Teksti suurus:

Veeseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2013
Avaldamismärge:RT I, 22.12.2012, 13

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.12.2012 otsus nr 215

Veeseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 13.12.2012

§ 1.  Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Veekaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile ning merekeskkonna kaitse osas ka Eestis registreeritud laevadele ja õhusõidukitele väljaspool Eesti mereala.”;

2) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) uputatakse või heidetakse tahkeid aineid veekogusse;”;

3) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vee erikasutusloa annab Keskkonnaamet. Kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, veekaabelliinide ja torujuhtmete ehitamiseks merel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel annab vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:

§ 151. Veekogu süvendamine

(1) Veekogu süvendamine käesoleva seaduse tähenduses on veekogu põhjast mineraalpinnase eemaldamine.

(2) Vajaliku süvendamismahu määramisel peab võimaluse korral arvestama süvendamise vajadust ja mahtu käesoleval hetkel ja tulevikus selliselt, et veekogu mõjutataks võimalikult vähe.”;

5) paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Veekasutaja on kohustatud:
1) kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid;
2) hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimese tervisele, loodusele ja majandusobjektidele;
3) vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ning heitvee hulga ja omaduste üle, süvendamisega mere põhjast eemaldatud pinnase (edaspidi süvenduspinnas) ja kaadamise korral kaadatud jäätmete või muude ainete või asjade koostise ja mahu üle;
4) korraldama heitvee seiret, seiret vee ja veekogu kasutamise üle vee erikasutusloaga määratud tingimustel ja korras ning esitama loa andjale seire aruande loas määratud tähtajal;
5) järgima veehaarde sanitaarkaitse nõuete täitmist;
6) esitama vähemalt üks kord aastas vee erikasutusloa andjale aruande kasutatud vee, heitvee hulga ja suublasse juhitud reoainete koguse, veekasutuse majanduslike näitajate ning mere süvendamise ja kaadamise käigus eemaldatud, ümberpaigutatud ning kaadatud aine koostise ja mahu kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud aruande vormi, esitatavate andmete ulatuse ja aruande esitamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.”;

6) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 25. Jäätmete uputamine ja heitmine veekogusse ning paigutamine vette

(1) Siseveekogusse võib uputada, heita või põhjavette paigutada vaid selliseid jäätmeid, milles toimuvad muutused või mille mõju vees ei tekita keskkonnareostuse ohtu ega kahjusta inimese tervist.

(2) Jäätmete uputamiseks või heitmiseks veekogusse või põhjaveekihti annab loa kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja, kui veekogu on eraomandis, ka veekogu omaniku nõusolekul Keskkonnaamet.”;

7) paragrahvi 263 täiendatakse lõigetega 13–19 järgmises sõnastuses:

„(13) Nitraaditundliku ala tegevuskava koostamise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(14) Nitraaditundliku ala tegevuskava koostamise algatab keskkonnaminister. Keskkonnaministeerium avaldab tegevuskava algatamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ühes üleriigilise levikuga päevalehes ühe kuu jooksul asjaomase otsuse tegemisest arvates.

(15) Nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu koostamisse kaasatakse nitraaditundlikul alal asuvad kohaliku omavalitsuse üksused, põllumajandus- ja vesiviljelustootjate esindusorganisatsioonid ning teised huvirühmad.

(16) Enne avalikku väljapanekut kooskõlastatakse nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu ministeeriumidega, kelle valitsemisala tegevuskava puudutab, ning saadetakse arvamuse avaldamiseks nitraaditundlikul alal asuvatele kohaliku omavalitsuse üksustele ning põllumajandus- ja vesiviljelustootjate esindusorganisatsioonidele. Kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks antav aeg peab olema vähemalt 15 tööpäeva.

(17) Pärast nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu kooskõlastamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 16 pannakse see välja Keskkonnaministeeriumi veebilehele. Avaliku väljapaneku aeg peab olema vähemalt 30 päeva. Avaliku väljapaneku ajast, kohast ning ettepanekute esitamise tähtajast teavitatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

(18) Avaliku väljapaneku ajal on igaühel õigus esitada nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele vastab tegevuskava koostamise korraldaja kirjalikult kahe kuu jooksul, arvates ettepanekute esitamise tähtaja möödumisest.

