Teksti suurus:

Meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:02.01.2011
Avaldamismärge:RT I, 22.12.2010, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
10.12.2010 otsus nr 779

Meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 08.12.2010

I. Meresõiduohutuse seaduses (RT I 2002, 1, 1; 2010, 44, 261) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 1:

1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse § 351–353 ning 15. ja 16. peatükki kohaldatakse registreerimise osas ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata piiriveekogudel sõitvatele väikelaevadele, alla 12-meetrise kogupikkusega laevadele ja jettidele.”;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Välisriigi lippu kandvatele laevadele, väikelaevadele ja muudele veesõidukitele kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.”;

3) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) lõige 42 tunnistatakse kehtetuks;

5) lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

6) lõike 61 kolmandast lausest jäetakse välja sõna „reederile”.

§ 2. Paragrahvi 2:

1) punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) laev – veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud väikelaev. Laevana käsitatakse ka üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks;
3) väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või sportimiseks. Väikelaevana käsitatakse ka 2,5–24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise või mida renditakse vabaajareisideks või sportimiseks või kasutatakse väikelaevajuhtide koolituseks või esitletakse müügi eesmärgil, kui see veesõiduk ei vea üle 12 reisija (edaspidi väikelaev, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise). Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, purjejaht, võistlusjaht ja muu selline), primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, süst, kanuu, vesijalgratas ja muu selline) ning erikonstruktsiooniga veesõidukit;”;

2) punktis 9 asendatakse sõna „ettevõtja” sõnaga „isik” ja sõnad „meresõiduohutuse alase” sõnaga „meresõiduohutusalase”;

3) punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) laevatatavad siseveed (edaspidi siseveed) – Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudtee sillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58°13,9'N laiuskraadini, Kasari jõgi suudmest kuni Kloostri sillani, Tuudi jõgi suudmest kuni Kirikuküla sillani, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59°27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59°26,059'N laiuskraadini;”;

4) punktis 12 ja seaduse edasises tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Veeteede Ameti peadirektor” sõnadega „Veeteede Amet” vastavas käändes;

5) punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„15) kohalik rannasõit – meresõit rannikulähedastes vetes kuni 20 meremiili kaugusel kaldast, kuid mitte väljaspool Eesti merealasid;”;

6) punktist 17 jäetakse välja teine lause;

7) punktis 18 asendatakse läbivalt sõnad „turvalisuse ülevaatus” sõnaga „turvaülevaatus” vastavas käändes;

8) punktid 19 ja 20 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„19) regulaarreis – merereis avalikustatud reisigraafiku alusel või nii korrapäraselt või sageli, et avaldub tema ilmne regulaarsus;
20) külastusriik – riik, kelle sadamasse regulaarreise tegev laev saabub või kelle sadamast selline laev väljub;”;

9) punktid 25 ja 26 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„25) ajalooline laev – laev, mille vanus ületab reisilaeval 35 aastat ja muul laeval 40 aastat ning millel ei ole tehtud olulisi ümberehitusi ja millel valdavalt on säilitatud ehitusaegsed materjalid, või sellise laeva või laevatüübi koopia, mille ehitamisel on kasutatud originaaliga sarnaseid ehitusmaterjale;
26) eripiirkond – piiritletud veeala, mis on määratud mingiks tegevuseks või kus rakendatakse piiranguid või keelustatakse teatud tegevus;”;

10) punktid 28 ja 29 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„28) mereõppeasutus – laevapere liikmete tasemeõpet (kutse- ja kõrgharidus) ning täiskasvanute tööalast koolitust korraldav ja teadmisi ning oskusi hindav isik;
29) reisilaev – laev, mis veab üle 12 reisija;”;

11) punktis 30 ja seaduse edasises tekstis asendatakse läbivalt sõna „lootsiõpilane” sõnaga „lootsikandidaat” vastavas käändes;

12) punktist 32 jäetakse välja teine lause;

13) punktis 33 asendatakse sõnad „Eesti merealadel ja laevatatavatel siseveekogudel” sõnaga „veeteel”;

14) täiendatakse punktidega 35–41 järgmises sõnastuses:

„35) väikelaeva konstruktsiooniline ümberehitus – väikelaeva mootori tüübi vahetus, käituri tüübi vahetus, ühe käituri asendamine mitmega, laevakere ümberehitus, mis muudab meresõiduomadusi või -ohutust ning laevakere ümberehitus, mis oluliselt mõjutab püstuvust;
36) navigatsioonimärk – navigatsiooniteabes avaldatud tunnuste järgi visuaalselt äratuntav objekt, mis on rajatud, kohandatud või paigaldatud navigeerimise hõlbustamiseks;
37) navigatsioonimärgistus – navigatsioonimärkide kogum piiritletud veetee osal;
38) turvatase – riskimäär, millele vastavalt rakendatakse turvaintsidendi ärahoidmiseks kaitse- ja turvameetmeid;
39) turvaintsident – vahejuhtum, tegu või asjaolu, mis võib ohustada laeva või laeva ja sadama vahelise liidese või sadama ja sadamarajatise turvalisust;
40) Eesti mereala – Eesti sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd;
41) kalalaev – laev, mis on seadistatud või mida kasutatakse kala või muu elusvaru kaubanduslikuks püügiks.”

§ 3. Paragrahvi 3:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eestis registreeritud või registreeritava laeva kohta väljastab meresõiduohutust tõendavad tunnistused ja mõõtekirja Veeteede Amet.”;

2) lõikes 3 asendatakse sõna „kogupikkusega” sõnaga „pikkusega”;

3) täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid ei kohaldata kalalaevadele.

(32) Alla 12-meetrise kogupikkusega laeval, välja arvatud kalalaeval, ei pea olema mõõtekirja.”;

4) lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§ 7 lõikes 2” tekstiosaga „§ 7 lõike 2 punktides 1–5 ja 13”;

5) täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

„(6) Veeteede Amet võib teise rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse taotlusel väljastada välisriigi lippu kandvale laevale rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele vastavaid meresõiduohutust tõendavaid tunnistusi.

(7) Meresõiduohutust tõendava tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse või mõõtekirja väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

(8) Laevale tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”

§ 4. Paragrahvi 4:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Välisriigi lippu kandvale laevale, mille suhtes rahvusvahelisi konventsioone ei kohaldata, kohaldatakse lipuriigi nõudeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Laeval peab olema tagatud merekõlblikkus või sõidukõlblikkus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt.”;

2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Välisriigi lippu kandvale laevale, mis osutab veoteenust või muud teenust ainult Eesti sadamate vahel või sadama akvatooriumil või väljumisega Eesti sadamast ja sisenemisega samasse sadamasse, kohaldatakse lipuriigi nõudeid. Kui sellise laeva lipuriigi nõuded on sama klassi Eesti riigilippu kandva laeva suhtes kehtestatud nõuetest leebemad, kohaldatakse Eestis kehtivaid nõudeid.”

§ 5. Paragrahvi 5 lõikes 2 ja seaduse edasises tekstis asendatakse läbivalt sõna „mereadministratsioon” sõnadega „pädev asutus” vastavas käändes.

§ 6. Seadust täiendatakse §-dega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

§ 51. Laevaagendi nime kandmine lootsikviitungile ja laeva ülddeklaratsioonile

Kui laeval on laevaagent, siis märgib laeva kapten laevaagendi nime lootsikviitungile ja Veeteede Ametile esitatavale laeva ülddeklaratsioonile.

§ 52. Meresõiduohutuse korraldamise süsteem

Meresõiduohutuse korraldamise süsteemi loomise ja kasutamise kohustus ning tingimused tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95 (ELT L 64, 04.03.2006, lk 1–36).”

§ 7. Paragrahvi 6:

1) lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolli”;

2) täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimine viiakse läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 nõuete kohaselt.

(12) Reederi nõuetele vastavust tõendab vastavuse tunnistus (DOC) ja laeva nõuetele vastavust meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (SMC).”;

3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalast auditeerimist korraldab Veeteede Amet ning selle edukalt läbinud reederile ja tema laevale väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud tunnistused.”;

4) lõigetes 21 ja 4 asendatakse sõnad „meresõiduohutuse alane” sõnaga „meresõiduohutusalane” vastavas käändes;

5) täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Haldusülesande täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Veeteede Amet. Veeteede Amet rakendab viivitamata meetmeid haldusülesande täitmise tagamiseks, kui käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel sõlmitud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab volitatud klassifikatsiooniühingul jätkata haldusülesande täitmist.”;

6) täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui reeder taotleb laeva või reederi meresõiduohutusalast auditeerimist välisriigis, kannab ta Veeteede Ameti järelevalveametnike lähetuskulud, mis arvestatakse vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.

(6) Veeteede Ameti poolse reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise ja auditeerimisele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast auditeerimise toimumist.”

§ 8. Seadust täiendatakse §-dega 61–63 järgmises sõnastuses:

§ 61. Reederi ning tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise liigid ja lisaauditi läbiviimise tingimused

(1) Reederi või tema laeva meresõiduohutusalased auditeerimised liigitatakse järgmiselt:
1) esmane audit;
2) iga-aastane audit või vahepealne audit;
3) täisaudit;
4) audit ajutise tunnistuse väljastamiseks;
5) lisaaudit.

(2) Esmane, iga-aastane või vahepealne audit ja täisaudit ning audit ajutise tunnistuse väljastamiseks viiakse läbi vastavalt ISM koodeksis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 336/2006 sätestatud nõuetele.

(3) Lisaauditi võib läbi viia, kui:
1) pärast inimeludele, laevale või keskkonnale ohtliku juhtumi toimumist on vajadus kontrollida meresõiduohutuse korraldamise süsteemi efektiivset ning nõuetekohast funktsioneerimist;
2) on vaja veenduda reederi või laeva eelneva auditeerimise käigus avastatud mittevastavuste kõrvaldamises või
3) laevakontrolli ajal on laeval avastatud olulisi mittevastavusi.

(4) Lisaauditi mahu ja tähtaja määrab Veeteede Amet, konsulteerides eelnevalt reederiga. Lisaauditi maht ja suunitlus sõltub asjaoludest. Veeteede Amet teavitab reederit lisaauditi vajadusest.

§ 62. Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalasel auditeerimisel avastatud mittevastavus ning oluline mittevastavus

(1) Auditeerimisel avastatud mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kohta koostatakse akt. Aktis peavad sisalduma:
1) avastatud mittevastavuse või olulise mittevastavuse kirjeldus;
2) avastatud mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ja tähtaeg;
3) akti koostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;
4) akti koostamise kuupäev;
5) akti vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;
6) aktiga tutvunud isiku allkiri.

(2) Mittevastavuse kõrvaldamiseks määrab Veeteede Amet kooskõlastatult reederiga mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ning tähtaja. Mittevastavuse kõrvaldamise maksimaalne tähtaeg on kolm kuud. Reeder vastutab mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalike meetmete rakendamise eest.

(3) Kui mittevastavuse kõrvaldamise meetmeid ei määrata auditeerimise käigus reederi kooskõlastuse puudumise tõttu, esitab reeder mittevastavuse kõrvaldamiseks võetavad meetmed Veeteede Ametile kooskõlastamiseks viie tööpäeva jooksul mittevastavuse akti reederile üleandmisest arvates.

(4) Olulise mittevastavuse avastamisel peab reeder või laeva kapten viivitamata rakendama meetmeid, et kõrvaldada olulise mittevastavuse põhjused või vähendada neid tasemeni, mis lubaks juhtumi klassifitseerimist mittevastavusena.

(5) Kui oluline mittevastavus on kõrvaldatud, tuleb reederil esitada Veeteede Ametile taotlus uueks auditeerimiseks. Auditeerimine viiakse läbi samas mahus kui algselt teostatud auditeerimine.

(6) Mittevastavuse aktis määratud tähtaja jooksul peab reeder esitama Veeteede Ametile aruande mittevastavuse kõrvaldamiseks võetud meetmete rakendamise kohta.

§ 63. Vastavuse tunnistuse ja meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamisest ja pikendamisest keeldumine ning nende kehtetuks tunnistamine

(1) Vastavuse tunnistuse või meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamisest ja pikendamisest keeldutakse, kui meresõiduohutusalasel auditeerimisel avastatud oluline mittevastavus jääb kõrvaldamata.

(2) Vastavuse tunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) reeder ei taotle kohustuslikku iga-aastast auditeerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa B-osa punktis 13.4 sätestatud ajavahemiku jooksul;
2) esineb oluline mittevastavus või
3) reeder loobub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa B-osa punktis 14.2 ettenähtud vastutusest meresõiduohutuse korraldamise eest.

(3) Vastavuse tunnistuse kehtetuks tunnistamisel ja pikendamisest keeldumisel tunnistatakse kehtetuks ka sellega seotud meresõiduohutuse korraldamise tunnistus ja ajutine meresõiduohutuse korraldamise tunnistus.

(4) Meresõiduohutuse korraldamise tunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) reeder ei taotle laeva vahepealset auditeerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 I lisa B-osa punktis 13.8 sätestatud ajavahemiku jooksul;
2) esineb oluline mittevastavus;
3) vastutus laeva meresõiduohutuse korraldamise eest on edasi antud teisele reederile;
4) reeder loobub laeva meresõiduohutuse korraldamisest või
5) laev kustutatakse registrist või hakkab sõitma teise riigi lipu all.”

§ 9. Paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 7. Tunnustamine

(1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse tooteid valmistava või teenuseid osutava isiku vastavust õigusaktides ja rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud nõuetele.

(2) Tunnustamise nõuet kohaldatakse toodete valmistamisele ja teenuste osutamisele järgmistes tegevusvaldkondades:
1) laevaehitus ja -remont ning laevade ümberehitus;
2) laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamine, kontrollimine, remontimine ja katsetamine;
3) laeva veealuse osa tuukriülevaatus ja veealune remontimine;
4) laeva raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine, remontimine, kontrollimine ja katsetamine ning raadiosideseadmete kaldahooldus;
5) laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine;
6) kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus;
7) hüdrograafiline mõõdistamine;
8) mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine;
9) väikelaevade ehitamine, remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus;
10) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine;
11) tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täiskasvanute tööalase koolituse korraldamine laevapere liikmetele;
12) jetijuhtide väljaõppe korraldamine;
13) laevade turvavarustuse paigaldamine ja hooldus;
14) reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine;
15) laevade agenteerimine.”

§ 10. Paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Paragrahvi 9:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Veeteede Amet korraldab toote valmistamise või teenuse osutamise tunnustamise, teeb asjakohase tunnustamisotsuse ja teostab järelevalvet isiku tegevuse üle käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 loetletud tegevusvaldkondades.”;

2) lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) nimi või ärinimi;
2) aadress ja asukoht või elukoht;”;

3) lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) isikukood või registrikood, välja arvatud juriidilisest isikust asutamisel oleva taotleja puhul.”;

4) lõike 4 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„3) vastavalt taotleja tegevusvaldkonnale taotleja või tema alluvuses töötavate spetsialistide kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide (diplomid, tunnistused ja muu selline) koopiad;
4) kasutatavate tehniliste seadmete loetelu ja taotleja tunnustatava tegevuse ülevaade;”;

5) lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) maksuhalduri tõend maksuvõlgnevuse puudumise või maksuvõla tasumise ajatamise kohta.”;

6) lõiked 5–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui valmistajatehas nõuab toote hoolduse, kontrolli või remondi teostajalt valmistajatehase väljastatud luba või tunnistust, lisatakse selle koopia käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlusele.

(51) Tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ja täiskasvanute tööalase koolituse korraldamiseks laevapere liikmetele ning väikelaevajuhtide ja jetijuhtide väljaõppe korraldamiseks tunnustuse taotlemisel lisatakse taotlusele õppekavad, tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekiri.

(6) Tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv kümne tööpäeva jooksul pärast tunnustamisotsuse või mittetunnustamise otsuse tegemist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet tunnustamisotsust või mittetunnustamise otsust.”

§ 12. Paragrahvi 10:

1) pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 10. Tunnustamisotsuse tegemine

(1) Veeteede Amet kontrollib tunnustamist taotleva isiku ja tema kavandatud tegevuse vastavust käesolevas seaduses, teistes õigusaktides ja rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud nõuetele. Kui isik ja tema kavandatud tegevus vastavad nõuetele, teeb Veeteede Amet otsuse isiku tunnustamise kohta.”;

2) lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tunnustamisotsuses täpsustatakse tegevusvaldkonna ulatus ja maht, milles isik on saanud tunnustuse.”

