võetud 17.06.2004 nr 218
RT I 2004, 50, 351
jõustumine 24.06.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 15 lõigete 1 ja 2 alusel.
[RT I, 22.11.2016, 9 - jõust. 25.11.2016]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse Tartu vanalinna muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) ja selle kaitsevööndi piirid, muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis kehtivad nõuded ja kitsendused, muinsuskaitset korraldavate organite tööjaotus ning sätestatakse koostöö muinsuskaitset korraldavate organite ja kaitstavate loodusobjektide valitseja vahel.

§ 2.  Muinsuskaitse alla võtmise aeg

  Tartu vanalinn võeti esmakordselt muinsuskaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu 27. veebruari 1973. a määrusega nr 91.

2. peatükk MUINSUSKAITSEALA JA SELLE KAITSEVÖÖNDI PIIRID, MUINSUSKAITSEALA EESMÄRK 

§ 3.  Muinsuskaitseala piirid

  (1) Muinsuskaitseala koosneb ajaloolisest linnatuumikust ning seda ümbritsevast muldkindlustuste alast koos Toomemäe pargiala ja haljasvööndi ning hiljem kujunenud tänavate ja hoonestusega.

  (2) Muinsuskaitseala piir kulgeb Emajõe kaldajoonest Kroonuaia tänava kirdepoolseima lõigu loodekülje mõttelise pikendusena edela suunas Kroonuaia 70, 76 kinnistu idanurgani, mööda Kroonuaia tänava põhja- ja loodekülge kuni ristumiseni Tähtvere tänavaga, mööda Tähtvere tänava idakülge loode suunas kuni Tähtvere 18a kinnistu kagupiirini, mööda kinnistute Tähtvere 18a, Jakobi 39 ja Jakobi 37 kagupiiri edela suunas ristumiseni Jakobi tänavaga, Jakobi 37 kinnistu lõunanurgast Veski 1, 3 kinnistu idanurgani, mööda Veski tänava loode-, lääne- ja edelakülge kuni ristumiseni J. Kuperjanovi tänavaga, mööda J. Kuperjanovi tänava põhjakülge ida suunas kuni ristumiseni Vallikraavi tänavaga, mööda Vallikraavi 24, Pepleri 2, Pepleri 6 ja Tiigi 11 kinnistute lõunapiiri ning viimase mõttelist pikendust kirde suunas kuni Tiigi 5 kinnistu edelanurgani, mööda Tiigi 5 kinnistu kagu- ja edelapiiri kuni Tiigi tänavani, mööda Tiigi tänava põhjakülge kirde suunas kuni W. Struve tänavani, mööda W. Struve tänava edelakülge kagu suunas kuni Kitsas tänavani, mööda Kitsas tänava lõuna- ja kagukülge Ülikooli 2b kinnistu kirdenurgani, Ülikooli 2b kinnistu kirdenurgast mõttelise joonena Ülikooli 1 kinnistu edelanurgani, mööda Ülikooli 1 kinnistu kagupiiri Küüni 7 kinnistu edelapiirini, mööda Küüni 7 kinnistu edelapiiri ja selle mõttelist pikendust Küüni 5b edelapiirini ja mööda Küüni 5b edelapiiri Vallikraavi tänavani, mööda Vallikraavi tänava kagukülge ja selle mõttelist pikendust kuni lõikumiseni Emajõe kaldajoonega ning mööda Emajõe kaldajoont kuni lõikumiseni Kroonuaia tänava loodekülje mõttelise pikendusega kirjelduse alguspunktis.

§ 4.  Muinsuskaitseala kaitsevööndi piirid

  (1) Muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest, mis väljastpoolt piirnevad muinsuskaitsealaga külgnevate kinnistute linnaäärepoolsete piiridega, Tiigi, W. Struve ja Vanemuise tänava, Narva maantee, Ujula tänava ja Sauna tänavaga.

