Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Justiitsministri määruste muutmine seoses osaühingu kapitali sissemakseta asutamisega ja erakondade nimekirjade pidamisega

Vastu võetud 13.12.2010 nr 46

Määrus kehtestatakse „Kohtute seaduse” § 42 lõike 1, „Äriseadustiku” § 67 lõike 4 punkti 1, § 149 lõike 4, § 151 lõike 2 ja § 541 lõike 2, „Mittetulundusühingute seaduse” § 111 lõike 2, „Kommertspandiseaduse” § 37, „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” § 336 lõigete 3 ja 6 ning § 592 lõike 1, „Erakonnaseaduse” § 8¹ lõike 6 ja „Notariaadiseaduse” § 57 punkti 1 alusel.

§ 1. Justiitsministri 28. augusti 2002. a määruses nr 56 „Kohtu registriosakonna kodukord” (RTL 2002, 103, 1558; RT I 2010, 36, 215) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 109 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) B-osa registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga „osa- või aktsiakapital” kantakse osaühingu osakapitali või aktsiaseltsi või Euroopa äriühingu aktsiakapitali suurus eurodes, selle muutmine ning osaühingu puhul märge sissemakseta asutamise kohta.”;

2) paragrahv 227 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 227. Ümberkujundamiskanne

(1) Äriühingu ümberkujundamisel tehakse registrikaardile ümberkujundamiskanne. Kui ümberkujundamisega kaasneb registrikaardi liigi muutumine (A-osa asemel B-osa kaart või vastupidi) ja registripiirkonna vahetus, tuleb äriühingule avada uus registrikaart. Kui ümberkujundamisega kaasneb registripiirkonna vahetus, kuid registrikaardi liik ei muutu, juhindutakse käesoleva peatüki 5. jao sätetest.

(2) Registrikaardi liigi muutumisel kantakse uuele registrikaardile kõik vajalikud esmakande andmed. Registrikaardi eelviimasesse veergu märgitakse, et tegemist on ümberkujundamisega ning viidatakse ümberkujundamiseelsele ärinimele. Samuti viidatakse ümberkujundamiseelsele asukohale ja aadressile, kui need olid erinevad ümberkujundamisjärgsest asukohast ja aadressist ning ümberkujundamise aluseks olevale otsusele. Kannete numeratsioon algab numbriga üks.

(3) Kui ümberkujundamisega ei kaasne registrikaardi liigi muutumist, kantakse senisele registrikaardile ümberkujundamise käigus muutunud andmed. Registrikaardi eelviimasesse veergu märgitakse, milliseks äriühingu liigiks ühing on ümber kujundatud, ja viide ümberkujundamise aluseks olevale otsusele.”;

3) paragrahvid 227¹, 229 ja 233 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvist 231 jäetakse välja tekstiosa „käesoleva kodukorra §-s 229 nimetatud konstitutiivse”;

5) paragrahvi 261 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid vaatab kohtunikuabide tööjaotusplaani kohaselt läbi kohtunikuabi või registrisekretär.”;

6) määrust täiendatakse paragrahviga 311² järgmises sõnastuses:

„§ 311². Äri- ja ettevõtluskeelu andmete sisestamine

Kohtulahendi andmed, millega isikule on kohaldatud äri- või ettevõtluskeeldu, sisestatakse infosüsteemi. Infosüsteemi tuleb sisestada:
1) isiku ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
3) keelu õiguslik alus;
4) keelu olek;
5) ärikeelu ulatus;
6) ärikeelu kehtivuse aeg;
7) keelu alguse ja lõppemise aeg.”

§ 2. Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruses nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” (RTL 2006, 5, 77; RT I 2010, 44, 263) tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „„Erakonnaseaduse” § 8¹ lõike 3” tekstiosaga „„Erakonnaseaduse” § 8¹ lõike 6”;

2) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kandeavalduste esitamisel Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehe kaudu tuleb täita kõik ettenähtud andmeväljad. Lisadokumendid salvestatakse vajadusel avalduse juurde manusena. Manus peab vastama käesoleva määruse § 6 lõikes 1 dokumendi kohta esitatud nõuetele.”;