(19) Nitraaditundliku ala tegevuskava kinnitamise otsus avaldatakse koos tegevuskavaga Keskkonnaministeeriumi veebilehel.”;

8) peatüki 52. pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

52. peatükk
MEREKESKKONNA KASUTAMINE JA KAITSE
”;

9) seadust täiendatakse §-dega 344–348 järgmises sõnastuses:

§ 344. Kaadamine

(1) Kaadamine käesoleva seaduse tähenduses on:
1) igasugune tahtlik jäätmete või muude ainete või asjade laevalt, õhusõidukilt, platvormilt või muult mererajatiselt merre heitmine või merepõhja matmine;
2) laevade, õhusõidukite, platvormide või muude mererajatiste tahtlik merre heitmine;
3) platvormide või muude mererajatiste hülgamine või ümberpaiskamine meres nende kasutamise kohas nende kõrvaldamise eesmärgil.

(2) Kaadamiseks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta:
1) laevade, õhusõidukite, platvormide või muude mererajatiste ning nende varustuse tavakasutusega kaasnevat või juhuslikku jäätmete või muude ainete või asjade merre heitmist, välja arvatud juhul, kui on tegu jäätmete või muude ainete või asjadega, mida nende merre uputamise või nende töötlemise eesmärgil veavad laevad või õhusõidukid või mis tekivad nendel laevadel, õhusõidukitel, platvormidel või muudel mererajatistel nende jäätmete, ainete või asjade töötlemise käigus või mida nende kaadamiseks veetakse platvormidele või muudele mererajatistele;
2) jäätmete või muude ainete või asjade merre heitmist muul eesmärgil kui nende tahtlik kõrvaldamine;
3) merepõhja maavarade uurimisest, kasutamisest ja sellega seotud avamerel toimuvast töötlemisest otseselt tingitud või nendega seotud jäätmete või muude ainete või asjade merre kõrvaldamist või matmist.

(3) Kaadamine on keelatud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhul.

(4) Läänemerre võib kaadata üksnes süvenduspinnast ja see ei tohi ohustada laevaliiklust.

(5) Väljaspool Läänemerd võib merre kaadata ka muid aineid ja asju.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kaadamiseks ei ole ette nähtud rannikuriigi õigusaktide kohast luba, annab selleks vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium. Selle loa andmisel lähtutakse rahvusvahelistest lepingutest, eelkõige jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokollist tulenevatest nõuetest. Vee erikasutusloa andmisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kaadamise asukoha tingimusi.

§ 345. Kaadamiseks vee erikasutusloa andmine

(1) Vee erikasutusloa andja keeldub kaadamiseks vee erikasutusloa andmisest lisaks käesoleva seaduse § 9 lõikes 10 sätestatud juhtudele ka siis, kui:
1) on olemas alternatiivsed võimalused süvenduspinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks maismaal viisil, mis ei kujuta ohtu inimese tervisele ega keskkonnale ning mis ei ole ebaproportsionaalselt kulukad;
2) kaadamisega avalduvat mõju inimese tervisele või keskkonnale ei ole võimalik piisava täpsusega kindlaks määrata.

(2) Kaadamiskoha määramisel tuleb arvesse võtta võimaliku kaadamiskoha füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi omadusi veesambas ja merepõhjas, kaadamiskohas asuvaid maardlaid, kaadamiskoha muid kasutusviise ja seal aset leidvat tegevust, kaadamiskoha potentsiaalset kasutamist muuks majandustegevuseks ning kaadamise võimalikku mõju merekaitsealadele ja kaitsealustele liikidele või nendega seotud ökosüsteemidele.

(3) Loa andja kooskõlastab enne loa andmist vee erikasutusloas määratava kaadamiskoha Veeteede Ametiga.

§ 346. Tuhastamine

(1) Tuhastamine käesoleva seaduse tähenduses on jäätmete või muude ainete või asjade põletamine merel asuval laeval, platvormil või muul mererajatisel nende tuhastamise teel tahtliku kõrvaldamise eesmärgil.

(2) Tuhastamiseks käesoleva seaduse tähenduses merel ei loeta jäätmete või muude ainete või asjade põletamist merel asuval laeval, platvormil või muul mererajatisel, kui sellised jäätmed või muud ained on tekkinud laeva, platvormi või muu mererajatise tavakasutuse käigus.

(3) Merel on jäätmete ning muude ainete ja asjade tuhastamine keelatud.

§ 347. Kaadamine ja tuhastamine erilistel asjaoludel

(1) Käesoleva seaduse § 344 lõikes 3 sätestatud kaadamise keeldu ning § 346 lõikes 3 sätestatud tuhastamise keeldu ei kohaldata, kui rasketest ilmastikuoludest põhjustatud vääramatu jõu tõttu esineb vahetu oht inimese elule, laevale, õhusõidukile, platvormile või muule mererajatisele ning:
1) on vaja tagada nende ohutus või vältida kahju tekkimine ja
2) kaadamine või tuhastamine on ainus viis nimetatud ohu vältimiseks ning on tõenäoline, et kaadamisest või tuhastamisest põhjustatud kahju on väiksem kui kahju kaadamisest või tuhastamisest hoidumise korral.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tuleb kaadamisel või tuhastamisel rakendada meetmeid, et niivõrd kui võimalik vähendada kahju tekkimise ohtu inimese elule ja tervisele ning keskkonnale.

