Eurovoci märksõnad (näita)

08 RAHVUSVAHELISED SUHTED0811 koostööpoliitikakoostööpoliitikakultuurialane koostöö

12 ÕIGUS1211 tsiviilõigustsiviilõigusvastutushüvitamine

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2831 kultuur ja religioonkultuuripoliitikakultuuripärand

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2831 kultuur ja religioonkultuuripoliitikakultuurisündmus

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2831 kultuur ja religioonkultuuripoliitikamuuseum

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3231 teave ja infotöötlusteaveinfosüsteem

HALDUSÕIGUSKultuur ja sport

Teksti suurus:

Muuseumiseadus (lühend - MuuS)

Muuseumiseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2014
Avaldamismärge:RT I, 22.12.2013, 3

Muuseumiseadus

Vastu võetud 19.06.2013
RT I, 10.07.2013, 1
jõustumine 15.07.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
05.12.2013RT I, 22.12.2013, 101.01.2014

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala ja kohaldamisala

  (1) Käesolev seadus sätestab muuseumi mõiste, muuseumikogu korralduse ja muuseumi tegevuse alused ning museaali kindlustamise ja rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise tingimused.

  (2) Käesolevat seadust kohaldatakse muuseumina tegutsevale ministeeriumi hallatavale riigiasutusele ja selle struktuuriüksusele ning ministeeriumi valitsemisalas muuseumina tegutsevale valitsusasutusele ja selle struktuuriüksusele (edaspidi riigimuuseum) ning riigi asutatud sihtasutusele ja selle struktuuriüksusele (edaspidi  riigi sihtasutuse muuseum).

  (3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku struktuuriüksusena tegutsevale muuseumile (edaspidi avalik-õigusliku isiku muuseum), valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse ja selle struktuuriüksusena tegutsevale muuseumile (edaspidi munitsipaalmuuseum), eraõigusliku juriidilise isiku ja selle struktuuriüksusena tegutsevale muuseumile, mis ei ole riigi sihtasutuse muuseum, ning füüsilisest isikust ettevõtjale kuuluvale muuseumile (edaspidi eramuuseum) kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see on käesolevas seaduses sätestatud.

  (4) Käesolevat seadust ei kohaldata teadus- ja arendusasutuse hallatava teaduskollektsiooni suhtes juhul, kui selle andmed on kantud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel asutatud Eesti Teadusinfosüsteemi.

  (5) Museaali väljaveole ja ekspordile kohaldatakse kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadust.

  (6) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Mõisted

  (1) Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses alaliselt tegutsev kultuuri- ja haridusasutus, mis ei taotle majanduslikku kasumit, mis on üldsusele avatud ning mille ülesanne on koguda, säilitada, uurida ning vahendada inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Muuseum arvestab oma ülesannete täitmisel muu hulgas laste ja puuetega inimeste vajadusi.

  (2) Museaal on muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asi, mille üle peetakse arvestust muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest lähtudes.

  (3) Muuseumikogu on museaalide kogum, mis võib olla jaotatud alakogudeks museaalide rühmade või liikide järgi.

  (4) Kogumispõhimõtted on muuseumikogu eesmärgipärase täiendamise aluseks olevad suunised, mis annavad muuseumikogu täiendamiseks selged valikukriteeriumid. Kogumispõhimõtete koostamisel lähtutakse olemasoleva muuseumikogu ülevaatest ning juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste analüüsist, arvestades muu hulgas seotud muuseumide tegevust.

  (5) Abikogu on muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil moodustatud kogu, millesse arvatud asjad ei ole museaalid.

  (6) Hoiule võetud asi on asutuselt, juriidiliselt või füüsiliselt isikult muuseumisse hoiule võetud kultuuriväärtusega asi, mida ei arvata muuseumikogusse.

§ 3.  Muuseumi nõustamine

  (1) Riigimuuseum ja riigile kuuluvat muuseumikogu käesoleva seaduse § 9 kohaselt sõlmitud halduslepingu alusel kasutav muuseum (edaspidi riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum) nõustab võimaluse korral inimesi vaimse ja materiaalse kultuuripärandi küsimustes.