§ 13. Seadust täiendatakse §-dega 101–103 järgmises sõnastuses:

§ 101. Tunnustamisest keeldumine

(1) Veeteede Amet keeldub tunnustamist taotleva isiku tegevuse tunnustamisest, kui:
1) toote valmistamine või teenuse osutamine või käesoleva seaduse § 9 lõikes 51 nimetatud õppekavad ei vasta käesolevas seaduses, teistes õigusaktides või rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud nõuetele;
2) ehitatud, valmistatud, remonditud, katsetatud või kontrollitud seadmed või laevad või käesoleva seaduse § 9 lõikes 51 nimetatud tehnilised õppevahendid ja valmendid ei vasta õigusaktides või rahvusvahelistes konventsioonides kehtestatud või valmistajatehase esitatavatele nõuetele või
3) isikul on maksu-, tuletornitasu- või navigatsioonitasuvõlgnevus ja maksuvõla tasumine ei ole ajatatud.

(2) Tunnustamisest keeldumise otsus tehakse tunnustamist taotlevale isikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt.

§ 102. Tunnustamise taotluse menetlemise ajal valitsenud tingimuste muutmine

(1) Tunnustamise taotluse menetlemise ajal valitsenud tingimusi muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest, töökorralduslikest või teistest ümberkorraldustest peab isik Veeteede Ametile kirjalikult teatama enne ümberkorraldusi.

(2) Veeteede Ametil on õigus peatada toote valmistamine või teenuse osutamine, kui ümberkorralduste teostamise tõttu ei vasta tootmine või teenuse osutamine käesolevas seaduses, teistes õigusaktides või rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud nõuetele.

§ 103. Tunnustamisotsuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Kui esineb mõni käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu ja isik ei ole Veeteede Ameti ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, peatab Veeteede Amet tunnustamisotsuse kehtivuse.

(2) Tunnustamisotsuse kehtivuse võib Veeteede Amet peatada kuni kuueks kuuks. Tunnustamisotsuse kehtivuse peatamise otsus tehakse isikule või asutusele teatavaks posti teel või elektrooniliselt.

(3) Kui isik kõrvaldab tunnustamisotsuse kehtivuse peatamise aluseks olnud puudused tunnustamisotsuse kehtivuse peatamise tähtaja jooksul, tunnistab Veeteede Amet tunnustamisotsuse kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks.

(4) Tunnustamisotsus tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) isik ei ole kuue kuu jooksul tunnustamisotsuse kehtivuse peatamise otsuse tegemisest arvates kõrvaldanud selle aluseks olnud puudusi;
2) isik ei ole tegutsenud tunnustuse saanud tegevusvaldkonnas viie aasta jooksul.

(5) Tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsus tehakse isikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt.

(6) Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 11 nimetatud tegevusvaldkonnas tegutseva isiku tunnustamisotsuse kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsusest teavitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi.”

§ 14. Paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks.

§ 15. Paragrahvi 111:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 111. Laeva turvalisuse järelevalve ja rahvusvaheline laeva turvatunnistus”;

2) lõigetes 2 ja 8 asendatakse sõnad „turvalisuse ülevaatus” sõnaga „turvaülevaatus” vastavas käändes;

3) lõigetes 2 ja 9 asendatakse sõnad „turvalisuse plaan” sõnaga „turvaplaan” vastavas käändes;

4) lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Turvaülevaatuse edukalt läbinud Eestis registreeritud laeva kohta väljastab Veeteede Amet rahvusvahelise laeva turvatunnistuse (edaspidi turvatunnistus).

(5) Volitatud turvalisusorganisatsioon, kellega Veeteede Amet on sõlminud halduslepingu, võib läbi viia laeva turvaülevaatuse, kooskõlastada laeva turvaplaani ja väljastada laeva turvatunnistuse.”;

5) täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Haldusülesande täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Veeteede Amet. Veeteede Amet võtab viivitamata tarvitusele meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab volitatud turvalisusorganisatsioonil jätkata haldusülesande täitmist.”;

6) lõigetes 6 ja 7 asendatakse sõnad „turvalisuse tunnistus” sõnaga „turvatunnistus” vastavas käändes;

7) täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Kui reeder taotleb laeva turvaülevaatust välisriigi sadamas, kannab ta Veeteede Ameti järelevalveametnike lähetuskulud, mis on arvestatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.”;

8) täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Laeva turvaülevaatuse eest ning turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse või läbivaatamise toimumist.”

§ 16. Paragrahv 113 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 113. Turvatase ja turvateabe edastamine

(1) Turvataseme Eesti riigilippu kandvatele laevadele kehtestab siseminister käskkirjaga.

(2) Turvatase kehtestatakse vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ning selle alusel kehtestatud rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi (edaspidi ISPS koodeks) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91) nõuetele.

(3) Eesti riigilippu kandval laeval kehtivast turvatasemest ja turvataseme muutumisest teavitab reederit Veeteede Amet.

(4) Laeva kapten on kohustatud sadamas viibimise ajal viima laeva turvataseme vastavusse sadama turvatasemega, kui sadama turvatase on kõrgem käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtestatud turvatasemest.

(5) Turvateabe edastamise ja vastuvõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”

§ 17. Seadust täiendatakse §-dega 115–1112 järgmises sõnastuses:

§ 115. Laeva turvaülevaatuste liigid ja lisaülevaatuse läbiviimise tingimused

(1) Laeva turvaülevaatused (edaspidi turvaülevaatus) liigitatakse järgmiselt:
1) ülevaatus ajutise tunnistuse väljastamiseks;
2) esmane ülevaatus;
3) vahepealne ülevaatus;
4) täisülevaatus;
5) lisaülevaatus.

(2) Esmane, vahepealne ja täisülevaatus ning ülevaatus ajutise turvatunnistuse väljastamiseks viiakse läbi vastavalt ISPS koodeksis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 725/2004 sätestatud nõuetele.

(3) Lisaülevaatuse võib läbi viia järgmistel juhtudel:
1) laeva turvaplaani efektiivse toimimise kontrollimiseks, kui on esinenud turvaintsident;
2) eelneva ülevaatuse käigus avastatud mittevastavuse kõrvaldamise kontrollimiseks;
3) kui laeva turvaplaanis on tehtud olulisi muudatusi või
4) laevakontrolli ajal on laeval avastatud oluline mittevastavus.

(4) Lisaülevaatuse mahu ja tähtaja määrab Veeteede Amet, konsulteerides eelnevalt reederiga. Lisaülevaatuse maht ja suunitlus sõltub asjaoludest. Veeteede Amet teavitab reederit lisaülevaatuse läbiviimise vajadusest.

§ 116. Turvaülevaatuse käigus avastatud mittevastavus ja oluline mittevastavus

(1) Turvaülevaatuse käigus avastatud mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kohta koostatakse mittevastavuse akt, milles peavad sisalduma:
1) avastatud mittevastavuse või olulise mittevastavuse kirjeldus;
2) avastatud mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ja tähtaeg;
3) akti koostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;
4) akti koostamise kuupäev;
5) akti vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;
6) aktiga tutvunud isiku allkiri.

(2) Mittevastavuse kõrvaldamiseks määrab Veeteede Amet kooskõlastatult reederiga mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ja tähtaja. Mittevastavuse kõrvaldamise maksimaalne tähtaeg on kolm kuud. Reeder vastutab mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalike meetmete rakendamise eest.

(3) Kui mittevastavuse kõrvaldamise meetmeid ei määrata turvaülevaatuse käigus reederi kooskõlastuse puudumise tõttu, esitab reeder mittevastavuse kõrvaldamiseks võetavad meetmed Veeteede Ametile kooskõlastamiseks viie tööpäeva jooksul mittevastavuse akti reederile üleandmisest arvates.

(4) Olulise mittevastavuse avastamisel peab reeder või laeva kapten viivitamata rakendama meetmeid, et kõrvaldada olulise mittevastavuse põhjused või vähendada neid tasemeni, mis lubaks juhtumi klassifitseerimist mittevastavusena.

(5) Kui oluline mittevastavus on kõrvaldatud, tuleb reederil esitada Veeteede Ametile taotlus uue turvaülevaatuse läbiviimiseks. Ülevaatus viiakse läbi samas mahus kui algselt läbiviidud ülevaatus.

(6) Mittevastavuse aktis määratud tähtaja jooksul peab reeder esitama Veeteede Ametile aruande mittevastavuse kõrvaldamiseks võetud meetmete rakendamise kohta.

§ 117. Turvatunnistuse väljastamisest ja pikendamisest keeldumine ning turvatunnistuse kehtetuks tunnistamine

(1) Turvatunnistuse väljastamisest või pikendamisest keeldutakse, kui turvaülevaatuse käigus jääb kõrvaldamata oluline mittevastavus.

(2) Turvatunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) reeder ei taotle laeva vahepealset ülevaatust ISPS koodeksi A osa punktis 19.1.1.3 sätestatud ajavahemiku jooksul;
2) esineb oluline mittevastavus;
3) vastutus laeva turvalisuse korraldamise eest on edasi antud teisele reederile;
4) reeder loobub laeva turvalisuse korraldamisest;
5) laev kustutatakse registrist või hakkab sõitma teise riigi lipu all.

§ 118. Turvanõuete kontrollimine kohalikus rannasõidus sõitvatel laevadel

Turvanõuete kontrollimine koos vähendatud mahus koostatud laeva turvaplaani muudatuste läbivaatamisega viiakse kohalikus rannasõidus sõitvatel laevadel läbi käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tehniliste ülevaatuste käigus.

§ 119. Kategooriad, kuhu kuuluvad kohalikus rannasõidus sõitvad laevad, millele kohaldatakse turvanõudeid

(1) Kohalikus rannasõidus sõitvad laevad, mis peavad vastama käesoleva seaduse §-s 1110 sätestatud turvanõuetele, on jagatud I ja II kategooriasse.

(2) I kategooriasse kuuluvad:
1) kaubalaevad, naftatankerid, kemikaalitankerid ja punkrilaevad kogumahutavusega 500 ja enam;
2) reisilaevad ja kiirreisilaevad kogumahutavusega üle 500, välja arvatud käesoleva seaduse § 32 lõike 7 alusel määratletud A-klassi reisilaevad;
3) alla 500-se kogumahutavusega laevad, mis veavad üle 250 reisija.

(3) II kategooriasse kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata laevad, mis liidestuvad A-klassi reisilaevaga või laevaga, millele kehtivad rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuded.

§ 1110. Kohalikus rannasõidus sõitva laeva turvanõuded

(1) Reeder, kes opereerib I kategooriasse kuuluvaid laevu, peab määrama isiku, kes on läbinud reederi turvaülema koolituse ning kellel on kohustus tagada, et laeval on läbi viidud riskianalüüs ja välja töötatud ning rakendatud laeva turvaplaan. Turvaplaan tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule peab reeder määrama I kategooria laeval isiku, kes korraldab turvanõuete täitmist laevas. Nimetatud isik peab olema läbinud reederi korraldatud turvaväljaõppe.

(3) Reeder peab tagama, et II kategooria laevale on koostatud turvajuhend. Turvajuhend tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga.

(4) Reeder peab määrama II kategooria laeval kontaktisiku turvaküsimustes.

(5) Laevapere liikmed peavad olema tutvunud turvanõuetega, laeva turvaplaani või turvajuhendiga ning teadma neist tulenevaid kohustusi ja ülesandeid.

(6) Laevale juurdepääsu kontrollimise, turvadeklaratsiooni täitmise, laevas turvateabe vahetuse ja turvanõuete laevapere liikmetele tutvustamise korralduse nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 1111. Kohalikus rannasõidus sõitva laeva turvaplaan ja turvajuhend

(1) I kategooria laeva turvaplaanis peavad olema kirjeldatud vähemalt järgmised teemad:
1) turvaõppuste ja -harjutuste korraldus;
2) laevale juurdepääsu kontrollimise korraldus;
3) laeva tekialade ja laeva ümbruse jälgimise korraldus;
4) piirangualad ning nende määratlemise ja jälgimise korraldus;
5) meetmed turvatasemete 2 ja 3 korral;
6) turvadeklaratsiooni täitmise korraldus;
7) turvateabe vahetuse tagamise korraldus;
8) turvaintsidentidest teavitamise korraldus.

(2) II kategooria laeva turvajuhendis peavad olema kirjeldatud vähemalt järgmised teemad:
1) turvaõppuste ja -harjutuste korraldus;
2) laevale juurdepääsu kontrollimise korraldus;
3) turvadeklaratsiooni täitmise korraldus;
4) turvateabe vahetuse tagamise korraldus;
5) turvaintsidentidest teavitamise korraldus.

§ 1112. Kohalikus rannasõidus sõitva laeva turvaõppus ja turvaharjutus

(1) Kohalikus rannasõidus sõitva laeva turvaõppuse eesmärk on kontrollida laeva turvaplaani tõhusat rakendamist. Laeva turvaõppuseid tuleb korraldada iga kolme kuu tagant, laeva turvaharjutusi vastavalt Veeteede Ameti nõudmisele.

(2) Nõuded turvaõppuste ja -harjutuste sisule ning läbiviimisele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.”

§ 18. Paragrahvi 12:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eestis registreeritud laeva tehnilist järelevalvet teostab Veeteede Amet. Lisaks Veeteede Ametile teostab tehnilist järelevalvet laevale kogumahutavusega 500 või enam, välja arvatud riigihaldusülesandeid täitvale laevale ja siseveelaevale, volitatud klassifikatsiooniühing.”;

2) lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Eestis registreeritud laeva tehnilise ülevaatuse teostab Veeteede Amet. Laevale, millele volitatud klassifikatsiooniühing väljastab kõik meresõiduohutust tõendavad tunnistused ning millele Veeteede Amet on väljastanud meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse, ei teosta Veeteede Amet merekõlblikkuse tunnistuse või reisijateveo tunnistuse väljastamiseks vajalikku tehnilist ülevaatust.

(5) Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale ja sadamateenuseid osutavale laevale, kohaldatakse väikelaevale kehtestatud tehnilisi nõudeid.”;

3) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Alla 7-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, ei kohaldata käesoleva seaduse § 13 lõike 4 punktides 2–5 sätestatud tehnilise ülevaatuse nõudeid.”

§ 19. Paragrahvi 13:

1) lõike 2 punktis 3 ja lõike 4 punktis 6 asendatakse sõnad „kandmist Eesti laevaregistritesse” sõnadega „Eestis registreerimist”;

2) lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „parvlaeva” sõnaga „reisiparvlaeva”;

3) täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud lisaülevaatus jaguneb järgmiselt:
1) enne regulaarreiside alustamist tehtav lisaülevaatus;
2) iga-aastane lisaülevaatus, mis tehakse 12 kuu möödumisel viimasest lisaülevaatusest, kui laev juba sooritab regulaarreise;
3) iga-aastane regulaarreisi ajal tehtav lisaülevaatus;
4) lisaülevaatus, mis tehakse iga kord, kui laeva on suures ulatuses moderniseeritud või ümber ehitatud, kui on vahetunud reeder või laeva lipp või kui laev on viidud teise klassifikatsiooniühingu järelevalve alla.

(22) Eesti sadamatesse saabuvate ja neist väljuvate rahvusvahelisi regulaarreise tegevate või väljaspool kohalikku rannasõidupiirkonda riigisiseseid regulaarreise tegevate reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade külastusriigipoolne lisaülevaatus viiakse läbi Veeteede Ameti ning külastusriigi ja lipuriigi pädevate asutuste koostöös.”;

4) lõikest 6 jäetakse välja kolmas lause;

5) lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui selline vigastus või rike avastatakse välisriigi sadamas, on reeder kohustatud sellest teatama ka välisriigi pädevale asutusele.”;

6) lõike 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui reeder taotleb välisriigi sadamas viibiva laeva tehnilist ülevaatust, kannab ta Veeteede Ameti järelevalveametniku lähetuskulud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.”;

7) täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Tehnilise ülevaatuse eest tuleb tasuda riigilõivu. Enne laeva Eestis registreerimist tehtava tehnilise ülevaatuse eest ja klassifitseerimata laeva tehnilise ülevaatuse eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul ülevaatuse toimumise päevast arvates. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet Eestis registrisse kandmiseks vajalikku ankeeti laeva peamiste tehniliste andmete kohta ega merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistust.”

§ 20. Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 14. Laeva tehnilise dokumentatsiooni esitamine Veeteede Ametile

(1) Eestis registreeritava või registreeritud ehitatava või ümberehitatava laeva tehniline dokumentatsioon tuleb esitada Veeteede Ametile läbivaatamiseks ning kooskõlastamiseks enne ehitamise alustamist.

(2) Välisriigis omandatud laeva või prahtimislepingu alusel laevapereta prahitud laeva tehniline dokumentatsioon tuleb esitada Veeteede Ametile ühe kuu jooksul pärast laeva Eestis registreerimist.

(3) Veeteede Ametile esitatavate tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamise ja kooskõlastamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast läbivaatamise toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet kooskõlastamisotsust.”

§ 21. Paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks.