  (2) Muinsuskaitseala kaitsevööndi piir kulgeb mööda Kroonuaia 70, 76 ja Oa 4, 6, 6a kinnistute loodepiiri ning Herne 15 kinnistu kagupiiri ja selle mõttelist pikendust edela suunas kuni Herne 8 kinnistu põhjanurgani, mööda Herne 8 kinnistu kagu- ja edelapiiri kuni Kroonuaia 44, 46 kinnistu põhjanurgani ning mööda Kroonuaia 44, 46, Kroonuaia 42, Kroonuaia 38, 40, Kroonuaia 34, 36, Kroonuaia 32, Lepiku 1a ja Lepiku 4 kinnistute loodepiire edela suunas, pöördub Lepiku 4 kinnistu loodenurgast loodesse ning kulgeb mööda Tähtvere 3b ja Tähtvere 7 kinnistute kirdepiire loode suunas kuni Tähtvere 7 kinnistu põhjanurgani, sealt piki sama kinnistu loodepiiri kuni Tähtvere tänavani, üle Tähtvere tänava mõttelise joonena Tähtvere 18a kinnistu põhjanurgani, sealt mööda sama kinnistu ja Jakobi 39 kinnistu loodepiiri ning Jakobi 41 kinnistu kirde- ja loodepiiri kuni Jakobi tänavani, üle Jakobi tänava mööda Veski 1, 3 kinnistu loodepiiri ja selle mõttelist pikendust, mööda Oru 6 kinnistu loode- ja edelapiiri, mööda Veski 7, 9, 11 kinnistu loode-, edela- ja läänepiiri, mööda Veski 13a ja Veski 13 kinnistu loode- ja edelapiiri, mööda Veski 13 kinnistu loode- ja edelapiiri ning mööda Veski 15, 17, 19, Veski 21, 23, Veski 25, Veski 27 kinnistute läänepiire ja Veski 35 kinnistu edela- ja loodepiiri lõuna suunas kuni lõikumiseni Näituse tänavaga, ületab Näituse tänava, kulgeb mööda Kastani tänava kirdekülge kuni J. Kuperjanovi tänavani, mööda J. Kuperjanovi tänava põhjakülge piki muinsuskaitseala piiri ida suunas kuni W. Struve tänavani, mööda W. Struve tänava kirdekülge kagu suunas kuni lõikumiseni Vanemuise tänavaga, mööda Vanemuise tänava kagukülge ja selle mõttelist pikendust kirde suunas kuni Emajõeni ning üle Emajõe kuni lõikumiseni Narva maanteega, mööda Narva maantee edela- ja läänekülge kuni Ujula tänavani, mööda Ujula tänava edelakülge kuni Sauna tänavani, mööda Sauna tänava loodekülge edela suunas kuni Emajõeni ja mõttelise pikendusena üle Emajõe Kroonuaia tänavani ning mööda Emajõe kaldajoont kuni piiri alguspunktini.

§ 5.  Muinsuskaitseala plaan

  (1) Muinsuskaitseala ning muinsuskaitseala kaitsevööndi territoorium ja piirid on fikseeritud muinsuskaitseala plaanil (edaspidi plaan)¹. Muinsuskaitseala piiriks on plaanil muinsuskaitseala piirina tähistatud tänavate muinsuskaitsealast kaugemale jäävate tänavaäärsete hoonete tänavapoolsed fassaadid või nende mõttelised pikendused kohtades, kus tänavaäärsed hooned puuduvad. Lõikudes, kus hooned ei paikne kinnistu tänavapoolsel piiril, on muinsuskaitseala või kaitsevööndi piiriks kinnistu tänavapoolne piir. Lõikudes, kus piir kulgeb tänavatevahelisel alal, on piiriks kinnistupiirid 1. märtsi 2004. a seisuga. Lõikudes, kus piir kulgeb mööda Emajõe kallast, on piiriks Emajõe muinsuskaitseala-poolne kaldajoon.

  (2) Plaani ja §-des 3 ja 4 sätestatu vastuolu korral juhindutakse plaanil fikseeritud muinsuskaitseala ja muinsuskaitseala kaitsevööndi territooriumist ja piiridest.

§ 6.  Muinsuskaitseala eesmärk

  (1) Muinsuskaitseala eesmärk on:
  1) vanalinna kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku ja miljöölise terviku ja seda kujundavate Tartule iseloomulike ehitiste ning nende algupäraste osade, elementide ja detailide säilimise tagamine;
  2) vanalinnale omaste, ajalooliselt väljakujunenud tänavate ja kinnistute struktuuri, samuti maastiku- ja pinnavormide, haljastuse ning miljöölise eripära säilitamine;
  3) Tartule omaste ehitusmaterjalide (keraamiline tellis, maakivi, puit, katusekatted, viimistlusmaterjalid jms) ja ehitustraditsioonide (hoonete ja rajatiste proportsioonid, hierarhia, paigutus krundil) säilimine ja taaskasutamine vanalinna ehitiste hooldamisel, restaureerimisel ja remontimisel;
  4) vanalinnale avanevate kaug- ja sisevaadete ning oluliste ehitiste nähtavuse ja vaadeldavuse säilimise tagamine.

