Teksti suurus:

Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori väärtused ning nende mõõtmise kord

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.11.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 22.11.2016, 22

Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori väärtused ning nende mõõtmise kord

Vastu võetud 18.11.2016 nr 54

Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 100 lõike 4 ja § 101 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) ambientdoosi ekvivalent H*(d) – doosiekvivalendi väärtus ICRU-keras sügavusel d korrastatud kiirgusväljas välja suunaga vastassuunalisel raadiusel;
 2) aktiivsuskontsentratsiooni indeks I – ehitusmaterjali radioaktiivsust iseloomustav dimensioonitu suurus, mis arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus Ci tähistab radionukliidi i mõõdetud aktiivsuskontsentratsiooni (ühik Bq/kg) ja Ai on ehitusmaterjali kasutusalast sõltuv radionukliidile i vastav parameeter (Bq/kg), mille väärtused on esitatud käesoleva määruse lisas 1;
 3) ICRU-kera – Rahvusvahelise Kiirgusühikute Komisjoni ehk ICRU (International Commission on Radiation Units) määratud 30 cm diameetriga koe-ekvivalentsest materjalist kerakujuline inimkeha mudel ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks, mille tihedus on 1 g/cm³ ja mille koostises on kaaluliselt 76,2% hapnikku, 11,1% süsinikku, 10,1% vesinikku ja 2,6% lämmastikku;
 4) isikudoosi ekvivalent Hp(d) – doosiekvivalent kehapinna mingi punkti all paiknevas pehmes koes sügavusel d (mm);
 5) oodatav efektiivdoos E(T) – radioaktiivsete ainete sissevõtust möödunud ajavahemiku T jooksul saadav efektiivdoos:

kus t0 on sissevõtu aeg ja Ė(t) on efektiivdoosi kiirus ajahetkel t;
 6) radooni ja torooni tütarproduktide efektiivdoosi koefitsient – efektiivdoosi suurus, mis saadakse α-kiirguse potentsiaalse energia ühikkontsentratsiooniga radooni või torooni tütarprodukte sisaldava õhu sissehingamisest ühe tunni jooksul ning mille ühikuks on Sv/(J h/m³);
 7) radooni 222Rn või torooni 220Rn tütarproduktide α-kiirguse potentsiaalne energia – radooni või torooni tütarproduktide radioaktiivse lagunemise käigus kiiratav α-kiirguse koguenergia, mille potentsiaalse energia ühikuks on džaul (J);
 8) väljutusfaktor f1 – faktor, mis näitab, milline osa sissesöödud radionukliidi kogusest väljutatakse seedetrakti kaudu kehavedelikesse;
 9) kopsupeetuse tüüp – klassifikaator, mis iseloomustab sissehingatud radionukliidi kopsust kehavedelikesse ärastuse kiirust, mille juures eristatakse kolme kopsupeetuse tüüpi, mis tähistavad radionukliidi kiiret (F), mõõdukat (M) ja aeglast (S) ärastust kopsust.

2. peatükk Efektiivdooside seire 

§ 2.  Efektiivdooside hindamiseks teostatav kiirgusseire

 (1) Efektiivdooside hindamiseks tehtav kiirgusseire hõlmab radioaktiivsustasemete seiret ning seireandmete kvaliteedikontrolli, edastamist ja arhiveerimist.

 (2) Kiirgusseires osalevad laboratooriumid võtavad perioodiliselt, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe aasta jooksul, osa rahvusvahelistest võrdlusharjutustest, et tagada esitatavate andmete vastastikune võrreldavus.

 (3) Efektiivdooside seiresse ja hindamisse kaasatakse vajaduse korral kiirgusekspert.

