Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas” muutmine

Vastu võetud 14.11.2022 nr 25

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 71 lõike 7³ alusel.

Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 71 lõike 8” tekstiosaga „§ 71 lõigete 7³ ja 8”;

2) paragrahvi 31 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Enne läbiotsimist selgitatakse isikule, milliseid esemeid ja aineid ei ole lubatud vanglasse sisenemisel kaasa võtta. Isikule tehakse ettepanek jätta need esemed ja ained, millega ei ole lubatud vanglasse siseneda, vanglas viibimise ajaks hoiule.”;

3) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Vanglateenistuse ametnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku, keda on õigus läbi otsida, otsima läbi viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Läbiotsimist peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.”;

4) paragrahvi 31 lõikes 4 asendatakse sõna „esemetega” sõnadega „esemete ja ainetega”;

5) paragrahvi 33 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „esemete” sõnadega „ja ainete”;

6) määrust täiendatakse 5¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

„5¹. peatükk
Ohjeldusmeetmete kasutamine

§ 37¹. Üldpõhimõtted

(1) Kinnipeetava suhtes võib ohjeldusmeedet kasutada vaid vangistusseaduses sätestatud alustel. Lubatud on kasutada ainult vangistusseaduses nimetatud ohjeldusmeetmeid. Ohjeldusmeetme kasutamise vajaduse äralangemise korral lõpetatakse meetme kasutamine.

(2) Kinnipeetava suhtes kasutatav ohjeldusmeede peab olema proportsionaalne ning võimalikult vähe riivama isiku õigusi ja vabadusi. Ohjeldusmeedet kasutatakse viisil, mis austab kinnipeetava inimväärikust ega alluta teda piinavale, ebainimlikule või alandavale kohtlemisele.

(3) Kinnipeetavat tuleb hoiatada ohjeldusmeetme kasutamise kavatsusest. Eelneva hoiatuseta on ohjeldusmeetme kasutamine lubatud edasilükkamatul juhul, et tõrjuda vahetut ohtu elule ja tervisele, või kui ohjeldusmeedet kohaldatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel.

(4) Ohjeldusmeetmena kasutatakse sidumisvahendeid erandkorras. Sidumisvahend asendatakse esimesel võimalusel muu sobiva ohjeldusmeetmega. Kinnipeetava ohjeldamisel tema kinnitamiseks mööblieseme külge kohaldatakse käesolevas määruses rahustussärgi, -tooli ja -voodi kasutamise kohta sätestatud erisusi. Lõikes sätestatut ei kohaldata vanglavälisel saatmisel.

(5) Ohjeldusmeetme kasutamisel arvestatakse kinnipeetava terviseseisundit. Sünnitava kinnipeetava suhtes on ohjeldusmeetme kasutamine keelatud.

§ 37². Toimingud ohjeldusmeetme kasutamise ajal ja kinnipeetava jälgimine

(1) Vanglateenistuse ametnik annab kinnipeetavale korraldusi, mis on vajalikud ohjeldusmeetme kasutamiseks. Kinnipeetavale selgitatakse, et ohjeldusmeetme kasutamiseks vajaliku korralduse täitmata jätmise korral võidakse kasutada füüsilist jõudu.

(2) Vanglateenistuse ametnik, kes kasutab kinnipeetava suhtes ohjeldusmeedet, selgitab enne selle kasutamist:
1) ohjeldusmeetme kasutamise põhjuseid;
2) missugust ohjeldusmeedet kinnipeetava suhtes kasutatakse, kui pikalt ja vajaduse korral selle kasutamise viisi.

(3) Kui olukorrast tulenevalt ei ole võimalik kinnipeetavale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatut selgitada vahetult enne ohjeldusmeetme kasutamist, tehakse seda ohjeldusmeetme kasutamise ajal või esimesel võimalusel pärast meetme kasutamist. Selgitamine ei ole kohustuslik, kui ohjeldusmeedet kohaldatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel.