  (2) Riigimuuseumil, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutaval muuseumil ning käesoleva seaduse § 15 alusel asutatud muuseumide andmekoguga vabatahtlikult liitunud avalik-õigusliku isiku muuseumil, munitsipaalmuuseumil ja eramuuseumil (edaspidi koos muuseumide andmekoguga liitunud muuseum) on õigus saada Kultuuriministeeriumilt nõustamist muuseumikogu korraldamisel ning muuseumi ülesannete täitmisel.

§ 4.  Muuseumi valduses olev vara, selle kasutamine ja käsutamine

  (1) Muuseumi valduses olev vara koosneb museaalidest ja muudest muuseumi ülesannete täitmiseks vajalikest rahaliselt hinnatavatest asjadest ning õigustest.

  (2) Riigimuuseumi valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub riigivaraseaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (3) Riigi sihtasutuse muuseumi, avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub muuseumi asutaja kehtestatud korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

2. peatükk Muuseumikogu korraldus 

§ 5.  Muuseumikogu täiendamise põhimõtted ning muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord

  (1) Muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi kogu täiendatakse eesmärgipäraselt, lähtudes muuseumi koostatud kogumispõhimõtetest.

  (2) Muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi kogumispõhimõtted kinnitab muuseumi juht, avalik-õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isik või otsustuskogu, arvestades muu hulgas käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud muuseuminõukogu seisukohta. Muuseum avaldab kogumispõhimõtted oma veebilehel.

  (3) Muuseumide andmekoguga liitunud muuseum ei võta kultuuriväärtusega asja museaalina arvele, kui:
  1) asi ei vasta muuseumi kogumispõhimõtetele;
  2) asja üleandja esitab eritingimusi, mis on vastuolus muuseumi ja selle külastajate pikaajaliste huvidega;
  3) asja üle arvestuse pidamiseks, selle säilitamiseks või eksponeerimiseks puuduvad tingimused või eelarvelised võimalused.

  (4) Muuseumikogu täiendamisel peab muuseumide andmekoguga liitunud muuseum:
  1) oma võimaluste piires välja selgitama kultuuriväärtusega asja päritolu, et vältida omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud asja museaalina arvele võtmist;
  2) arvestama teiste sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide kogumispõhimõtteid.

  (5) Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korra kehtestab kultuuriminister määrusega. Määruses nähakse ette asja museaalina arvele võtmise otsustamisel ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud põhimõtete arvestamisel rakendatavad nõuded, asja museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmisel läbiviidavate toimingute vormistamise nõuded ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja kasutamiseks andmisel, muuseumikogust väljaarvamisel ja õigustatud isikule tagastamisel läbiviidavate toimingute vormistamise nõuded.

§ 6.  Museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamine ning säilitamine

  (1) Muuseumide andmekoguga liitunud muuseum märgistab iga museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja ning tagab selle säilimise.

  (2) Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja allesoleku ja seisundi kontrollimiseks viivad riigimuuseum ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum läbi inventuure arvestusega, et kõik museaalid ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjad oleksid üle kontrollitud vähemalt üks kord iga viie aasta järel. Muuseumi põhjendatud taotluse korral võib kultuuriminister seda tähtaega käskkirjaga pikendada.

  (3) Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega.

§ 7.  Museaali üleandmine teisele muuseumile, raamatukogule ja Rahvusarhiivile

  (1) Muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi museaali võib üle anda teisele muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile, kui üleandmine ei kahjusta muuseumikogu terviklikkust ja museaal on vajalik teise muuseumi muuseumikogu täiendamiseks.

  (2) Museaali võib üle anda raamatukogule, kui üleandmine ei kahjusta muuseumikogu terviklikkust ja museaal on vajalik raamatukogu teavikute kogu täiendamiseks.

  (3) Museaali võib üle anda Rahvusarhiivile, kui üleandmine ei kahjusta muuseumikogu terviklikkust ja museaal on samal ajal arhivaal arhiiviseaduse tähenduses.

