Tee projekteerimise normid
Vastu võetud 17.11.2023 nr 71
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus sätestab miinimumnõuded avalikult kasutataval asulavälisel teel (edaspidi tee) ohutuks, ligipääsetavaks, mugavaks ja keskkonnasäästlikuks liikumiseks.
(2) Tee omanik rakendab tee ehitusprojektis või muu dokumentatsiooniga ette nähtud projektlahenduses (edaspidi projektlahendus) võimalikult ohutuid, ligipääsetavaid, mugavaid ja keskkonnasäästlikke liikumistingimusi, võttes selleks vajaduse korral lisaks kasutusele määruses sätestatud miinimumnõuetest rangemad nõuded.
(3) Projektlahendus peab olema kooskõlas ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud asjakohaste erinõuetega.
(4) Määruses sätestatud miinimumnõuetest on teeomaniku nõusolekul lubatud kõrvale kalduda alternatiivsete projektlahenduste katsetamiseks, sealjuures tagatakse kõigile liiklejatele ohutud liiklemistingimused. Projektlahenduses miinimumnõuetest kõrvalekaldumist tuleb põhjendada.
(5) Määruses kehtestatud nõudeid kohaldatakse täismahus uue tee kavandamisel. Muudel puhkudel kohaldatakse määruse nõudeid üksnes projektlahendusega ette nähtud ehitustöödele.
(6) Avalikkusele ligipääsetavale erateele kohaldatakse üksnes määruse § 20 lõikes 7 sätestatut.
(7) Määruses standardile viitamisel on eeldatud, et viidatud standardi järgimise korral on määruses sätestatud nõuded täidetud. Kui kasutatakse viidatud standardist erinevaid nõudeid või meetodeid, peab tõendama nende nõuete või meetodite sobivust ja vastavust määruses sätestatud nõuetele.
§ 2. Terminid
(1) Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) altläbipääs on tee alt läbiminev ja läbinähtav kuni 100 meetrit pikk tee, mis ei ole tunnel;
2) aluspinnas on looduslik pinnas või kalju või ümbertöödeldud looduslik või tehispinnas, millele toetub tee konstruktsioon;
3) asula on liiklusmärgiga 571 „Asula” tähistatud ala;
4) asulaväline tee on liiklemiseks ette nähtud rajatis asulat lõpetavast liiklusmärgist asula algust tähistava liiklusmärgini;
5) kanaliseeritud ristmik on kolme- või neljaharuline ristmik, mille sõidueesõigusega teel ja liituval teel on sõidusuunad eraldatud kas füüsiliste või teekattemärgistusega ohutussaartega ning sõidueesõigusega teel on vasakpöörde jaoks rajatud eraldi sõidurada või möödumislaiend otsesõitjatele;
6) kasutusiga on ajavahemik, mille jooksul on ehitist või selle osa võimalik eesmärgipäraselt ja ohutult kasutada;
7) katend on mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle allpool asetsevale muldkehale või aluspinnasele;
8) kergkatend on teekatend, mille pealiskiht on moodustatud pinnatud mustsegust, pinnatud stabiliseeritud segust, bituumenmakadamist või sillutiskattest;
9) kergliikleja on liikleja, kellel on liiklusseaduse kohaselt lubatud liigelda kõnniteel, jalgteel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel;
10) kergliiklustee on kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattatee liiklusseaduse tähenduses;
11) kinnistule juurdepääsutee on ristmikuga liituv tee, mis on ette nähtud teega külgnevate kinnisasjade teenindamiseks ja millel liiklussagedus on kuni 20 sõidukit ööpäevas;
12) lihtristmik on lihtsa geomeetriaga kolme- või neljaharuline ristmik, mille ühegi haru sõidusuundade vahel ei ole füüsilisi ega teekattemärgistusega ohutussaari;
13) liiklussagedus on teeomaniku määratud arvestusaastale prognoositud aasta keskmine ööpäevane sõidukite arv, mis läbib kogu tee ristlõiget;
14) liiklussõlm on kahe või enama tee eritasandilise tee lõikumiskoht, mis võimaldab siirduda ühelt teelt teisele ning mis koosneb ühest või mitmest ristest ja mitmest samatasandilisest ristmikust;
15) muldkeha on tee ehituseks vajalik geotehniline konstruktsioon koos selle juurde kuuluvate vee ärajuhtimissüsteemide ja tugistruktuuridega;
16) möödasõidunähtavus on vahemaa, mille ulatuses peab sõidutee möödasõitu sooritavale sõidukijuhile nähtav olema, et möödasõidu alghetkel nähtavale ilmuva vastassuunast läheneva sõiduki juht ei peaks vähendama kiirust;
17) nihutatud harudega ristmik on neljaharuline ristmik, mille harud on nihutatud selliselt, et on moodustatud kaks lähestikku paiknevat kolme haruga ristmikku;
18) nõrk aluspinnas on turvas ja turvastunud pinnas ning selline savipinnas, mille dreenimata nihketugevus looduslikus olekus on alla 40 kilopaskali või mille üldelastsusmoodul on alla viie megapaskali;
19) ohutussaarega ristmik on kolme- või neljaharuline ristmik, millega liituva tee sõidusuunad on eraldatud füüsilise või teekattemärgistusega ohutusaarega;
20) peatumisnähtavus on vahemaa, mille ulatuses suudab sõidukijuht, avastades teel paikneva takistuse, sõiduki normaalsetes tingimustes enne takistust peatada;
21) projektkiirus on teele kavandatav või teele lubatud suurim sõidukiirus;
22) põhimaantee, tugimaantee ja kõrvalmaantee on väljaspool asulat paikneva riigitee funktsioonipõhised liigid kooskõlas majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri”;
23) püsikatend on teekatend, mille pealiskiht on moodustatud monoliittsementbetoonist, monteeritavast raudbetoonist või asfaltbetoonist;
24) ramp on tee, mis ühendab liiklussõlmes eri tasandil lõikuvaid teid;
25) raskeliiklus on liiklus, milles osalevad üle 3500 kilogrammi täismassiga sõidukid;
26) ringristmik on ristmik, millel liiklus kulgeb ümber selle ristmiku kesksaare vastupäeva;
27) riste on kahe või enama sõidutee lõikumisega moodustatud maa-ala, kus puudub võimalus siirduda ühelt sõiduteelt teisele;
28) ristmik on kahe või enama sõidutee lõikumisega moodustatud maa-ala, kus võib ühelt sõiduteelt siirduda teisele;
29) siirdekatend on teekatend, mille pealiskiht on moodustatud pinnatud freespurust, killustikust, kruusast või pinnatud kruusast;
30) sild on ühe- või mitmeavaline rajatis, mida mööda tee kulgeb üle veetakistuse;
31) suundristmik on füüsilise ohutussaare ning aeglustus- ja kiirendusrajaga ristmik, kus liiklusvooga liitumine ja liiklusvoost lahkumine on võimalik üksnes läbi parempöörde;
32) tee konstruktsioon on tee osa, mis toetub aluspinnasele ning koosneb muldkehast ja katendist;
33) tipptunni liiklussagedus on teeomaniku määratud arvestusaastale prognoositud suurus, mis iseloomustab liiklussagedust tipptunni vältel;
34) truup on rajatis tee muldkehas tee alt vee läbijuhtimiseks;
35) viadukt on ühe või mitmeavaline rajatis, mida mööda kulgeb tee üle maatakistuse.
(2) Lõike 1 punktis 28 nimetatud riste ei ole ristmik.
(3) Lõike 1 punktis 29 nimetatud ristmikuks ei loeta sõidutee lõikumist tee hooldamiseks vajaliku tehnoloogilise juurdepääsuga.
§ 3. Liiklusohutus
(1) Projektlahendus peab looma kõigile liiklejatele ohutud liiklemistingimused.
(2) Projektlahenduse peab koostama selliselt, et valitud projektkiirus, tee parameetrid ja liikluskorraldus on omavahel kooskõlas ja liiklejale mõistetavad ning kavandatud projektkiirusest kinni pidamine on soodustatud.
(3) Tee geomeetriline lahendus ja liikluskorraldus peavad jätma liiklejale piisavalt aega hinnata olukorda ja õigel ajal sooritada sellest tulenevad tegevused.
§ 4. Korrashoid
Projektlahendus peab arvestama tee või selle osa edaspidise korrashoiu vajadusega majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015. a määruse nr 92 „Tee seisundinõuded” kohaselt ning tagama mõistlikus ulatuses tingimused tee mehhaniseeritud ja ökonoomseks korrashoiuks.
§ 5. Teenindustase
(1) Projektlahendusega tagatakse tee ja ristmiku teenindustase, mille määrab teeomanik.
(2) Teenindustaseme arvutamise meetodi ja selle rakendamise vajaduse määrab tee omanik.
§ 6. Tee kasutusiga
(1) Projektlahendus peab olema nii tehniliselt kui majanduslikult otstarbekas ja arvestama mõju keskkonnale ning arvestama kõikide kuludega tee kasutusea jooksul.
(2) Projektlahendusega tagatakse tee osade ja rajatiste vähim kasutusiga järgmiselt:
1) siirdekatend – seitse aastat;
2) kergkatend – kümme aastat;
3) asfaltbetoonist püsikatend – 15 aastat;
4) tsementbetoonist püsikatend – 20 aastat;
5) muldkeha – 50 aastat;
6) truup – 50 aastat;
7) silla, viadukti, ökodukti ja tunneli kandekonstruktsioonid – 100 aastat.
§ 7. Sõidutee projektkiirus
(1) Sõidutee projektkiiruse valikul lähtutakse määruse lisa 1 tabelis 1 esitatud nõuetest.
(2) Projektkiiruse valikul on lubatud rakendada määruse lisa 1 tabelis 1 toodust väiksemat projektkiirust, kui see on põhjendatud liikluse eripära tõttu või on vajalik liiklusohutuse tagamiseks või transpordipoliitilistel kaalutlustel.
(3) Projekteeritavale teele või selle üksiklõigule rakendatakse valitud projektkiirusele vastavaid parameetreid ja liikluskorraldust.
§ 8. Sõidutee nähtavusnõuded
(1) Projektlahendusega tagatakse liikluskorralduses vajalik nähtavus sõiduteel ristmike vahel ja ristmikel ning luuakse parimad nähtavustingimused.
(2) Peatumisnähtavuse kauguse tagamiseks sõiduteel arvestatakse:
1) juhi silma arvutuslikuks kõrguseks 1,10 meetrit sõidutee pinnast;
2) sõidutee pinnal oleva takistuse arvutuslikuks kõrguseks 0,20 meetrit sõidutee pinnast.
(3) Kogu sõidutee ulatuses tagatakse määruse lisa 2 joonisel 1 esitatud peatumisnähtavus.
(4) 1+1 ristlõikega teel, kus ei ole tagatud määruse lisa 1 tabelis 2 esitatud möödasõidunähtavust, keelatakse möödasõit vastassuunavööndi kaudu.
2. peatükk Sõidutee ristlõike põhielemendid
§ 9. Ristlõike üldnõuded
(1) Projektlahenduses arvestatakse liiklejate mõõtmete, nende liikumiskiiruse ja ruumivajadusega, pidades sealjuures silmas sõidutee ristlõikes ja teega külgneval alal paiknevaid objekte.
(2) Silla, viadukti, tunneli ja altläbipääsu ristlõike kavandamisel tagatakse nende vastavus eelneva ja järgneva teelõigu ristlõikele, et liiklejale oleks tagatud ühtlane ja ohutu liiklusruum.