§ 3.  Kiirgusseire tulemustest teavitamine

  Kiirgustegevusloa omaja teavitab viivitamatult Keskkonnaametit, kui seire tulemustest ilmneb, et kiirgustegevusest, sealhulgas radioaktiivsetest heidetest, radioaktiivsetest jäätmetest, looduskiiritusega seotud tegevusest ja muudest asjaoludest või radioloogilistest avariidest põhjustatud:
 1) elaniku efektiivdoos on või võib olla suurem kui 0,1 mSv aastas või looduskiiritusega seotud korrektiivtegevuse või ainult looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivsete ainete käitlemise korral elaniku efektiivdoos on või võib olla suurem kui 0,3 mSv aastas;
 2) ehitusmaterjalide, tänavate ja mänguväljakute ehitusmaterjalide või täitepinnase aktiivsuskontsentratsiooni indeks I on või võib olla suurem kui 1.

§ 4.  Seirevõrgud

 (1) Keskkonnaamet määrab seire korraldamiseks kindlaks elanikkonna jaotuse piirkonnas, territooriumi esinduslikud geograafilised piirkonnad ning keskkonnakomponendile vastava hõre- ja tiheseirevõrgu.

 (2) Hõreseirevõrgu proovivõtukohtades kasutatakse mõõtmiseks suure tundlikkusega mõõteseadmeid, mille mõõtepiirkond ja tundlikkus võimaldavad määrata radioaktiivsuse tegelikku taset ja selle taseme muutumist ajas.

 (3) Tiheseirevõrgu proovivõtukohtades on lubatud hinnata radioaktiivsustasemete piirkondlikke keskväärtusi. Usaldusväärsete üleriigiliste keskväärtuste arvutamise tagab tiheseirevõrgu mõõteseadmete määramistundlikkus.

 (4) Hõreseirevõrgus tehakse mõõtmisi üldjuhul üks kord kuus, tiheseirevõrgus üks kord kvartalis.

§ 5.  Efektiivdooside hindamiseks seiratavad keskkonnakomponendid ja mõõtmiste sagedus

 (1) Efektiivdooside hindamiseks seiratavad keskkonnakomponendid on:
 1) väliskiirituse seire;
 2) õhukandeliste osakeste seire;
 3) radooni seire ruumide õhus;
 4) pinnavee seire;
 5) olmevee seire;
 6) pinnase seire;
 7) piima seire;
 8) segutoidu seire.

 (2) Efektiivdooside hindamiseks tehtavate mõõtmiste sagedus on:
 1) õhukandeliste osakeste ja väliskiirituse seirel pidev;
 2) piima ja segutoidu seirel vähemalt üks kord kvartalis;
 3) pinnase, pinnavee ja olmevee seirel vähemalt üks kord aastas;
 4) radooni seirel ruumide õhus vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

§ 6.  Seires kasutatavad näitajad

 (1) Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside hindamiseks ning kiirgusohutushinnangu jaoks tehakse väliskiirituse seiret ja radionukliidide sissevõtu seiret.

 (2) Väliskiirituse seires kasutatakse järgmisi näitajaid:
 1) isikuseires isikudoosi ekvivalenti Hp(d);
 2) maa-ala seires ambientdoosi ekvivalenti H*(d);
 3) keskkonna radioaktiivsuse, kiirgustegevuse, avariikiirituse olukorra, selle tagajärgede ning varasema kiirgustegevuse tagajärgede seires keskkonnas olevate ning sinna sattunud radioaktiivsete saasteainete aktiivsuskontsentratsiooni aja- ja ruumijaotusi õhus, vees ja pinnases ning loomatoidus, inimese toiduainetes ja joogivees, vajaduse korral füüsikalist ja keemilist olekut.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud näitaja puhul valitakse suure läbitungimisvõimega kiirguse korral sügavus d = 10 mm, nõrga läbitungimisvõimega kiirguse korral naha jaoks d = 0,07 mm ja silma jaoks d = 3 mm. Kiirgustöötaja doosiseire korral on välisest kiiritusest saadav efektiivdoosi komponent võrdsustatav isikudoosi ekvivalendiga Hp(10).