  (4) Museaali üleandmise otsustab üleandva muuseumi nõusolekul selle asutaja.

  (5) Museaali üleandmisel hinnatakse ja kirjeldatakse museaali seisundit.

§ 8.  Museaali kasutamiseks andmine

  Riigile kuuluvasse muuseumikogussse arvatud museaali võib anda kasutamiseks teisele muuseumile, asutusele, juriidilisele ja füüsilisele isikule teadustöö, eksponeerimise ja muul eesmärgil, kui muuseum on veendunud museaali nõuetekohases säilitamises.

§ 9.  Riigile kuuluva muuseumikogu kasutamine

  (1) Riigile kuuluva muuseumikogu või selle alakogu (edaspidi käesolevas paragrahvis kogu) võib anda riigi sihtasutuse muuseumile, avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile tasuta kasutamiseks halduslepingu alusel juhul, kui tema tegevus vastab käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud ülesannetele.

  (2) Halduslepingu kogu kasutamiseks sõlmib minister, kelle juhitav ministeerium on kogu kui riigivara valitseja riigivaraseaduse tähenduses.

  (3) Halduslepingus nähakse ette ülesanded kogu säilitamisel ja kasutamisel, kogu täiendamise kohustus ja tingimused, nimetatud tegevuseks ettenähtud riigieelarvelise toetuse suurus, selle kasutamise sihtotstarve ja toetuse kasutamise aruande esitamise kord, kogu kasutamise tähtaeg, kui kogu antakse kasutamiseks tähtajaliselt, ning halduslepingu lõpetamise ja kogu tagasinõudmise alused. Halduslepingus võib ette näha kogu üldsusele vahendamisega seotud teenuste eest tasu võtmise tingimused, arvestades käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 sätestatut.

  (4) Kogu tähtajaliselt kasutamiseks andmisel võib tähtaeg ületada kümmet aastat.

  (5) Halduslepingule lisatakse museaalide nimekiri, milles on ära märgitud iga museaali seisund ja arvestusdokumentide loetelu.

  (6) Kui muuseum, kes kasutab riigile kuuluvat kogu, lõpetab tegevuse, otsustab kogu üleandmise teisele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muuseumile halduslepingu sõlminud minister.

§ 10.  Muuseumikogu üleandmine riigimuuseumi tegevuse lõpetamisel

  Riigimuuseumi tegevuse lõpetamisel antakse muuseumikogu koos arvestusdokumentatsiooniga üle teisele muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile, raamatukogule või Rahvusarhiivile käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud korras või kasutamiseks riigi sihtasutuse muuseumile, avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile või eramuuseumile käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud korras, säilitades võimaluse korral alakogudeta muuseumikogu või alakogu terviklikkuse.

§ 11.  Museaali muuseumikogust väljaarvamine

  (1) Muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi museaal arvatakse muuseumikogust välja, kui museaal:
  1) on kahjustatud ja seda ei ole võimalik taastada;
  2) on hävinud või kaotsi läinud ning seda ei ole leitud vähemalt kahe järjestikuse korralise inventuuri käigus;
  3) antakse käesoleva seaduse § 7 alusel üle teisele muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile, raamatukogule või Rahvusarhiivile;
  4) on enne muuseumikogusse arvamist omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud ning see antakse üle omanikule või tagastatakse teisele riigile.

  (2) Museaali võib muuseumikogust välja arvata, kui:
  1) museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega;
  2) sama muuseumi muuseumikogus või mõnes teises riigile kuuluvas muuseumikogus leidub museaaliga olulisel määral sarnaseid museaale, mis on paremas seisukorras või mille kohta teadaolev kultuuriväärtuslik teave on täielikum.

  (3) Museaali väljaarvamine muuseumikogust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ning museaali võõrandamise viisi valik toimub muuseumi asutaja otsusel, arvestades muuseumi juhi, avalik-õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isiku või otsustuskogu põhjendatud ettepanekut, millele on lisatud sõltumatu eksperdi arvamus.