(3) Sõiduradade arv ühes sõidusuunas ja sõidutee muud ristlõikeelemendid valitakse, arvestades transpordipoliitilist eesmärki, ohutust, liiklussagedust ja liikluse eripärasid. Kattega tee tüüpristlõiked on esitatud lisa 2 joonisel 2 ja sõidutee ristlõike tüüplahendused sõidukipiirdesüsteemi kasutamisel lisa 2 joonisel 3.
(4) Täiendava tugipeenra laius peab olema vähemalt 0,5 meetrit.
(5) Sõidusuunad eraldatakse sõidukipiirdesüsteemiga, kui projektkiirus on üle 90 kilomeetri tunnis ja eraldusriba laius alla 15 meetri.
(6) Kui tee projektkiirus ületab 100 kilomeetrit tunnis ja eraldusriba laius on vähem kui neli meetrit, kasutatakse sõidusuundade vahel pimestamisvastaseid vahendeid.
(7) Põhimaanteedel ja teel, mille projektkiirus ületab 90 kilomeetrit tunnis, nähakse teega külgneva ala korrashoiuks ette vähemalt neli meetrit lai vaba liikumisala määruse lisa 2 joonise 4 järgi.
§ 10. Ristlõikeelementide laius
(1) Paragrahvi nõudeid ei kohaldata järgmistele teedele:
1) kinnistule juurdepääsu tee;
2) kruusateele, välja arvatud lõikes 2 sätestatud nõude korral.
(2) Kruuskattega kõrvalmaantee kavandamisel lähtutakse lisa 1 tabelist 3.
(3) Sõidutee ristlõike elementide laiuse valikul lähtutakse tee funktsioonist, projektkiirusest, liiklussagedusest ja liikluskoosseisust, järgides lõikes 5 sätestatud ristlõike valiku nõudeid. Sõidutee ristlõike kavandamisel järgitakse käesolevas paragrahvis ja lisa 1 tabelites 4–9 sätestatud ristlõikeelementide vähimat laiust.
(4) Silla ja viadukti ristlõike valikul lähtutakse eelneva ja järgneva teelõigu ristlõikest, arvestades järgmist:
1) kui eelneva ja järgneva teelõigu ristlõige on äärekivita, võrdub silla ja viadukti välise ohutusriba vähim laius kindlustatud peenra ja tugipeenra laiuse summaga;
2) kui eelneva ja järgneva teelõigu ristlõige on äärekiviga, võrdub silla ja viadukti välise ohutusriba vähim laius äärekiviga ristlõike ohutusriba laiusega.
(5) Kahesuunaline tee kavandatakse vähemalt:
1) 2+2 ristlõikega, kui liiklussagedus on üle 14 500 sõiduki ööpäevas;
2) 2+1 ristlõikega, kui liiklussagedus on üle 10 000 sõiduki ööpäevas;
3) 1+1 ristlõikega, kui liiklussagedus on üle 500 sõiduki ööpäevas.
(6) Äärekivi vähim lubatud kaugus tee sõiduraja servast on:
1) 0,50 meetrit projektkiirusel 50 ja 60 kilomeetrit tunnis;
2) 0,75 meetrit projektkiirusel 70 ja 80 kilomeetrit tunnis;
3) 1,00 meetrit projektkiirusel vähemalt 90 kilomeetrit tunnis.
(7) Ühissõidukiraja olemasolu korral on selle laius äärekiviga ristlõike puhul vähemalt 3,00 meetrit ja äärekivita ristlõike puhul vähemalt 3,25 meetrit. Ühistranspordirajale lisatakse kindlustatud peenar ja kindlustamata peenar või ohutusriba.
§ 11. Teega külgnev vaba ruum
(1) Teele, millel puudub sõidukipiirdesüsteem, nähakse ette rajada külgnev vaba ruum, mille ulatus sõidutee äärest mõõdetuna vastab lisa 1 tabelis 10 esitatud nõuetele.
(2) Kui muldkeha kõrgus ja nõlvus ei vasta lisa 1 tabelis 10 esitatud nõuetele, nähakse ette sõidukipiirdesüsteem.
(3) Lisa 1 tabelis 10 sätestatud vaba ruumi ulatust suurendatakse kahe meetri võrra plaanikõveriku välimisest küljest, kui plaanikõveriku ringikõvera raadius on kuni 1,5 korda suurem kui plaanikõveriku ringikõvera erandjuhul lubatud raadius lisa 1 tabeli 11 järgi.
(4) Teega külgnevas vabas ruumis ei tohi ilma sõidukipiirdesüsteemita paikneda:
1) statsionaarsed jäigad takistused (sh mastide kinnitustarindid) kõrgusega üle 0,1 meetri ümbritsevast maapinnast;
2) järsak kõrguste erinevusega üle 0,5 meetri;
3) veekogu või muu veekogunemiskoht, mille sügavus on üle 1,0 meetri;
4) külgkraavi vastasnõlv või lõikuv nõlv, mis on järsem kui 1:2, kui liiklussagedus on üle 1000 sõiduki ööpäevas ja projektkiirus on üle 80 kilomeetri tunnis.
(5) Lõikes 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata ristuvate teede kuni 0,8 meetrise läbimõõduga truupidele, mis asuvad väljaspool 1/2 nõutud vaba ruumi.
(6) Valgusti- või sidemaste ning teega seotud seadmeid ja liikluskorraldusvahendeid kandvaid tugikonstruktsioone võib sõidukipiirdesüsteemita teel paigutada teega külgnevasse vabasse ruumi vaid juhul, kui need vastavad standardi EVS-EN 12767 nõuetele.
(7) Lõikes 6 nimetatud standardile vastava valgusti- või sidemasti vähim kaugus tee sõidutee äärest ilma sõidukipiirdesüsteemita on projektkiirusel:
1) üle 60 kilomeetri tunnis – 2,5 meetrit;
2) kuni 60 kilomeetrit tunnis – 2,0 meetrit;
3) kuni 60 kilomeetrit tunnis – äärekiviga ristlõike korral vähemalt 0,5 meetrit äärekivi esipinnast.
§ 12. Kõrgusgabariit
(1) Projektlahendus peab tagama vähemalt järgmised kõrgusgabariidid teepinnast:
1) põhimaanteel – 5,5 meetrit;
2) muul teel – 4,6 meetrit;
3) kergliiklusteel – 2,5 meetrit.
(2) Loomade läbipääsu kavandamisel tagatakse läbipääsu kõrgus kooskõlas asjakohase ulukiuuringu tulemusega. Ulukiuuringu tulemuse puudumisel tagatakse väikeulukitele vähemalt 1,5-meetrine kõrgusgabariit ja suurulukitele vähemalt viiemeetrine kõrgusgabariit.
(3) Teel liiklussagedusega kuni 20 sõidukit ööpäevas on lubatud vähendada lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kõrgusgabariiti kuni kolme meetrini, kui veoautodele ja päästetehnikale tagatakse alternatiivne nõuetekohane juurdepääs muu teedevõrgu kaudu.
(4) Kõrgusgabariidi kavandamisel arvestatakse rajatiste võimalikku lühi- ja pikaajalist vajumist, mille tulemusena ei tohi kõrgusgabariit väheneda alla lõikes 1 esitatud nõuete.
(5) Tee kohal õhuliini kõrgusgabariidi kavandamisel lähtutakse § 63 lõikes 1 esitatud nõuetest.
(6) Tee lõikumisel või selle paralleelsel kulgemisel raudtee või muu rajatisega arvestatakse nii raudtee kui ka muu rajatise gabariitide ja vajaliku ohutusruumiga.
§ 13. Äärekivi
(1) Äärekivi kasutamise üle otsustatakse objektipõhiselt, arvestades eelkõige järgmist:
1) tee elementide ja liiklusruumi eraldamise vajadust;
2) liiklejate suunamise vajadust;
3) maa-ala kujundamise vajadust;
4) parkimise või liiklemise takistamise vajadust;
5) katendikonstruktsiooni servade toetamise vajadust;
6) sademevee ärajuhtimise võimalusi;
7) maa-ala kõrguslikku lahendust;
8) katendikonstruktsiooni ja selle tehnoloogilisi iseärasusi;
9) sõidukite kliirensit.
(2) Äärekivi kõrgus valitakse järgmiselt:
1) sõiduteel ja parklas – kuni 12 sentimeetrit;
2) bussiooteplatvormil – vähemalt kümme sentimeetrit;
3) sillal – kuni 30 sentimeetrit;
4) puudega inimese sõiduki parkimiskohaga piirneval kergliiklusteel – kuni kolm sentimeetrit;
5) kergliiklustee lõikumisel sõiduteega ja kergliiklustee ohutussaarel – kuni kaks sentimeetrit;
6) parkimistasku, sõidutee kitsendi ja muu ülesõidetav äärekivi – kuni viis sentimeetrit.
(3) Äärekivi on lisaks lõikes 2 toodule lubatud kavandada teekattega samas tasapinnas, kui see on vajalik sademevee äravoolu tagamiseks või konstruktsioonilistel kaalutlustel, et eraldada erinevad konstruktsioonid või materjalid.
3. peatükk Sõidutee geomeetria
§ 14. Üldnõuded
Tee geomeetria kavandamisel tuleb üksikutest parameetritest ja komponentidest moodustada ühtne tervik, arvestades järgmisi põhimõtteid:
1) geomeetria kavandamisel valitakse tee parameetrid selliselt, et tagatud on võimalikult head ja ühtlased tingimused ohutuks liiklemiseks ning sõidumugavus;
2) geomeetrilised parameetrid, liikluskorraldus ja ümbritsev keskkond peavad omavahel olema kooskõlas ning andma liiklejale õige ettekujutuse tee kulgemisest ja liikluskeskkonna muutumisest.
§ 15. Pikikalle ja põikkalle
(1) Sademevee äravoolu tagamiseks nähakse teele ette piki- ja põikkalded.
(2) Projektlahenduse koostamisel hinnatakse piki- ja põikkalde ja tee muude parameetrite koosmõju ning tagatakse sademevee äravool kogu teekatte pinnalt ja vajaduse korral eraldusribalt. Kui vaja, rakendatakse sademevee äravoolu tagamiseks lisameetmeid.
(3) Sõidutee vähim lubatud pikikalle on 0,3 protsenti.
(4) Sõidutee, välja arvatud kinnistule juurdepääsu tee suurim lubatud pikikalle on projektkiirusel:
1) 120 kilomeetrit tunnis või rohkem – 5,0 protsenti;
2) 90 ja 100 kilomeetrit tunnis – 5,5 protsenti;
3) 80 kilomeetrit tunnis – 6,5 protsenti;
4) 70 kilomeetrit tunnis – 7,0 protsenti;
5) 60 kilomeetrit tunnis – 7,5 protsenti;
6) 50 kilomeetrit tunnis – 8,5 protsenti;
7) 40 kilomeetrit tunnis või vähem – 9,5 protsenti.
(5) Projektlahendusega kavandatakse sirgetele sõidutee lõikudele järgmised põikkalded:
1) sõidutee ja sõidutee kindlustatud peenar – 2,0–3,0 protsenti;
2) sõidutee tugipeenar ja kruusakattega sõidutee – 3,5–5,5 protsenti.
§ 16. Plaanikõverik ja viraaž
(1) Plaanikõveriku projekteerimine on kohustuslik, kui trassi pöördenurk ületab 30 minutit.
(2) Plaanikõveriku ringikõvera raadius ja viraažid peavad vastama lisa 1 tabelis 11 sätestatud nõuetele.
(3) Plaanikõveriku kavandamisel ei tohi viraažikalle ületada:
1) põhi- ja tugimaanteel – neli protsenti;
2) muul teel – kuus protsenti.