 (4) Radionukliidide sissevõtu seires kasutatakse näitajaid, mis iseloomustavad:
 1) määratud ajavahemikul kiirgustöötaja, elaniku või elanikkonna vaatlusrühma liikme sissehingatud ja sissesöödud radionukliidide aktiivsust või aktiivsuskontsentratsiooni või vajaduse korral füüsikalist ja keemilist olekut;
 2) radooni seirel radooni aktiivsuskontsentratsiooni õhus.

3. peatükk Nõuded seireandmete kohta 

§ 7.  Nõuded proovikogumise ja mõõteandmete kirjete kohta

 (1) Proovikogumise andmed sisaldavad:
 1) proovi iseloomustust;
 2) proovi liiki;
 3) proovi töötlemise kirjeldust, kuupäeva ja vajaduse korral kellaaega;
 4) proovikogumise kuupäeva, sh alguse ja lõpu kuupäeva;
 5) vajaduse korral proovikogumise kellaaega;
 6) vajaduse korral proovikogumise kestust tundides;
 7) teavet proovikogumise kohta, sealhulgas kohanimi, geograafilised koordinaadid, pinnavete korral jõe, järve, veehoidla või mere nimi.

 (2) Mõõteandmed sisaldavad:
 1) laboratooriumi nimetust;
 2) radionukliidi;
 3) aparatuuri tüüpi;
 4) aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooni väärtust;
 5) määramatust;
 6) määramatuse liiki;
 7) väärtuse ühikut;
 8) väärtuse liiki;
 9) viitekuupäeva, milleks aktiivsuse väärtus on antud, kui see on asjakohane;
 10) jõevee voolukiirust, kui see on asjakohane;
 11) piima ja joogivee tootmiskiirust, kui see on asjakohane;
 12) aastatoodangut või tarbimist joogivee korral, kui see on asjakohane.

§ 8.  Kiirgustöötaja efektiivdooside seire andmed

  Kiirgustöötaja efektiivdooside seirel esitatakse andmed:
 1) seireaparatuuri, seire korraldamise ja mõõtmiste kvaliteedi tagamise kohta;
 2) töökohtadel kiiritusraja kaudu saadava väliskiirituse ja kui see on asjakohane, siis ka sisekiirituse keskmiste ja maksimaalsete kiirgusdooside kiiruste kohta;
 3) doosikiiruste hindamise meetodite ja mudelite kohta;
 4) doosiandmete registreerimise ja säilitamise kohta;
 5) kehtivate doosipiirmäärade ja tegutsemistasemete kohta.

§ 9.  Keskkonna radioaktiivsuse seire andmed kiirgustegevuskohas

  Keskkonna radioaktiivsuse seirel kiirgustegevuskoha lähedal esitatakse andmed:
 1) väliskiirituse seire kohta;
 2) õhu, vee, pinnase ja toiduahelate radioaktiivsuse seire kohta, kui need on asjakohased;
 3) proovide liikide ja proovivõtmise sageduse kohta;
 4) seireseadmete ja seirekorralduse kohta normaal- ja avariiolukorras;
 5) seire kvaliteedi tagamise kohta;
 6) seireandmete registreerimise ja säilitamise kohta.

§ 10.  Radioaktiivsete heidete seireandmed ja hindamine normaalolukorras

 (1) Õhukandeliste heidete ja vedelheidete seirel esitatakse andmed:
 1) proovikogumise, mõõtmise ja analüüsimeetodite kohta;
 2) seireaparatuuri ja analüüsi kvaliteedi tagamise kohta;
 3) radioaktiivsete heidete päritolu, radionukliidide sisalduse ja füüsikalis-keemilise esinemisvormi kohta;
 4) aastaste vallandatavate koguste, käitlusmeetodite ja vallandusradade kohta.