  (4) Riigile kuuluvast muuseumikogust väljaarvatud kahjustatud ja mittetaastatav asi kantakse maha ja hävitatakse riigivaraseaduse § 55 lõike 2 alusel riigivara valitseja kehtestatud riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kohaselt.

  (5) Riigile kuuluvast muuseumikogust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel väljaarvatud asi võetakse samas või teises muuseumide andmekoguga liitunud muuseumis kasutusse muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil, antakse üle raamatukogule või arhiivile või tagastatakse museaali muuseumile annetanud või müünud isikule.

  (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tegevused ei ole võimalikud, võõrandatakse asi tasu eest avalikul enampakkumisel, sõltumata museaali harilikust väärtusest.

  (7) Avalik enampakkumine viiakse läbi elektrooniliselt ja selle läbiviijaks riigivaraseaduse tähenduses on Kultuuriministeerium.

  (8) Kui võõrandamise kulud ületaksid riigivara valitseja hinnangul saadavat tulu või kui asja ei õnnestu võõrandada avalikul enampakkumisel, kantakse see maha ja hävitatakse riigivaraseaduse § 55 lõike 2 alusel riigivara valitseja kehtestatud riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kohaselt.

§ 12.  Museaali käsutamise kitsendused

  (1) Museaali ei või võõrandada ega koormata pandiga, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Võõrandamiseks ei peeta museaali üleandmist muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile, raamatukogule või Rahvusarhiivile käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tingimustel ja korras.

  (3) Riigile kuuluvasse muuseumikogusse arvatud museaali võib kasutamiseks anda ja muuseumikogust välja arvata üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel.

  (4) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi või eramuuseumi tegevuse lõpetamisel on museaali tasuta võõrandamise korral muuseumikogu omanik kohustatud seda esmalt pakkuma riigile ning pärast riigi loobumist võib ta selle võõrandada muule isikule. Museaali tasu eest võõrandamise korral on ostueesõigus riigil. Museaali võõrandamisel kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.

§ 13.  Muuseumikogule ja museaalile sissenõude pööramine

  Muuseumikogule ja sellesse kuuluvale museaalile sissenõude pööramisel kohaldatakse täitemenetluse seadustikus sätestatud piiranguid.

§ 14.  Hoiule võetud vallasmälestise tagastamine

  Muuseumisse hoiule võetud vallasmälestise õigustatud isikule tagastamisest teatab muuseumide andmekoguga liitunud muuseum Muinsuskaitseametile.

§ 15.  Muuseumide andmekogu

  (1) Kultuuriväärtusega asja museaalina arvele võtmiseks, museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja kohta kogutud andmete säilitamiseks ning museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjaga tehtavate toimingute registreerimiseks, samuti museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja avalikkusele tasuta tutvustamiseks asutab kultuuriminister muuseumide andmekogu. Muuseumide andmekogu põhimääruse kehtestab kultuuriminister.

  (2) Muuseumide andmekogus võib pidada arvestust abikogusse arvatud asja, selle kohta kogutud andmete ja abikogusse arvatud asjaga tehtavate toimingute kohta.

  (3) Muuseumide andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.

  (4) Muuseumide andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses.

  (5) Muuseumide andmekoguga liitumine on kohustuslik riigimuuseumile ja muuseumile, kellega sõlmitakse käesoleva seaduse § 9 kohaselt haldusleping riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks, välja arvatud looduse ainevaldkonna muuseumile muuseumikogu puhul, mille kohta on andmed üldsusele kättesaadavad muul viisil.

  (6) Avalik-õigusliku isiku muuseumil, munitsipaalmuuseumil ja eramuuseumil on õigus muuseumide andmekoguga liituda, esitades selleks taotluse kultuuriministrile. Kultuuriminister otsustab muuseumi liitumise tingimusel, et muuseumi tegevus vastab käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud muuseumi ülesannetele. Liitumine muuseumide andmekoguga toimub lepingu sõlmimisega muuseumi ja kultuuriministri vahel.