(4) Kaherajalisel teel projekteeritakse viraaž ümber sõidutee telje. Kui see ei ole tehniliselt otstarbekas, võib viraaži erandina projekteerida ümber sõidutee serva.
(5) Kahe sõiduteega eraldusribaga teel sõltub pöördumistelje asukoht eraldusriba laiusest järgmiselt:
1) eraldusriba laiusel kuni kolm meetrit toimub pöördumine ümber eraldusriba telje;
2) eraldusriba laiusel üle kolme meetri projekteeritakse mõlemal sõiduteel viraaž eraldi pööramisega ümber sõidutee serva.
(6) Vahetult üksteisele järgnevate või lähestikku paiknevate vastassuunaliste plaanikõverike puhul välditakse viraažikalde üleminekut kahepoolsele põikkaldele.
(7) Viraažikalle moodustatakse siirdekõveriku olemasolu korral siirdekõveriku ulatuses.
(8) Siirdekõveriku puudumisel moodustatakse viraažikalle osaliselt plaanikõverikule eelneval sirgel lõigul, mille pikkus vastab vähemalt §-s 17 nõutud siirdekõveriku pikkusele. Seejuures moodustatakse viraažikalle 60 protsendi ulatuses sirgel teelõigul ja 40 protsendi ulatuses plaanikõverikul.
(9) Olenemata viraažikaldest kavandatakse sõidutee tugipeenar kaldega 3,5–5,5 protsenti sõiduteest eemale.
§ 17. Siirdekõverik
(1) Siirdekõverik kujundatakse klotoidina kooskõlas valemiga 
, kus:
1) A – klotoidi parameeter;
2) R – klotoidi lõppraadius, mis vastab plaanikõveriku raadiusele;
3) L – klotoidi pikkus.
(2) Klotoidi parameeter A peab vastama lisa 1 tabelis 12 toodud väärtustele ja tingimusele 
. Vahetult üksteisele järgnevate või lähestikku paiknevate samasuunaliste plaanikõverike puhul võrreldakse klotoidi A väärtust väiksema plaanikõveriku raadiusega.
(3) Sirge teelõigu üleminekul plaanikõverikule kavandatakse siirdekõverik, kui plaanikõveriku raadius on väiksem kui lisa 1 tabelis 13 toodud plaanigeomeetria sujuvust iseloomustava plaanikõverike resulteeruva raadiuse Rr väärtus. Rr väärtus arvutatakse kooskõlas lõikega 5.
(4) Vahetult üksteisele järgnevate või lähestikku paiknevate samasuunaliste plaanikõverike vahele kavandatakse siirdekõverik, kui:
1) plaanikõverike resulteeruv raadius Rr, mida arvutatakse kooskõlas lõikega 5, on väiksem kui lisa 1 tabelis 13 toodud väärtus;
2) ei ole tagatud plaanikõverike nõutud suhe, mis on ette nähtud lisa 1 tabelis 14.
(5) Vahetult üksteisele järgnevate või lähestikku paiknevate samasuunaliste plaanikõverike resulteeruv raadius Rr arvutatakse kooskõlas valemiga 
, kus:
1) R1 ja R2 on vahetult üksteisele järgnevate või lähestikku paiknevate samasuunaliste plaanikõverike raadiused;
2) R2 > R1.
(6) Vahetult üksteisele järgnevate või lähestikku paiknevate vastassuunaliste plaanikõverike puhul käsitletakse plaanikõverikke üksteisest eraldi ja siirdekõverikele kohaldatakse nõudeid, mis kehtivad sirge teelõigu üleminekul plaanikõverikule, seejuures arvestatakse järgmiste lisanõuetega:
1) kasutatakse kahte eraldiseisvat siirdekõverikku S-kuju moodustamisega;
2) kahe siirdekõveriku klotoidi A parameetri vaheline suhe ei tohi olla suurem kui 1,5, kui ühe siirdekõveriku klotoidi parameeter A on väiksem kui 200.
(7) Siirdekõveriku projekteerimisest võidakse loobuda, kui tee projektkiirus on kuni 50 kilomeetrit tunnis.
§ 18. Sõiduraja laiend plaanikõverikul
(1) Väikese raadiusega plaanikõverikul, kus arvestades liikluskoosseisu võib sõidukite pöördekoridor märkimisväärselt suureneda, nähakse igale sõidurajale ette laiend. Sõiduraja vähimad nõutud laiendid on esitatud lisa 2 joonisel 5.
(2) Lõplik sõiduraja laiendi valik tehakse, arvestades plaanikõveriku raadiust, sõiduraja laiust, liikluskoosseisu ja projektkiirust. Vajaduse korral tuleb sõiduraja nõutud laiendit suurendada.
(3) Laiendi kavandamisel tuleb tagada selle sujuv ja ühtlane üleminek selliselt, et plaanikõveriku alguseks on laiendi täislaius tagatud. Laiendi moodustamine tuleb kavandada siirdekõveriku pikkuselt. Kui siirdekõverikku ei ole, kavandatakse laiend vähemalt 20 meetri ulatuses.
(4) Laiend kavandatakse plaanikõveriku siseküljele. Rampide puhul võib laiendi projekteerida plaanikõveriku välisküljele või sümmeetriliselt mõlemale poole sõiduteed.
§ 19. Püstkõverik
(1) Olenevalt sõidutee projektkiirusest on püstkõveriku projekteerimine kohustuslik, kui pikikallete algebraline vahe on projektkiirusel:
1) 80 kilomeetrit tunnis ja rohkem – 0,5 protsenti;
2) kuni 70 kilomeetrit tunnis – üks protsent.
(2) Püstkõveriku ringikõvera raadiused peavad vastama lisa 1 tabelis 15 ette nähtud nõuetele.
(3) Projektkiirusel 80 kilomeetrit tunnis ja rohkem peab püstkõveriku pikkus meetrites olema võimaluse korral vähemalt kaks korda suurem kui projektkiirus kilomeetrites tunnis.
(4) Projektlahenduse koostamisel on soovitatav vältida lähestikku kahe samasuunalise püstkõveriku kavandamist ja nende asemel eelistatakse ühte suurema raadiusega püstkõveriku kavandamist.
§ 20. Puhkekoht, teenindusjaam ja parkla
(1) Riigi põhimaanteedele nähakse ette puhkekoht vähemalt iga 50 kilomeetri tagant ja sellesse kavandatakse sõidukite parkla, puhkeala ja sanitaarala kooskõlas järgmiste nõuetega:
1) sõidukite parklas on üksteisest eraldatud parkimisalad sõiduautodele, veoautodele ja bussidele;
2) puhkealal on puhkamiseks ja virgestamiseks vajalik varustus;
3) sanitaaralal on vähemalt avalik tualettruum.
(2) Lõikes 1 nimetatud puhkekoht kavandatakse suletud taskuna.
(3) Puhkekoha ja teenindusjaama sisse- ja väljasõit peavad olema piki teed nähtavad piisavalt kaugelt, et puhkekohta ja teenindusjaama siirduva sõiduki juht suudaks aegsasti vähendada kiirust ja läbivliikluses osalevad juhid näeksid puhkekohast ja teenindusjaamast väljuvaid sõidukeid.
(4) Teel projektkiirusega üle 90 kilomeetri tunnis ja teel, kus sõidusuunad on lisaks teekattemärgisele eraldatud ka füüsiliselt, kavandatakse puhkekoha ja teenindusjaama sisse- ja väljasõidud:
1) eraldiasetsevatena või lõikuvalt teelt;
2) ainult ühe sõidusuunaga, kui nimetatud sisse- ja väljasõit paikneb liiklussõlmede vahelisel alal.
(5) Teenindusjaama juurde parkla kavandamisel kohaldatakse lõike 1 punktis 1 esitatud nõudeid.
(6) Teel, mille projektkiirus ületab 50 kilomeetri tunnis, kavandatakse parkla suletud taskuna.
(7) Tähistatud parkimiskohtadega parkla rajamisel ja ümberehitamisel peab parkimiskohtade plaanilahendus vastama standardi EVS 843 nõuetele.
4. peatükk Ristmikud ja liiklussõlmed
§ 21. Teede lõikumise tüübid ja nende valik
(1) Teede eritasandilise lõikumise korral kasutatakse liiklussõlmi ja risteid ning samatasandilise lõikumise korral ristmikke.
(2) Ristmikud liigitatakse kooskõlas §-s 2 esitatud terminitega ja lisa 2 joonise 6 kohaselt.
(3) Ristmiku liik, selle täpne skeem ja geomeetriline lahendus valitakse tehniliste ja majanduslike kaalutluste alusel, arvestades vähemalt järgmisega:
1) teedevõrgu eripärad;
2) ristmiku sobivus keskkonda ja geomeetriliste elementide projekteerimise võimalused;
3) ristmiku harude liiklussagedused ja liikluse iseloom;
4) soovitud liikluskorraldus ja teenindustase.
(4) Olenemata lõikes 3 sätestatud kaalutlustest peab 1+1 ristlõikega tee ristmiku tüübi valik vastama lisa 1 tabelile 16.
§ 22. Teede lõikumise üldnõuded
(1) Lõikuvad sõidusuunad lahendatakse eritasandilisena järgmistel juhtudel:
1) projektkiirusel 110 kilomeetrit tunnis ja rohkem;
2) põhimaanteel liiklussagedusega 14 500 sõidukit ööpäevas ja rohkem.
(2) Enam kui neljaharulised ristmikud, välja arvatud ringristmikud, lahutatakse kolme- või neljaharulisteks ristmikeks, kusjuures lisaharu nihutatakse põhiristmikust mööda kõrvalteed võimaluse korral eemale.
(3) Ristmiku projektlahenduse koostamisel vähendatakse võimaluse korral konfliktpunktide hulka, nende avariiohtlikkuse taset ja konfliktpunktides lõikuvate liiklusvoogude summaarset liiklussagedust.
(4) Ristmiku projektlahenduse koostamisel arvestatakse, kuidas näeb ja tajub ristmikku liikleja. Ristmik peab olema liiklejale nähtav, arusaadav ja etteaimatav, samuti tagama säästliku maakasutuse.
(5) Ristmiku plaanilahendus peab vastama projekteerimise aluseks võetud liikluskoosseisule.
(6) Teede lõikumisnurk ristmikul peab olema võimalikult täisnurkne ja jääma vahemikku 70–110 kraadi.
(7) Tee projektlahendus koostatakse selliselt, et lõikuva tee lõikumisjoon ristmikule lähenemisel on vähemalt 20 meetrit enne ristmikku sirgjooneline kooskõlas lisa 2 joonisel 7 esitatud skeemiga. Nõue ei kehti kinnistule juurdepääsu tee kohta.
(8) Rambile ja kiirusmuuterajale ei ole lubatud kavandada ristmikke, välja arvatud rambilt juurdepääsu tagamiseks parklale, mis on ette nähtud vaid ühissõidukite kasutajate transpordiks.
(9) Fooride kavandamisel peab fooride lahendus vastama standardile EVS 615.
(10) Kui ristmikul on sõidutee ületamiseks kergliiklejatele ette nähtud tõstetud äärekividega ohutussaar ja liikluskorraldus eeldab ohutussaarel seisma jäämist, on ohutussaare vähim laius vähemalt 2,5 meetrit ja pikkus vähemalt:
1) kaheksa meetrit projektkiirusel 60 kilomeetrit tunnis;
2) 15 meetrit projektkiirusel 70 kilomeetrit tunnis ja rohkem.