§ 22. Paragrahvi 152 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”

§ 23. Paragrahvi 17:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus väljastatakse laeva esmase või täisülevaatuse läbimise korral kuni viieks aastaks.”;

2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Merekõlblikkuse tunnistust ja sõidukõlblikkuse tunnistust ei väljastata alla 12-meetrise kogupikkusega laevale. Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale väljastatakse iga-aastase ülevaatuse läbimisel tehnilise ülevaatuse kontrollakt.”;

3) lõikes 5 asendatakse sõnad „täis- ja” sõnaga „täieliku”;

4) lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolliga”;

5) täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Merekõlblikkuse tunnistust ei väljastata käesoleva seaduse § 12 lõike 4 teises lauses nimetatud laevale.”;

6) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui reederil on vaja laeva tehniliseks ülevaatuseks ettevalmistamiseks või teises sadamas remontimiseks, käigukatsetuste läbiviimiseks või muudel seesugustel asjaoludel väljuda sadamast, ja laeval puuduvad nõutavad meresõiduohutust tõendavad tunnistused, väljastab Veeteede Amet reederi kirjaliku taotluse alusel laevale, mille merekõlblikkus seda võimaldab, ühekordse ülesõiduloa.”;

7) täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Ühekordse ülesõiduloa väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”

§ 24. Paragrahv 171 tunnistatakse kehtetuks.

§ 25. Paragrahvi 18 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „laevaregistrist” sõnaga „registrist”.

§ 26. Paragrahvi 19:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Laev projekteeritakse, ehitatakse ja seadistatakse õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuete ning volitatud klassifikatsiooniühingute reeglite alusel.”;

2) lõike 61 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Veeteede Amet võib laevade puhul käesoleva seaduse 3., 4., 5., 7. ja 10. peatüki sätted jätta kohaldamata või kohaldada osaliselt, kui on tagatud laeva ohutus.”;

3) lõikes 8 asendatakse sõnad „sise- ja territoriaalvetes” sõnadega „territoriaal- ja sisemerel ning sisevetel”.

§ 27. Paragrahvi 191 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva paragrahvi lõiget 3 kohaldatakse rahvusvaheliste konventsioonide reguleerimisalasse kuuluva Eestis registrisse kantud või kantava laeva varustuse suhtes.”

§ 28. Seaduse 5. peatüki ja § 20 pealkirjas asendatakse sõna „Meremeeste” sõnadega „Laevapere liikmete”.

§ 29. Paragrahvi 20:

1) lõiked 32 ja 33 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(32) Kvaliteedisüsteemi kasutusala peab sisaldama laevapere liikmete tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täiskasvanute tööalase koolituse valdkonda, mille eesmärgiks on meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis ning rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel sätestatud kvalifikatsiooni omistamine või nimetatud konventsioonides sätestatud teadmiste ja oskuste omandamine või hindamine.

(33) Kvaliteedisüsteemi ei pea omama koolitusluba omav mereõppeasutus, mis tegeleb laevapere liikmete tasemeõppega (kutse- ja kõrgharidus) ning täiskasvanute tööalase koolitusega, mille eesmärgiks on meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis ning rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel sätestamata kvalifikatsiooni omistamine või nimetatud konventsioonides sätestamata teadmiste ja oskuste omandamine.”;

2) lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „koolitustegevuse algusest” sõnadega „või teadmiste ja oskuste hindamisest”;

3) lõikes 52 asendatakse sõnad „taseme- ja täiendusõppe” sõnadega „tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täiskasvanute tööalase koolituse”;

4) lõige 57 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(57) Veeteede Amet võib reederi motiveeritud kirjaliku taotluse alusel Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistuse omanikule, välja arvatud raadiosidespetsialistile, väljastada kuni kuueks kuuks soodustusloa töötamiseks konkreetsel laeval diplomile või tunnistusele vastava ametikohaga võrreldes ühe astme võrra kõrgemal ametikohal. Kaptenina või vanemtüürimehena töötamiseks väljastatakse soodustusluba ainult vääramatu jõu olukorras ja võimalikult lühikeseks ajaks.”;

5) täiendatakse lõikega 58 järgmises sõnastuses:

„(58) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotleja peab omama kutsekvalifikatsiooni vastavat taset ning keskharidust järgmiste meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste saamiseks:
1) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe meresõidudiplom;
2) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku meresõidudiplom;
3) laeva elektrimehaaniku meresõidudiplom;
4) laeva külmutusseadmete mehaaniku meresõidudiplom;
5) teise klassi raadioelektrooniku meresõidudiplom;
6) esimese klassi raadioelektrooniku meresõidudiplom;
7) laeva turvaülema tunnistus.”;

6) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Laevapere liikme kutseeksami vastuvõtmise eest ning laevapere liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse, täiendusõppekursuse läbimist tõendava tunnistuse, soodustusloa ning siseveelaeva laevajuhi diplomi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”

§ 30. Paragrahvi 24 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Enne laevas tööülesannete täitmisele asumist peab laevapere liige olema läbinud ohutusalase tutvustava õppe või baasväljaõppe.”

§ 31. Paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija terviseseisundi nõuetele vastavust tõendab ka tervisetõend, mis on väljastatud Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis kooskõlas meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetega.”

§ 32. Paragrahvi 261 lõike 1 punktist 2 ja lõikest 4 jäetakse välja sõna „laevatatavate”.

§ 33. Paragrahvi 29 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 34. Paragrahvi 30:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Laeva ohutuse ja turvalisuse tagamiseks sõidul ning seismise ajal ankrus, kai ääres või dokis peab laeval olema korraldatud vahiteenistus. Kui laeva kai ääres seismise ajal ei ole vahiteenistuseks vajalike ruumide puudumise või muude asjaolude tõttu võimalik korraldada vahiteenistust käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud korra kohaselt, peab reeder või laeva kapten korraldama vahiteenistuse selliselt, et on tagatud laeva ohutus ja turvalisus.

(2) Vahiteenistuse ajal ei või laevapere liige olla narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olevat laevapere liiget ei tohi lubada vahti enne, kui tema töövõime on taastunud. Vahis oleva laevapere liikme ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi üle 0,4 milligrammi või tema ühes grammis veres ei või olla alkoholi üle 0,8 milligrammi. Reederil või tööandjal on õigus sisekorraeeskirjaga kehtestada väiksem lubatud alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld.”;

2) lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Laeval, mille kogumahutavus on 20–150, peab pidama vähemalt logiraamatut. Laeval, mille kogumahutavus on üle 150, peab pidama logiraamatut, masinapäevaraamatut ja raadiopäevaraamatut.

(7) Logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu pidamise korra ja soovituslikud vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.”

§ 35. Paragrahvi 32:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui Veeteede Amet kooskõlas käesoleva seaduse § 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatuga väljastab rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ettenähtud reisilaeva ohutuse tunnistuse või kohalikus rannasõidus sõitvale reisilaevale reisilaeva ohutuse tunnistuse, ei väljasta ta selle laeva kohta reisijateveo tunnistust.”;

2) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Reisijateveo tunnistust ei väljastata § 12 lõike 4 teises lauses nimetatud laevale.”

§ 36. Seaduse 8. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 37. Paragrahvi 35 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „enne 2004. aasta 1. maid kasutusele võetud” tekstiosaga „enne 2004. aasta 1. maid Eestis kasutusele võetud”.

§ 38. Seadust täiendatakse §-dega 351–356 järgmises sõnastuses:

§ 351. Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimine

(1) Merel ja sisevetel liiklemiseks peavad väikelaev ja alla 12-meetrise kogupikkusega laev olema registreeritud liiklusregistris või laevaregistris ning jett peab olema registreeritud liiklusregistris. Võistlus- või treeningjeti, mida kasutatakse üksnes võistluse või treeningu ajal eripiirkonnas, registreerib ja märgistab spordialaliit.

(2) Eestis alaliselt elav või Eestis elamisloa saanud füüsiline isik ja Eestis registreeritud juriidiline isik on kohustatud kandma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väikelaeva ja laeva, mille kodusadam on Eestis, ning jeti asjaomasesse registrisse. Registrisse kandmise nõue ei kehti, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väikelaev, laev või jett on kantud mõne muu riigi asjaomasesse registrisse.

(3) Kui väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik, kantakse registrisse veesõiduki vastutava kasutajana omaniku poolt määratud Eestis alaliselt elav või Eestis elamisloa saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik.

(4) Kui liiklusregistrisse kantav väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett kuulub ühistele omanikele, kantakse liiklusregistrisse kõik omanikud ning vastutava kasutajana omanike poolt määratud üks omanik.

(5) Eesti riigilippu võib ahtris kanda väikelaev või alla 12-meetrise kogupikkusega laev, mis on kantud liiklusregistrisse või laevaregistrisse.

(6) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise korra, sealhulgas registrile esitatavate andmete loetelu, registriandmete muutmise, registrist kustutamise ja registreerimistunnistuse, registreerimisnumbri ja registreerimismärgi väljastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(7) Jeti registreerimise ning väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimise, registrisse kantud andmete muutmise ja registreerimismärgi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 352. Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimisnumber, registreerimistunnistus ning teisaldatav registreerimismärk

(1) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise kohta väljastab Maanteeamet registreerimistunnistuse ja annab registreerimisnumbri.

(2) Vajaduse korral väljastab Maanteeamet teisaldatava registreerimismärgi. Teisaldatava registreerimismärgi võib väljastada väikelaevu ja alla 12-meetrise kogupikkusega laevu valmistavale või uute väikelaevade ja alla 12-meetrise kogupikkusega laevade hulgi- ja jaemüügi õigusega ettevõtjale.

(3) Teisaldatavat registreerimismärki tohib kasutada ainult Eestisse müügiks toodud või Eestis valmistatud väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva müügieelsel proovi- või katsesõidul.

(4) Registreerimisnumber ja teisaldatav registreerimismärk peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud.

(5) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimistunnistuse vormi ning registreerimisnumbri paigaldamise ja teisaldatava registreerimismärgi kasutamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 353. Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimisest keeldumine ning registrist kustutamine

(1) Maanteeamet keeldub väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti registreerimisest, kui:
1) väikelaev või jett ei ole läbinud registreerimiseelset ülevaatust;
2) alla 12-meetrise kogupikkusega laeval või väikelaevaks ümberregistreeritaval laeval ei ole teostatud tehnilist ülevaatust Veeteede Ametis;
3) väikelaeval või jetil puudub identifitseerimisnumber või see on rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav;
4) väikelaeval või jetil puudub CE-vastavusmärk;
5) väikelaeval puudub nõuetekohane vastavusdeklaratsioon;
6) väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett on kuulutatud politsei poolt tagaotsitavaks;
7) omanikul puuduvad väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omandiõigust ja päritolu tõendavad dokumendid või need on puudulikud või võltsingu tunnustega;
8) enda tarbeks ehitatud väikelaeval puudub Veeteede Ameti väljastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakt või
9) enne 2004. aasta 1. maid kasutusele võetud väikelaeval puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat või puudub Veeteede Ameti väljastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakt.

(2) Enda tarbeks ehitatud väikelaeva ei tohi lasta turule viie aasta jooksul selle ehitamisest arvates.

(3) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omanik on kohustatud registrist kustutamiseks esitama Maanteeameti kohalikule asutusele taotluse järgmistel juhtudel:
1) väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti väljaviimisel Eestist seoses omaniku elukoha vahetusega või väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti võõrandamisega;
2) väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti kasutamisest loobumisel;
3) väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti uppumisel, hävimisel või kasutuskõlbmatuks muutumisel.

(4) Omaniku taotlusel võib väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registrist ajutiselt kustutada.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule kustutab Maanteeamet väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti ajutiselt registrist, kui registrijärgne omanik teatab vastava veesõiduki omandi üleandmisest, kuid omandaja ei ole viie tööpäeva jooksul pärast veesõiduki omandamist esitanud taotlust registriandmete muutmiseks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhjusel registrist ajutiselt kustutatud väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev ja jett loetakse registris olevaks pärast seda, kui registriandmete muutmiseks esitatud taotluse alusel on uuele omanikule väljastatud registreerimistunnistus.

§ 354. Väikelaeva ja jeti tehnilisele seisundile ning väikelaeva varustusele esitatavad nõuded

(1) Eestis registreeritud või registreeritava väikelaeva ja jeti tehniline seisund peab vastama kehtivatele meresõiduohutuse ja kvaliteedi nõuetele.

(2) Väikelaeva varustus peab olema töökorras, kasutajatele hõlpsasti kättesaadav ja vastama oma tüübi ning mõõtude poolest väikelaeva konstruktsioonilisele kategooriale, sõidupiirkonnale ja suurusele.

(3) Väikelaeva ja jeti mere- ja sõidukõlblikkuse ning tehnilise korrasoleku eest vastutab väikelaeva või jeti omanik.

(4) Väikelaeva nõuetekohase varustatuse ja ohutusnõuete täitmise eest vastutavad väikelaeva omanik ja väikelaeva juht.

(5) Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 355. Välisriigi lippu kandvale väikelaevale esitatavad nõuded

(1) Välisriigi lippu kandvale väikelaevale kohaldatakse lipuriigi tehnilisi ja registreerimise nõudeid, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi, kuid igal juhul peab olema tagatud merekõlblikkus või sõidukõlblikkus käesoleva seaduse § 16 kohaselt.

(2) Välisriigi lippu kandvale väikelaevale, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise ainult Eesti sadamate vahel või sadama akvatooriumil või väljumisega Eesti sadamast ja sisenemisega samasse sadamasse, kohaldatakse lipuriigi nõudeid. Kui lipuriigi nõuded on sama klassi Eesti riigilippu kandva väikelaeva suhtes kehtestatud nõuetest leebemad, kohaldatakse Eestis kehtivaid nõudeid, välja arvatud registreerimise nõuete osas.

§ 356. Nõuded väikelaevale, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise

(1) Väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, võib juhtida väikelaevajuhi tunnistust omav vähemalt 18-aastane isik.

(2) Väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise kaugemal kui viis meremiili kaldast, peab olema päästeparv või -parved, mille kohtade arv vastab pardal olevate inimeste arvule.

(3) Väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, peab iga päästeparve kohta olema vähemalt üks väikelaevajuhi tunnistust omav vähemalt 18-aastane isik.

(4) Väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise kaugemal kui viis meremiili kaldast, peab olema merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) merealale vastav raadiojaam. Meresidevahendi kasutamiseks peab väikelaeva juhil olema vähemalt piirangutega raadiosideoperaatori tunnistus. Väikelaeva juht, kes ei oma nimetatud tunnistust, võib meresidevahendit kasutada sideks vaid hädaolukorras.”

§ 39. Paragrahvid 36 ja 37 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 36. Väikelaeva ja jeti tehniline järelevalve

(1) Väikelaeva ja jeti tehniline järelevalve on tehniline ülevaatus ja riikliku järelevalve korras teostatav pisteline kontroll.

(2) Väikelaeva tehnilise ülevaatuse liigid on:
1) väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgne tehniline ülevaatus;
2) enda tarbeks ehitatud väikelaeva tehniline ülevaatus;
3) väikelaevaks ümberregistreeritava laeva tehniline ülevaatus;
4) sellise väikelaeva tehniline ülevaatus, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise;
5) registreerimiseelne ülevaatus;
6) omaniku soovil väikelaeva tehniline ülevaatus.

(3) Jeti tehniliseks ülevaatuseks on registreerimiseelne ülevaatus.

(4) Väikelaeva varustuse nõuete täitmist kontrollitakse pistelise kontrolli käigus.

(5) Tehnilist ülevaatust teostatakse järgmiselt:
1) väikelaeva tehnilise ülevaatuse teeb Veeteede Amet või käesoleva seaduse kohaselt tunnustatud väikelaevade tehnilise ülevaatuse teostaja;
2) väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust teevad Maanteeamet ja Veeteede Amet. Esmakordselt registrisse kantava väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust võib lisaks Maanteeametile ja Veeteede Ametile teostada Maanteeametiga vastava lepingu sõlminud väikelaeva tootja või tootja volitatud esindaja toote nõuetele vastavuse seaduse mõistes (edaspidi tootja või tootja volitatud esindaja) või nende poolt tunnustatud levitaja või importija toote nõuetele vastavuse seaduse mõistes (edaspidi levitaja või importija) või käesoleva seaduse kohaselt tunnustatud väikelaevade tehnilise ülevaatuse teostaja;
3) kui Maanteeameti või Maanteeametiga vastava lepingu sõlminud väikelaeva tootja või tootja volitatud esindaja või levitaja või importija tehtaval väikelaeva registreerimiseelsel ülevaatusel ei ole võimalik esitatavatest dokumentidest tuvastada kõiki registrisse kantavaid andmeid, teeb registreerimiseelse ülevaatuse Veeteede Amet;
4) jeti registreerimiseelse ülevaatuse teeb Maanteeamet või Maanteeametiga vastava lepingu sõlminud jeti tootja või tootja volitatud esindaja või levitaja või importija.