 (2) Heidete kiirgusmõju hindamisel inimesele esitatakse:
 1) andmed õhukandeliste heidete kiirgusmõju hindamisel kasutatavate mudelite ja parameetrite, nagu heidete atmosfääridispersioon, sadenemine maapinnale ja resuspensioon, toiduahelad, inhalatsioon ja väliskiiritus, dieet ja kiirituse kestus ning muude modelleerimiseks vajalike parameetrite kohta;
 2) õhukandeliste heidete aktiivsuskontsentratsioonide ja efektiivdoosi tasemete hindamiseks radionukliidide keskmised aktiivsuskontsentratsioonid õhus maapinna lähedal aastas ja kontsentratsioonid maapinnal rajatise läheduses ning elanike vaatlusrühma liikmete, laste ja imikute efektiivdoosid kõigi oluliste kiiritusradade kaudu;
 3) vedelheidete kiirgusmõju arvutamiseks kasutatavad mudelid ja parameetrid, nagu heidete dispersioon vees, levi sadenemise ja ioonvahetuse kaudu, toiduahelad, merepritsmete inhalatsioon ja väliskiiritus, dieet ja kiirituse kestus, modelleerimiseks vajalikud muud parameetrid;
 4) vedelheidete aktiivsuskontsentratsioonide ja efektiivdoosi tasemete hindamisel radionukliidide keskmised aktiivsuskontsentratsioonid vees aastas, kus need on suurimad, rajatise läheduses ning elanike vaatlusrühma liikmete, laste ja imikute efektiivdoosid kõigi oluliste kiiritusradade kaudu.

§ 11.  Radioaktiivsete heidete kiirgusmõju hindamine mitteplaneeritud vallandumiste korral

  Näidisavariide kiirgusmõju hindamisel esitatakse:
 1) ülevaade sise- ja välisavariidest, mis võivad tekitada radioaktiivsete ainete vallandumise, analüüsitud avariide nimistu ja kirjeldus koos nende valiku põhjendustega;
 2) vallandumisel atmosfääri – vallandumise hindamise lähte-eeldused, kiiritusrajad ja ajakäik, vabanenud oluliste radionukliidide kogus ja füüsikalis-keemiline esinemisvorm, atmosfääridispersiooni, pinnasadenemise, resuspensiooni, toiduahelate ja oluliste kiiritusradade maksimaalsete kiiritustasemete hindamisel kasutatud mudelid ja parameetrid, radioaktiivsuse maksimaalsed ajas integreeritud õhukontsentratsioonid maapinna lähedal ja maksimaalsed sadenemised maapinnale rajatise lähedal kuiva ja märja ilmaga, asjakohased maksimaalsed efektiivdoosid täiskasvanutele, lastele ja imikutele kõigi oluliste kiiritusradade kaudu;
 3) vallandumisel veekeskkonda – vallandumise arvutamise lähte-eeldused, kiiritusrajad ja ajakäik, vabanenud oluliste radionukliidide kogus ja füüsikalis-keemiline esinemisvorm, veedispersiooni, sadenemise ja ioonvahetuse kaudu toimuva levi, toiduahelates levi ja oluliste kiiritusradade maksimaalsete kiiritustasemete hindamisel kasutatud mudel ja parameetrid ning asjakohased täiskasvanute, laste ja imikute maksimaalsed efektiivdoosid kõigi oluliste kiiritusradade kaudu.

§ 12.  Seireandmete esitamine

 (1) Kiirgusseires osalevad laboratooriumid esitavad Keskkonnaametile kõik kalendriaasta seireandmed hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks. Seireandmete koosseisus märgitakse kasutatud meetodite määramistundlikkus ja seireprogrammis arvesse võetud määramatused.

 (2) Keskkonnaamet korraldab seireandmete hindamist ja edastab kõik andmed kohe pärast nende tunnustamist Euroopa Komisjonile. Kõik kalendriaasta andmed ja riigi seirearuanne edastatakse Euroopa Komisjonile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks.

4. peatükk Efektiivdooside mõõtmine 

§ 13.  Efektiivdooside arvutamine ja hindamine

 (1) Efektiivdoosi hindamiseks jaotatakse erineva energiaga ja eri liiki kiirgustest koosnev kiirgusväli kiirgusfaktori WR erinevatele väärtustele vastavateks allkomponentideks R. Koe või elundi C summaarne ekvivalentdoos arvutatakse kiirgusfaktori WR väärtustega korrutatud osaneeldumisdooside summana:

kus DC,R on kiirgusliigi R tekitatud keskmine neeldumisdoos koes või elundis C.