(11) Plaani- või püstkõverikule kavandatud ohutussaare lahendus peab sõidukijuhile andma visuaalse ettekujutuse tee kulgemisest.
(12) Ristmiku vertikaallahendus tuleb kujundada, tagades:
1) sujuva ülemineku liituvalt teelt peateele;
2) sademevee äravoolu teepinnalt.
(13) Ristmikul sademevee äravoolu tagamisel arvestatakse muu hulgas kõrvalteelt ja kergliiklusteedelt voolava sademeveega ning ristmiku mis tahes punktis ei tohi sõidutee summaarne kalle olla alla 0,5 ega üle 6,0 protsendi.
(14) Ristmikuga külgnevate alade kavandamisel jälgitakse, et sademevesi ei kanduks nendelt ristmikule.
(15) Ringristmik kavandatakse võimalikult horisontaalse ja ühtlase pikiprofiiliga.
§ 23. Ristmike ja liiklussõlmede omavaheline kaugus
(1) Kaugus ristmike vahel peab vastama lisa 1 tabelis 17 esitatud nõuetele. Lisa 1 tabelit 17 ei kohaldata liiklussõlmesiseste ristmike vahelisele kaugusele.
(2) Teele projektkiirusega 110 kilomeetrit tunnis ja rohkem kohaldatakse peale lõikes 1 sätestatu järgmisi nõudeid:
1) kaugus liiklussõlmede vahel ei tohi olla väiksem kui viis kilomeetrit, välja arvatud juhul, kui on vaja säilitada riiklikult olulised ühendused;
2) suundristmik ei tohi paikneda teisele suundristmikule või liiklussõlmele lähemal kui kaks kilomeetrit.
(3) Ristmike ja liiklussõlmede omavahelist kaugust määratakse ühe ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme alguspunktini. Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine geomeetriline element, nagu kiirusmuuterada või kõverik.
§ 24. Nähtavus ristmikul ja liiklussõlme liitumisalal
(1) Ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva sõiduki juht peab õigeaegselt nägema teistelt liituvatelt teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid, et tagada liiklusohutus.
(2) Ristmikul, välja arvatud ringristmikul, suundristmikul ja liiklussõlme liitumisalal, tagatakse vähemalt see nähtavus, mis vastab lisa 2 joonisele 8 ning lisa 1 tabelitele 18 ja 19.
(3) Teeandmise kohustusega ristmikul tagatakse nii peatumisnähtavus kui ka liitumisnähtavus. Kui liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas, ei ole peatumisnähtavuse tagamine kohustuslik.
(4) Tee lõikumisel kinnistule juurdepääsu teega, võib olenemata liikluskorraldusest lähtuda peatumiskohustusega ristmikule esitatud nähtavuse nõuetest.
(5) Kui peateel esineb pikikalle, suurendatakse või vähendatakse ületussuuna nähtavuse parameetreid kooskõlas lisa 1 tabelis 20 esitatud parandusteguriga. Kui tee lõikub kinnistule juurdepääsu teega, ei ole parandusteguri kasutamine kohustuslik.
(6) Ringristmikul tagatakse nähtavus kooskõlas lisa 2 joonisega 9 ja lisa 1 tabeliga 21.
(7) Kui ringristmiku kesksaare diameeter on kuni 12 meetrit, tagatakse sõidukijuhile nähtavus üle ringristmiku kesksaare. Kui ringristmiku kesksaare diameeter on suurem kui 12 meetrit, tagatakse nähtavus „n” lisa 2 joonise 9 kohaselt.
(8) Suundristmikul ja liiklussõlme rambil tagatakse projektlahendusega nähtavus peateele kooskõlas lisa 2 joonisega 10.
(9) Nähtavuse tagamisel lähtutakse järgmisest:
1) nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi, mis takistavad objekti tuvastamist;
2) kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitsealused objektid või olemasolevad ehitised, võib määratud nõuetest kõrvale kalduda, rakendades ohutuse tagamiseks muid meetmeid.
§ 25. Ristmiku vasakpööre
(1) Kolmeharulise ristmiku vasakpöörde lahenduse valikul lähtutakse lisa 2 joonisest 11. Neljaharulisel ristmikul võib möödumislaiendi teha ühepoolsena üksnes siis, kui möödumislaiendi poolse liituva tee liiklussagedus on kuni 20 sõidukit ööpäevas.
(2) Üleeuroopalise teedevõrgu tee või Euroopa teedevõrgu maantee ristmikule ei kavandata möödumislaiendit.
(3) Ristmiku möödumislaiendile ei kavandata samatasandilist ristumist kergliiklusteega.
(4) Möödumislaiendi ulatuses ei tohi tee kindlustatud peenar olla kitsam kui enne ja pärast möödumislaiendit.
(5) Ristmiku vasakpöörderada kavandatakse kooskõlas lisa 2 joonistega 12 ja 13 ning lisa 1 tabeliga 22.
(6) Kui ristmikule kavandatakse vasakpöörderada, tagatakse otse kulgeva sõiduraja kõrvalekalle kooskõlas lisa 1 tabeliga 23 või laugem.
(7) Keskpiirdega 1+1 ja 2+1 ristlõikega teel on vasak- ja tagasipöördeid lubatud kavandada kooskõlas lisa 2 joonisega 14 ning üksnes lõikudel, kus tee ristlõikes on kaks täislaiusega sõidurada ja ristuva tee liiklussagedus on kuni 100 sõidukit ööpäevas. Muudel juhtudel tuleb vasak- ja tagasipöörded lahendada kanaliseeritud ristmikuna või liiklussõlmena.
§ 26. Ristmiku parempööre
(1) Sõidueesõigusega tee korral kavandatakse ristmiku parempööre lisa 2 joonise 15 kohaselt.
(2) Parempöörderada kavandatakse lisa 2 joonise 16 ja lisa 1 tabeli 24 kohaselt. Kui ristmiku parempööre jätkub kiirendusrajana või eraldatud sõidurajana, ei ole parempöördel aeglustuslõik kohustuslik.
(3) Kui ristmiku parempööre lõpeb tee andmise kohustusega, kujundatakse parempööre selliselt, et parempööret sooritav sõiduk või sõidukite järjekord ei häiri liiklust peateel.
(4) Projektkiirusel 60 kilomeetrit tunnis ja rohkem ristmiku parempöörde kiirendusraja kavandamisel lähtutakse lisa 2 joonisest 17 ja lisa 1 tabelist 25.
(5) Kui parempöörderaja projektkiirus on üle 40 kilomeetri tunnis, kohaldatakse sellele §-s 29 rambi plaanikõveriku kohta määratud nõudeid.
§ 27. Nihutatud harudega ristmik
(1) Nihutatud harudega ristmiku harude nihutamise järjestus valitakse liiklusohutuse, tee läbilaskvuse ja majandusliku otstarbekuse järgi, seejuures eelistatakse vasak-parem nihutust lisa 2 joonisega 18.
(2) Nihutatud harudega ristmiku puhul on liituvate teede telgede vähim kaugus 50 meetrit. Vasakpöörderaja kavandamisel peab nihutus olema nii pikk, et vasakpöörderada mahub täielikult ära liituvate teede telgede vahele.
(3) Kui liituva tee liiklussagedus on kuni 20 sõidukit ööpäevas, on lubatud lõikes 2 sätestatud nihutust vähendada kuni kümne meetrini.
(4) Nihutatud harudega ristmiku puhul ei kohaldata selle harudele § 23 lõikes 1 sätestatut.
§ 28. Ringristmik
(1) Ringristmiku kesksaare diameeter on vähemalt 25 meetrit.
(2) Üleeuroopalise teedevõrgu teel, Euroopa teedevõrgu maanteel ja muudel teedel, kus raskeliikluse liiklussagedus põhisuunal on vähemalt 1000 sõidukit ööpäevas, on ringristmiku kesksaare diameeter vähemalt 40 meetrit.
(3) Lõikes 1 sätestatud nõudest võib kõrvale kalduda, kui see on kavandatud liikluse rahustamise eesmärgil ja projektkiirus ristmiku harudel on kuni 40 kilomeetrit tunnis.
§ 29. Liiklussõlm
(1) Liiklussõlme projekteerimisel tagatakse vähemalt peateel, et liiklusvoost lahkuvad ja liiklusvooga liituvad sõidukid häirivad võimalikult vähe liiklussõlme otsesuunas läbivat liiklust.
(2) Rambi plaanikõveriku raadius peab vastama lisa 1 tabelis 26 sätestatud nõuetele.
(3) Rambi sõiduraja laius on äärekivita ristlõike korral vähemalt neli meetrit ja kindlustatud peenra laius on vähemalt üks meeter.
(4) Projektkiirusel 60 kilomeetrit tunnis ja rohkem kavandatakse rambile hargnevale ja rambilt liituvale liiklusele kiirusmuuterajad.
(5) Rambile või hargnevale teele suunduvale liiklusele kavandatud aeglustusrada kujundatakse kooskõlas lisa 2 joonisega 19 ja lisa 1 tabeliga 27.
(6) Rambilt või liituvalt teelt liituvale liiklusele kavandatud kiirendusrada kujundatakse kooskõlas lisa 2 joonisega 20 ja lisa 1 tabeliga 28.
(7) Kui peatee pikikalle on üle kolme protsendi, parandatakse rambi kiirusmuuteraja pikkust lisa 1 tabelis 29 esitatud teguriga.
(8) Aeglustusraja ja kiirendusraja täisosa pikkust on kooskõlas lisa 1 tabelites 30 ja 31 esitatud parameetritega lubatud vähendada, kui sirge osa üleminekul plaanikõverikule ja vastupidi on kasutatud klotoidist aeglustus- või kiirenduskõverikku. Täisosa pikkust vähendatakse aeglustus- või kiirenduskõveriku pikkuse võrra.
(9) Liiklussõlme põimumisala kavandamisel tagatakse põimumisala vähimad pikkused kooskõlas lisa 1 tabeliga 32 ja lisa 2 joonisega 21.
§ 30. Sõidutee samatasandiline lõikumine raudteega
(1) Sõidutee ja raudtee lõikumisnurk samatasandilisel raudteeülesõidukohal on võimalikult täisnurkne ja jääb vahemikku 70–110 kraadi.
(2) Samatasandilisel raudteeülesõidukohal ei tohi sõidutee projektkiirus olla üle 70 kilomeetri tunnis.
(3) Raudteeülesõidukohal peab tee pikikalle vähemalt kaks meetrit mõlemale poole äärmisest rööpast võrduma raudtee põikkaldega. Tee põikkalle peab vähemalt kaks meetrit mõlemale poole äärmisest rööpast võrduma raudtee pikikaldega, kusjuures sõidutee kahepoolsele põikkaldele üleminek toimub 25 meetri ulatuses.
(4) Samatasandilisel tõkkepuu ja foorita raudteeülesõidukohal tagatakse vähim nähtavus kooskõlas lisa 2 joonisega 22 ja lisa 1 tabeliga 33.
(5) Samatasandilisel raudteeülesõidukohal tagatakse nähtavus § 24 lõikes 9 sätestatu kohaselt.
(6) Sõidutee, kergliiklustee ja teepeenarde laiust samatasandilisel lõikumisel raudteega ei tohi vähendada, võrreldes raudteeülesõidueelse teelõiguga.
5. peatükk Tee konstruktsioon
§ 31. Tee konstruktsiooni üldnõuded
(1) Peatüki nõudeid ei kohaldata teedele, mille kate ei ole moodustatud seotud materjalist ja millel liiklussagedus on kuni 50 sõidukit ööpäevas.