  (2) Kaitse eesmärgid, millest juhindutakse muinsuskaitsealal, on:
  1) vanalinna ajalooliselt väljakujunenud hoonestusstruktuuri ning linnaruumi elementide (katusemaastik, tänavaseinad ja tänavaruum, hoonetegrupid, hooned ja hooneosad, tänavad, väljakud, haljasalad, aiad, hoovid jms) säilitamine ja vajadusel nende terviklikkuse taastamine ajalooliste andmete alusel;
  2) ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsioonide (kinnistute struktuur ja hoonestustavad, ehitusmaterjalid, katusekatted, fassaadide viimistlus, arhitektuursete detailide vormistus, tänavakatted jms) järgimine ehitiste hooldamisel, konserveerimisel, restaureerimisel ja remontimisel;
  3) ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku struktuuri, tänavatevõrgu, stiililise ja ajastulise mitmekesisuse, hoonestuse üldise ja kohaliku mastaabi, perspektiivvaadete, katusemaastiku ja muu vanalinnale iseloomuliku järgimine ehitiste püstitamisel ning ehitiste laiendamisel juurde-, peale- või allaehitamise teel;
  4) vanalinna ehitiste traditsiooniliste kasutusviiside eelistamine ning muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside vältimine;
  5) arhitektuurselt väärtuslike interjööride, detailide, elementide ja ajalooliste ehituskonstruktsioonide säilitamine ja eksponeerimine;
  6) ajalooliselt väärtuslike haljasalade säilitamise ja hooldamise tagamine;
  7) arheoloogilise väärtusega kultuurkihi ja selles sisalduvate ehituskonstruktsioonide, -detailide või -elementide säilitamine ja võimalusel eksponeerimine;
  8) vanalinna ja selle elementide tekke- ja arengulugu käsitlevate teaduslike uuringute jätkamine;
  9) Teises maailmasõjas kannatada saanud ja ümberehituste käigus rikutud hoonete ennistamine;
  10) ehitusajalooliselt väärtusetute ning keskkonda esteetiliselt risustavate ehitiste (trafoalajaamad, garaažid jm) lammutamine või muinsuskaitsealalt väljaviimine;
  11) ajaloolisse keskkonda mittesobivate rajatiste ja seadmete (ventilatsiooni jm tehnovõrgud ja nende osad, reklaam, valgustid jne) püstitamise vältimine ja vajalike uute elementide kavandamine muinsuskaitsealale sobivalt.

3. peatükk MUINSUSKAITSEALAL JA SELLE KAITSEVÖÖNDIS KEHTIVAD NÕUDED JA KITSENDUSED 

§ 7.  Muinsuskaitsealal kehtivad kitsendused

  (1) Muinsuskaitseameti ja Tartu Linnavalitsuse loata on muinsuskaitsealal keelatud «Muinsuskaitseseaduse» §-s 24 sätestatud tegevused.

  (2) Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides ja restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust.

§ 8.  Muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad kitsendused

  (1) Muinsuskaitseala kaitsevööndi hoonestamisel tuleb vältida järske kontraste hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt.

  (2) Muinsuskaitseameti loata on muinsuskaitseala kaitsevööndis keelatud:
  1) püstitada välismõõtmete tõttu muinsuskaitseala oluliste vertikaalsete dominantide vaadeldavust häirivaid või olulisi kaugvaateid muinsuskaitsealale varjavaid ehitisi;
  2) püstitada muinsuskaitseala välispiirile välismõõtmetelt või ehitusmahult muinsuskaitseala või tema välispiiriga vahetult külgneva hoonestuse suhtes mastaapidelt mittesobivaid ehitisi;
  3) paigaldada olulistele vaatesuundadele vanalinnale avanevaid vaateid katvaid või oluliselt varjavaid reklaame, tehnilisi rajatisi või muid konstruktsioone.