 (2) Kiirgusfaktori WR väärtused eri kiirgusliikide jaoks on esitatud käesoleva määruse lisas 2.

 (3) Oodatava efektiivdoosi hindamisel arvutatakse vajaduse korral eelnevalt oodatav ekvivalentdoos HC(T) radioaktiivsete ainete sissevõtust möödunud ajavahemiku T jooksul järgmiselt:

kus t0 on sissevõtu aeg ja C(t) on ekvivalentdoosi kiirus ajahetkel t koes või elundis C. Kui ajavahemik T ei ole määratletud, võrdsustatakse see täiskasvanutel 50 aastaga ja lastel aastatega kuni 70 aasta vanuseni.

 (4) Eri kudede ja elundite korral leitakse summaarne efektiivdoos käesoleva määruse lisas 3 esitatud koefaktoritega WC korrutatud elundite ja kudede keskmiste ekvivalentdooside HC summana:

 (5) Vanuserühma g kuuluva kiirgustöötaja ja elaniku aastane efektiivdoos arvutatakse ja selle vastavust kehtestatud doosipiirangutele hinnatakse järgmise valemi alusel:

kus Evälis on väliskiirituse aastane efektiivdoos,on radionukliidide sissesöömisest saadav oodatav efektiivdoos jaon radionukliidide sissehingamisest saadav oodatav efektiivdoos; h(g)i, ing ja h(g)i, inh on vanuserühma g kuuluva isiku efektiivdoosi koefitsiendid, mis väljendavad radionukliidi i ühikaktiivsuse sissehingamisest või sissesöömisest saadavat oodatavat efektiivdoosi (ühikutes Sv/Bq). Ji, ing ja Ji, inh on aasta jooksul sissehingamisel ja sissesöömisel manustatud radionukliidi i kogus, väljendatuna aktiivsuse ühikutes (Bq). Asjakohane oodatav efektiivdoos on täiskasvanutel eeldatavalt integreeritud 50 aasta vältel ja lastel aastate vältel kuni 70 aasta vanuseni.

 (6) Kiirgusenergia E pideva jaotuse korral korrutatakse iga neeldumisdoosi element vahemikus E kuni E+dE vastava kiirgusfaktori väärtusega ja tulemused summeeritakse.

§ 14.  Efektiivdoosi koefitsiendid

 (1) Elaniku, soost sõltumata, radionukliidide, radooni ja torooni tütarproduktid välja arvatud, sissesöömise ja sissehingamise efektiivdoosi arvutamiseks kasutatakse käesoleva määruse lisades 4 ja 5 esitatud koefitsiente.

 (2) Kiirgustöötaja ning 18 aasta vanuse ja vanema praktikandi ja üliõpilase jaoks on radionukliidide, radooni ja torooni tütarproduktid välja arvatud, sissesöömise ja sissehingamise efektiivdoosi arvutamise koefitsiendid esitatud käesoleva määruse lisas 6.

 (3) Kiirgustöötaja, 18 aasta vanuse ja vanema praktikandi ning üliõpilase ja, kui asjakohane, ka elaniku radionukliidide sissesöömisest oodatava efektiivdoosi koefitsiendi valikuks vajalikud väljutusfaktori f1 väärtused on esitatud käesoleva määruse lisas 7.

 (4) Aurude ja gaaside kujul esinevate radionukliidide sissehingamisest põhjustatud efektiivdooside hindamisel eristatakse kolme ainete rühma neile omaste erinevate doosikoefitsientidega:
 1) lahustuvad ja reageerivad gaasid, mille efektiivdoosi koefitsiendid ühikutes Sv/Bq on esitatud käesoleva määruse lisas 8;
 2) väärisgaasid, välja arvatud radoon ja toroon, mille efektiivdoosi koefitsiendid ühikutes (Sv/d)/(Bq/m³) on esitatud käesoleva määruse lisas 9;
 3) radooni ja torooni tütarproduktid, mille efektiivdoosi koefitsiendid elamutes ja töökohtadel ühikutes Sv/(J h/m³) on esitatud käesoleva määruse lisas 10.