3) paragrahvi 11¹ lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kiirmenetluses kasutatav põhikiri koosneb:
1) põhiandmetest, mille kohtute registriosakondade infosüsteem võtab ise kandeavalduse andmetest (lisa 15 punktid 1.1–1.4);
2) püsisätetest (lisa 15 punktid 1.5, 1.6, 2.1, 3.1, 3.6 ja 3.7);
3) valiksätetest, mille asutajad valivad lisa 15 punktides 1.3.1 ja 1.3.2, 1.7, 2.2–2.7, 3.2–3.5 ja 3.8–3.9 toodud valikutest.”;

4) paragrahvi 12 lõikest 4 ja § 27 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja veebilehe aadress”;

5) paragrahvi 12² lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui kõigil raamatupidamiskohustuslase esindusõiguslikel isikutel ei ole võimalik majandusaasta aruannet digitaalallkirjastada, allkirjastavad kõik raamatupidamiskohustuslase esindusõiguslikud isikud majandusaasta aruande paberkandjal ning lisavad majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid aruandluskeskkonda PDF-vormingus. Kui lisatav aruanne on koostatud väljaspool aruandluskeskkonda, peab raamatupidamiskohustuslane esitama ka majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate dokumentide andmed aruandluskeskkonnas olevatel andmeväljadel.”;

6) paragrahvi 12⁴ senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Raamatupidamiskohustuslase esindusõiguslikud isikud võivad PDF-vormingus aruandluskeskkonda lisatava majandusaasta aruande paberkandjal allkirjastamise asemel aruandluskeskkonnas digitaalallkirjastada.”;

7) paragrahvid 13–15 sõnastatakse järgmiselt:

㤠13. Erakonna liikmete nimekirja esitamine

(1) Erakonna registrisse kandmisel või erakonna liikmete nimekirja muutumisel esitab erakonna liikmete nimekirja kohtule erakonna juhatuse liige, likvideerija või pankrotihaldur, kes on sellisena kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

(2) Erakonna liikmete nimekirja esitajal on võimalik kohtute registriosakondade infosüsteemi kaudu volitada teist isikut erakonna liikmete nimekirja muudatusi tegema. Esitaja sisestab selleks volitatu isikukoodi ja volituse kehtivuse lõppkuupäeva.

(3) Isiku erakonna liikmete nimekirja lisamiseks sisestab nimekirja esitaja isiku isikukoodi ja erakonda astumise aja. Juhul, kui isik on varem kuulunud samasse erakonda, lisab isiku poolt allkirjastatud PDF-, RTF- või JPG- (Joint Photographic Expert Group) vormingus avalduse erakonda astumiseks.

(4) Kui isik on erakonna liikmete nimekirja lisamise ajal veel ka teise erakonna liikmete nimekirjas, arvatakse isik välja sellest erakonnast, mille nimekirja ta varasema erakonna liikmeks astumise kuupäevaga oli kantud. Väljaarvamise kuupäevaks märgitakse uude erakonda astumise aeg. Kohtute registriosakondade infosüsteem saadab sellekohase teate erakonnale, mille liikmete nimekirjast isik välja arvati, ja isikule.

(5) Isiku erakonna liikmete nimekirjast kustutamiseks sisestab nimekirja esitaja väljaarvatava või väljaastuva isiku isikukoodi ja väljaarvamise või väljaastumise aja. Kohtute registriosakondade infosüsteem saadab sellekohase teate erakonnale, mille liikmete nimekirjast isik välja arvati või välja astus, ja isikule.

(6) Rahvastikuregistri andmetel surnud isikut ei võimalda kohtute registriosakondade infosüsteem erakonna liikmete nimekirja lisada, samuti arvatakse selline isik automaatselt erakonna liikmete nimekirjast välja. Kohtute registriosakondade infosüsteem saadab sellekohase teate erakonnale, mille liikmete nimekirjas surnud isik oli.

(7) Kui erakonna liikmete nimekirja lisatav isik ei ole rahvastikuregistri andmetel Eesti kodanik või Eestis püsivalt elav Euroopa Liidu kodanik, ei võimalda kohtute registriosakondade infosüsteem isikut erakonna liikmete nimekirja lisada, samuti arvatakse selline isik automaatselt erakonna liikmete nimekirjast välja. Kohtute registriosakondade infosüsteem saadab sellekohase teate erakonnale, mille liikmete nimekirjas isik oli, ja isikule.