§ 9.  Nõuded muinsuskaitsealal tehtavatele töödele

  (1) Muinsuskaitsealal paiknevat ehitist võib konserveerida, restaureerida või remontida ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all «Muinsuskaitseseaduse» §-s 35 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Ehitus-, maaparandus- ja teetöid ning mälestist ohustada võivaid muid töid tehakse Muinsuskaitseameti loal tingimustel, mis tagavad mälestise säilimise.

  (3) Kui muinsuskaitsealal tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja Tartu Linnavalitsusele.

§ 10.  Ehitise püstitamine muinsuskaitsealal

  (1) Ehitise püstitamise all mõistetakse ehitise püstitamist «Ehitusseaduse» (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) tähenduses.

  (2) Ehitise püstitamine muinsuskaitsealale on lubatud pärast Muinsuskaitseametilt ja Tartu Linnavalitsuselt loa saamist.

  (3) Ehitiste püstitamise loa andmise otsustamisel lähtub Muinsuskaitseamet järgmisest:
  1) Tartu vanalinna arhitektuurse ja ansamblilise terviklikkuse tagamise ning tähtsamatele ehitistele avanevate vaadete ja vanalinna kui terviku vaadeldavuse tagamise vajadusest;
  2) Tartu vanalinnale ainuomase tänavate võrgustiku ja hoonestusstruktuuri säilitamise ja sarnase struktuuri taastamise vajadusest seni hoonestamata aladel, kus hooned hävisid Teises maailmasõjas;
  3) uushoonestuse ja säilinud ajaloolise hoonestuse linnaruumilise koosmõju parandamise vajadusest kohtades, kus ehitisi on lammutatud;
  4) ajalooliste kinnistute õuehoonestusse sõjapurustuste või lammutuste tagajärjel tekkinud tühimike taashoonestamise vajadusest ning hiljem rajatud vanalinna risustavate hoonete (kuurid, garaažid, trafoalajaamad jms) asendamise vajadusest mastaapidelt ja kujult sobivate ning varem samas asunud hoonetele sarnaste hoonetega;
  5) Teise maailmasõja eelse ehitusjoone järgimisest kohtades, kus puuduvad Teise maailmasõja järgsed ehitised;
  6) tänavaäärsete ehitiste püstitamisest ehitusmahult ja välismõõtmetelt võimalikult sarnastena samas kohas varem asunud, kuid Teises maailmasõjas hävinud hoonetega;
  7) struktuurilt, mahult, proportsioonidelt või kõrguselt vanalinna mittesobivate ja mitmeid varasemaid kinnistuid haaravate ehitiste rajamise vältimisest.

  (4) Muldkindlustuste alale ehitiste püstitamiseks loa andmise otsustamisel lähtub Muinsuskaitseamet:
  1) vajadusest vältida muldkindlustuste (bastionid, reduudid jne) pinnasega täidetud sisekubatuuri hoonena kasutamiseks väljaehitamist, samuti neile peale- või juurdeehituste tegemist ning ehitiste rajamist muldkindlustuste ette või vahetusse lähedusse;
  2) vajadusest vältida suurte (üle 10 kohaga) parklate rajamist koos vajalike juurdesõiduteedega. Maa-aluste parklate rajamisel tuleb vältida ajaloolise haljasala või säilinud muldkindlustustuste kahjustamist.

4. peatükk MUINSUSKAITSET KORRALDAVATE ORGANITE TÖÖJAOTUS JA KOOSTÖÖ NING JÄRELEVALVE MUINSUSKAITSEALA KAITSE KORRALDAMISEL 

§ 11.  Muinsuskaitset korraldavad organid

  Muinsuskaitseala kaitset korraldavad Muinsuskaitseamet ja Tartu Linnavalitsus vastavalt «Muinsuskaitseseaduses» sätestatud pädevusele.

§ 12.  Koostöö muinsuskaitset korraldavate organite ja kaitstavate loodusobjektide valitseja vahel

  Muinsuskaitsealal asuvate kaitstavate loodusobjektide kaitset ja muinsuskaitseala kaitset korraldavad koostöös kaitstavate loodusobjektide valitseja ja muinsuskaitset korraldavad organid.

§ 13.  Järelevalve

  Riiklikku järelevalvet muinsuskaitseala üle teostab Muinsuskaitseamet.

¹ Muinsuskaitseala plaaniga saab tutvuda Tartu Linnavalitsuses ja Muinsuskaitseametis.