 (5) Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi koefitsiendi valikul arvestatakse järgmisi tingimusi:
 1) kui radionukliidi kopsupeetuse tüüp ja väljutusfaktori f1 väärtus on teada, kasutatakse käesoleva määruse lisades 4, 5 ja 6 esitatud efektiivdoosi koefitsienti;
 2) kui kopsupeetuse tüüp ja väljutusfaktori f1 väärtus ei ole teada, kasutatakse radionukliidi efektiivdoosi koefitsiendi suurimat väärtust.

 (6) Keemiliste elementide ja nende ühendite sissehingamisest kiirgustöötaja saadava efektiivdoosi hindamiseks vajalik kopsupeetuse tüüp ja väljutusfaktori f1 väärtus on esitatud käesoleva määruse lisas 11.

 (7) Sissehingamisest saadava elaniku efektiivdoosi hindamiseks vajalikud kopsupeetuse tüübid keemiliste elementide kaupa on esitatud käesoleva määruse lisas 12. Valitud kopsupeetuse tüüpe ja väljutusfaktori f1 väärtusi kasutatakse käesoleva määruse lisas 5 esitatud sissehingamisel saadava elaniku efektiivdoosi koefitsientide valikuks.

 (8) Efektiivdoosi koefitsientide tabuleeritud väärtused arvestavad, et oodatava efektiivdoosi arvutamise ajavahemik T võrdub täiskasvanul 50 aastaga ja lapsel aastatega kuni vanuseni 70 aastat.

Marko Pomerants
Minister

Andres Talijärv
Kantsler

Lisa 1 Parameeter ehitusmaterjalide, tänavate ja mänguväljakute ehitusmaterjalide või täitepinnase aktiivsuskontsentratsiooni indeksi arvutamiseks

Lisa 2 Eri kiirgusliikide kiirgusfaktori väärtused

Lisa 3 Eri kudede või elundite koefaktori väärtused

Lisa 4 Elanike eri vanuserühmade efektiivdoosi koefitsiendid radionukliidi i sissesöömisel erinevate väljutusfaktori väärtuste korral

Lisa 5 Elanike eri vanuserühmade efektiivdoosi koefitsiendid radionukliidi i sissehingamisel eri kopsupeetuse tüüpide ning väljutusfaktori erinevate väärtuste korral

Lisa 6 Kiirgustöötajate efektiivdoosi koefitsiendid vastavalt radionukliidi i sissehingamisel 1 µm ja 5 µm diameetriga aerosoolidena ja sissesöömisel kopsupeetuse eri tüüpide ning väljutusfaktori erinevate väärtuste korral

Lisa 7 Kiirgustöötaja ja, kui asjakohane, elaniku keemiliste elementide ja nende ühendite väljutusfaktorid radionukliidide sissesöömisel

Lisa 8 Vanuserühma g kuuluva elaniku ja kiirgustöötaja lahustuvate ja reageerivate gaaside sissehingamise efektiivdoosi koefitsiendid

Lisa 9 Väärisgaaside sissehingamise efektiivdoosi koefitsiendid

Lisa 10 Radooni ja torooni tütarproduktide sissehingamise efektiivdoosi koefitsiendid elamutes ja töökohtadel

Lisa 11 Kopsupeetuse tüübid ja väljutusfaktori väärtused keemiliste elementide ja nende ühendite sissehingamisel kiirgustöötaja jaoks

Lisa 12 Aerosoolide ning aurude ja gaaside sissehingamisest saadava elaniku efektiivdoosi hindamiseks vajalikud keemiliste elementide kopsupeetuse tüübid