(3) Käesoleva seaduse § 344 lõikes 3 sätestatud kaadamise keeldu ning § 346 lõikes 3 sätestatud tuhastamise keeldu ei kohaldata olukorras, kus oht inimese tervisele ja turvalisusele või keskkonnale on kriitiline ning olukorra lahendamiseks puudub muu mõistlik lahendus. Sellisel juhul tuleb võimaluste piires vältida keskkonnale kaadamise ja tuhastamisega tekitatavat kahju, võttes arvesse aega, mille kestel on vaja nimetatud ohu kõrvaldamiseks meetmeid rakendada.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandite rakendamise vajadusest peab isik viivitamata ja võimalusel eelnevalt teavitama Keskkonnainspektsiooni.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud erandite rakendamisel edastab isik Keskkonnainspektsioonile viivitamata teabe asjaoludest, mis tingisid erandite rakendamise, ning kaadamise või tuhastamise täpsed andmed.

(6) Keskkonnainspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud erandite rakendamise juhtumitest viivitamata Keskkonnaministeeriumi. Keskkonnaministeerium korraldab võimalusel kaadamise või tuhastamise eelneva kooskõlastamise nende riikide pädevate asutustega, keda kaadamine või tuhastamine mõjutab või võib mõjutada, või nende viivitamatu teavitamise juba aset leidnud kaadamisest või tuhastamisest ning teavitab viivitamata tekkinud olukorrast ka Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni.

§ 348. Veekaabelliinide ja torujuhtmete paigaldamine

(1) Merre võib paigaldada veekaabelliine ja torujuhtmeid, mis ei takista veekogu tavapärast kasutamist ning mis ei kaota oma tarbimisväärtust ebaotstarbekalt lühikese aja jooksul, lähtudes põhimõttest, et veekogu mõjutataks võimalikult vähe.

(2) Veekaabelliine ja torujuhtmeid tuleb käitada viisil, mis hoiab ära keskkonnakahju tekkimise ohu ja kahjustab keskkonda võimalikult vähe.”;

10) seadust täiendatakse peatükiga 53 järgmises sõnastuses:

53. peatükk
SISSEMAKSETE TEGEMINE NAFTAREOSTUSKAHJU HÜVITAMISE RAHVUSVAHELISTESSE FONDIDESSE

§ 351. Naftareostuskahju hüvitamise rahvusvahelised fondid

(1) 1992. aasta rahvusvaheline fond on asutatud naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1992. aasta konventsiooniga (edaspidi 1992. aasta fondi konventsioon).

(2) Rahvusvaheline lisafond on asutatud 1992. aasta fondi konventsiooni 2003. aasta protokolliga (edaspidi lisafondi protokoll).

§ 352. Andmete esitamine maksustatava nafta kohta

(1) Maksustatav nafta on toornafta ja masuut 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 1 lõike 3 tähenduses.

(2) Maksustatava nafta vastuvõtja on isik, kes on maksustatava nafta pärast selle meritsi vedamist tegelikult vastu võtnud kui terminali operaator, sadamas või terminalis asuva hoiutanki operaator või seal asuva lao pidaja.

(3) Maksustatava nafta vastuvõtja on kohustatud esitama Keskkonnainspektsioonile iga aasta 1. veebruariks järgmised andmed:
1) nafta vastuvõtja nimi, registrikood ja aadress;
2) eelneval kalendriaastal vastuvõetud maksustatava nafta kogus.

(4) Maksustatava nafta vastuvõtja on kohustatud võimaldama järelevalveametnikul kontrollida käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt esitatud andmete õigsust ning teda kontrollimisel igakülgselt abistama.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete esitamise korra, aruande vormi ja maksustatava nafta liikide näidisloetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega.

§ 353. Maksustatava nafta vastuvõtmine

(1) Maksustatav nafta loetakse käesoleva seaduse § 352 lõike 2 tähenduses vastuvõetuks, kui see on:
1) vastu võetud sadamas või terminalirajatises vahetult pärast selle vedamist meritsi teistest riikidest ja ranniku lähedal kas laevaga või kabotaaži korras kaldalähedastest terminalidest, ujuvmahutitest, avamerel asuvatest naftapuuraukudest või muul sellisel viisil;
2) vastu võetud pärast selle vedu riigist, kes ei ole 1992. aasta fondi konventsiooni ja lisafondi protokolli osalisriik ning kelle sadamas või terminalirajatises maksustatav nafta võeti vastu pärast selle vedamist meritsi;
3) lossitud merealal asuvasse ujuvmahutisse, olenemata sellest, kas mahuti on ühendatud kaldal asuvate rajatistega torujuhtme kaudu või mitte;
4) antud üle ühelt laevalt teisele, mis on vedanud selle nafta kaldal asuvasse rajatisse.