§ 14. Erakonnast väljaastumise avalduse esitamine

Isik võib erakonnast väljaastumise avalduse esitada kohtu registriosakonnale kirjalikult või digitaalallkirjastatult Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehe kaudu. Kohtute registriosakondade infosüsteem saadab sellekohase teate erakonnale, millest isik välja astus, ja isikule.

§ 15. Kohtute registriosakondade infosüsteemi teade

Käesoleva määruse §-des 13 ja 14 nimetatud teade saadetakse elektrooniliselt. Isikule saadetakse teade juhul, kui on aktiveeritud e-posti aadress kujul [email protected].”;

8) paragrahvid 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 27 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid, mis on koostatud aruandeperioodi kohta, mis algab 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem, kuid mitte hiljem kui 2011. aasta 31. detsembril, saab esitada kohtule ka notari kaudu.”;

10) määruse lisa 15 „Põhikiri” kehtestatakse järgmises sõnastuses:

„Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 15 (justiitsministri 13.12.2010. a määruse nr 46 sõnastuses)

PÕHIKIRI

Vorm OÜ/P-1
1. peatükk. Üldandmed
1.1.	Osaühingu ärinimi on ... .
1.2.	Osaühingu asukoht on ... .
1.3.	Osaühingu osakapitali suurus on ... eurot.
	1.3.1.	Osaühingu osa eest ei tasuta täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist.
	1.3.2.	Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult:
		1.3.2.1.	… aasta jooksul, kuid mitte hiljem „Äriseadustiku” § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.
		1.3.2.2.	tähtajaks … [pp.kk.aaaa], kuid mitte hiljem „Äriseadustiku” § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.
		1.3.2.3.	juhatuse poolt määratud ajaks, kuid mitte hiljem kui „Äriseadustiku” § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.
		1.3.2.4.	osanike otsusega määratud ajaks, kuid mitte hiljem kui „Äriseadustiku” § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.
		1.3.2.5.	„Äriseadustiku” § 140¹ lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel.
1.4.	Osaühingu majandusaasta on … – ….
1.5.	Osaühing on asutatud määramata tähtajaks.
1.6.	Osaühingu osade eest makstakse nii asutamisel kui ka hiljem osakapitali suurendamisel üksnes rahaliste sissemaksetena.
1.7.	Osaühingu asutamiskulud
	1.7.1.	Osaühingu eeldatavad asutamiskulud on … eurot.
		1.7.1.1.	Asutamiskulud summas … eurot (kuid mitte rohkem kui osaühingu osakapitali suurus) kannab osaühing, ülejäänud summa kaetakse osanike poolt vastavalt nende osade nimiväärtustele.
		1.7.1.2.	Kõik asutamiskulud kantakse osanike poolt vastavalt nende osade nimiväärtustele.
		1.7.1.3.	Kõik asutamiskulud kantakse osaühingu poolt.
2. peatükk. Osa, osanik ja reservkapital
2.1.	Osaühingu osanikule makstakse tema kasumiosa (dividendi) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega.
2.2.	Osaühingu osanikule … [eesnimi, perekonnanimi] kuulub osa nimiväärtusega … eurot, mille eest osanik tasub asutamisel või põhikirja punktis 1.3.2 nimetatud ajaks:
	2.2.1.	vastavalt nimiväärtusele;
	2.2.2.	ülekursiga (nimiväärtust ületava hinnaga), mis on …% osa nimiväärtusest.
	2.2.3.	Osaühingu asutamisel põhikirja punktis 1.3.1 sätestatud korras tasub iga osanik asutamisel osa eest 1…99%.
2.3.	Osaühingu osa võõrandamisel:
	2.3.1.	on ostueesõigus teistel osanikel, kui osa võõrandatakse kolmandale isikule;
	2.3.2.	on vajalik teiste osanike nõusolek, mille poolt peab olema antud 51…100% osanike häältest;
	2.3.3.	on vajalik juhatuse nõusolek, mille poolt peab olema antud 51…100% juhatuse häältest;
	2.3.4.	on vajalik nõukogu nõusolek, mille poolt peab olema antud 51…100% nõukogu häältest.
	2.3.5.	Teiste osanike ostueesõigus ei kehti.
2.4.	Osaühingu osa:
	2.4.1.	võib pantida;
	2.4.2.	ei või pantida.
2.5.	Osaühingu osa osalisel võõrandamisel:
	2.5.1.	on ostueesõigus teistel osanikel, kui osa võõrandatakse kolmandale isikule;
	2.5.2.	on vajalik teiste osanike nõusolek, mille poolt peab olema antud 51…100% osanike häältest;
	2.5.3.	on vajalik juhatuse nõusolek, mille poolt peab olema antud 51…100% juhatuse häältest;
	2.5.4.	on vajalik nõukogu nõusolek, mille poolt peab olema antud 51…100% nõukogu häältest.
	2.5.5.	Teiste osanike ostueesõigus ei kehti.
2.6.	Osaühingu reservkapitali moodustamine ja suurus
	2.6.1.	Osaühingul on reservkapital ja selle suurus on 10...200% osakapitali suurusest. [vaikimisi: 10%].
	2.6.2.	Osaühingul ei ole reservkapitali.
2.7.	Osaühingu likvideerimisel jagatakse allesjäänud vara osanike vahel:
	2.7.1.	ainult rahaliste väljamaksetena;
	2.7.2.	nii rahaliste väljamaksetena kui ka asjade ja varaliste õigustega.
3. peatükk. Osaühingu juhtimine
3.1.	Osaühingu osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel annab osaühingu iga osa 1 euro ühe hääle.
3.2.	Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb vähemalt 51...100% osadega esindatud häältest.
3.3.	Osanike otsus on vastu võetud, kui osanike koosolekul anti selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51...100% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti.
3.4.	Osaühingu põhikirja muutmise otsus, „Äriseadustiku” § 193 lõike 1 teises lauses ja § 197 lõikes 1 nimetatud otsus, osaühingu lõpetamise otsus, lõpetatud osaühingu tegevuse jätkamise otsus, äriühingute ühinemise või jagunemise otsus või osaühingu ümberkujundamise otsus on vastu võetud siis, kui osanike koosolekul või kui seadus lubab, siis koosolekuta hääletamisel anti otsuse poolt:
	3.4.1.	vähemalt 2/3 häältest;
	3.4.2.	67...100% häältest.
3.5.	Osaühingu juhatus valitakse:
	3.5.1.	tähtajatult;
	3.5.2.	… aastaks;
	Juhatuse liikmete arv on 1…10.
3.6.	Igal juhatuse liikmel on õigus esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes, välja arvatud juhul, kui äriregistrisse on kantud teisiti. Vastav osanike otsus võetakse vastu põhikirja muutmiseks ettenähtud korras.
3.7.	Osaühingu likvideerimisel on likvideerijateks juhatuse liikmed, kui osanike otsusega või kohtulahendiga ei ole määratud teisiti.
3.8.	Osaühingul:
	3.8.1.	ei ole nõukogu
	3.8.2.	on nõukogu, sealjuures:
		3.8.2.1.	nõukogu liikmete arv on 3...10;
		3.8.2.2.	nõukogu liikmed valitakse osanike poolt 1...5 aastaks;
		3.8.2.3.	nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas nõukogu koosolekul osalenud liikmetest vähemalt 51...100%;
		3.8.2.4.	nõukogu:
			3.8.2.4.1. otsust ei saa vastu võtta koosolekut kokku kutsumata;
			3.8.2.4.2. otsuse saab vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletab vähemalt 51…100% nõukogu liikmetest;
		3.8.2.5.	„Äriseadustiku” § 317 lõikes 1 nimetatud tehingute tegemiseks:
			3.8.2.5.1. on vaja nõukogu nõusolekut (v.a juhul, kui viivitamisega kaasneks äriühingule oluline kahju);
			3.8.2.5.2. ei ole vaja nõukogu nõusolekut.
3.9.	Osaühingul:
	3.9.1.	ei ole audiitorit, välja arvatud juhul, kui audiitori olemasolu nõue tuleneb seadusest;
	3.9.2.	on audiitor.”;

11) määruse lisa 17 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruses nr 23 „Notariaadimäärustik” (RTL 2009, 51, 751; RT I 2010, 53, 341) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 40 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 40 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:

„12) võõrandajale ja omandajale enne tehingu tegemist kuulunud osade nimiväärtused ja pärast tehingu tegemist kuuluvate osade nimiväärtused;”;

3) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Andmete olemasolul tuleb e-notari kaudu registri- või kinnistusosakonnale dokumentide edastamisel täita dokumendis avaldatu kohta kõik e-notaris ettenähtud andmeväljad.”

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. aastal.