(6) Tehnilise ülevaatuse kohta koostab ülevaatuse teostaja kontrollakti või tehniliste andmete ankeedi. Registreerimiseelse ülevaatuse korral kantakse tehnilise ülevaatuse andmed asjaomasesse registrisse. Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 sätestatud juhul väljastab Veeteede Amet kontrollakti.

(7) Sellise väikelaeva tehniline ülevaatus, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, tehakse:
1) vähemalt iga kolme aasta järel, kui väikelaeva vanus on alla kümne aasta;
2) vähemalt iga kahe aasta järel, kui väikelaeva vanus on kümme aastat või enam.

(8) Tehniline ülevaatus tehakse Eestis. Kui väikelaeva omanik taotleb välisriigis asuva väikelaeva tehnilist ülevaatust, kannab ta eksperdi või järelevalveametniku lähetuskulud, mis on arvestatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.

(9) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse pistelise kontrolli osas Eesti merealadel ja sisevetes ka välisriigi lippu kandvale väikelaevale.

(10) Väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse korra ning väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse kontrollaktile kantavate andmete loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(11) Sellise väikelaeva tehnilise ülevaatuse eest, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, tuleb tasuda riigilõivu. Väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgse tehnilise ülevaatuse, enda tarbeks ehitatud väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaevaks ümberregistreeritava laeva tehnilise ülevaatuse ja omaniku soovil väikelaeva tehnilise ülevaatuse eest tuleb tasuda riigilõiv kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist. Enne väikelaeva registreerimist Veeteede Ametis tehtava täiendava kontrolli eest tuleb tasuda riigilõiv kümne tööpäeva jooksul pärast tehnilise ülevaatuse toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet kontrollakti ega ankeeti laeva tehniliste andmete kohta.

§ 37. Väikelaeva kasutamine veeteedel

(1) Väikelaeva kasutamisel ei tohi seada ohtu väikelaevas viibijaid ja kaasliiklejaid ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Väikelaeva ohutu kasutamise eest vastutab väikelaeva juht.

(2) Väikelaeva juhtimisel peab väikelaeva juhil kaasas olema väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on nõutud, ja väikelaeva registreerimistunnistus.

(3) Kui väikelaeva juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud väikelaeva juhtimisõigust tõendava dokumendi kaasaskandmine kohustuslik.

(4) Kui väikelaeva juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud väikelaeva registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui väikelaeva juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana või kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib väikelaeval.

(5) Väikelaev tuleb peatada järelevalveametniku nõudmisel. Kui peatumise manööver on väikelaeva juhi hinnangul väikelaevale ohtlik, võib väikelaeva juht leppida järelevalveametnikuga kokku lähima ohutu kontrollimise koha ja aja.

(6) Eesti kodaniku või Eestis elamisloa saanud isiku väikelaeva juhtimisõigust tõendava dokumendina tunnustatakse Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi välja antud väikelaevajuhi tunnistust.

(7) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale väikelaevale, välja arvatud lõiget 2, kui välisriigis, mille lippu väikelaev kannab, ei kohaldata nimetatud lõikes sätestatuga samaväärseid dokumendinõudeid.”

§ 40. Paragrahvid 371 ja 38 tunnistatakse kehtetuks.

§ 41. Paragrahvi 39:

1) lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Väikelaeva juhi teadmiste ja oskuste ning väikelaevajuhtide väljaõppe nõuded ja tunnistuste vormid kehtestab Vabariigi Valitsus.”;

2) lõiked 3 ja 31 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Väikelaeva võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus või laevajuhi või siseveelaeva laevajuhi erialane haridus.

(31) Laevajuhi erialast haridust omav isik võib soovi korral taotleda ka väikelaevajuhi tunnistust, esitades selleks liiklusregistri volitatud töötlejale avalduse ja laevajuhi meresõidudiplomi, kutsetunnistuse või siseveelaeva laevajuhi diplomi või laevajuhi erialast haridust tõendava dokumendi. Laevajuhi meresõidudiplomit või kutsetunnistust või siseveelaeva laevajuhi diplomit või laevajuhi erialast haridust omav isik ei pea väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks sooritama väikelaevajuhi eksamit.”;

3) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Meresidevahendit (VHF, MF, HF raadiojaama) võib kasutada isik, kes on läbinud vastava väljaõppe ja omab piirangutega raadiosideoperaatori (Restricted Operator’s Certificate) või raadiosideoperaatori (General Operator’s Certificate) või väikelaeva raadiosideoperaatori (Short Range Certificate) tunnistust. Isik, kes ei oma nimetatud tunnistusi, võib meresidevahendit kasutada vaid hädaolukorras.”;

4) täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Väikelaevajuhi tunnistuse või selle duplikaadi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”

§ 42. Paragrahvi 391:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jetti võib juhtida vähemalt 15 aasta vanune isik, kellel on jetijuhi tunnistus või kellel on väikelaeva juhtimise õigus. Jetijuhi tunnistuse väljastab liiklusregistri volitatud töötleja.”;

2) täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Jetijuhi tunnistust ei nõuta isikult spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus- või treeningjeti juhtimisel võistluse või treeningu ajal, kui spordialaliit on talle väljastanud võistluslitsentsi, milles peavad sisalduma vähemalt võistluslitsentsi number, isiku nimi, isikukood, spordiklubi nimi ja registrikood.

(12) Alla 15-aastasel isikul ei pea olema jetijuhi tunnistust spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus- või treeningjeti juhtimiseks võistluse või treeningu ajal, kui ta teeb seda seadusliku esindaja nõusolekul ja spordialaliit on talle väljastanud litsentsi.”;

3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Jetijuhi tunnistuse või selle duplikaadi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”

§ 43. Paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Veeteede Ameti järelevalveametnikul on õigus avada koos tolliametnikuga või politseiametnikuga laevale laaditavat konteinerit või maanteeveokit, et kontrollida selle sees lasti kinnitust, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud ohtliku lasti paigutust ja kinnitust, ning peatada kuni puuduste kõrvaldamiseni konteineri või maanteeveoki laadimine laevale, kui lasti pakend on kahjustatud, last on ebapiisavalt kinnitatud või kui avastatud puudused ohustavad meresõitu.

(42) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale, välja arvatud üksnes Eesti riigilippu kandvale laevale sätestatud nõuded.”

§ 44. Paragrahvi 42:

1) lõikes 1 ja lõike 7 punktides 1–3 asendatakse sõnad „rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt” sõnadega „rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni”;

2) täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni II lisa reegli 16 kohaselt on kemikaalitankeri lossimisel nõutud lastioperatsioonide ülevaatus, peab ülevaatuse läbi viima käesoleva seaduse kohaselt tunnustatud kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaataja või Veeteede Ameti järelevalveametnik.

(22) Veeteede Ameti järelevalveametniku poolt läbiviidud kemikaalitankeri lastioperatsioonide ülevaatuse eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist.”;

3) lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Laeva kapten on kohustatud teavitama Veeteede Ametit veeteel ohtliku lastiga toimunud õnnetusest. Eesti merealadest väljaspool on Eesti riigilippu kandva laeva kapten kohustatud teavitama vastava riigi pädevat asutust ja Veeteede Ametit.”

§ 45. Paragrahvi 43:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti riigilippu kandval laeval peab olema määratud vabaparras ja väljastatud laadungimärgi tunnistus. Laeva vabaparras on parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini.”;

2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) lõikes 6 asendatakse sõna „kogupikkusega” sõnaga „pikkusega”;

4) täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõudeid kohaldatakse Eesti riigilippu kandvale laevale.

(62) Alla 24-meetrise pikkusega Eesti riigilippu kandva laeva püstuvus peab vastama merekõlblikkuse, sõidukõlblikkuse või reisijateveo tunnistusega määratud sõidupiirkonnale. Vastavad püstuvuse arvutused peavad olema heaks kiidetud volitatud klassifikatsiooniühingu või Veeteede Ameti poolt.”;

5) täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Laadungimärgi tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”

§ 46. Paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Laeva mõlemale pardale kantakse minimaalset vabaparrast tähistav püsiv laadungimärk. Veeteede Ameti määratud vabaparda tähis on „EV”.”

§ 47. Seadust täiendatakse 101. peatükiga järgmises sõnastuses:

„101. peatükk
MEREREOSTUSE VÄLTIMINE LAEVADELT

§ 441. Merereostuse vältimine laevadelt

(1) Laev on kohustatud täitma rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni nõudeid ning nende piirkondlike kokkulepete nõudeid, mis Eesti on sõlminud, kui need on rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonis sätestatust rangemad, välja arvatud juhul, kui vastavas kokkuleppes on sätestatud teisiti.

(2) Merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest peab laeva kapten rahvusvahelises laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonis ettenähtud vormi kohaselt teatama politseiasutusele, kes sellest viivitamata teatab Veeteede Ametile ja Keskkonnainspektsioonile.

(3) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.

§ 442. Laeva kattumisvastane süsteem

(1) 400-se ja enama kogumahutavusega laeva kattumisvastane süsteem peab vastama laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi AFS-konventsioon) nõuetele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevadele väljastatakse pärast laeva ülevaatust AFS-konventsiooni nõuete täitmise kohta kattumisvastase süsteemi rahvusvaheline tunnistus. Klassifitseerimata laevadele väljastab kattumisvastase süsteemi tunnistuse Veeteede Amet ja klassifitseeritud laevadele väljastab kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse volitatud klassifikatsiooniühing.

(3) Rahvusvahelises meresõidus sõitval vähemalt 24 meetri pikkusel ning alla 400-se kogumahutavusega laeval, mis kannab AFS-konventsiooni osalisriigi lippu, peab olema reederi või reederi esindaja allkirjastatud kattumisvastase süsteemi deklaratsioon, millele on lisatud asjakohased dokumendid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata kinnis- ja ujuvplatvormidele, ujuvmahutitele ning ujuvladustamis- ja mahalaadimisüksustele.

(5) Laevadel kattumisvastastes süsteemides biotsiididena toimivate tinaorgaaniliste ühendite kasutamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel (ELT L 115, 09.05.2003, lk 1–11).

(6) Kui riikliku järelevalve raames laeva kattumisvastasest süsteemist võetud proovi analüüsi tulemuste kohaselt ei vasta laev AFS-konventsiooni või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 782/2003 nõuetele, kannab proovi võtmise ja analüüsimise kulud reeder või laevaagent.

(7) Kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse taotlemise, väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel (ELT L 115, 09.05.2003, lk 1–11) nõuetele.

§ 443. Keskkonnaohutust tõendavad tunnistused

(1) Eestis registreeritud laeva kohta väljastab keskkonnaohutust tõendavad tunnistused Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing.

(2) Veeteede Amet tunnustab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud klassifikatsiooniühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud keskkonnaohutust tõendavaid tunnistusi.

(3) Laeva keskkonnaohutust tõendavate tunnistuste väljastamise ja nende väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”

§ 48. Seaduse 11. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11. peatükk
VEELIIKLUSE OHUTUS VEETEEL”.

§ 49. Paragrahvi 45:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Veesõidukiga merel ja merega ühenduses olevatel sisevetel liigeldes tuleb liikuda ohutu kiirusega ja järgida rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõudeid. Muudel sisevetel liigeldes tuleb järgida sisevetel liiklemise korda.”;

2) lõikest 2 jäetakse välja sõna „Laevatatavatel”;

3) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Väikelaeva või muu veesõiduki juht ei tohi merel või sisevetel liigeldes olla narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Väikelaeva või muu veesõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi üle 0,4 milligrammi või tema ühes grammis veres ei või olla alkoholi üle 0,8 milligrammi. Jetijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi üle 0,1 milligrammi või tema ühes grammis veres ei või olla alkoholi üle 0,2 milligrammi. Väikelaeva või muu veesõiduki omanikul on õigus kehtestada väiksem lubatud alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld.”;

4) lõiked 6–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Veeliiklust ohustava või segava objekti on kohustatud veeteelt kõrvaldama või kandma sellega seonduvad kulud objekti omanik või paigaldaja. Veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist laevateelt, välja arvatud sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt, korraldab Veeteede Amet. Sadama pidaja on kohustatud korraldama veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamise sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt. Üldkasutataval veeteel olevatest veeliiklust ohustavatest või segavatest objektidest teavitab veeliiklejaid Veeteede Amet ja korraldab võimaluse korral nimetatud objektide kõrvaldamise.

(7) Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude seadmete ning objektide paigaldamine veeteele võib toimuda ainult Veeteede Ameti kirjaliku loa olemasolu korral. Veeteede Ameti kirjaliku loata paigaldatud objekt loetakse veeliiklust ohustavaks või segavaks objektiks.

(8) Navigatsiooniteabes avaldatud õhuliini, kaabli või torujuhtme trassile lähemal kui 0,5 meremiili ja sisevetel lähemal kui 100 meetrit on keelatud tegevused, mis võivad õhuliini, kaablit või torujuhet kahjustada.”;

5) täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Navigatsioonikaardil tähistatud liikluseraldusskeemide olemasolul peavad kõik veeliiklejad liikluseraldusskeemis ja selle läheduses juhinduma rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni reeglist 10.”;

6) lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Üldkasutataval veeteel on selliseks veeliiklust takistavaks tegevuseks, mis ei ole reguleeritud rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõuetega või sisevetel liiklemise korraga, vaja Veeteede Ameti luba. Laevateel on veeliiklust takistavaks tegevuseks vaja Veeteede Ameti luba. Loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja vähemalt 30 päeva enne kavandatud tegevuse algust Veeteede Ametile kirjaliku taotluse, milles on näidatud kavandatud tegevus ning selle läbiviimise piirkond ja aeg. Veeteede Amet väljastab loa või keeldub loa väljastamisest ja teatab loa andmata jätmise põhjused seitsme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Loa andmisel teavitab Veeteede Amet vajaduse korral veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest. Veeteede Amet keeldub loa väljastamisest, kui kavandatav tegevus ohustab meresõiduohutust või turvalisust.”;

7) lõiked 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Veesõiduki kinnitamine navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamine on keelatud.

(12) Õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamise korral on laeva kapten või väikelaeva või muu veesõiduki juht kohustatud sellest kohe teatama politseiasutusele ja Veeteede Ametile ning võimaluse korral rajatise valdajale.”

§ 50. Paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 47. Navigatsiooniteave ja veetee haldamine

(1) Navigatsioonitingimusi iseloomustava informatsiooni hankimist ja töötlemist ning selle alusel navigatsiooniteabe koostamist, väljaandmist ja veeliiklejatele edastamist korraldab Veeteede Amet.

(2) Veeliiklejaile raadio teel navigatsioonihoiatuste edastamise tagab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus.

(3) Üldkasutatava veetee ja sisevete hüdrograafilist mõõdistamist korraldab Veeteede Amet.

(4) Üldkasutataval veeteel korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist ning haldamist Veeteede Amet. Laevatee paiknemisest, selle parameetritest ja märgistusest ning nende muutustest teavitab veeliiklejaid Veeteede Amet.

(5) Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(6) Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, paigaldamise, muutmise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.”

§ 51. Paragrahvi 471:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Veeliikluse ohutuse tagamiseks määrab eripiirkonna ning otsustab eripiirkonnas kehtivad tingimused Veeteede Amet. Õigusaktides sätestatud juhtudel või seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks veeteel muul eesmärgil kui veeliikluse ohutus kavandatava eripiirkonna taotleja kooskõlastab eripiirkonna ja seal kehtestatavad tingimused Veeteede Ametiga ning eripiirkonna kehtestamisel teavitab sellest Veeteede Ametit.”;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Veeteede Amet teavitab varjumispaigast ja eripiirkonnast ning eripiirkonnas kehtivatest tingimustest veeliiklejaid.”

§ 52. Paragrahvi 48:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 48. Ehitustegevus veeteel ja navigatsioonimärgi läheduses ning kinnisomandi kasutamise kitsendused navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas”;

2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „Veeteede Ameti” sõnaga „ettekirjutusel”;

4) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Silla, õhuliini, veealuse kaabli, torujuhtme või muu sellise rajatise on selle omanik kohustatud veeteel tähistama Veeteede Ameti nõudmisel.”;

5) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Veeteede Ametil on õigus kinnisasja omaniku või valdaja nõusolekuta navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas kasvavat taimestikku piirata või seda eemaldada, kui see takistab navigatsioonimärgi nähtavust. Veeteede Amet teavitab eelnevalt kinnisasja omanikku või valdajat taimestiku piiramise või eemaldamise vajadusest.”

§ 53. Paragrahvist 491 jäetakse välja sõna „laevatatavate”.