(2) Nafta vedamist ühe sadamaala piires ei loeta nafta vedamiseks meritsi käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 tähenduses.

(3) Naftat ei loeta käesoleva seaduse § 352 lõike 2 tähenduses vastuvõetuks, kui see on üle antud laevalt laevale ning selline üleandmine:
1) leiab aset sadamaalal või merealal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul;
2) toimub üksnes laevade varustust kasutades või maismaal asuva torujuhtme kaudu;
3) toimub kahe merelaeva või merelaeva ja siseveeteedel kasutatava laeva vahel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ujuvmahutiks loetakse ka laev, mis ei ole meresõiduks sobiv või mis on püsivalt või poolpüsivalt ankrus.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul, kui nafta laaditakse enne teisele laevale laadimist mahutisse, loetakse nafta selles mahutis vastuvõetud naftaks.

§ 354. Sissemaksete tegemine rahvusvahelistesse fondidesse

(1) Maksustatava nafta vastuvõtja, kes on 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 12 lõike 2 punktis a või b ja lisafondi protokolli artikli 11 lõike 2 punktis a või b osutatud kalendriaastal vastu võtnud rohkem kui 150 000 tonni maksustatavat naftat vastavalt 1992. aasta fondi konventsiooni artiklile 10 ja lisafondi protokolli artiklile 10, on kohustatud tegema sissemakse 1992. aasta rahvusvahelisse fondi ja rahvusvahelisse lisafondi nimetatud fondide direktori saadetud arvel märgitud päevaks ja summas.

(2) Fondidesse tehtava sissemakse suurus ühe tonni maksustatava nafta kohta arvutatakse vastavalt 1992. aasta fondi konventsiooni artiklile 12 ja lisafondi protokolli artiklile 11.”;

11) paragrahv 3811 tunnistatakse kehtetuks;

12) seadust täiendatakse §-dega 3812–3814 järgmises sõnastuses:

§ 3812. Maksustatava nafta kohta andmete esitamata jätmine

(1) Käesoleva seaduse § 352 lõikes 3 nimetatud maksustatava nafta vastuvõtja kohustuslike andmete Keskkonnainspektsioonile esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 3813. Rahvusvahelistesse fondidesse sissemaksete tegemata jätmine

(1) Käesoleva seaduse § 354 lõikes 1 nimetatud maksustatava nafta vastuvõtja 1992. aasta rahvusvahelisse fondi või rahvusvahelisse lisafondi sissemakse tegemata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 3814. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 383–385, 387, 388, 3810, 3812 ja 3813 sätestatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 383–385, 3810, 3812 ja 3813 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.

(3) Käesoleva seaduse §-des 387 ja 388 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Terviseamet.”;

13) paragrahvi 40 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) nõuda maksustatava nafta kohta andmete esitamise ning 1992. aasta rahvusvahelisse fondi või rahvusvahelisse lisafondi sissemaksete tegemise kohustuse täitmist.”;

14) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui kohustatud isik ei täida maksustatava nafta kohta Keskkonnainspektsioonile andmete esitamata jätmise või 1992. aasta rahvusvahelisse fondi või rahvusvahelisse lisafondi sissemaksete tegemata jätmise korral tehtud ettekirjutust puuduste kõrvaldamiseks, võib Keskkonnainspektsioon rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatu kohaselt. Sunniraha ülemmäär on kuni pool fondidesse tehtava sissemakse summast, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot.”;

15) paragrahvi 401 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Terviseamet võib käesoleva seaduse § 131 lõikes 3 nimetatud lube anda kehtivusega kuni 2014. aasta 1. jaanuarini.”;

16) normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 1985/337/EMÜ ja 1996/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega (ELT L 156, 25.06.2003, lk 17–25).”

§ 2.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktidega 39 ja 40 järgmises sõnastuses:

„39) Keskkonnainspektsioonile nende ülesannete täitmiseks, mis on sätestatud naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokollidega ühinemise seaduse §-s 5;
40) Keskkonnainspektsioonile ohtlike ja kahjulike ainete merevedude alase vastutuse ja kahjude hüvitamise 1996. aasta konventsiooni ja selle 2010. aasta protokolli kohase vastuvõetud maksustatava lasti kohta.”

§ 3.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2013. aasta 1. juulil.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 15 jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json