  (7) Muuseumide andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine on muuseumidele tasuta.

  (8) Muuseumil on õigus töödelda isikuandmeid, mis sisalduvad museaalis või seda kirjeldavates andmetes muuseumide andmekogus.

§ 16.  Autoriõiguse ja isikuandmete töötlemise erisused

  (1) Museaali digitaalne kujutis, digitaalne museaal ning museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavad andmed tehakse üldsusele juurdepääsupiiranguta kättesaadavaks muuseumide andmekogu kaudu, arvestades autoriõiguse seadusega ja isikuandmete kaitse seadusega ettenähtud tingimusi.

  (2) Muuseum töötleb isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (3) Muuseumide andmekogus kättesaadavaks tehtud museaali digitaalset kujutist, digitaalset museaali ning museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavaid andmeid võib kasutada tasuta, muuseumilt luba küsimata ja levitamispiiranguta, arvestades autoriõiguse seadusega ettenähtud tingimusi ning viidates museaalile ja muuseumile, mille muuseumikogusse kasutatav digitaalne kujutis või digitaalne museaal kuulub.

  (4) Andmesubjekti nõudel lõpetatakse museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemine muuseumide andmekogus.

  (5) Kui jõustub kohtuotsus või haldusakt, millega keelatakse museaali levitamine või üldsusele kättesaadavaks tegemine, võib isik teadus- ja õppetöö eesmärgil taotleda juurdepääsu muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse museaal kuulub. Juurdepääsuõiguse andmise otsustab muuseumi juht, avalik-õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isik või otsustuskogu, kes hindab otsuse tegemisel taotluse põhjendatust, juurdepääsu vajadust ning üldsusele levitamise keelamise põhjust.

3. peatükk Muuseumi tegevuse korraldus 

§ 17.  Riigimuuseumi põhimäärus

  Riigimuuseumi põhimääruse kehtestab minister määrusega, kui riigimuuseum on ministeeriumi hallatav riigiasutus, ning ministeeriumi hallatava riigiasutuse või valitsusasutuse juht käskkirjaga, kui riigimuuseum on selle asutuse struktuuriüksus.

§ 18.  Riigimuuseumi juhi ametikoha täitmine

  (1) Riigimuuseumi juhi ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.

  (2) Riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise korra kehtestab minister määrusega, kui riigimuuseum on ministeeriumi hallatav riigiasutus, ning ministeeriumi hallatava riigiasutuse või valitsusasutuse juht käskkirjaga, kui riigimuuseum on selle asutuse struktuuriüksus.

  (3) Minister või ministeeriumi hallatava riigiasutuse või valitsusasutuse juht sõlmib riigimuuseumi juhiga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks.

§ 19.  Muuseuminõukogu

  (1) Muuseuminõukogu on kultuuriministri nõuandev kogu, kuhu kuuluvad muuseumide ja nende asutajate esindajad ning muud muuseumide valdkonna asjatundjad.

  (2) Muuseuminõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi käesolevast seadusest tulenevates küsimustes. Muuseuminõukogul on õigus tutvuda muuseumi tegevuse ja muuseumikogu seisukorraga kohapeal.

  (3) Muuseuminõukogu liikmele võib maksta tasu muuseuminõukogu töös osalemise eest. Tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab kultuuriminister käskkirjaga.

§ 20.  Riigimuuseumi rahastamine

  (1) Riigimuuseumi tegevust rahastatakse riigieelarvest.

  (2) Riigimuuseum võib saada rahalisi vahendeid toetustest, annetustest ja oma põhitegevusega seotud tasuliste teenuste eest, mida võib osutada tingimusel, et need ei takista käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud muuseumi ülesannete täitmist.

  (3) Riigimuuseumi osutatud teenuste eest tasu kehtestamisel tuleb arvestada, et:
  1) muuseumi külastamine on kaheksa-aastasele ja nooremale lapsele, puudega kuni 16-aastasele isikule ning tema saatjale ja sügava puudega 16-aastasele ja vanemale isikule ning tema saatjale tasuta;
  2) muuseumipileti hinna määramisel tuleb kehtestada eraldi hind piletile, mis võimaldab ühise soodsama sissepääsu muuseumisse kuni kahele täiskasvanule koos alaealiste lastega;
  3) käesoleva seaduse § 15 alusel asutatud muuseumide andmekogus kättesaadavaks tehtud museaali digitaalse kujutise, digitaalse museaali ning museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavate andmete kasutamine on tasuta;
  4) museaali ja museaali digitaalse kujutise riigimuuseumile või riigi sihtasutuse muuseumile kasutamiseks andmine on tasuta;
  5) digitaalsete kujutiste trükifailide müügi korral võetav tasu on kulupõhine.

  (4) Riigimuuseumi põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu kehtestab minister määrusega, kui riigimuuseum on ministeeriumi hallatav riigiasutus, ning ministeeriumi hallatava riigiasutuse või valitsusasutuse juht käskkirjaga, kui riigimuuseum on selle asutuse struktuuriüksus. Tasu määrad kehtestab riigimuuseumi juht käskkirjaga.

  (5) Riigile kuuluva muuseumikogu täiendamise otsesed dokumentaalselt tõendatud kulud võib riigivara valitseja otsusel katta sama muuseumi muuseumikogust väljaarvatud ja käesoleva seaduse § 11 lõike 6 alusel avalikul enampakkumisel võõrandatud asjade müügist laekunud raha arvel.

§ 21.  Riigieelarvest tegevustoetuse taotlemise ja määramise kord

  (1) Riigi sihtasutuse muuseum, avalik-õigusliku isiku muuseum, munitsipaalmuuseum ja eramuuseum võivad riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu saada tegevustoetust järgmistel tingimustel:
  1) muuseumi tegevus vastab käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud ülesannetele;
  2) muuseumi ainevaldkond on rahvuskultuuri jaoks oluline;
  3) muuseum tegutseb aasta ringi ning muuseumikogu on kasutajatele soovi korral ligipääsetav;
  4) muuseumil on pikaajaline arengukava koos tegevustoetuse kavandatava kasutusaasta ja kolme järgmise aasta finantsplaaniga;
  5) muuseum täiendab muuseumikogu eesmärgipäraselt, lähtudes muuseumi kogumispõhimõtetest.

  (2) Tegevustoetuse taotlemisel esitatakse kultuuriministri kinnitatud vormi kohane taotlus ning esitatakse või tehakse kättesaadavaks muuseumi arengukava koos tegevustoetuse kavandatava kasutusaasta ja kolme järgmise aasta finantsplaaniga, tegevustoetuse kavandatava kasutusaasta eelarve ja tegevuskava ning muuseumi kogumispõhimõtted.

  (3) Kultuuriminister hindab esitatud dokumentide alusel muuseumi ja selle tegevuse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele.

  (4) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja määramise korra kehtestab kultuuriminister määrusega.

§ 22.  Riiklik järelevalve muuseumikogu korralduse üle

  (1) Riiklikku järelevalvet muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi muuseumikogu korralduse üle teostab Kultuuriministeerium.

  (2) Kultuuriministeerium kontrollib:
  1) kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele või muuseumisse hoiule võtmise otsustamise vastavust käesoleva seaduse § 5 lõike 5 alusel kehtestatud muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korrale;
  2) kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele võtmise või muuseumisse hoiule võtmise, samuti museaalide ja muuseumisse hoiule võetud asjade üle arvestuse pidamise toimingute ja dokumentide vastavust käesoleva seaduse § 15 lõike 1 alusel kehtestatud muuseumide andmekogu põhimäärusele;
  3) muuseumikogu ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjade seisundi ning säilitamise ja eksponeerimise tingimuste, märgistamise ja inventuuri läbiviimise, samuti muuseumikogu korralduse põhimõtete vastavust käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel kehtestatud museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise korrale;
  4) riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi puhul muuseumikogu kasutamise vastavust käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingule.