§ 54. Paragrahvi 501 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigile laevadele olenemata lipuriigist.”

§ 55. Paragrahvi 504 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui sadamasse või sadama reidile saabumise järel suundub laev samas sadamate piirkonnas asuvasse teise sadamasse või teise sadama reidile, arvestatakse tuletorni- ja navigatsioonitasu ühe saabumise eest. Sadamate piirkonnad on järgmised:
1) Soome lahe idaosa sadamate piirkond, kuhu kuuluvad meridiaanist 25°30'E ida pool asuvad sadamad;
2) Soome lahe lääneosa sadamate piirkond, kuhu kuuluvad Soome lahes meridiaanist 24°00'E kuni meridiaanini 25°30'E asuvad sadamad;
3) Lääne-Eesti sadamate piirkond, kuhu kuuluvad meridiaanist 24°00'E lääne pool asuvad sadamad, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud sadamad;
4) Liivi lahe sadamate piirkond, kuhu kuuluvad Liivi lahes meridiaanist 23°55'E ida pool ja Ruhnu saarel asuvad sadamad.

(12) Kui laev saabub ühe ööpäeva jooksul mitmesse sadamasse või mitme sadama reidile, mis asuvad eri sadamate piirkondades, arvestab Veeteede Amet tuletorni- ja navigatsioonitasu ühe saabumise eest.

(13) Puksiirkoosseisu eest arvestab Veeteede Amet tuletorni- ja navigatsioonitasu lähtuvalt puksiirkoosseisu kuuluvate laevade kogumahutavuste summast. Puksiirkoosseisule käesoleva seaduse §-s 509 sätestatud vabastuste ja §-s 5010 sätestatud tasumäära vähendamise kohaldamisel lähtutakse puksiiri lipust.”

§ 56. Paragrahvi 507 lõikes 1 asendatakse arv „0,019” arvuga „0,05”.

§ 57. Paragrahvi 509 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Reeder vabastatakse tuletornitasust iga regulaarsele liinile toodud täiendava laeva pealt. Soodustus kehtib kalendriaasta lõpuni laeva liinile toomise kuupäevast arvates. Liinil töötava laeva asendamine teise laevaga või laeva viimine ühelt liinilt teisele või laeva tagasitoomine liinile pärast ajutist äraviimist liinilt lühemaks perioodiks kui 12 kuud ei anna õigust vabastuse saamiseks.”

§ 58. Paragrahvi 5010:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või Eesti Vabariigi välislepingu alusel vastastikkuse põhimõttel kolmanda riigi lippu kandvate laevade eest makstakse tuletornitasu ja navigatsioonitasu 75 protsenti käesoleva seaduse §-s 505 sätestatud tasumääradest.”;

2) lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) reidile saabunud laeva eest tasutakse tuletornitasu ja navigatsioonitasu 30 protsenti vastavatest tasumääradest tingimusel, et laev ei sisene sadamasse.”;

3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vähenduste arvutamisel võetakse aluseks käesoleva seaduse §-s 505 sätestatud tasumäärad või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt laeva lipuriigist tulenevalt vähendatud tasumäärad. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vähendused käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tasumääradest arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud järjestuses eelneva vähendatud tasumäära jäägist.”

§ 59. Paragrahv 5011 tunnistatakse kehtetuks.

§ 60. Paragrahvi 51:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on laevaliikluse ohutuse suurendamine ning keskkonnariskide vähendamine üldkasutataval veeteel.”;

2) lõikes 2 asendatakse sõnad „Laevaliikluse juhtimise keskus” sõnadega „Veeteede Amet”;

3) täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:

„(21) Veeteede Amet salvestab laevaliikluse korraldamise käigus kogutud informatsiooni. Kogutud informatsiooni säilitatakse vähemalt 30 päeva.

(22) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkond jaguneb laevaliiklusteeninduse piirkonnaks ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnaks.

(23) Laevaliiklusteeninduse piirkond on Eesti mereala osa, kus osutatakse laevaliiklusteenuseid, lähtudes IMO ja Rahvusvahelise Tuletornide ja Meremärkide Administratsioonide Assotsiatsiooni (IALA) nõuetest ja soovitustest.

(24) Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkond on mereala osa, kus kehtib rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja IMO kinnitatud kokkulepete kohane laevaettekannete süsteem.”;

4) lõigetes 4–6 asendatakse sõnad „Laevaliikluse juhtimise keskuse” sõnadega „Laevaliikluse korraldamise süsteemi”;

5) täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorite kvalifikatsiooniastmed on operaator ja vanemoperaator.

(42) Veeteede Amet väljastab laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori kutsetunnistuse ja teenistusraamatu. Tunnistuse ja teenistusraamatu väljastamise eelduseks on läbitud kutsekoolitus ja edukalt sooritatud laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori kvalifikatsioonieksam. Andmed koolituse kohta ning eksamitulemused märgib teenistusraamatusse Veeteede Amet koolitaja andmete alusel.”;

6) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori ja vanemoperaatori kutsetunnistuse, teenistusraamatu või teenistusraamatu kinnituslehe väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”

§ 61. Paragrahv 511 tunnistatakse kehtetuks.

§ 62. Paragrahv 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 52. Laevaliikluse korraldamise süsteemi töökorraldus

(1) Üle 24-meetrise kogupikkusega laeva kapten on laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse piirkonda kohustatud teatama sellest laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile ning edastama andmed oma laeva kohta vastavalt käesoleva seaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.

(2) Soome lahe laevaettekannete süsteemi tööpiirkonnas on ettekannete esitamine ja informatsiooni edastamine laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile kohustuslik järgmistele laevadele:
1) laev kogumahutavusega 300 ja enam;
2) laev kogumahutavusega alla 300 juhul, kui laev on mittejuhitav, piiratud manööverdusvõimega, ankrus liikluseraldusskeemi alas või kui laeva navigatsioonivahendid ei ole töökorras.

(3) Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaator annab kaptenile informatsiooni navigatsioonilise olukorra kohta laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas. Kapteni soovil võib operaator anda laevaliikluse korraldamise süsteemi kaudu abi navigeerimisel. Operaatori soovitused ei vabasta kaptenit vastutusest.

(4) Laeva, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda ei teata laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile sisenemisest, ei täida liiklemise korda või ei pööra tähelepanu operaatori väljakutsetele, võib politseiasutus rikkumise põhjuste väljaselgitamiseks kinni pidada.”

§ 63. Paragrahvi 53:

1) lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad „või laevaettekannete süsteemi”;

2) lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „laevaliikluse juhtimise keskuse” sõnadega „laevaliikluse korraldamise süsteemi”.

§ 64. Paragrahvi 531:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti sadamat külastav ning laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas sõitev reisilaev ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laev, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erand, peab olema varustatud A-klassi automaatse identifitseerimissüsteemi (Automatic Identification System – AIS) (edaspidi AIS) seadmega, mis vastab käesoleva seaduse § 191 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele.”;

2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kalalaev kogupikkusega üle 15 meetri, mis sõidab Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all või tegutseb territoriaal- või sisemeres või lossib oma saaki Eesti sadamas, peab olema varustatud käesoleva seaduse § 191 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastava A-klassi AIS seadmega.”;

3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Laeva AIS seade peab kajastama hetkel kehtivaid andmeid ja olema sisse lülitatud, välja arvatud juhul, kui rahvusvahelised kokkulepped sätestavad navigatsiooniinfo kaitse.”

§ 65. Paragrahvi 55:

1) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „merekaartidel” sõnaga „navigatsioonikaartidel” ja sõna „navigatsiooniteadetes” sõnaga „navigatsiooniteabes”.

§ 66. Paragrahvi 56:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sadama akvatooriumil võib lootsiteenust osutada sadama pidaja laeva ümberhaalamiseks või dokkimiseks.”;

2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Laevaagent ja sadamakapten on kohustatud teavitama laeva kaptenit lootsi tellimise vajalikkusest kohustuslikus lootsimise piirkonnas.”

§ 67. Paragrahvi 57:

1) lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) riigihaldusülesandeid täitvad Eesti riigilippu kandvad laevad, laevad sadamateenuse osutamisel ning sadama akvatooriumilt väljuvad välisriigi lippu kandvad süvenduslaevastiku laevad;
2) kõik väikelaevad ja laevad kogumahutavusega alla 500;”;

2) lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) Eesti riigilippu kandvad laevad Väinamere ja Soela väina läbimisel ning kohalikus rannasõidus regulaarreise tegevad Eesti riigilippu kandvad laevad;”;

3) lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) käesoleva seaduse § 55 lõike 2 alusel kehtestatud lootsimise korras määratud ankrukohale saabuvad ja sealt lahkuvad laevad.”;

4) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud sadamateenuste osutamisega seotud laeva reeder peab vabastuse saamiseks teatama Veeteede Ametile ja käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud lootsiteenuse osutajale laeva nime, IMO numbri, lipuriigi ja kogumahutavuse vähemalt viis tööpäeva enne nimetatud laevaga sadamateenuse osutamise alustamist sadamas.”;

5) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eesti riigilippu kandev laev kogumahutavusega alla 20 000 on kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsimisest vabastatud, välja arvatud sadamasse sissesõidul ja sadamast väljasõidul ning sadama akvatooriumil.”;

6) lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohustuslikust lootsimisest on vabastatud riigile teenust osutav jäämurdja, riigile teenust osutav välisriigi lippu kandev laev ja pärast vähemalt kümmet lootsimist süvendustööde ajal sadama akvatooriumilt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev.

(6) Kohustuslikust lootsimisest ei vabastata kemikaalitankereid, veeldatud gaasi tankereid ja üle 3000-se kogumahutavusega naftatankereid.”

§ 68. Seadust täiendatakse §-dega 571–573 järgmises sõnastuses:

§ 571. Lootsitasõidu luba ja selle väljaandmise tingimused

(1) Lootsitasõidu luba annab laevale õiguse liigelda kohustusliku lootsimise piirkonnas ilma lootsiteenust kasutamata. Lootsitasõidu luba ei pea omama käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4–7 ning lõigetes 2 ja 5 nimetatud kohustuslikust lootsimisest vabastatud laevad.

(2) Laeva reeder esitab Veeteede Ametile taotluse lootsitasõidu loa väljastamiseks kaptenile, reisilaeva puhul nii kaptenile kui ka vanemtüürimehele.

(3) Lootsitasõidu loa taotlemisel reisilaeva kaptenile ja vanemtüürimehele peab kumbki vastavalt kapteni ja vanemtüürimehe ametikohal viimase 12 kuu jooksul olema lootsi juhendamisel külastanud sama sadamat vähemalt kümnel korral.

(4) Lootsitasõidu loa taotlemisel laeva kaptenile peab kapten viimase 12 kuu jooksul olema lootsi juhendamisel külastanud sama sadamat vähemalt kümnel korral.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 tähenduses on sadama külastus üks sadamasse sissesõit ja väljasõit, kusjuures laevaga manööverdab üksnes kapten või vanemtüürimees, kellele taotletakse lootsitasõidu luba.

(6) Lootsitasõidu loa saamiseks tuleb laeva kaptenil või vanemtüürimehel sooritada lootsitasõidu eksam. Lootsitasõidu eksami korraldab Veeteede Amet. Lootsitasõidu eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Eksam sooritatakse eesti keeles.

(7) Lootsitasõidu luba kehtib viis aastat.

(8) Lootsitasõidu luba kehtib ainult selles sadamas, mille kohta sooritati lootsitasõidu eksam.

(9) Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise korra ja loa vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(10) Lootsitasõidu eksami vastuvõtmise eest ning lootsitasõidu loa väljastamise ja pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 572. Lootsitasõidu loa kehtivusaja pikendamine

Lootsitasõidu loa kehtivusaja pikendamise taotlemisel tuleb loa kehtivusaja pikendamiseks sooritada lootsitasõidu eksami teoreetiline osa.

§ 573. Lootsitasõidu loa väljaandmisest ja selle kehtivusaja pikendamisest keeldumine ning loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Veeteede Amet keeldub lootsitasõidu loa väljaandmisest ja selle kehtivusaja pikendamisest, kui:
1) kapten või vanemtüürimees ei vasta talle õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) kapten või vanemtüürimees ei soorita lootsitasõidu eksamit või
3) viimase 12 kuu jooksul on laev kapteni või vanemtüürimehe süü tõttu sattunud laevaõnnetusse, on toimunud ohtlik juhtum või on rikutud lootsitasõiduga seotud meresõiduohutuse nõudeid.

(2) Veeteede Amet võib lootsitasõidu loa kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks, kui lootsitasõidu loa omaja tegevuse või tegevusetuse tõttu toimus ohtlik juhtum või rikuti lootsitasõiduga seotud meresõiduohutuse nõudeid.

(3) Kui lootsitasõidu loa omajal tekib pidev lootsitasõidu vaheaeg üle 12 kuu, peatub lootsitasõidu loa kehtivus.

(4) Lootsitasõidu loa kehtivuse peatamisel või peatumisel tuleb lootsitasõidu loa kehtivuse taastamiseks sooritada nii lootsitasõidu eksami teoreetiline kui ka praktiline osa.

(5) Veeteede Amet võib lootsitasõidu loa kehtetuks tunnistada, kui lootsitasõidu loa omaja tegevuse või tegevusetuse tõttu sattus laev laevaõnnetusse.”

§ 69. Paragrahvi 58:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 58. Lootsile esitatavad nõuded ja lootsi kvalifikatsiooniastmed”;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lootsina võib töötada isik, kellel on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni või vanemtüürimehe meresõidudiplom või väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom.”;

3) täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Loots peab vastama lootsile esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele. Isiku vastavust lootsi kvalifikatsiooniastmele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele tõendab Veeteede Ameti väljastatud lootsi kutsetunnistus.

(22) Lootsi kvalifikatsiooniastmed jagunevad järgmiselt:
1) sadamaloots – laevade lootsimine sadama akvatooriumil;
2) mereloots – laevade lootsimine lootsimispiirkonna ulatuses sõltuvalt lootsi kutsetunnistusele kantud piirangutest;
3) vanemmereloots – laevade lootsimine lootsimispiirkonna ulatuses ilma piiranguteta;
4) avamereloots – laevade lootsimine väljaspool lootsimispiirkonda Läänemere ulatuses.”;

4) lõiked 3–6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 70. Seadust täiendatakse §-dega 581–585 järgmises sõnastuses:

§ 581. Lootsi kutsetunnistuse taotlemine ja väljaandmine ning lootsi kvalifikatsiooniastme tõstmine

(1) Lootsi kutset taotlev isik (edaspidi lootsikandidaat) peab vastama järgmistele nõuetele:
1) omama käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 nimetatud meresõidudiplomit;
2) valdama eesti keelt B2- või sellele vastaval tasemel ja inglise keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel;
3) olema läbinud vähemalt piirangutega raadioside operaatori (ROC) kursuse ning radari ja automaatradarmärkuri (ARPA) kasutamise kursuse ning omama vastavaid tunnistusi;
4) vastama käesoleva seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud laevajuhi tervisenõuetele.

(2) Lootsikandidaat võib taotleda sadamalootsi või merelootsi kutset, kui ta on läbinud lootsimise praktika, mis seisneb osalemises vähemalt 150 lootsimises, millest vähemalt 75 on praktilised lootsimised merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel sadama akvatooriumil või vastavas lootsimispiirkonnas.

(3) Sadamaloots võib taotleda merelootsi kutset, kui ta on omandanud küllaldase kogemuse praktilises laevade lootsimises merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel vastavas lootsimispiirkonnas.

(4) Mereloots võib taotleda vanemmerelootsi kutset, kui ta on töötanud lootsimispiirkonnas merelootsina vähemalt viis aastat või teostanud vähemalt 1800 lootsimist ning selle aja kestel ei ole tema süül esinenud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit ega lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist.

(5) Avamerelootsi kutset võib taotleda isik, kes on töötanud kaptenina või vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 ja enam vähemalt kuus aastat või merelootsina vähemalt kuus aastat ja omab vanemmerelootsi kutset.

(6) Lootsi kutse saamiseks või kvalifikatsiooniastme tõstmiseks tuleb sooritada kvalifikatsioonieksam, millel kontrollitakse lootsikandidaadi või lootsi teadmisi ja oskusi. Kvalifikatsioonieksami korraldab Veeteede Amet.

(7) Lootsi kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendav lootsi kutsetunnistus kehtib viis aastat. Kutsetunnistusele kantakse lootsimispiirkonnad, sadamad, lootsimise piirangud ja tunnistuse kehtivusaeg. Lootsimispiirkonnad sõltuvad lootsi ettevalmistuse tasemest.

(8) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab:
1) lootsi kvalifikatsiooniastme taotlemise ja kutsetunnistuse väljaandmise, muutmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra;
2) lootsikandidaadi ja lootsi eksamineerimise korra;
3) lootsieriala õppekava;
4) kutsetunnistuse vormi.