(2) Kui teed projekteeritakse koos vesiehitisega või tee on vesiehitisega funktsionaalselt seotud, kohaldatakse vesiehitisele asjakohaseid erinõudeid.
(3) Tee konstruktsiooni projekteerimisel lähtutakse ehitustehnilise projekteerimise põhimõtetest kooskõlas standardisarja EVS-EN 1990–1997 nõuetega ja arvestatakse vähemalt järgmist:
1) ümbruskonna veerežiimi;
2) ümbritsevat keskkonda;
3) aluspinnast;
4) kasutatavaid materjale ja nendevahelist mõju;
5) sademe- ja põhjavett;
6) kohalikku ilmastikku ja selle muutumist;
7) teele mõjuvaid koormuseid ja liikluse eripära;
8) tee konstruktsiooniga ehitustehniliselt seotud tehnovõrke ja muid rajatisi.
(4) Tee konstruktsiooni projekteerimisel lähtutakse standardisarjas EVS-EN ISO 14688 ja standardis EVS-EN ISO 14689 sätestatud pinnaste identifitseerimisest ning standardis EVS-EN 16907-2 sätestatud liigitusest.
(5) Tee konstruktsioon projekteeritakse eri otstarbe ja omadustega kihtidest selliselt, et on tagatud:
1) tee konstruktsiooni stabiilsus ja kandevõime tee kasutusea jooksul;
2) tee konstruktsiooni ja selle üksikkihtide kvaliteetne tehnoloogiline teostamine;
3) tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas lahendus.
4) eelistus keskkonnasõbralikematele lahendustele
(6) Tee konstruktsiooni projekteerimisel arvestatakse selle nõutud kasutusea tagamiseks tee konstruktsioonis kasutatud materjalide ning selle üksikkihtide kasutusea ja omadustega, sealhulgas materjalidevahelise mõjuga tee konstruktsiooni kasutusea jooksul.
(7) Tee konstruktsiooni projekteerimisel arvestatakse, et tee ehitamise ajaks on vaja võimaldada ehitusmasinatel liigelda, ja vajaduse korral kavandatakse asjakohased tehnoloogilised kihid.
(8) Kui see on otstarbekas, siis vajaduse korral projekteeritakse tee konstruktsioon valmis ehitada etapiviisi, lähtudes lõike 5 punktist 3.
(9) Tee konstruktsiooni mullatööde osa projekteerimisel arvestatakse standardisarja EVS-EN 16907 nõudeid.
(10) Projektlahenduse koostamisel nähakse vajaduse korral ette spetsiifilised hooldusmeetmed, et tagada tee konstruktsiooni kavandatud kasutusiga.
(11) Tee katend projekteeritakse lähtudes kasutuspiirseisundist ja muldkeha projekteeritakse lähtudes nii kasutuspiirseisundist kui ka kandepiirseisundist kooskõlas standardisarjaga EVS-EN 1990–1997.
(12) Tee konstruktsiooni projekteerimisel lähtutakse teise geotehnilise kategooria nõuetest kooskõlas standardisarjaga EVS-EN 1990–1997.
(13) Parklas, ühissõidukipeatuses, raudteeülesõidukohas, ristmiku ja reguleeritud ülekäiguraja piirkonnas ning muudes sarnastes kohtades hinnatakse ja arvestatakse peale dünaamilise koormuse võimalikku staatilist koormust.
(14) Tee konstruktsiooni projekteerimisel võib teeomaniku nõusolekul kasutada tüüplahendusi, kui need vastavad määruses sätestatud nõuetele.
(15) Riigitee konstruktsiooni projekteerimisel arvestatakse sidekanalisatsiooni rajamise ja sidemasti paiknemise asukohaga asjakohasest sidetaristu projekteerimise lähteülesandest või planeeringust lähtuvalt.
§ 32. Aluspinnas ja muldkeha
(1) Projektlahenduse koostamisel ja selleks vajalike pinnaseomaduste määramisel lähtutakse standardisarjast EVS-EN 1990–1997.
(2) Projektlahenduse koostamisel arvestatakse aluspinnase kandevõimet ja ühtlust ning vajadusel rakendatakse meetmeid ehitusaegse liikluse võimaldamiseks. Eeldatakse, et ehitusmasinate ehitusaegse liikluse korraldamiseks on piisav aluspinnase arvutuslik kandevõime 45 megapaskalit või rohkem.
(3) Nõrkade aluspinnaste olemasolul sügavusel, mis võrdub muldkeha laiusega projekteeritud tee konstruktsiooni alumisest pinnast, ja üle nelja meetri kõrge muldkeha korral koostatakse muldkeha ja aluspinnase vajumise prognoos ning muldkeha ja aluspinnase kontrollimiseks tehakse stabiilsusarvutus.
(4) Muldkehas kasutatakse esimese eelistusena ehitustööde käigus teisaldatavat või objektil paiknevat kohalikku materjali.
(5) Kui ehitustööde käigus teisaldatavat või kohalikku materjali ei ole või see ei sobi, kasutatakse olenevalt vajadusest materjali, mis vastab standardile EVS-EN 13242, EVS-EN 13285 või standardisarjale EVS-EN 13383.
(6) Projektlahenduses rakendatakse meetmeid võimaliku külmakerke vähendamiseks ja tagatakse nende vastavus lisa 1 tabelis 34 toodud nõuetele. Tee konstruktsiooni muutmise korral nähakse ette siirdekiilud kooskõlas lisa 1 tabeliga 34.
(7) Mitmekihiline külmakaitsekiht projekteeritakse selliselt, et materjali külmakerksus alt üles väheneb.
(8) Kui aluspinnase ühtluse, muldkeha materjali homogeensuse oluline muutumine või erinevate teekonstruktsioonide üleminekud võivad põhjustada ebaühtlaseid vajumisi, nähakse projektlahendusega ette meetmed vajumiste ühtlustamiseks.
§ 33. Nõlv
(1) Nõlvade stabiilsust tuleb kontrollida arvutusega, mis on kooskõlas standardisarjaga EVS-EN 1990–1997, kui projekteeritud:
1) nõlvad on lisa 1 tabelites 35 ja 36 esitatust järsemad või kõrgemad;
2) nõlv lõikub loodusliku põhjaveetasemega;
3) muldkeha toimib pinnastammina;
4) muldkeha toetub nõrgale aluspinnasele.
(2) Kui nõlva või muldkeha stabiilsus ei ole tagatud, nähakse projektlahendusega ette asjakohased tugevdamise või toestamise meetmed.
§ 34. Teekatte haardetegur
(1) Teekatte ülemine kiht kavandatakse nii, et on tagatud lisa 1 tabelis 37 esitatud haardeteguri vähimad väärtused.
(2) Sillal, viaduktil ja sõidukite pidurdusalas on kavandatava teekatte ülemise kihi haardetegur olenemata projektkiirusest vähemalt 0,50.
(3) Teekatte kulumiskiht projekteeritakse nii piki kui ka risti teed võimalikult ühtlaste haardeomadustega.
§ 35. Vee äravool tee konstruktsioonist
(1) Tee konstruktsiooni projekteerimisel piiratakse tee konstruktsiooni sattuva vee kogust ja tagatakse vee võimalikult kiire äravool tee katendilt.
(2) Vee äravoolu projekteerimisel arvestatakse kõiki vee sattumise võimalusi tee konstruktsiooni.
(3) Kui põhjavee survetase ulatub muldkehasse ja võib põhjustada külmakerkeid üle lubatud väärtuse või ohustada tee konstruktsiooni stabiilsust, tagatakse survelise vee muldkehast väljajuhtimine või takistatakse survelise vee sattumine muldkehasse.
§ 36. Veeviimar
(1) Projektlahendusega tagatakse sademevee äravool teepinnalt, muldkehast, nõlvadelt ja vajaduse korral tee maa-alalt, projekteerides asjakohasel juhul selleks veeviimarid.
(2) Veeviimarid projekteeritakse koos eelvooluga, eelistades isevoolseid lahendusi.
(3) Veeviimarite projekteerimisel arvestatakse vähemalt järgmist:
1) valgala suurust;
2) esineda võivat maksimaalset arvutuslikku vooluhulka;
3) vee voolukiirust.
(4) Kui rajatakse kraav, mille sügavus või geomeetria võib kujutada liiklejatele liigset ohtu, siis olenemata muudest asjaoludest kaalutakse alati alternatiivina suletud tüüpi veeviimari rajamist.
(5) Kui vee voolukiirus võib ületada katte, nõlva või kraavi uhtekindla voolukiiruse, nähakse ette asjakohane kindlustus või voolurahustus.
(6) Drenaaži projekteerimisel välditakse setete võimalikku sattumist drenaaži ja arvestatakse edaspidise korrashoiu vajadusega.
§ 37. Tuisuohutus
(1) Projektlahenduses arvestatakse ilmastikutingimusi ja tee peab tuisuohtlikel aladel olema tuisuohutu.
(2) Kui lõigetes 3 ja 5 esitatud tingimused ei ole tagatud või muul põhjusel esineb tee täistuiskamise oht, kaalutakse tehnilistest ja majanduslikest kaalutlustest lähtudes muude tuisuohutust tagavate meetmete rakendamist.
(3) Avatud maastikul asuvale teele määratakse tuisuohutu muldkeha kõrgus valemiga h = hs + Δh, kus:
1) h on tuisuohutu muldkeha kõrgus meetrites;
2) hs on lumekihi arvutuslik paksus meetrites, esinemise tõenäosusega viis protsenti;
3) Δh on tee serva kõrgus üle arvutusliku lumekihi arvutusliku paksuse meetrites kooskõlas lõikega 4.
(4) Avatud maastikul on tee serva vähim kõrgus üle lumekihi arvutusliku paksuse Δh liiklussagedusel:
1) üle 14 500 sõiduki ööpäevas – 1,2 meetrit;
2) 6001 kuni 14 500 sõidukit ööpäevas – 0,7 meetrit;
3) 3001 kuni 6000 sõidukit ööpäevas – 0,6 meetrit;
4) 501 kuni 3000 sõidukit ööpäevas – 0,5 meetrit;
5) 51–500 sõidukit ööpäevas – 0,4 meetrit.
(5) Avatud maastikul süvendis oleva tee tuisuohutus on tagatud, kui süvendi nõlvus on:
1) alla ühe meetri sügavusega süvendi korral 1:6–1:10;
2) ühe kuni viie meetri sügavusega süvendi korral 1:1,5–1:2 ning ette on nähtud kraavid põhja laiusega 1,5 meetrit.
6. peatükk Rajatis
§ 38. Rajatise üldnõuded
(1) Silla, viadukti, tunneli, ökodukti, altläbipääsu ja truubi projektlahendusega tagatakse:
1) olukorda sobiv ning tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas lahendus;
2) ohutu kasutamine, tuleohutus ja sujuv liiklus;
3) kohasus ristuva või ületatava takistuse iseloomuga;
4) suurvee ja jäämineku ohutu läbilaskmine;
5) laevatatavatel sisevetel laevatatavus;
6) minimaalne negatiivne mõju keskkonnale, tagades muu hulgas loomade liikumise ja kalade läbipääsu üles- ja allavoolu;
7) kõikide tarindite kaitse agressiivse keskkonna eest;
8) vastupidavus geotehnilistele, hüdroloogilistele, looduslikele, reljeefist tingitud ja muudele kohalikele iseärasustele, mis avaldavad mõju rajatise kasutuseale ja püsivusele.
(2) Sild, viadukt, tunnel, ökodukt, altläbipääs ja truup projekteeritakse eri variantide tehnilise ja majandusliku võrdluse alusel.