§ 23.  Kultuuriministeeriumi õigused riikliku järelevalve teostajana

  (1) Kultuuriministeeriumil on riikliku järelevalve käigus õigus:
  1) nõuda muuseumikogu eest vastutavalt muuseumitöötajalt muuseumikoguga seonduvate dokumentide, museaalide ja muuseumisse hoiule võetud asjade kontrollimiseks esitamist;
  2) nõuda muuseumikogu eest vastutavalt muuseumitöötajalt suulisi ja kirjalikke selgitusi järelevalve objekti kohta;
  3) teha ekspertiisi museaalide ja muuseumisse hoiule võetud asjade seisundi määramiseks;
  4) siseneda muuseumikogu eest vastutava muuseumitöötaja või tema esindaja juuresolekul hoonesse ja ruumi, kus säilitatakse museaale, muuseumisse hoiule võetud asju ja nendega seonduvaid dokumente;
  5) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse § 22 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud kontrolli käigus avastatud rikkumise ja punktis 4 nimetatud halduslepingus sätestatud nõuete rikkumise lõpetamise ja edasiste rikkumiste ärahoidmise kohta.

  (2) Kui ilmneb, et käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud toimingud ja dokumendid ei vasta kehtestatud nõuetele, on Kultuuriministeeriumil õigus teha ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks, andes selleks mõistliku tähtaja.

  (3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Kultuuriministeerium rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 300 eurot, ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral 600 eurot.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sunniraha ei rakendata riigimuuseumi suhtes.

4. peatükk Museaali kindlustamine ja rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamine 

§ 24.  Museaali kindlustamine

  Riigile kuuluvasse muuseumikogusse arvatud kultuurilooliselt oluline ainueksemplar, mis saadetakse ajutiselt välisriiki ning mille kohta ei ole tehtud käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud otsust näituse kahjuhüvitise tagamiseks, tuleb kindlustada selle rahaliselt hinnatavas väärtuses ja käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatud kahju ulatuses.

§ 25.  Rahvusvaheline näitus ja selle omanikule tekkinud kahju

  (1) Olulise kunsti- või ajalooväärtusega asja või sellistest asjadest koosneva näitusekomplekti (edaspidi näitus) ajutise eksponeerimise kavandamisel võivad riigimuuseum ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum taotleda riigilt näituse omanikule tekkinud otsese varalise kahju (edaspidi kahju) katmiseks hüvitise (edaspidi näituse kahjuhüvitis) maksmise tagamist käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.

  (2) Näituse kahjuhüvitisega võib katta kahju, mis on tingitud järgmiste näituste kahjustumisest, hävimisest või kaotsiminekust:
  1) välisriigi asutuse või isiku näitus, mida eksponeeritakse Eestis riigimuuseumis või riigi asutatud sihtasutusena tegutsevas muuseumis (edaspidi sissetulev näitus);
  2) riigile kuuluvasse muuseumikogusse arvatud museaalist või museaalidest koosnev näitus, mida eksponeeritakse välisriigis (edaspidi väljaminev näitus).

§ 26.  Näituse kahjuhüvitisega kaetav kahju

  (1) Näituse kahjuhüvitis võib katta järgmise kahju:
  1) näituse taastamise või asendamise kulud juhul, kui näitust on võimalik taastada või asendada;
  2) summa, mille ulatuses on näituse rahaliselt hinnatav koguväärtus (edaspidi näituse väärtus) vähenenud, juhul kui kahjustatud, hävinud või kaotsi läinud näituse taastamine või asendamine ei ole võimalik.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud summa võib ulatuda kuni näituse väärtuseni.

  (3) Näituse kahjuhüvitis ei kata kahju, mille on põhjustanud:
  1) näituse konfiskeerimine teise riigi poolt;
  2) teose loomulik vananemine;
  3) varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud, kuid alles näituse kahjuhüvitisega kaetud perioodil ilmnenud viga;
  4) vääramatu jõud.

  (4) Näituse kahjuhüvitisega kaetakse üksnes kahju, mis on tekkinud pärast näituse kahjuhüvitise tagamise otsuse tegemist.