(9) Lootsi kvalifikatsioonieksami vastuvõtmise eest ja lootsi kutsetunnistuse väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 582. Lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmine

(1) Lootsimispiirkonna või muu kutsetunnistuse tingimuse muutmiseks tuleb esitada Veeteede Ametile asjakohane taotlus.

(2) Lootsimispiirkonna muutmiseks peab loots praktiseerima uues piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ning sooritama kvalifikatsioonieksami. Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi süül toimunud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit ega ole rikutud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid, sooritatakse kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras.

(3) Merelootsile kehtestatud laevade kogumahutavuse piirangu kaotamiseks tuleb vanemmerelootsi juhendamisel praktiseerida kehtestatud piirangust suurema laeva lootsimist vähemalt kümnel korral.

(4) Merelootsile kehtestatud lootsimispiirkonna sadamate piirangu kaotamiseks tuleb praktiseerida lootsimist selle piirkonna sadamates asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral.

§ 583. Lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamine

(1) Lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja lõppemisel tuleb kehtivusaja pikendamiseks sooritada lootsi kvalifikatsioonieksam.

(2) Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi süül toimunud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit ega ole rikutud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid, sooritatakse kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras.

§ 584. Lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumine ning kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine ja kutsetunnistuse kehtivuse peatamine

(1) Veeteede Amet keeldub lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest, kui:
1) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on taotleja süül toimunud laevaõnnetus, ohtlik juhtum või taotleja on rikkunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid või
2) taotleja ei soorita lootsi kvalifikatsioonieksamit.

(2) Veeteede Amet keeldub lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamisest, kui taotleja ei soorita lootsi kvalifikatsioonieksamit.

(3) Veeteede Amet võib lootsi kutsetunnistuse kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks, kui lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimus ohtlik juhtum või rikuti lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid. Pärast kutsetunnistuse kehtivuse peatamise lõppemist saab loa omaja loa kehtivuse taastada, sooritades lootsi kvalifikatsioonieksami.

(4) Veeteede Amet võib lootsi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistada, kui laev sattus laevaõnnetusse ja käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus.

§ 585. Lootsi tööandja kohustused

Lootsi tööandja on kohustatud:
1) pidama arvestust lootsimiste ja lootsikandidaatide stažeerimiste kohta;
2) esitama Veeteede Ametile lootsi kutsetunnistuse saamiseks käesoleva seaduse § 581 lõigetes 1–5 ja § 582 lõigetes 2–4 nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid;
3) korraldama õppusi ja atesteerima lootse nende lootsimispiirkonnas kavandatava navigatsioonilise olukorra muudatuse korral ja enne kvalifikatsioonieksamile suunamist;
4) uute sadamate ja lootsimispiirkondade kasutusele võtmisel valmistama lootse ette nendes lootsimiseks ja pärast omapoolset atesteerimist suunama ettevalmistuse saanud lootsid kvalifikatsioonieksamile;
5) juhul kui loots ei ole töötanud lootsimispiirkonnas 12 kuud või enam, korraldama lootsi praktiseerimise piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral.”

§ 71. Paragrahvi 59 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Loots ja lootsitava laeva kapten suhtlevad omavahel inglise keeles, kui loots ja kapten ei ole kokku leppinud teisiti. Kui loots annab lootsitava laeva kapteni nõusolekul laeva juhtimiseks vajalikke juhiseid otse täitjale või puksiiri või muu lootsitava laeva juhtimises osaleva laeva kaptenile, peab ta juhised andma või dubleerima neid inglise keeles, kui loots ja lootsitava laeva kapten ei ole kokku leppinud teisiti.

(7) Laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse piirkonnas asuvasse kohustusliku lootsimise piirkonda ja väljumisel laevaliiklusteeninduse piirkonnas asuvast sadamast peab kapten laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile teatama lootsitasõidu loa omaja nime, reisilaeval ka vanemtüürimehe nime. Informatsiooni võib saata laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile ka eelnevalt elektrooniliselt.”

§ 72. Paragrahv 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 60. Laeva lootsimine eritingimustes

Kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel ei ole lootsil võimalik laevale minna, korraldab loots kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsitava laeva minimaalses ohutus kauguses sõitvalt lootsilaevalt või mõnelt teiselt laevalt, välja arvatud teiselt lootsitavalt laevalt. Lootsitava laeva ja lootsi vahel peab olema tagatud raadioside.”

§ 73. Paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Loots võib hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel lahkuda laevalt enne selle väljumist kohustusliku lootsimise piirkonnast, kui kapten sellega nõustub, ja jätkata lootsimist raadioside vahendusel käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud tingimustel. Loots peab olema veendunud, et laeva edasine sõit ilma lootsita pardal on ohutu.”

§ 74. Paragrahvi 62:

1) lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) teatama esimesel võimalusel oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile lootsitava laevaga juhtunud õnnetusest või vigastusest, mille on lootsitav laev tekitanud teisele veesõidukile, sadamaehitisele, hüdrotehnilisele rajatisele või navigatsioonimärgile;”;

2) lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) teatama laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile laevaliiklusteeninduse piirkonnas lootsimise alustamisest, lootsimise meetodist ja laevalt mahatulekust vaid sel juhul, kui loots lahkub laevalt vastavalt käesoleva seaduse § 61 lõikele 2.”

§ 75. Paragrahvi 64 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „kogupikkus” sõnaga „pikkus”.

§ 76. Paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 nimetatud laevadele lootsiteenuse osutamise eest tasub lootsitasu maksmisest vabastatud laeva võõrustav või kutsunud isik. Nimetatud juhtudel tasutakse lootsitasu 50 protsenti tasumäärast.”

§ 77. Paragrahvi 69:

1) lõike 1 punktid 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„4) oma laeva või teise veesõiduki kahjustamine;
5) kaldaehitise, navigatsioonimärgi või hüdrotehnilise rajatise kahjustamine;”;

2) lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„8) tulekahju või plahvatus laeval;
9) laeva tormi- või jääkahjustus.”;

3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Laevaõnnetusena ei käsitata:
1) laeva või selle seadme kahjustust või riket, mis ei põhjusta laeva meresõiduomaduste või sisevetel sõiduomaduste kaotust, kui lisaülevaatuse või volitatud klassifikatsiooniühingu inspekteerimise tulemusena ei peatata tunnistuste kehtivust ja kui laeva ei ole vaja kohe remontida või kui kaldaehitist või navigatsioonimärki ei viida ekspluatatsioonist välja;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sündmust, mis toimus ekspluatatsioonist väljaviidud laeval;
3) üksnes lastikaotust;
4) laeva või selle seadmete kahjustust või riket, mis põhjustas laeva lühiajalise meresõiduomaduste kaotuse, kuid millega ei kaasnenud muid laeva kahjustusi ega inimese vigastust või surma;
5) madalikule sõitu sisevetel, kui laev sai madalikult lahti omal jõul ja kahjustusteta ning see ei takistanud veeliiklust.”

§ 78. Seadust täiendatakse §-ga 691 järgmises sõnastuses:

§ 691. Laevaõnnetuste liigitamine

(1) Väga raske laevaõnnetus on käesoleva seaduse tähenduses laevaõnnetus, millega kaasneb laevahukk, inimese surm või ulatuslik keskkonnakahjustus.

(2) Raske laevaõnnetus on laevaõnnetus, mida ei käsitata väga raske laevaõnnetusena ning millega kaasneb raske trauma või tulekahju, plahvatus, kokkupõrge, laeva madalikule sõit, tormikahjustus, jääkahjustus, kere mõranemine või arvatav kere vigastus või muu selline, mille tagajärjeks on:
1) laeva peajõuseadmete töövõimetus, ulatuslikud eluruumide vigastused, tõsised konstruktsioonilised vigastused, nagu näiteks läbivad veealused kere vigastused, mis muutsid laeva merekõlbmatuks või laevatatavatel sisevetel sõidukõlbmatuks;
2) keskkonnakahjustus;
3) laeva vigastused, mis nõuavad avariipukseerimist või kaldaabi.

(3) Kerge laevaõnnetus on laevaõnnetus, mida ei käsitata väga raske või raske laevaõnnetusena.

(4) Ohtlik juhtum on sündmus või sündmuste jada, mis ei ole laevaõnnetus ja mis on aset leidnud seoses laeva kasutamisega ning mis ohustab, või juhul, kui ei rakendata meetmeid, võib kahjustada laeva, selle pardal asuvaid inimesi või teisi inimesi või keskkonda.”

§ 79. Paragrahvi 71:

1) lõikes 5 asendatakse sõnad „kriminaalmenetlust sätestavate seaduste” sõnadega „kriminaalmenetluse seadustiku”;

2) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Laevaõnnetuse juurdlust teostaval isikul on õigus:
1) pääseda ligi õnnetuskohale, laevale, vrakile, rajatisele, lastile, seadmetele või rusudele;
2) nõuda, et õnnetuskoht piiratakse, ja keelata õnnetuskohal esemete teisaldamine, eemaldamine ja hävitamine;
3) viia läbi katseid, demonteerida detaile ja võtta kaasa esemeid või proove analüüsimiseks ja kontrollimiseks;
4) küsitleda tunnistajaid ja isikuid, kellel võib olla juurdluse läbiviimiseks vajalikku teavet;
5) uurida objekte, dokumente ja salvestisi;
6) pääseda juurde laeva, merereisi, lasti, laevapere või muu juurdluse objektiga seotud isiku, eseme või asjaoluga seotud teabele ja salvestatud andmetele ning muule juurdluse läbiviimiseks vajalikule teabele, sealhulgas salajaseks kuulutatud teabele, kooskõlas riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega;
7) saada abi asjaomastelt asutustelt.”

§ 80. Paragrahvi 72:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Laevaõnnetuse korral on Eesti riigilippu kandva laeva kapten kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama kohe reederile, kes teatab sellest viivitamata Veeteede Ametile. Eesti merealadel või Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel Eesti riigilippu või välisriigi lippu kandva laevaga toimunud laevaõnnetusest on kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama kohe politseiasutusele, kes teatab sellest viivitamata Veeteede Ametile, ja kui õnnetusega kaasneb reostus, siis ka Keskkonnainspektsioonile.”;

2) täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui laevaõnnetus toimus Eesti sadamas või sadama sissesõiduteel, on sadamakapten kohustatud sellest kohe teatama Veeteede Ametile.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt laevaõnnetuse üksikasju, laeva nime, laeva asukohta, laeva lähte- ja sihtsadamat, laeva pardal olevate isikute arvu, kontaktandmeid, kust saab teavet pardal veetava ohtliku lasti või saastavate kaupade kohta, ja muud käesoleva seaduse § 42 lõike 9 alusel kehtestatud korras nimetatud teavet ohtliku lasti kohta.”;

3) lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti territoriaal- või sisemerel või sisevetel” sõnaga „veeteel”;

4) lõikes 3 asendatakse sõnad „territoriaal- või sisemerel” sõnadega „territoriaalmerel, sisemerel või majandusvööndis”;

5) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Ohtlikust juhtumist, mis oleks võinud lõppeda laevaõnnetusega ja mille ärahoidmiseks võeti erakorralisi meetmeid, peab kapten teatama kohe reederile, kes teatab sellest viivitamata Veeteede Ametile.”

§ 81. Seadust täiendatakse §-ga 721 järgmises sõnastuses:

§ 721. Laevaõnnetuste juurdlemine ja arvelevõtmine

(1) Laevaõnnetuse esmased asjaolud selgitab välja laeva kapten, kes teatab sellest reederile vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud korrale, ja teeb järgmised toimingud:
1) koostab vabas vormis tehniliste kahjustuste akti;
2) võtab asjaosalistelt seletused;
3) teeb väljavõtted laeva logiraamatust, masina päevaraamatust ning vajaduse korral teistest dokumentidest sellises mahus, mida nõuavad laevaõnnetuse asjaolud;
4) koostab ettekande laevaõnnetuse kohta, milles kirjeldab laevaõnnetuse ja päästetööde asjaolusid, ning annab oma esialgse arvamuse laevaõnnetuse põhjuste kohta.

(2) Laeva või laevapere saabumisel Eesti sadamasse esitab kapten ühe tööpäeva jooksul Veeteede Ametile käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumendid. Lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendid esitatakse koos originaaldokumentidega, mis pärast kontrollimist tagastatakse. Juurdluse läbiviimise kiirendamiseks võib dokumendid saata posti või faksi teel või esitada elektrooniliselt.

(3) Laevaõnnetuses osalenud laeva kapten peab kolme tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates esitama laevaõnnetuse juurdluse korraldajale asjakohased dokumendid vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud korrale. Dokumentide esitamise vajalikkuse üle otsustab laevaõnnetuse juurdluse korraldaja.

(4) Reeder kohustub tagama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamise Veeteede Ametile ning lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamise laevaõnnetuse juurdluse korraldajale.

(5) Kui laevaõnnetuse juurdluse korraldamiseks on vajalikud reisiinfo salvesti andmed, on reeder kohustatud tagama juurdluse läbiviijale kohe juurdepääsu nendele andmetele, korraldama ise või võimaldama juurdluse läbiviijal salvestatud andmete kopeerimise ja varustama juurdluse läbiviija reederi kasutuses oleva andmete dešifreerimiseks vajaliku tarkvara ja dokumentatsiooniga.

(6) Laevaõnnetuste juurdluse ja arvelevõtmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.”

§ 82. Paragrahv 75 tunnistatakse kehtetuks.

§ 83. Paragrahvi 76:

1) täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Volitatud klassifikatsiooniühingu ning volitatud turvalisusorganisatsiooni tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Veeteede Amet.”;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Veeteede Ameti järelevalveametniku pädevuses on riiklik järelevalve laevade tehnilise seisukorra, ohutuse ja turvalisuse üle, Veeteede Ameti poolt tunnustatud isiku tegevuse üle kõigis tunnustuse saanud valdkondades ning deklareeritud sügavuste, navigatsioonimärgistuse ja muude rajatiste navigatsiooniteabele vastavuse üle. Veeteede Ameti, politseiasutuse ning muu seaduses sätestatud järelevalveasutuse järelevalveametniku pädevuses on riiklik järelevalve väikelaevade ja jettide üle.”;

3) lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „laevale” sõnaga „, väikelaevale”;

4) täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Paris MOU kohase kohustusliku kontrolli alla kuuluva välisriigi lippu kandva laeva reeder või kapten peab tagama mõistliku aja kontrolli läbiviimiseks pärast remondi lõppemist.

(52) Veeteede Ametile Eesti merealadel teatavaks saanud meresõiduohutusalastest rikkumistest ja mittevastavustest teavitab Veeteede Amet laeva lipuriigi ja laeva sihtsadama riigi pädevat asutust, kui need on teada. Teised järelevalveasutused teavitavad sellistest juhtumitest Veeteede Ametit.”;

5) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Veeteede Ameti järelevalveametnik kannab vormi- ja tööriietust. Veeteede Ameti järelevalveametnikele vormi- ja tööriietuse andmise ja selle kandmise korra kehtestab Veeteede Amet.”;

6) lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „laevale” sõnadega „ja väikelaevale”.

§ 84. Paragrahvi 77:

1) lõike 1 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„5) tagada laevapere liikmete, siseveelaevajuhtide, väikelaevajuhtide ja jetijuhtide nõuetekohane ettevalmistamine;
6) tagada tunnustuse saanud isiku või asutuse valmistatavate toodete või osutatavate teenuste nõuetekohasus;”;

2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) tagada lootsiteenuse nõuetekohasus.”;

3) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) laeva ja siseveelaeva nõuetekohane mehitatus;”;

4) lõike 2 punktist 8 jäetakse välja sõnad „ja väikelaeva”;

5) lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) laevapere liikmete, siseveelaevajuhtide, väikelaevajuhtide ja jetijuhtide ettevalmistamine;”;

6) lõiget 2 täiendatakse punktidega 13–16 järgmises sõnastuses:

„13) reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine;
14) laevade agenteerimine;
15) deklareeritud sügavuste, navigatsioonimärgistuse ja muude rajatiste vastavus navigatsiooniteabele;
16) lootsiteenuse nõuetekohasus.”