(4) Ohjeldusmeetmete kasutamise ajal tagatakse kinnipeetava jälgimine. Kui kinnipeetav ei ole vanglateenistuse ametnike pideva järelevalve all, kontrollib ametnik kinnipeetavat vähemalt iga 15 minuti järel. Kinnipeetav, kelle suhtes kasutatakse ohjeldusmeetmena rahustussärki, -tooli või -voodit, on vanglateenistuse ametniku pideva järelevalve all ja ohjeldusmeetmetele allutatud kinnipeetavaga samas ruumis ei tohi viibida teisi kinnipeetavaid.

(5) Ohjeldusmeetme kestval kasutamisel kauem kui 15 minutit kontrollib ja kaalub vanglateenistuse ametnik meetme jätkamise põhjendatust vähemalt iga 15 minuti järel, välja arvatud juhul, kui ohjeldusmeedet kasutatatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel või saatmise ajal käe- ja jalaraudade kasutamise korral. Esimese kontrolli aeg arvestatakse ohjeldusmeetme kasutamise algusest.

(6) Vangla tagab kinnipeetavale tervishoiutöötaja vastuvõtu, kui ohjeldusmeetme kasutamise vajadus ei ole vangistusseaduse § 70 lõikes 2 ette nähtud aja jooksul ära langenud, välja arvatud juhul, kui ohjeldusmeedet kasutatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel.

§ 37³. Tervishoiutöötaja kaasamine ja kohustused

(1) Kinnipeetava suhtes rahustussärgi, -tooli või -voodi kasutamisest teavitatakse viivitamata vangla meditsiiniosakonda.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ohjeldusmeetme kasutamise korral kontrollib tervishoiutöötaja kinnipeetava terviseseisundit ohjeldusmeetme kasutamise alguses, kestval kasutamisel vähemalt iga 30 minuti järel ja vahetult pärast ohjeldusmeetme kasutamise lõpetamist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata ohjeldusmeetme kestva kasutamise korral kontrollib tervishoiutöötaja kinnipeetava terviseseisundit vähemalt vahetult pärast ohjeldusmeetme kasutamise lõpetamist.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei rakendata, kui ohjeldusmeedet kasutatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel või saatmise ajal käe- ja jalaraudade kasutamise korral.

§ 37⁴. Ohjeldusmeetmete kasutamise ja selle käigus tehtud toimingute dokumenteerimine

(1) Kui käesolev määrus ei sätesta teisiti, dokumenteeritakse ohjeldusmeetme kasutamine ja selle käigus tehtud toimingud kirjalikult.

(2) Vanglateenistuse ametnik märgib vähemalt:
1) kontrolli kuupäeva ja kellaaja;
2) otsuse teinud ametniku ees- ja perekonnanime;
3) meetme kasutamise ja jätkamise põhjendused või meetme lõpetamise otsuse.

(3) Terviseseisundit kontrollinud tervishoiutöötaja vormistab kestva ohjeldusmeetme kasutamise ajal kinnipeetava terviseseisundi kontrolli tulemused eraldi, märkides vähemalt:
1) kontrolli kuupäeva ja kellaaja;
2) tervisehoiutöötaja ees- ja perekonnanime;
3) kinnipeetava terviseseisundi üksikasjaliku kirjelduse, sealhulgas muutused kinnipeetava terviseseisundis.

(4) Kinnipeetava terviseseisundi kontrolli tulemused märgitakse eraldi dokumenti kirjalikult või kinnipeetava tervisekaardile. Kui ohjeldusmeetmele allutatud kinnipeetava terviseseisundi kontrolli tulemuse üksikasjad märgitakse kinnipeetava tervisekaardile, teeb tervishoiutöötaja selle kohta dokumenti märke.”;

7) paragrahvi 44 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „eeskätt siseruumides, kus on võimalik pihustist väljuvat gaasi piisava tõhususega suunata”;

8) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Gaasipihusti kasutamist otsustades arvestab vanglateenistuse ametnik sündmuse laadi ja õigusrikkuja isikut ning sündmuse toimumise ajal valitsevat olukorda, sealhulgas kõrvaliste isikute ohutust.”;

9) määrust täiendatakse §-ga 47¹ järgmises sõnastuses:

„§ 47¹. Käesoleva määruse 5¹. peatüki rakendamise erisused

Määruse 5¹. peatükki rakendatakse alates 1. jaanuarist 2023. aastal.”.