§ 27.  Näituse kahjuhüvitise tagamise taotlemine ja otsustamine

  (1) Näituse kahjuhüvitise tagamist võivad taotleda riigimuuseum ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum, kes esitab dokumendid, mis tõendavad, et näituse vedaja ja eksponeerija töökorraldus ning eksponeerimisruum või -hoone tagavad näituse säilimise ning vastavad näituse eksponeerimise eesmärgil kasutamiseks andja esitatud tingimustele, sõltumata sellest, kas tegemist on sissetuleva või väljamineva näitusega.

  (2) Otsuse näituse kahjuhüvitise tagamiseks või sellest keeldumiseks teeb Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volituse alusel kultuuriminister käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud piirmäära ulatuses.

§ 28.  Näituse kahjuhüvitise ulatus ja piirmäär ning kahju hüvitamine

  (1) Näituse kahjuhüvitisega võib katta kahju, mis on tekkinud järgmisel ajavahemikul:
  1) väljamineva näituse korral alates hetkest, kui näitus antakse Eestis üle vedajale, kuni hetkeni, kui vedaja annab Eestisse tagastatava näituse üle selle kasutamiseks andnud riigimuuseumile või riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale muuseumile;
  2) sissetuleva näituse korral alates hetkest, kui näitus antakse välisriigis üle vedajale, kuni hetkeni, kui vedaja annab välisriiki tagastatava näituse üle selle kasutamiseks andnud välisriigi asutusele või isikule.

  (2) Näituse kahjuhüvitise tagamise otsuses võib määrata, et tagatava näituse kahjuhüvitisega kaetakse üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest, eksponeerimise või vedamise perioodist, territooriumist või riskidest ning tagamata osa tuleb tagada võlaõigusseaduse kohaselt sõlmitava kindlustuslepingu kohaselt.

  (3) Iga-aastases riigieelarve seaduses:
  1) määratakse kalendriaasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär;
  2) määratakse kalendriaastal kehtiv omavastutuse summa, mis ei sõltu näituse väärtusest;
  3) esitatakse kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näituste kavandatavad pealkirjad ning vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood ja näituse omanik;
  4) esitatakse muud tagamisega seotud tingimused ja informatsioon.

  (4) Kui väljaminevat näitust ei ole võimalik taastada ega asendada, näituse kahjuhüvitist ei maksta.

§ 29.  Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju hüvitamise kord

  Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Määruses nähakse ette näituse kahjuhüvitise tagamise otsustamise põhimõtted, taotluse esitamise ja taotluse läbivaatamise, näituse kahjuhüvitise tagamise otsustamise, kahju tekkimisel kahjust teavitamise, kahju läbivaatamise ja hindamise, näituse kahjuhüvitise väljamaksmise ning riigi poolt näituse kahjuhüvitise tagasinõudmise kord.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 30.  Üleminek museaali ja abikogusse arvatud asja rahalisele arvestusele

  Rahalist arvestust peetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest soetatavate museaalide ja abikogusse arvatud asjade üle.

§ 31.  Riigimuuseumi juhi tähtajatu töölepingu kehtivus

  Käesoleva seaduse jõustumisel kehtiv riigimuuseumi juhiga sõlmitud tähtajatu tööleping jääb kehtima.

§ 32.  Muuseumikogust väljaarvamise erisus

  Käesoleva seaduse § 11 ja § 12 lõikes 3 sätestatut ei kohaldata asjadele, mis on võetud muuseumisse hoiule ja hiljem museaalina arvele enne 1996. aasta 14. detsembril jõustunud muuseumiseaduse kehtima hakkamist, ning nimetatud asjad tagastatakse hoiulevõtmist tõendava dokumendi alusel õigustatud isikule.

§ 33. – § 37. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 38.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 15. juulil.

  (2) Käesoleva seaduse § 20 lõike 3 punktid 1, 2, 4 ja 5 jõustuvad 2014. aasta 1. jaanuaril.
[RT I, 22.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (3) Käesoleva seaduse § 35 jõustub 2014. aasta 1. juulil.
[RT I, 22.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json