§ 85. Paragrahvi 78:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduse avastanud riikliku järelevalve asutus, loots või sadamakapten on kohustatud sellest kohe teavitama Veeteede Ametit.”;

2) lõikest 21 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi inspektor)”;

3) lõikes 23 asendatakse sõna „inspektor” sõnadega „Veeteede Ameti järelevalveametnik”;

4) täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses:

„(24) Laev peetakse kinni, kui laeva lastiks on ohtlik vedellast või laevakütus, mida vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele õigusaktidele on keelatud vedada selle laevaga tema konstruktsiooni või vanuse tõttu, või kui laeval puudub kehtiv kindlustusleping või muu finantstagatis, mis vastab sätestatud vastutuse piirmäärale ja on vajalik antud lasti või laevakütuse korral.”;

5) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Veeteede Ameti järelevalveametniku otsus keelata laeval sadamast väljuda peab sisaldama kinnipidamise aluse ja ettekirjutuse selle kohta, millised puudused on vaja kõrvaldada.”;

6) lõige 41 tunnistatakse kehtetuks;

7) lõikest 5 jäetakse välja sõna „, tollile”.

§ 86. Paragrahv 79 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 79. Riikliku järelevalve asutuse ettekirjutused

(1) Veeteede Ameti järelevalveametnik või muu riiklikku järelevalvet teostav ametiisik teeb laeva tehnilise ülevaatuse või kontrollimise käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutusi.

(2) Veeteede Ameti järelevalveametnik märgib puuduse ja selle kõrvaldamise tähtaja laevakontrolli akti. Laeva kinnipidamise korral märgitakse laevakontrolli akti ka viited seaduse või muu õigusakti sättele, mida rikuti.

(3) Rahvusvaheliste konventsioonide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks teeb Veeteede Ameti järelevalveametnik või muu riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja kohustab selle lõpetama;
2) kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettekirjutuses peavad sisalduma:
1) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega vastavale õigusakti sättele;
2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;
5) riiklikku järelevalvet teostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;
6) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1000 eurot ning juriidilisele isikule 3200 eurot.

(6) Eesti riigilippu kandva laeva laevakontrolli akti vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.”

§ 87. Paragrahvi 793 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Laeva sadamasse sisenemise keelu kehtestamisest teavitab Veeteede Amet viivitamata laeva kaptenit ja reederit ning laeva lipuriigi pädevat asutust, asjaomast klassifikatsiooniühingut ja turvalisusorganisatsiooni, Paris MOU liikmesriike ja Paris MOU sekretariaati, ning sisestab andmed laeva sadamasse sisenemise keelu kohta viivitamata Paris MOU laevakontrollialasesse andmebaasi ja teabesüsteemi (edaspidi SIReNaC süsteem).”

§ 88. Paragrahvi 794 lõikes 3 ja § 795 lõikes 2 asendatakse sõna „inspektor” sõnadega „Veeteede Ameti järelevalveametnik”.

§ 89. Seadust täiendatakse §-dega 796 ja 797 järgmises sõnastuses:

§ 796. Väikelaeva ja jeti juhi juhtimiselt kõrvaldamine

(1) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus väikelaeva või jeti juht veekogul kinni pidada ning kõrvaldada ta väikelaeva või jeti juhtimiselt kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, kui:
1) on alust arvata, et isik on narkootilise või psühhotroopse aine mõju all;
2) on alust arvata, et alkoholisisaldus isiku veres ületab lubatud piiri;
3) isikul puudub väikelaeva või jeti juhtimisõigus.

(2) Väikelaev või jett, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, antakse üle omanikule või valdajale või nende poolt nimetatud isikule või nende seaduslikule esindajale. Vajaduse korral korraldab ametiisik sellise väikelaeva või jeti pukseerimise või saatmise lähimasse sadamasse juhtimiselt kõrvaldatud isiku kulul.

(3) Väikelaeva või jeti peatumismärguanne antakse vilkuriga, lipuga, stopp-märgiga, käeosutusega, valjuhääldi kaudu või muul viisil.

§ 797. Lubatud alkoholipiirmäära ületamise ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise tuvastamine

(1) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus tuvastada veesõiduki juhi lubatud alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine.

(2) Lubatud alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras.”

§ 90. Paragrahvi 812 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 812. Sisselülitamata ja hetkel mittekehtivate andmetega AIS-seadmega laeva käitamine

(1) Sisselülitamata või hetkel mittekehtivate andmetega AIS-seadmega laeva käitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”

§ 91. Paragrahvi 82:

1) pealkirjas asendatakse sõna „Reisijate” sõnaga „Reisijateveo”;

2) lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „või laevale” sõnadega „või väikelaevale”.

§ 92. Paragrahvi 83 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „siseveeteedel” sõnaga „sisevetel”.

§ 93. Paragrahv 86 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 86. Navigatsioonimärkide ja signaalmärkide kahjustamine, kooskõlastamata paigaldamine ja ümberpaigutamine ning navigatsioonimärkide kavandamise, rajamise, paigaldamise, muutmise ja märgistusest teavitamise nõuete ja korra rikkumine

(1) Navigatsioonimärkide ja laevaliiklust reguleerivate signaalmärkide kahjustamise, Veeteede Ametiga kooskõlastamata paigaldamise või ümberpaigutamise või navigatsioonimärkide kavandamise, rajamise, paigaldamise, muutmise või märgistusest teavitamise nõuete või korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”

§ 94. Paragrahvist 87 jäetakse välja sõnad „ja veetee tehnilise teenistusega kooskõlastamata”.

§ 95. Paragrahv 90 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 90. Lasti, sealhulgas ohtliku lasti ja esemete veosenõuete rikkumine sisevee- ning meretranspordis

(1) Siseveetranspordis või meretranspordis lasti, sealhulgas ohtliku lasti või esemete veosenõuete rikkumise, samuti lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe edastamata jätmise või mitteõigeaegse edastamise või ebaõige teabe edastamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 16 000 eurot.”

§ 96. Seadust täiendatakse §-dega 901–907 järgmises sõnastuses:

§ 901. Laeva kapteni teavitamata jätmine lootsi tellimise vajalikkusest

Laeva kapteni teavitamata jätmise eest kohustuslikus lootsimise piirkonnas lootsi tellimise vajalikkusest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 902. Lootsimise nõuete rikkumine

Lootsimise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 903. Laeva sadamasse saabumisest teatamata jätmine ning ülddeklaratsiooni ja laeva IMO numbri edastamata jätmine

(1) Laeva sadamasse saabumisest teatamata jätmise ning ülddeklaratsiooni ja laeva IMO numbri edastamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 904. Õhuliini, kaabli, torujuhtme ja muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamine ja kahjustamisest teatamata jätmine ning neid kahjustada võivad tegevused

(1) Õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamise, kahjustamisest politseiasutusele ja Veeteede Ametile teatamata jätmise eest või neid kahjustada võivate tegevuste eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 905. Merereostuse vältimise nõuete rikkumine

(1) Rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni nõuete ja laevadelt merereostuse vältimise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 906. Laevade kattumisvastaste süsteemide kasutamise nõuete rikkumine

(1) Laevadel kattumisvastastes süsteemides biotsiididena toimivate tinaorgaaniliste ühendite kasutamise nõuete rikkumise ja keelatud kattumisvastaste süsteemide kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 16 000 eurot.

§ 907. Nõuetele mittevastava väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponendi turule laskmine

(1) Nõuetele mittevastava väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva või väikelaeva komponendi turule laskmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”

§ 97. Paragrahvi 933 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad „meresõiduohutuse alase” sõnaga „meresõiduohutusalase”.

§ 98. Paragrahv 94 tunnistatakse kehtetuks.

§ 99. Paragrahv 941 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 941. Meresõiduohutusnõuete rikkumine

(1) Meresõiduohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht veesõidukile, selle reisijatele või laevapere liikmetele, mõnele teisele veesõidukile või sadamaehitisele, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 16 000 eurot.”

§ 100. Paragrahv 943 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 943. Laeva reisiks ettevalmistamata jätmine

Laeva reisiks ettevalmistamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”

§ 101. Paragrahvi 947 pealkirjast ja tekstist jäetakse välja sõnad „või laevaettekannete süsteemis”.

§ 102. Paragrahv 948 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 948. Lootsimisel laevaõnnetuse põhjustamine

Lootsitava laeva laevaõnnetuse põhjustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”

§ 103. Paragrahvis 949 asendatakse sõna „ja” sõnaga „või”.

§ 104. Paragrahv 9410 tunnistatakse kehtetuks.

§ 105. Paragrahvi 9413 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 9413. Kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsita liiklemine

(1) Kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsita liiklemise eest, kui laev ei ole vabastatud kohustuslikust lootsimisest, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”

§ 106. Paragrahvi 9414 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 9414. Laevaõnnetusest teatamata jätmine

(1) Veeteede Ametile või välisriigi pädevale asutusele laevaõnnetusest teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”

§ 107. Paragrahvid 9415 ja 9416 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 9415. Tunnistuseta laeva ja väikelaeva kasutamine

(1) Käesoleva seadusega ja muude õigusaktidega ning rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud tunnistusteta või tehnilise ülevaatuse kontrollaktita laeva või sellise väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 9416. Tunnustamise nõude rikkumine

(1) Toodete valmistamise või teenuste osutamise eest käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas ilma Veeteede Ameti tunnustamiseta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”

§ 108. Paragrahvi 9419 täiendatakse pärast sõna „kaks” sõnadega „või enam”.

§ 109. Paragrahvi 9420 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 9420. Üldkasutataval veeteel ja laevateel veeliiklust takistav ning ohustav loata tegevus

(1) Üldkasutataval veeteel või laevateel veeliiklust takistava või ohustava loata tegevuse eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”

§ 110. Paragrahvi 9422 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude seadmete ning objektide veeteele Veeteede Ameti kirjaliku loata paigaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”

§ 111. Paragrahv 9423 tunnistatakse kehtetuks.

§ 112. Paragrahv 9424 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 9424. Veesõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta

Veesõiduki juhtimise eest ilma nõuetekohase juhtimisõigust tõendava dokumendita –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”

§ 113. Paragrahvi 9426:

1) lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§-des 88, 89, 93, 94, 944, 9411, 9424 ja 9425” tekstiosaga „§-des 88, 89, 905, 94, 944, 9411 ja 9424”;

2) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja väikelaevade ja jettide osas on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka politseiasutus.”

§ 114. Paragrahvi 95:

1) lõikest 5 jäetakse välja sõna „laevatatavate”;

2) lõike 8 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „laevade” sõnadega „ja laevapere liikmete”;

3) lõike 8 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„5) rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon;
6) rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon;”;

4) lõiget 8 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) rahvusvaheline konventsioon kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli kohta laevadel.”;

5) lõikes 9 asendatakse sõna „turvatasandite” sõnaga „turvatasemete”;

6) lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;

7) täiendatakse lõigetega 12–21 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punkt 14 jõustub 2011. aasta 1. juulil.

(13) Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punkt 15 jõustub laevade agenteerimise teenust osutava isiku suhtes, kes omab agenteerimise teenuse osutamiseks kaubandusliku meresõidu koodeksi alusel väljastatud tegevusluba, alates tegevusloa kehtivusaja lõppemisest, kuid mitte hiljem kui 2011. aasta 1. juulil.

(14) Riigihaldusülesandeid täitval laeval meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikme kvalifikatsiooni saamiseks sooritatud meresõidupraktika arvatakse laevapere liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka.

(15) Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laevadele ja nende laevapere liikmetele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7, § 20 lõige 1, välja arvatud „Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis, 1978” (edaspidi meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon) sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni omistamise osas, § 20 lõige 2, § 21 lõiked 1 ja 2, välja arvatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni osas, ning 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4.

(16) Käesoleva seaduse § 353 lõike 1 punkti 3 ei kohaldata enne 2000. aasta 1. jaanuari Eestis kasutusele võetud väikelaevale.

(17) Käesoleva seaduse § 353 lõike 1 punkti 4 ei kohaldata enne 2004. aasta 1. maid Eestis kasutusele võetud väikelaevale ja enne 2005. aasta 31. detsembrit valmistatud jetile.

(18) Käesoleva seaduse § 353 lõike 1 punkti 5 ei kohaldata enne 2004. aasta 1. maid Eestis kasutusele võetud väikelaevale.

(19) Nõukogu direktiivi 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (ELT L 46, 17.02.1997, lk 25–26) lisa A.1 veeru „Eseme nimetus” all „uue esemena” loetletud varustust või lisast A.2 lisasse A.1 üle kantud varustust, mis toodeti enne 2009. aasta 21. juulit liikmesriigi territooriumil enne nimetatud kuupäeva juba kehtinud tüübikinnituskorra alusel, võib kahe aasta jooksul pärast nimetatud kuupäeva viia turule ja paigaldada Euroopa Liidu liikmesriigi lippu kandvale laevale.

(20) Käesoleva seaduse § 20 lõiget 58 ei kohaldata isikule, kes on lõpetanud mereõppeasutuse või on õppima asunud mereõppeasutusse enne 2011. aasta 1. jaanuari.

(21) Käesoleva seaduse § 531 lõiget 11 kohaldatakse:
1) enne 2010. aasta 30. novembrit ehitatud kalalaeva suhtes, mille kogupikkus on 24 meetrit või enam ja alla 45 meetri, alates 2012. aasta 31. maist;
2) enne 2010. aasta 30. novembrit ehitatud kalalaeva suhtes, mille kogupikkus on 18 meetrit või enam ja alla 24 meetri, alates 2013. aasta 31. maist;
3) enne 2010. aasta 30. novembrit ehitatud kalalaeva suhtes, mille kogupikkus on 15 meetrit või enam ja alla 18 meetri, alates 2014. aasta 31. maist.”

§ 115. Seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 164, 30.06.1994, lk 15–38), muudetud direktiividega 2003/44/EÜ (ELT L 214, 26.08.2003, lk 18–35) ja 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ning määrusega (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54);
nõukogu direktiiv 94/57/EÜ laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevaid organisatsioone ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20–27), muudetud direktiividega 97/58/EÜ (EÜT L 274, 07.10.1997, lk 8), 2001/105/EÜ (EÜT L 19, 22.01.2002, lk 9–16) ja 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58);
nõukogu direktiiv 95/21/EÜ laevaohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste standardite rakendamise kohta ühenduse sadamaid kasutavate ja liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate laevade suhtes (EÜT L 157, 07.07.1995, lk 1–19), muudetud direktiividega 98/25/EÜ (EÜT L 133, 07.05.1998, lk 19–20), 98/42/EÜ (EÜT L 184, 27.06.1998, lk 40–46), 1999/97/EÜ (EÜT L 331, 23.12.1999, lk 67–70), 2001/106/EÜ (EÜT L 19, 22.01.2002, lk 17–31) ja 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58);
nõukogu direktiiv 96/40/EÜ sadamariikide järelevalveinspektori isikutunnistuse ühise näidise kohta (EÜT L 196, 07.08.1996, lk 8–9);
nõukogu direktiiv 96/50/EÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses (EÜT L 235, 17.09.1996, lk 31–38), muudetud määrustega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54);
nõukogu direktiiv 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (EÜT L 46, 17.02.1997, lk 25–56), muudetud direktiividega 98/85/EÜ (EÜT L 315, 25.11.1998, lk 14–34), 2002/75/EÜ (EÜT L 254, 23.09.2002, lk 1–46) ja 2008/67/EÜ (ELT L 171, 01.07.2008, lk 16–62) ning määrusega (EÜ) nr 596/2009 (ELT L 188, 18.07.2009, lk 14–92);
nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord (EÜT L 34, 09.02.1998, lk 1–29), muudetud direktiividega 1999/19/EÜ (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 48–49), 2002/35/EÜ (EÜT L 112, 27.04.2002, lk 21–33) ja 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ning määrusega (EÜ) nr 219/2009 (ELT L 87, 31.03.2009, lk 109–154);
nõukogu direktiiv 98/18/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (EÜT L 144, 15.05.1998, lk 1–115), muudetud direktiividega 2002/25/EÜ (EÜT L 98, 15.04.2002, lk 1–126), 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58), 2003/24/EÜ (ELT L 123, 17.05.2003, lk 18–21) ja 2003/75/EÜ (ELT L 190, 30.07.2003, lk 6–9);
nõukogu direktiiv 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate või neist lahkuvate reisilaevade pardal viibivate isikute registreerimise kohta (EÜT L 188, 02.07.1998, lk 35–39), muudetud direktiiviga 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ning määrusega (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54);
nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta (EÜT L 138, 01.06.1999, lk 1–19), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja 2009/18/EÜ (ELT L 131, 28.05.2009, lk 114–127) ning määrusega (EÜ) nr 219/2009 (ELT L 87, 31.03.2009, lk 109–154);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja 2007/71/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk 33–36) ning määrusega (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (ELT L 323, 03.12.2008, lk 33–61);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/96/EÜ, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid (EÜT L 13, 16.01.2002, lk 9–20), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja määrusega (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 05.08.2002, lk 10–27), muudetud direktiividega 2009/17/EÜ (ELT L 131, 28.05.2009, lk 101–113) ja 2009/18/EÜ (ELT L 131, 28.05.2009, lk 114–127);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/25/EÜ reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta (ELT L 123, 17.05.2003, lk 22–41), muudetud direktiiviga 2005/12/EÜ (ELT L 48, 19.02.2005, lk 19–27) ja määrusega (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, 30.09.2005, lk 11–21), muudetud direktiiviga 2009/123/EÜ (ELT L 280, 27.10.2009, lk 52–55).”

