Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.12.2012 otsus nr 213

Riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 12.12.2012

§ 1.  Riiklike peretoetuste seaduse muutmine

Riiklike peretoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõna „võõrasvanem” sõnadega „vanema abikaasa” vastavas käändes;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Perekonna sissetulekust sõltuv peretoetus on vajaduspõhine peretoetus.”;

3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Vajaduspõhise peretoetuse finantseerimine on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses.”;

4) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lapsetoetust makstakse pere esimese ja teise lapse kohta kahekordses lapsetoetuse määras, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta kaheksakordses lapsetoetuse määras.”;

5) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lapsetoetust makstakse pere esimese ja teise lapse kohta kahekordses lapsetoetuse määras, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta kümnekordses lapsetoetuse määras.”;

6) paragrahvi 10 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sünnitoetuse suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta.”;

7) paragrahvi 10 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta.

(3) Sünnitoetust ei maksta surnult sündinud lapse kohta.”;

8) seadust täiendatakse 3¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

„3¹. peatükk
VAJADUSPÕHINE PERETOETUS

§ 12¹. Vajaduspõhine peretoetus

(1) Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

(2) Vajaduspõhisele peretoetusele ei kohaldata käesoleva seaduse 5.–8. peatükki.”;

9) paragrahvi 15 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

„2¹) last kasvatav vanema abikaasa;”;

10) paragrahvi 24 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui 16-aastane või vanem laps lõpetab gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine kooli lõpetamisele järgnevast kuust. Õpingute jätkamise korral samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, makstakse pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist või õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist toetusi tagasiulatuvalt toetuste maksmise lõpetamisest.”;

11) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Kui põhikooli lõpetab 16-aastane või vanem laps või laps, kes saab enne uue õppeaasta algust 16-aastaseks, makstakse peretoetusi kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani. Õpingute jätkamise korral samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, makstakse pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist või õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist toetusi tagasiulatuvalt toetuste maksmise lõpetamisest.”

§ 2.  Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11¹⁴ lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Vaie lahendatakse kolme kuu jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.

(5) Vaideotsusega mittenõustumise korral võib isik pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul, arvates vaideotsuse teatavaks tegemise päevast.”;

2) paragrahvi 22¹ lõike 3 punkti 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust.”;

3) paragrahvi 22² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir.”;

4) paragrahvi 22² lõiget 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust kahe lapsetoetuse määra ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;
8) käesoleva seaduse alusel makstavat vajaduspõhist peretoetust.”;

5) paragrahvi 22² lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust nelja lapsetoetuse määra ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;”;

6) seadust täiendatakse §-dega 22⁵–22⁸ järgmises sõnastuses:

„§ 22⁵. Vajaduspõhine peretoetus

(1) Vajaduspõhisele peretoetusele on õigus perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui perekonna netosissetulek on ühes kuus keskmiselt alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perekonna liikmeteks loetakse käesoleva seaduse § 22 lõigetes 2 ja 2¹ nimetatud isikud ning sama paragrahvi lõikes 2² nimetatud lapsetoetust saav isik, välja arvatud juhul, kui sama paragrahvi lõikes 2² nimetatud isik on ise vastavalt riiklike peretoetuste seadusele lapsetoetuse taotleja.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühe kuu keskmine sissetulek arvutatakse vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kolme kuu netosissetulekute põhjal, arvestades maha makstud elatise. Käesoleva seaduse § 22² lõikes 2 nimetatud sissetulekuid ei arvata vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel perekonna sissetulekute hulka. Käesoleva seaduse § 22² lõikes 4 nimetatud sissetulek arvatakse vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel perekonna sissetulekute hulka.

(4) Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kehtestamise aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast.

(5) Iga järgneva 14-aastase ja vanema perekonnaliikme vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri suurus on 50 protsenti ning iga alla 14-aastase perekonnaliikme vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri suurus on 30 protsenti perekonna esimese liikme vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirist.

(6) Kui laps saab vajaduspõhise peretoetuse taotlemise kuul 14-aastaseks, loetakse tema sissetulekupiiri suuruseks 50 protsenti perekonna esimese liikme vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirist.

(7) Kui perekonnas on üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kelle eest saab lapsetoetust vajaduspõhise peretoetuse taotleja või perekonnaliikmete hulka kuuluv muu isik, makstakse vajaduspõhist peretoetust riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud lapsetoetuse määra ühekordses suuruses perekonna kohta. Kui perekonnas on vähemalt kaks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saavat last, kelle eest saab lapsetoetust vajaduspõhise peretoetuse taotleja või perekonnaliikmete hulka kuuluv muu isik, makstakse vajaduspõhist peretoetust riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud lapsetoetuse määra kahekordses suuruses perekonna kohta.