(3) Sild, viadukt, tunnel, ökodukt, altläbipääs ja truup projekteeritakse standardisarja EVS-EN 1990–1997 kohaselt.
§ 39. Rajatise konstruktsioonilised nõuded
(1) Nõuded silla, viadukti, tunneli ja ökodukti kasutuspiirseisundile ja kandepiirseisundile määrab rajatise omanik.
(2) Sild ja viadukt projekteeritakse iseseisva rajatisena tee muldkehast sõltumatu kandekonstruktsiooniga.
(3) Silla ja viadukti projekteerimisel tagatakse nende koonuste püsivus kogu koonuse ulatuses.
(4) Silla, viadukti, tunneli ja altläbipääsu liikumisteedel nähakse ette piki- ja põikkalded, et tagada sademevee äravool.
(5) Kui silla, viadukti ja altläbipääsu pikikalle on üle nelja protsendi, rakendatakse erimeetmeid, et tagada talvistes tingimustes vajalik haardetegur ja liiklusohutus.
(6) Silla ja viadukti konstruktsioonide ühendamisel pealesõidu muldkehaga tagatakse järgmised tingimused:
1) kaldasammas peab jääma muldkehasse horisontaalses tasapinnas vähemalt 0,75 meetri ulatuses kuni kuue meetri kõrguse muldkeha korral ja vähemalt ühe meetri ulatuses üle kuue meetri kõrguse muldkeha korral;
2) koonus muldkeha kõrgusel kuni 12 meetrit peab olema esimese kuue meetri ulatuses ülalt alla, arvestades nõlvusega 1:1,25 või laugem, ja järgmise kuue meetri ulatuses nõlvusega 1:1,5 või laugem;
3) koonus muldkeha kõrgusel üle 12 meetri peab olema nõlvusega 1:1,75 või laugem.
(7) Lõike 6 punktides 2 ja 3 nimetatud nõlvad võib kavandada järsemana, kui nende püsivus on kontrollitud ja tagatud stabiilsusarvutusega kooskõlas standardisarjaga EVS-EN 1990–1997.
(8) Kõik silla, viadukti, tunneli, ökodukti ja altläbipääsu metallkonstruktsioonid nähakse ette maandusega, kui:
1) vahetult rajatisele on paigaldatud jõukaabel;
2) metallkonstruktsioon asub vähem kui viie meetri kaugusel alalisvooluga kontaktvõrgust;
3) metallkonstruktsioon asub vähem kui 10 meetri kaugusel vahelduvvooluga kontaktvõrgust.
(9) Maandus nähakse ette kõigile kontaktvõrku toetavatele silla, viadukti, tunneli, ökodukti ja altläbipääsu konstruktsioonidele.
(10) Üle elektrifitseeritud raudtee kulgevale viaduktile nähakse rajatise serva kontaktvõrgu kohale ette vähemalt kahe meetri kõrgused ja kontaktvõrgust igast küljest vähemalt 1,50 meetrit laiemad kaitseekraanid.
§ 40. Silla ja truubi hüdromeetria
(1) Silla ja truubi avade suurus ja arv, nõlvade kindlustamise viis ja muud parameetrid valitakse, arvestades võimalikku uhtumist, erosiooni, meandreerumist, paisutust ja arvutuslikule kõrgveetasemele vastavat vooluhulka kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 8. Silla ja truubi avade suurus ja arv määratakse arvutuse alusel.
(2) Silla projekteerimisel lähtutakse arvutusliku kõrgveetaseme ja sellele vastava vooluhulga määramisel lõigetest 7 ja 8 ning järgmisest arvutusliku vooluhulga esinemissagedusest:
1) põhimaanteel – üks kord 100 aasta jooksul;
2) tugimaanteel – kaks korda 100 aasta jooksul;
3) kõrvalmaanteel – kolm korda 100 aasta jooksul;
4) muul teel – viis korda 100 aasta jooksul.
(3) Silla ja truubi arvutusliku kõrgveetaseme ja vooluhulga määramisel võetakse aluseks veekogu pikaajalised hüdromeetrilised vaatlusandmed. Nende puudumisel on lubatud kasutada sama tüüpi veekogu pikaajalisi hüdromeetrilisi vaatlusandmeid. Kui sama tüüpi veekogu pikaajalisi hüdromeetrilisi vaatlusandmeid ei ole, lähtutakse nimetatud suuruste määramisel hinnangulisest kõrgveetasemest ja maksimaalsest vooluhulgast.
(4) Silla ja truubi puhul uhtumisohu esinemise korral kavandatakse asjakohased veevoolu juhtivad ja kallast kindlustavad rajatised.
(5) Silla ja truubi projekteerimisel arvestatakse veekogule ja vahetult veevoolule olulist mõju avaldavaid olemasolevate või kavandatavate rajatiste ning rajatiste omavahelist mõjuga.
(6) Sillast ja truubist tingitud veevoolu kiirus ei tohi tekitada konstruktsioonidele abrasiivset kulumist või tuleb sellega projektlahenduse koostamisel arvestada.
(7) Silda ja truupi on lubatud projekteerida paisutusega, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) paisutus vähendab märkimisväärselt rajatise ehitusmaksumust või suurendab liiklusohutust;
2) rajatise ümbruses ei ole hoonestust, mille kasutust võib paisutus häirida või ohustada;
3) paisutusega mõjutatud maade sihtotstarve ja väärtus seda võimaldavad;
4) selleks on paisutusega mõjutatud maa omaniku luba.
(8) Mittelaevatavatel jõgedel tagatakse sillatala või sillaplaadi aluspinnas vähemalt 0,5 meetrit kuni arvutusliku kõrgveetasemeni, lähtudes lõigetest 2 ja 3.
§ 41. Pealisehitis
(1) Silla, viadukti ja ökodukti sildeehitis kavandatakse materjalidest, mis sobivad piirkonna ilmastikutingimustesse, arvestades sealhulgas õhutemperatuuri eri aastaajal.
(2) Silla, viadukti, tunneli ja ökodukti konstruktsioon peab tagama liikuvate osade vajaliku liikuvuse.
§ 42. Vee ärajuhtimine
(1) Silla, viadukti, tunneli ja altläbipääsu projekteerimisel juhitakse rajatise kogu ulatuses sademevesi ära selle suubumiseni. Sademevesi ei tohi sattuda äravoolutorust madalamal asuvatele konstruktsioonidele ega rajatise all kulgevale liikumisteele.
(2) Sild, viadukt, tunnel ja altläbipääs ning nendele eelnev ja järgnev sõidutee projekteeritakse selliselt, et:
1) sademevesi ei voola eelmiselt või järgnevalt sõiduteelt rajatise kergliiklusteele;
2) rajatiselt eelnevale või järgnevale sõiduteele voolav sademevesi ei põhjusta teepeenarde, muldkeha või nõlvade erosiooni.
(3) Silla ja viadukti sademevett ei ole lubatud ära juhtida üle rajatise serva.
(4) Silla, viadukti, tunneli, ökodukti ja altläbipääsu konstruktsiooni horisontaalsed osad, kuhu võib sattuda sademevesi, projekteeritakse kaldega vähemalt neli protsenti. See nõue ei kohaldu rajatise liikumisteedele.
(5) Silla, viadukti, tunneli ja altläbipääsu sademevee äravoolutoru ei tohi paikneda sõidujäljes ja selle ülemine serv peab olema teekatte pinnast vähemalt kümme millimeetrit madalamal.
(6) Projektlahendusega tagatakse silla, viadukti koonuse ja kaldasamba tagusest muldkehast imbvete äravool.
§ 43. Truubi erinõuded
(1) Truubi projekteerimisel tagatakse truubi vähim läbimõõt kooskõlas lisa 1 tabeliga 38.
(2) Truubi projekteerimisel kinnistu juurdepääsutee alla kasutatakse vähemalt 0,4-meetrise läbimõõduga truupi.
(3) Truup projekteeritakse üldjuhul rõhuta töörežiimiga, mille puhul tagatakse maksimaalse arvutusliku veetaseme juures vaba ruumi vähemalt 25 protsenti truubi ristlõikepindalast.
(4) Rõhuga või osalise rõhuga truubi projekteerimisel tuleb:
1) näha ette päised ja uhtekindel nõlvakindlustus;
2) näha ette jõesängi asjakohane kindlustamine;
3) tagada muldkeha survekindlus ja vastupidavus veefiltratsioonile;
4) kasutada vuukideta truupi või vuukide olemasolul tagada nende veekindlus.
§ 44. Korrashoiuga seotud nõuded
(1) Silla ja viadukti igas otsas ja igas sõidusuunas peab olema hooldustee koos hooldustrepiga. Kui rajatise alt on tagatud läbipääs, on igas otsas vähemalt üks hooldustrepp.
(2) Kohtades, kus sillal ja viaduktil lumetõrje tegemisel võib neilt alla paisatav lumi ohustada rajatise all kulgevat liiklust, paigaldatakse rajatise servadele lumevõrgud või rakendatakse ohu kõrvaldamiseks muid asjakohaseid meetmeid.
(3) Silla ja viadukti avaehituse kõik tarindid ning sammaste ja treppide nähtavad pinnad peavad olema ligipääsetavad nende ülevaatuseks ja hoolduseks.
(4) Kui silla, viadukti, tunneli ja ökodukti deformatsioonivuugi arvestuslik liikumine on üle 100 mm, kavandatakse projektlahendusega ligipääs deformatsioonivuugile altpoolt rajatist.
§ 45. Rajatisele tehnovõrkude paigaldamine
(1) Sillale ja viaduktile ei ole lubatud paigaldada:
1) elektrikaablit ja õhuliini pingega 1000 volti või rohkem;
2) õlikaableid;
3) survekanalisatsioonitorusid;
4) gaasi-, kütuse- ja muude ohtlike ainete torustikke.
(2) Sillale ja viaduktile on lubatud kavandada lõikes 1 nimetamata tehnovõrke, kui nähakse ette asjakohased meetmed, millega on tagatud rajatise säilimine, korrashoid ning katkematu ja ohutu liiklemine, sealhulgas tehnovõrgu avarii korral.
(3) Tehnovõrgu kavandamisel sillale ja viaduktile, mille pikkus on üle 100 meetri, nähakse ette võimalus rajatisele paigaldatud tehnovõrk välja lülitada või sulgeda.
(4) Lõikes 3 sätestatud nõuet ei kohaldata sidekaablile ja madalpingekaablile.
7. peatükk Kergliiklustee ja jalgrattarada
§ 46. Kergliiklustee ja jalgrattaraja üldnõuded
(1) Kergliiklustee ja jalgrattaraja rajamise otsustab teeomanik liiklusohutuse kaalutluste põhjal, arvestades transpordipoliitilist eesmärki, liikluse eripärasid ja sõiduteel lubatud suurimat sõidukiirust. Kergliiklustee või jalgrattaraja kavandamisel arvestatakse kõikide liiklejate vajadusi.
(2) Olenemata lõikes 1 sätestatud kaalutlustest, nähakse kergliiklustee ette lisa 1 tabelis 39 sätestatud juhtudel.
(3) Keskpiirdega teel, kui sõidukipiirdesüsteem on pikem kui 500 meetrit, tuleb takistada või liikluskorralduslikult keelata kergliiklejate liikumine sõiduteel ja teepeenral ning näha nendele ette muud liikumisvõimalused.
(4) Kergliiklustee katte üle otsustab teeomanik, arvestades kergliiklustee liiklussagedust ja liikluskoosseisu, vajadust kergliiklustee aastaringse kasutamise järele ning kergliiklustee asukohta ümbritsevas keskkonnas ja sobivust sellesse.
§ 47. Kergliiklustee ja jalgrattaraja ristlõige
(1) Kergliiklustee ja jalgrattaraja laius määratakse, lähtudes kergliiklustee ja jalgrattaraja kasutajate hulgast, eeldatavast nõudlusest ja liikluskoosseisust.
(2) Liiklejad tuleb kergliiklusteel teineteisest eraldada, kui tipptunni jooksul liigub ristlõikes üle 200 jalgrattatee kasutaja või üle 300 jalgtee või kõnnitee kasutaja.
(3) Kergliiklustee ja jalgrattaraja laius peab vastama vähemalt lisa 1 tabelis 40 esitatud nõuetele. Kergliiklusteele ja jalgrattarajale lisatakse asjakohasel juhul ohutusriba ja muud ristlõike lisaelemendid.
(4) Võimalikud takistused kavandatakse väljapoole kergliiklustee vaba liiklusruumi kooskõlas lisa 2 joonisega 23.
(5) Kui kergliiklustee kulgeb paralleelselt sõiduteega, tagatakse kergliiklustee ja sõidutee vahelise ohutusriba vähim laius.
(6) Rajatisel ja erandina füüsilise takistuse tõttu on lubatud kergliiklustee ja sõidutee eraldada sõidukipiirdesüsteemiga ning vähendada lisa 1 tabelis 41 esitatud ohutusriba laiust.
§ 48. Kergliiklustee plaanilahendus ja vertikaallahendus
(1) Kergliiklusteele kohaldatakse järgmisi geomeetria nõudeid:
1) plaanikõveriku vähim raadius ristmike vahelisel alal – kümme meetrit;
2) püstkõveriku vähim raadius – 50 meetrit.
(2) Kergliiklusteele on kohustuslik projekteerida püstkõverik, kui pikikallete algebraline vahe on vähemalt kaks protsenti.
(3) Kergliiklusteel tagatakse lisa 1 tabelis 42 sätestatud vähim peatumisnähtavus.
(4) Kergliiklustee peatumisnähtavuse tagamisel arvestatakse:
1) kergliiklusteel liikleja silma arvutuslikuks kõrguseks 1,50 meetrit teepinnast;
2) teepinnal oleva takistuse arvutuslikuks kõrguseks 0,20 meetrit tee pinnast kumera püstkõveriku puhul ja 0,00 meetrit muudel puhkudel.
(5) Kergliiklusteele nähakse ette pikikalded ja põikkalded, et tagada sademevee äravool. Vajaduse korral rakendatakse sademevee äravoolu tagamiseks lisameetmeid.
(6) Kergliiklustee projekteerimisel ei tohi kergliiklustee pikikalle ületada kaheksat protsenti.
(7) Kergliiklustee põikkalle kavandatakse ühepoolsena ja kaldega kaks protsenti. Kui tehniliselt ja majanduslikult on otstarbekam, võib kasutada muid kuni 3,5 protsendilise põikkaldega lahendusi.
§ 49. Kergliiklustee lõikumine sõiduteega
(1) Tee ja läbiva kergliiklustee marsruudi lõikumisviisi valikul lähtutakse lisa 1 tabelis 43 sätestatud nõuetest.
(2) Kui ületamist nõudvaid sõiduradasid on üle kolme, kavandatakse samatasandiline ülekäigurada ja ülekäigukoht alati ohutussaarega.
(3) Sõiduteele projektkiirusega üle 50 kilomeetri tunnis ei kavandata reguleerimata ülekäigurada.
(4) Ristmikul paigutatakse ülekäigurada olenevalt ristmiku kujust kooskõlas lisa 2 joonisega 24 sõidutee äärest kaugusele alla kolme või üle kuue meetri.
(5) Kergliiklejale kavandatava ohutussaare vähimad mõõtmed peavad vastama lisa 2 joonisele 25 ja lisa 1 tabelile 44.
(6) Ohutussaare olemasolul peab kergliiklejatele ette nähtud katte osa ohutussaarel selgelt eristuma nii sõidutee kattest kui ka ohutussaare ülejäänud kattest.
§ 50. Nähtavuskolmnurk
(1) Kui samal tasandil lõikuvad kergliiklustee ja sõidutee, tagatakse vähimad nähtavustingimused kooskõlas lisa 2 joonistega 26 ja 27 ning lisa 1 tabeliga 45.
(2) Kui lõikub kaks samatasandilist kergliiklusteed, on kooskõlas lisa 2 joonisega 28 mõlemal teel nähtavuse vähim ulatus 15 meetrit.
(3) Kui samal tasandil lõikuvad kergliiklustee ja raudtee, tagatakse nähtavuskolmnurk kooskõlas lisa 2 joonisega 29 ja lisa 1 tabeliga 46.
(4) Kergliiklustee nähtavusnõuete tagamisel lähtutakse § 24 lõikes 9 sätestatust.
(5) Kergliiklustee samatasandiline lõikumine teega ristmike vahelisel alal, samuti ka lõikumine raudteega kavandatakse selliselt, et vahetu kiire pääs ületuskohale on plaanigeomeetria või füüsilise takistuse abil takistatud.
(6) Projektkiirusel 50 km/h ja vähem tagatakse kergliiklustee samatasandilisel lõikumisel kinnistule juurdepääsu teega ja õuealaga vähim nähtavuskolmnurk vastavalt lisa 2 joonisele 30.
8. peatükk Bussipeatus
§ 51. Bussipeatuse asukoht
(1) Bussipeatuse asukoha valimisel lähtutakse nähtavustingimustest, bussipeatuse kasutajate vajadustest ning kergliiklustee ja sõidutee ületamise võimalustest.
(2) Kahesuunalisel sõiduteel samatasandilise teeületuskoha olemasolul projekteeritakse eri sõidusuundade bussipeatused selliselt, et pärisuuna bussipeatus asub pärast vastassuuna bussipeatust, seejuures on bussipeatuste alguskiilude vähim vahe 20 meetrit.
(3) Bussipeatuse projekteerimisel samatasandilise teeületuskoha lähedusse projekteeritakse bussipeatus sõidusuunas pärast teeületuskohta.
(4) Projektkiirusel 110 kilomeetrit tunnis ja rohkem kavandatakse teeületuskoht bussipeatusesse eritasandilisena.
(5) Bussipeatuse projekteerimisel tagatakse bussijuhile nähtavus sõiduteele vastavalt lisa 1 tabelile 47.
§ 52. Bussipeatuse tüüp
(1) Bussipeatuse põhitüüp valitakse kooskõlas lisa 1 tabeliga 48.
(2) Olenemata lõikes 1 sätestatust on sõiduteele projektkiirusega 100 kilomeetrit tunnis ja rohkem lubatud üksnes suletud taskuga bussipeatus.
(3) Projektkiirusel üle 90 kilomeetri tunnis ei eraldata suletud taskuga bussipeatuse korral sõiduki peatumiskohta sõiduteest üksnes teekattemärgisega, vaid kavandatakse ka füüsiline takistus.
(4) Projektkiirusel 110 kilomeetrit tunnis kavandatakse bussipeatusest väljasõit kiirendusraja kaudu.
(5) Projektkiirusel 120 kilomeetrit tunnis kavandatakse bussipeatusesse sissesõit aeglustusraja ja bussipeatusest väljasõit kiirendusraja kaudu.
(6) Suletud taskuga bussipeatuse korral, kui projektkiirus on 120 kilomeetrit tunnis, on füüsilise takistuse laius vähemalt 10 meetrit.
§ 53. Bussipeatuse elemendid
(1) Bussipeatus varustatakse vähemalt ootealaga. Ooteplatvormi, ootekoja, istepingi, prügikasti, valgustuse, busside liiklusinfo ja muude bussipeatuse elementide vajalikkuse üle otsustatakse, lähtudes bussipeatuse kasutajate arvust ja busside liiklussagedusest.
(2) Ootekoja esiserva vähim kaugus platvormi sõiduteepoolsest servast on vähemalt kolm meetrit.
(3) Ooteplatvormi kõrgus peab võimaldama kõigil liiklejatel mugavalt bussi siseneda ja sealt väljuda ning arvestama peatuvate busside gabariitidega.
(4) Bussipeatus ja selle elemendid projekteeritakse nii, et läheneva bussi juht näeb bussipeatuses ja ootekojas viibivaid liiklejaid.
(5) Bussipeatuse projekteerimisel kavandatakse sademevee äravool sõiduteelt nii, et on välistatud ootealal viibivate inimeste pritsimine.
9. peatükk Liikluskorraldus
§ 54. Üldnõuded liikluskorraldusvahendile
(1) Liiklusmärk, teekattemärgis, tähispost, foor ja muu liikluskorraldusvahend peab vastama liiklusseaduse § 6 lõike 6 ja § 7 lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele ning standarditele EVS 613, EVS 614 ja EVS 615.
(2) Liikluskorraldusvahendi kandur peab olema vastupidav ja taluma kandurile mõjuvat koormust.
(3) Liikluskorraldusvahendi ja selle kanduri asukoha valikul arvestatakse, et need ei ohusta liiklejaid ega kitsenda oluliselt liiklusruumi.
(4) Liikluskorraldusvahendiga antav teave peab nii valgel kui ka pimedal ajal olema nähtav ja loetav kõigile liiklejatele, kellele see on mõeldud.
(5) Liikluskorralduse projekteerimisel hoidutakse liigsete ja liiklejatele tarbetute liikluskorraldusvahendite kavandamisest.
(6) Kui manöövri ohutu sooritamise tingimused ei ole tagatud, projekteeritakse liikluskorraldus, mis välistab manöövri võimalikkuse.
(7) Liikluskorraldusvahendi horisontaalne kaugus elektriõhuliinist on vähemalt kaks meetrit.
(8) Elektroonikat sisaldava liikluskorraldusvahendi paiknemine õhuliini suhtes projekteeritakse selle vahendi tootja kehtestatud nõuete kohaselt.
§ 55. Tähispost
(1) Tähispostid on kohustuslikud teel, mille liiklussagedus on vähemalt 1000 sõidukit ööpäevas ja projektkiirus vähemalt 90 kilomeetrit tunnis. Tähispostid võib ette näha ka muudel juhtudel, kui see on vajalik liiklusohutuse tagamiseks.
(2) Tähispostid paigaldatakse muldkeha servale. Laia muldkeha korral paigaldatakse tähispostid 0,5–3,5 meetri kaugusele teekatte servast.
(3) Tähisposti helkuri ülaääre kõrgus sõidutee välimise serva pinnast on 0,9 meetrit. Piirdele paigaldatava tähisposti helkuri ülaääre kõrgus sõidutee välimise serva pinnast on 0,9–1,0 meetrit.
§ 56. Liikluse rahustamine
(1) Liikluse rahustamise meetmeid rakendatakse aladel ja kohtades, kus see on vajalik liiklusohutuse tagamiseks või soovitud liikluskeskkonna saavutamiseks.
(2) Liikluse rahustamise meetmete kavandamisel tagatakse võimalusel terviklik liikluskeskkond, mis on sõidukijuhile nähtav ja tajutav ning mis tagab kiiruse püsimise võimalikult ühtlasel tasemel.
(3) Künnise, tõstetud pinna, suunamuutetakistuse ja muude liikluse rahustamise meetmete kavandamise korral valitakse nende parameetrid kooskõlas soovitud kiirusrežiimi ja liikluskoosseisuga.
10. peatükk Teepiirdesüsteem
§ 57. Üldnõuded teepiirdesüsteemile
(1) Enne teepiirdesüsteemi ette nägemist kaalutakse ohutuse tagamiseks alati ka muude meetmete rakendamist.
(2) Teepiirdesüsteemi vajaduse määramisel lähtutakse kaalutlusest, et teepiirdesüsteemi endast tulenev võimalik oht oleks väiksem kui võimalikust liiklusõnnetusest tingitud oht olukorras, kus teepiirdesüsteemi ei oleks.
(3) Teepiirdesüsteem kavandatakse viisil, et sellest tekitatud oht liiklejatele oleks võimalikult väike.
(4) Teepiirdesüsteemi tüübi ja kinnitusviisi valikul arvestatakse tootja juhiste ja paigaldustingimustega.
(5) Sõiduteele nähakse ette hoiatav või tõkestav kõrguspiiraja, kui sõidutee kõrgusgabariit viadukti, tunneli või muu sarnase rajatise all on alla viie meetri.
§ 58. Sõidukipiirdesüsteem
(1) Silla ja viadukti välisservale nähakse mõlemale poole ette sõidukirinnatis, mis on vähemalt 1,10 meetri kõrgune mõõdetuna teepinnast.
(2) Sõidukipiirdesüsteem peab vastama standardisarja EVS-EN 1317 nõuetele.
(3) Projektlahendus peab tagama sõidukipiirdesüsteemi osade vahelise sobivuse ja ühilduvuse ning koostoimes kontrollitud toimivuse.
(4) Sõidukipiirdesüsteemi vajaduse ja tüübi määramisel arvestatakse ohu taset, liiklusõnnetuse tõenäosust, suurimat lubatud sõidukiirust, sõidukipiirdesüsteemi paiknemist ristlõikes ning liikluskoosseisu ja -sagedust.
(5) Teeäärse objekti kaitseks projekteeritud sõidukipiirdesüsteemi valikul arvestatakse, et sõidukipiirdesüsteemi töölaius on väiksem kui kaugus sõidukipiirdesüsteemi esiserva ja kaitstava objekti esiserva vahel või sellega või võrdne.
(6) Kui sõidukipiirdesüsteemi tagaküljega külgneb kergliiklustee, kasutatakse sümmeetrilise ristlõikega sõidukipiirdesüsteemi, tootja ettenähtud ohutusdetaili kergliiklustee pool või rakendatakse muid meetmeid, et vältida kergliiklustee kasutajatele lisaohte ja vigastusi.
(7) Asulavälisel keskpiirdega teel nähakse tagasipöörde tegemiseks ette vähemalt üks operatiivselt avatav sõidukipiirdesüsteemi katkestuskoht, kui sõidukipiirdesüsteemi katkematu pikkus on üle kahe kilomeetri ja nimetatud eesmärki ei rahulda lähedal paiknev eritasandiline ristmik.
§ 59. Jalakäijapiirdesüsteem
(1) Jalakäijapiirdesüsteemi projekteerimisel arvestatakse selle mõju kõigile liiklejatele.
(2) Kergliiklejate suunamisel eelistatakse jalakäijapiirde asemel maastikukujunduselemente või muid alternatiivseid meetmeid.
(3) Jalakäijapiirdesüsteemi ei tohi kavandada sõidukipiirdesüsteemina.
(4) Kohtades, kus jalakäijapiirdesüsteem paikneb sõidutee vahetus läheduses, kavandatakse jalakäijapiirdesüsteem ja selle otsaelemendid passiivselt ohututena kooskõlas standardiga EVS-EN 12767.
(5) Jalakäijapiirdesüsteemi vähim kõrgus on 1,10 meetrit.
(6) Sillale ja viaduktile kavandatava jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattatee rinnatise kõrgus peab olema vähemalt 1,40 meetrit.
(7) Jalakäijapiirdesüsteemi parameetrite kavandamisel lähtutakse jalakäijarinnatise puhul tehnilisest aruandest CEN/TR 16949.
(8) Sillale ja viaduktile kavandatava jalakäijarinnatise elementide vahekaugus ei tohi olla suurem kui 0,15 meetrit.
11. peatükk Maastikukujundus ja müratõke
§ 60. Tee kinnisasja maastiku kujundamine ja haljastamine
(1) Kavandatava tee kinnisasja maastikukujundus ja haljastus peab:
1) sobima ümbritsevasse keskkonda;
2) olema kõigile liiklejatele ohutu ja arvestama sõiduki teelt väljasõidu tõenäosusega;
3) tagama vajaliku vaba liikumisruumi ja nähtavusnõuded olenevalt teeliiklusest;
4) arvestama tee, selle osa ja teerajatiste edaspidise korrashoiu vajadusega.
(2) Tee kinnisasja maastikukujundus ja haljastus ei tohi nõutud nähtavustingimusi halvendada.
(3) Tee optiline kitsendamine ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui rakendatakse liikluse rahustamise meetmeid ja üldine liikluskorraldus on nende meetmetega kooskõlas.
(4) Tee kinnisasja haljastamisel kasutatakse istikuid, mis on kasvatatud Eestis või naaberriikides. Mujalt toodud taim peab olema kohalikus puukoolis ette kasvatatud ja Eestis talvitunud vähemalt kaks talve. Teehaljastuseks kasutatakse selleks sobivaid taimi, eelistades pärismaiseid ja vältides invasiivseid võõrliike.
(5) Murukatte rajamiseks kasutatakse muruseemnesegusid, mis toetavad bioloogilise mitmekesisuse säilimist.
(6) Murukatte rajamisel välditakse haljasribasid laiusega alla 1,2 meetri.
(7) Projektlahendusega nähakse ette võimalikult palju taaskasutada objektil kooritavat kasvupinnast.
§ 61. Müratõke
(1) Kui liiklusest põhjustatud müratase ületab õigusaktidega kehtestatud normtaset, rajatakse müratundlike alade kaitseks müratõke või rakendatakse muid meetmeid, et alandada müratase vähemalt normtasemeni.
(2) Müratõkke projekteerimisel arvestatakse:
1) alandamist vajava müratasemega;
2) müratõkke esteetilise sobivusega;
3) müratõkke asukoha eripärasid;
4) müratõkke mõju liiklusohutusele, korrashoiule, tuleohutusele ja heitgaaside kontsentratsioonile;
5) teelt sademevee äravoolu tagamisega.
(3) Müratõkke akustiliste elementide heliisolatsiooni- ja helineelduvusvõime määratakse kooskõlastas standardiga EVS-EN 14388.
(4) Müratõke peab olema vastupidav sellele mõjuvatele koormustele. Müratõkke mehaanilise toimimise ja püsivuse arvutus peab vastama standardile EVS-EN 1794-1.
(5) Müratõke peab tagama valgustustingimused kooskõlas standarditega EVS-EN 17037 ja EVS-EN 17037.
(6) Müraseina projekteerimisel tagatakse müra peegeldavate materjalide kasutamise korral, et mürasein ei tõsta mürataset tee vastasküljel asuvatel müratundlikel aladel üle normtaseme.
12. peatükk Tehnovõrk
§ 62. Üldnõuded tehnovõrgule
(1) Teega mitteseotud tehnovõrgud peavad paiknema selliselt, et nende ehitamine, paiknemine ja korrashoid ei ohusta teed ega selle ohutut kasutamist. Teega mitteseotud tehnovõrke võib tee kinnisasjale paigaldada üksnes tee omaniku nõusolekul.
(2) Hüdrandid ja veevõtukohad kavandatakse nii, et nende hooldamine ja kasutamine ei ohusta ega takista tee kasutamist ja korrashoidu.
(3) Tehnovõrkude projekteerimisel välditakse kaevude ja kaevuluukide kavandamist sõidujälge.
(4) Kaev ja kaevukaas peavad olema vastupidavad neile avalduvale koormusele, vajaduse korral tuleb kaevupäise aluskonstruktsiooni tugevdada, et vältida kaevu hilisemat vajumist.
(5) Kaevukaas kavandatakse kooskõlas standardisarjaga EVS-EN 124.
§ 63. Õhuliin ja mast
(1) Tee kohal kulgeva õhuliini kõrgus määratakse standardi EVS-EN 50341-2-20 järgi. Sideõhuliinide puhul võetakse aluseks ühe kilovolti elektriliini kohta esitatud nõuded standardi EVS-EN 50341-2-20 järgi.
(2) Tehnovõrgu või mistahes otstarbega masti kaugus teekatte servast peab olema vähemalt võrdne selle posti või masti kõrgusega. Seejuures, kui kõrgepingeliini postid kulgevad teega paralleelselt, peab posti kaugusele teekatte servast lisama veel viis meetrit.
(3) Lõikes 2 esitatud nõuet ei kohaldata elektrituulikutele, valgusti- või sidemastidele kõrgusega kuni 30 m ning teega seotud seadmeid ja liikluskorraldusvahendeid kandvatele tugikonstruktsioonidele.
(4) Valgusti- või sidemastidele kõrgusega kuni 30 m, teega seotud seadmetele ja liikluskorraldusvahendeid kandvatele tugikonstruktsioonidele kohaldatakse § 11 lõikes 4, 6 ja 7 esitatud nõuet.
(5) Elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast määratakse valemiga L = (H + 0,5D), kus:
1) L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites;
2) H on tuuliku masti kõrgus meetrites;
3) D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites.
(6) Tee lõikumisel elektriliiniga, mille pinge on 330 kilovolti, keelatakse liikluskorraldusvahenditega sõiduki peatumine elektriliini all ja selle kaitsevööndis.
(7) Paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata elektritranspordi kontaktliinidele.
§ 64. Teevalgustus
(1) Teevalgustus tuleb projekteerida nii, et liikleja saab pimedal ajal õige ettekujutuse teest ja selle lähiümbrusest, sealhulgas võimalikest takistustest, tee tasasusest, suunamuutustest, ristumiskohtadest ja liikluskorraldusvahenditest. Teevalgustus ei tohi eksitada ega pimestada liiklejaid.
(2) Teevalgustus tuleb ette näha:
1) tähistatud ülekäigurajal;
2) kergliiklustee tunnelis;
3) ristmikul peatee keskel asuva äärekiviga ohutussaare korral, kui ristmiku peatee projektkiirus on 80 kilomeetrit tunnis või rohkem;
4) põhimaantee ja tugimaantee ringristmikul;
5) suunamuutetakistusel, kui sellele eelneb lõik projektkiirusega üle 50 kilomeetri tunnis.
(3) Kavandatav teevalgustus peab vastama tehnilisele aruandele CEN/TR 13201-1 ja standardisarjale EVS-EN 13201.
13. peatükk Rakendussätted
§ 65. Määruse rakendamine
Enne käesoleva määruse jõustumist alustatud projekteerimistööd või selleks sõlmitud lepingud võib viia lõpuni projekteerimistööde alustamise või lepingu sõlmimise hetkel kehtinud nõuete kohaselt.
§ 66. Majandus- ja taristuministri 19. veebruari 2015. a määruse nr 12 „Suurima lubatud sõidukiiruse suurendamise tingimused ja kord” muutmine
Liiklusseaduse § 15 lõike 4 alusel tehakse majandus- ja taristuministri 19. veebruari 2015. a määruses nr 12 „Suurima lubatud sõidukiiruse suurendamise tingimused ja kord” järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse läbivalt sõna „Maanteeamet” sõnaga „Transpordiamet”;
2) paragrahvi 4 lõige 12 ja § 5 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
3) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 67. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” tunnistatakse kehtetuks.
Kristen Michal
Minister
Keit Kasemets
Kantsler
Lisa 1 Tabelid
Lisa 2 Joonised
Lisa Teele esitatavad nõuded
Facebook
Twitter