II. Kaubandusliku meresõidu koodeksis (RT 1991, 46–48, 577; RT I 2009, 29, 175) tehakse järgmised muudatused:

§ 116. Paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 3. Vedu ja pukseerimine ning muude teenuste osutamine ainult Eesti Vabariigi (edaspidi Eesti) sadamate vahel või sadama akvatooriumil või väljumisega Eesti sadamast ja sisenemisega samasse sadamasse toimub Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi riigilipu all sõitvate laevadega.”

§ 117. Paragrahvi 6 lõige 1 ning lõike 2 punktid 1 ja 13 tunnistatakse kehtetuks.

§ 118. Paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 119. Paragrahv 81 tunnistatakse kehtetuks.

§ 120. Paragrahvid 91 ja 92 tunnistatakse kehtetuks.

§ 121. Paragrahvi 110:

1) esimene lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eesti territoriaal- või sisemerre või majandusvööndisse või laevatatavatesse sisevetesse uppunud vara (laevad ning nende riismed, seadmed ja last, sealhulgas ka randa ja leetseljakule heidetud laevad ning nende riismed, seadmed ja last) ülestõstmine ja veekogust eemaldamine toimub käesoleva peatüki sätete kohaselt.”;

2) täiendatakse teise ja kolmanda lõiguga järgmises sõnastuses:

„Uppunud vara omanik on kohustatud uppunud varast viivitamata teatama politseiasutusele ja esitama vara kohta järgmised andmed:
1) uppunud vara omaniku nimi ja püsiv tegevuskoht;
2) uppunud vara asukoht;
3) uppunud vara suurus, tüüp ja konstruktsioon;
4) uppunud vara kahjustuste olemus ja suurus;
5) lasti liik, kogus ja ohtlikkus;
6) pardal olevate naftasaaduste, sealhulgas punkrikütuse ja määrdeainete liik ja kogus.

Politseiasutus edastab käesoleva paragrahvi teises lõigus nimetatud andmed ühe päeva jooksul pärast andmete saamist Veeteede Ametile.”

§ 122. Paragrahv 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 111. Uppunud vara omanik, kui ta kavatseb seda vara üles tõsta, peab sellest kirjalikult teatama Veeteede Ametile ja tõendama vara omandiõigust.

Kooskõlastatult huvitatud ametkondadega määrab Veeteede Amet asjaolusid arvesse võttes kindlaks vara ülestõstmise tähtaja ja teavitab sellest vara omanikku. Vara omanik esitab pärast ülestõstmise tähtaja määramist Veeteede Ametile taotluse uppunud vara ülestõstmistööde teostamise korra ja tööde tegija kooskõlastamiseks. Veeteede Amet kooskõlastab ülestõstmistööde teostamise korra ja tööde tegija või teeb omapoolsed ettepanekud 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Enne ülestõstmistööde teostamise korra ja tööde tegija kooskõlastamist Veeteede Ameti poolt ei ole lubatud uppunud vara üles tõsta.

Uppunud vara omanik peab tarvitusele võtma meetmed keskkonnaohu kõrvaldamiseks. Kui kaasneb oht saastada keskkonda, on politseiasutusel õigus enne vara ülestõstmist rakendada meetmeid keskkonnaohu kõrvaldamiseks.”

§ 123. Paragrahv 112 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 112. Kui uppunud vara takistab üldkasutataval veeteel laevaliiklust, meretööndust või hüdrotehnilisi töid või ohustab inimeste elu või tervist või keskkonda või on randa või kaldale uhutud või ulatub osaliselt veest välja, on Veeteede Ametil õigus kooskõlastatult politseiasutusega määrata asjaolusid arvesse võttes kindlaks vara ülestõstmise tähtaeg ja teha uppunud vara omanikule ettekirjutus vara määratud tähtaja jooksul üles tõsta. Ettekirjutusest teavitab Veeteede Amet uppunud vara omanikku. Uppunud vara omanik esitab 30 päeva jooksul pärast ettekirjutuse saamist Veeteede Ametile taotluse ülestõstmistööde teostamise korra ja tööde tegija kooskõlastamiseks. Veeteede Amet kooskõlastab ülestõstmistööde teostamise korra ja tööde tegija või teeb omapoolsed ettepanekud 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Enne ülestõstmistööde teostamise korra ja tööde tegija kooskõlastamist Veeteede Ameti poolt ei ole lubatud uppunud vara üles tõsta. Uppunud vara omanik peab tarvitusele võtma meetmed keskkonnaohu kõrvaldamiseks.

Kui uppunud vara omanik ei ole teada, avaldab Veeteede Amet teate uppunud vara ülestõstmise tähtaegade kohta väljaandes Teadaanded meremeestele, Veeteede Ameti Teatajas, Veeteede Ameti veebilehel ja ühes üleriigilises ajalehes.

Kui sealjuures on teada uppunud laeva lipp, saadab Veeteede Amet vastava teate ka Eesti Vabariigi Välisministeeriumile.

Kui uppunud vara omanik ei ole Veeteede Ameti ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul vara üles tõstnud, on Veeteede Ametil õigus rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 3200 eurot ning juriidilisele isikule 32 000 eurot.

Kui uppunud varal puudub omanik, on Veeteede Ametil õigus rakendada vajalikke meetmeid vara ülestõstmiseks, vajaduse korral aga selle hävitamiseks või muul viisil eemaldamiseks.”

§ 124. Paragrahvi 113:

1) esimeses lõigus asendatakse sõna „organisatsiooni” sõnadega „ülestõstmistööde tegija”;

2) täiendatakse teise lõiguga järgmises sõnastuses:

„Kui ülalnimetatud merealas uppunud varaga kaasneb oht saastada keskkonda, korraldab politseiasutus enne vara ülestõstmist keskkonnaohu kõrvaldamise.”

§ 125. Paragrahv 114 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 114. Kui uppunud vara on üldkasutataval veeteel vahetult ohtlik laevaliiklusele, inimeste elule või tervisele või keskkonnale, peab uppunud vara omanik viivitamata korraldama uppunud vara ülestõstmise ja võtma tarvitusele meetmed ohu kõrvaldamiseks. Kui uppunud vara omanik ei täida kohustust oht viivitamata kõrvaldada, on Veeteede Ametil ja keskkonnaohu puhul politseiasutusel õigus rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.”

§ 126. Paragrahv 115 tunnistatakse kehtetuks.

§ 127. Paragrahvi 117:

1) esimene ja teine lõik tunnistatakse kehtetuks;

2) kolmandat lõiku täiendatakse pärast tekstiosa „koodeksi §-des” numbriga „112,”.

§ 128. Paragrahv 118 tunnistatakse kehtetuks.

§ 129. Koodeksit täiendatakse §-ga 1181 järgmises sõnastuses:

§ 1181. Kultuuriväärtusega uppunud vara kaitse, uurimine ja ülestõstmine toimub muinsuskaitseseaduses sätestatud korras.”

§ 130. Koodeksit täiendatakse XXIV peatükiga järgmises sõnastuses:

„XXIV peatükk
VASTUTUS

§ 373. Veo ja pukseerimise ning muude teenuste osutamise eest ainult Eesti sadamate vahel või sadama akvatooriumil või väljumisega Eesti sadamast ja sisenemisega samasse sadamasse laevaga, millel puudub vastav õigus, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 374. Uppunud varast teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 375. Käesoleva koodeksi §-des 373 ja 374 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

Paragrahvides 373 ja 374 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.”

III. Riigilõivuseaduses (RT I 2006, 58, 439; 2010, 72, 542) tehakse järgmine muudatus:

§ 131. Paragrahvi 1163 lõiget 1 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

„111) tootjaliini kaudu elektrienergia edastamiseks – 20 000 krooni iga kehtivusaasta eest;”.

IV. Riigilõivuseaduses (RT I 2010, 21, 107; 06.12.2010, 14) tehakse järgmised muudatused:

§ 132. Paragrahvi 123 lõiget 1 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

„111) tootjaliini kaudu elektrienergia edastamiseks – 1278,23 eurot iga kehtivusaasta eest;”.

§ 133. Paragrahvi 178:

1) lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Klassifitseeritud laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu klassifitseeritud laeva või väikelaeva kogupikkuse iga meetri kohta:”;

2) lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva tehnilise ülevaatuse eest 1,59 eurot.”;

3) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Klassifitseerimata laeva ja välisriigi lippu kandva laeva tehnilise ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu klassifitseerimata laeva või välisriigi lippu kandva laeva kogupikkuse iga meetri kohta:
1) laeva esmase ja täisülevaatuse puhul 30 eurot;
2) laeva iga-aastase ülevaatuse puhul 20 eurot;
3) laeva täieliku või osalise lisaülevaatuse puhul 10 eurot;
4) laeva dokiülevaatuse puhul 10 eurot.”;

4) lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud toimingu eest tasutava riigilõivu arvutamiseks kasutatakse järgmisi koefitsiente:”;

5) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Väikelaeva või jeti ülevaatuseks või kontrollimiseks Veeteede Ameti järelevalveametniku kohalekutsumise korral Eesti piires tasutakse riigilõivu 16 eurot iga väikelaeva või jeti ülevaatuse või kontrollimise eest.”;

6) lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 2” tekstiosaga „lõigetes 1–21”.

§ 134. Paragrahvi 179:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise ja auditeerimisele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 1917,34 euro alalise tunnistuse väljastamisel ning mitte üle 639,11 euro ajutise tunnistuse väljastamisel.”;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui meresõiduohutusalasel auditeerimisel või sellele eelneval dokumentatsiooni läbivaatamisel selgub, et reeder või laev ei täida meresõiduohutuse nõudeid, tasutakse uue auditeerimise ja dokumentatsiooni läbivaatamise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras.”

§ 135. Paragrahv 180 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 180. Laeva turvaülevaatus

(1) Laeva turvaülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 1917,34 euro alalise tunnistuse väljastamisel või pikendamisel ning mitte üle 639,11 euro ajutise tunnistuse väljastamisel.

(2) Laeva turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 639,11 euro.

(3) Kui laeva turvaülevaatusel selgub, et laev ei ole nõuetekohane, tasutakse uue ülevaatuse eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras.”

§ 136. Paragrahvi 181:

1) pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 181. Toote valmistamise ja teenuse osutamise tunnustamine

(1) Tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 2000 euro, kui tooteid valmistatakse või teenuseid osutatakse ühes või mitmes järgmistest tegevusvaldkondadest:
1) laevaehitus, -remont ja laevade ümberehitus;
2) laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamine, kontrollimine, remontimine ning katsetamine;
3) laeva veealuse osa tuukriülevaatus ja veealune remontimine;
4) raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine, remontimine, kontrollimine ja katsetamine ning raadiosideseadmete kaldahooldus;
5) laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine;
6) kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus;
7) hüdrograafiline mõõdistamine;
8) mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine;
9) väikelaevade ehitamine, remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus;
10) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine;
11) laevapere liikmete tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täiskasvanute tööalase koolituse korraldamine;
12) jetijuhtide väljaõppe korraldamine;
13) laevade turvavarustuse paigaldamine ja hooldus Eesti Vabariigis;
14) reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine;
15) laevade agenteerimine.”;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui tunnustamise käigus selgub, et tunnustamist taotlev isik ei vasta tunnustamise nõuetele, tasutakse uue tunnustamise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras.”

§ 137. Seadust täiendatakse §-dega 1811–1815 järgmises sõnastuses:

§ 1811. Lootsi kvalifikatsioonieksami ja lootsitasõidu eksami vastuvõtmine

(1) Lootsi kvalifikatsioonieksami ja lootsitasõidu eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

(2) Kui loots või lootsitasõidu loa taotleja ei soorita eksamit, tasutakse uue eksami vastuvõtmise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras.

§ 1812. Kemikaalitankeri lastioperatsioonide ülevaatus

Kemikaalitankeri lastioperatsioonide ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 2000 euro.

§ 1813. Laevale, lootsile ja laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile tunnistuste väljastamine

(1) Laevale meresõiduohutust või keskkonnaohutust tõendava tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, mõõtekirja, laadungimärgi tunnistuse, tunnistuse „Laevaandmete alaline register” või ühekordse ülesõiduloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6 eurot iga lehekülje eest.

(2) Lootsi (mereloots, vanemmereloots, sadamaloots, avamereloots) kutsetunnistuse või lootsitasõidu loa väljastamise või pikendamise eest tasutakse riigilõivu 3 eurot.

(3) Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori või vanemoperaatori kutsetunnistuse, teenistusraamatu või teenistusraamatu kinnituslehe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3 eurot.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud tunnistuse või dokumendi duplikaadi väljastamise eest tasutakse sama suurusega riigilõivu kui originaaltunnistuse või -dokumendi väljastamise eest.

§ 1814. Laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamine ja kooskõlastamine

Laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamise ja kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 2000 euro.

§ 1815. Laevale tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamine

Laevale tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 2000 euro.”

§ 138. Paragrahv 182 tunnistatakse kehtetuks.

§ 139. Paragrahvi 183 pealkirjas ja tekstis asendatakse läbivalt sõnad „laeva juhtkonna liige” sõnadega „laevapere liige” vastavas käändes.

§ 140. Paragrahvi 184 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetamata tunnistuste väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3 eurot.”

§ 141. Paragrahvi 207 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Väikelaeva või jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 13 eurot.”

V. Veeseaduses (RT I 1994, 40, 655; 2010, 43, 254) tehakse järgmised muudatused:

§ 142. Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõnad „Pikasilla sillani” sõnadega „Jõgeveste sillani”.

§ 143. Paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Inimese tervise ja turvalisuse tagamiseks võib kohalik omavalitsus ajutiselt piirata avalikult kasutatava veekogu või selle osa avalikku kasutamist, olles selle eelnevalt kirjalikult kooskõlastanud Keskkonnaametiga, ning kui piiratakse veesporti või veel liikumist, lisaks ka Veeteede Ametiga.”

§ 144. Paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaste korralduste tähistamiseks vajalikud veesõidukite liiklust reguleerivad signaalmärgid paigaldab korralduse andja. Paigaldamine kooskõlastatakse Veeteede Ametiga.”

§ 145. Paragrahvi 401 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(14) Käesoleva seaduse 41. peatüki 3. jagu ei kohaldata järgmistele avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitistele:
1) ehitusseaduse § 72 lõikes 2 nimetatud ehitis;
2) enne 2009. aasta 1. juulit ehitusloa saanud ehitis.”

VI. Kalapüügiseaduses (RT I 1995, 80, 1384; 30.11. 2010, 10) tehakse järgmised muudatused:

§ 146. Seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „väikelaevaregister” sõnaga „liiklusregister” vastavas käändes.

§ 147. Paragrahvi 131 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kalalaeva kalapüügiluba antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale tema seaduslikus valduses oleva Eesti merelaeva- või siseveelaevatunnistusega või väikelaeva registreerimistunnistusega kalalaevale, millel on kalalaevatunnistus.”

VII. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses (RT I 1998, 23, 321; 2009, 57, 381) tehakse järgmised muudatused:

§ 148. Paragrahvi 32:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ehitatavate laevade registrisse kantakse Eestis ehitatav mere- või siseveelaev või teisaldatav ujuvvahend ning Eestis asuv teisaldatav ujuvvahend.”;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ehitatav mere- või siseveelaev kantakse ehitatavate laevade registrisse hetkest, mil kiil on maha pandud ja ehitis on püsivalt nime või numbriga tähistatud. Sama kehtib ka ehitatava teisaldatava ujuvvahendi suhtes.”

VIII. Erakooliseaduses (RT I 1998, 57, 859; 08. 11. 2010, 11) tehakse järgmised muudatused:

§ 149. Paragrahvi 5:

1) täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

„(52) Õppekava, mille alusel viiakse läbi laevapere liikmete taseme- ja täiendusõpet, esitatakse enne koolitusloa taotlemist tunnustamiseks Veeteede Ametile vastavalt meresõiduohutuse seaduse §-le 9.”;

2) lõiget 9 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) käesoleva paragrahvi lõikes 52 nimetatud õppekaval ei ole Veeteede Ameti tunnustust.”

§ 150. Paragrahvi 8 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

IX. Sadamaseaduses (RT I 2009, 37, 251; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

§ 151. Seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „laevaliiklus” sõnaga „veeliiklus” vastavas käändes.

§ 152. Paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Sadam, mis teenindab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud laevu, on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2 punktis 9 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.”

X. Rakendussäte

§ 153. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 2. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 76 jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse peatükk III jõustub järgmisel päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.

(4) Käesoleva seaduse § 132 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json