(8) Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

§ 22⁶. Vajaduspõhise peretoetuse taotlemine

(1) Vajaduspõhist peretoetust on õigus taotleda isikul, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või laste eest riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust.

(2) Kui perekonnas on mitu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut, saab vajaduspõhist peretoetust taotleda üks nimetatud isikutest.

(3) Vajaduspõhise peretoetuse taotleja esitab vajaduspõhise peretoetuse saamiseks avalduse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks valla- või linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas ta alaliselt või püsivalt elab.

(4) Avalduses märgib taotleja käesoleva seaduse § 22 lõigetes 2, 2¹ ja käesoleva seaduse § 22⁵ lõikes 2 sätestatud juhul käesoleva seaduse § 22 lõikes 2² nimetatud isikute nimed ja nende isikukoodid või sünniajad.

(5) Avaldusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perekonnaliikmete avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab vajaduspõhise peretoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga.

§ 22⁷. Vajaduspõhise peretoetuse määramine

(1) Valla- või linnavalitsus määrab vajaduspõhise peretoetuse kolmeks avalduse esitamise kuule järgnevaks kuuks käesoleva seaduse § 22⁵ lõikes 7 sätestatud suuruses, kui perekonnaliikmete hulka kuuluv laps või lapsed on lapsetoetuse saajad vajaduspõhise peretoetuse taotlemise kuul ning täidetud on muud käesolevas seaduses sätestatud tingimused.

(2) Eelnevate kuude eest vajaduspõhist peretoetust tagasiulatuvalt ei määrata.

(3) Valla- või linnavalitsus võib jätta vajaduspõhise peretoetuse määramata käesoleva seaduse § 22³ lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul.

(4) Valla- või linnavalitsus teeb vajaduspõhise peretoetuse määramise otsuse kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist.

§ 22⁸. Vajaduspõhise peretoetuse maksmine

(1) Vajaduspõhise peretoetuse maksab valla- või linnavalitsus hiljemalt 20. kuupäevaks igal avalduse esitamise kuule järgneval kolmel kuul toetuse taotlejale tema pangakontole, teise isiku pangakontole, posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.

(2) Riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud lapsetoetuse määra muutumise korral makstakse vajaduspõhist peretoetust uue määra alusel arvutatud suuruses uue lapsetoetuse määra kehtestamise kuust arvates.”;

7) paragrahvi 22⁵ lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui perekonnas on üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kelle eest saab lapsetoetust vajaduspõhise peretoetuse taotleja või perekonnaliikmete hulka kuuluv muu isik, makstakse vajaduspõhist peretoetust riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud lapsetoetuse määra kahekordses suuruses perekonna kohta. Kui perekonnas on vähemalt kaks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saavat last, kelle eest saab lapsetoetust vajaduspõhise peretoetuse taotleja või perekonnaliikmete hulka kuuluv muu isik, makstakse vajaduspõhist peretoetust riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud lapsetoetuse määra neljakordses suuruses perekonna kohta.”;

8) seaduse § 30³ lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „toimetulekutoetuse” lauseosaga „, vajaduspõhise peretoetuse”;

9) seaduse § 30⁵ lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „toimetulekutoetuse” lauseosaga „, vajaduspõhise peretoetuse”;

10) paragrahvi 33 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast lauseosa „muu abi” lauseosaga „ning toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse”;

11) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:

„(3¹) Riigieelarvest eraldatakse valla- ja linnaeelarvetele vahendid vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks lähtuvalt Riigikogu kehtestatud vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirist ja käesoleva seadusega kehtestatud vajaduspõhise peretoetuse maksmise tingimustest.

(3²) Vajaduspõhise peretoetuse taotluste menetlemise ja väljamaksmise kui kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulud hüvitatakse valla- ja linnavalitsusele riigieelarvest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses.”;

12) paragrahvi 42 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 3¹, 3² ja 5 nimetatud kohalikele omavalitsusüksustele eraldatavate rahaliste vahendite jaotamise põhimõtted kohalike omavalitsusüksuste vahel kehtestab iga-aastase riigieelarve alusel Vabariigi Valitsus määrusega.”;

13) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 45 järgmises sõnastuses:

„(45) Vajaduspõhist peretoetust on õigus taotleda alates 2013. aasta 1. juunist ja saada alates 2013. aasta 1. juulist, kui kõik käesolevas seaduses sätestatud tingimused on täidetud.”

§ 3.  Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 26 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust;”.

§ 4.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 2 punkt 1 jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–3 ja 8–11 ning § 2 punktid 2, 3, 6 ja 8–13 jõustuvad 2013. aasta 1. juunil.

  (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4, 6 ja 7, § 2 punkt 4 ning § 3 jõustuvad 2013. aasta 1. juulil.

  (4) Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 ning § 2 punktid 5 ja 7 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril.