Eurovoci märksõnad (näita)

08 RAHVUSVAHELISED SUHTED0821 kaitserelvajõud

12 ÕIGUS1206 õigusallikad ja õigusharudõigusallikasseadusandlusseadusseaduse rakendamine

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2841 tervistervishoiupoliitikatervishoiuteenus

HALDUSÕIGUSAvaliku teenistuse eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSPensionide eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSRiigikaitse

Teksti suurus:

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus (lühend - KVTRS)

Sisukord

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 22.12.2014, 5

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus

Vastu võetud 13.06.2012
RT I, 10.07.2012, 2
jõustumine 01.04.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
05.12.2012RT I, 18.12.2012, 101.01.2013, osaliselt 01.04.2013
12.06.2013RT I, 02.07.2013, 101.09.2013, osaliselt 01.01.2014
29.01.2014RT I, 18.02.2014, 101.08.2014
10.04.2014RT I, 23.04.2014, 101.10.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist ministrite ametinimetused.
03.12.2014RT I, 22.12.2014, 101.01.2015

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumine

  Kaitseväeteenistuse seadus jõustub 2013. aasta 1. aprillil.

§ 2. Kaitseväekohustuslase andmete kandmine kaitseväekohustuslaste registrisse

 (1) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kantakse seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel moodustatud mobilisatsiooni riikliku keskregistri kaitseväekohustuslike Eesti kodanike riiklikus registris olevad andmed üle kaitseväekohustuslaste registrisse.

 (2) Andmete ülekandmisel andmete sisu ja staatust ei muudeta ning kaitseväekohustuslase andmed loetakse kuni andmete muutmiseni seaduses sätestatud korras järgmiselt:
 1) reservväelase andmed loetakse reservis oleva isiku andmeteks;
 2) ajateenija andmed loetakse ajateenija andmeteks;
 3) asendusteenistuslase andmed loetakse asendusteenistuja andmeteks;
 4) kaadrikaitseväelase andmed loetakse tegevväelase andmeteks.

 (3) Isikule, kelle andmed kustutati kaitseväekohustuslike Eesti kodanike riiklikust registrist seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel, ei laiene kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kaitseväekohustus ja tema andmeid ei kanta kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustuslasena, kui isik ei ole selleks Kaitseressursside Ametile esitanud kaitseväeteenistuse seaduses ettenähtud taotlust.

§ 3. Kaitseväelase tõotuse kehtivus

  Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt antud Eesti kaitseväelase tõotus jääb kehtima ja kaitseväelane ei pea andma uut tõotust.

§ 4. Kaitseväekohustuslase terviseseisundi hindamine

 (1) Kaitseväekohustuslase terviseseisundi kohta tehtud arstliku komisjoni otsus kehtib kuni uue otsuse tegemiseni.

 (2) Tegevväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks kõlblikuks või tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega, vastab kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel tegevväelase tervisenõuetele.

 (3) Tegevväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks mittekõlblikuks, ei vasta kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel tegevväelase tervisenõuetele.

 (4) Tegevväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks, peab kuue kuu jooksul arvates kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest läbima arstliku komisjoni, kus hinnatakse tema terviseseisundit.

 (5) Kutsealune, asendusteenistuja ja ajateenija, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks kõlblikuks või tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega, vastavad kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

 (6) Kutsealune ja asendusteenistuja, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks, ei vasta kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

 (7) Kutsealune, asendusteenistuja ja ajateenija, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks mittekõlblikuks, ei vasta kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

 (8) Reservis olev isik ja reservväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks kõlblikuks või tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega, vastavad kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

 (9) Reservis olev isik ja reservväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks, ei vasta kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

 (10) Reservis olev isik ja reservväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks mittekõlblikuks, ei vasta kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

§ 5. Arstlike komisjonide tegevuse jätkamine

 (1) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel jätkavad seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel moodustatud Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon ja Kaitseväe arstlik komisjon oma tegevust.

 (2) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel arstliku komisjoni menetluses oleva asja menetlus jätkub kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

 (3) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist Kaitseministeeriumi arstlikule keskkomisjonile esitatud vaide vaatab Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon läbi seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

 (4) Kui Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon leiab, et vaide esitanud isiku terviseseisundi kohta tuleb teha uus otsus, tagastab Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon asja otsuse teinud arstlikule komisjonile uue otsuse tegemiseks.

§ 6. Ajateenistusse asumise tähtaegade kehtestamine 2013. ja 2014. aastaks

  2013. ja 2014. aasta kutsealuste ja naissoost isikute ajateenistusse asumise tähtajad ja nende arvulise jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 7. Kaitseväeteenistuskohustuse ja asendusteenistuse täitmine kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel

 (1) Kutsealune, kellele on teatavaks tehtud ajateenistusse kutsumise otsus või kelle ajateenistus on asendatud asendusteenistusega enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist, on kohustatud asuma teenistusse ettenähtud tähtajal ja kohas.

 (2) Reservis olev isik, kes on enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist saanud kutse õppekogunemisele, on kohustatud ilmuma õppekogunemisele ettenähtud tähtajal ja kohas.

 (3) Ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelane, kes kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel on kaitseväe- või asendusteenistuses, vabastatakse kaitseväe- või asendusteenistusest seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud tähtpäeva saabumisel.

 (4) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist esitatud ajateenistuse asendusteenistusega asendamise taotluse menetlus lõpetatakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

 (5) 28-aastane ja noorem isik, kes seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel vabastati ajateenistusse kutsumisest ja arvati reservi, loetakse kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel reservis olevaks isikuks ja teda ei kutsuta ajateenistusse.

 (6) Kutsealust, kes kaitseväeteenistuse seaduse jõustumise aastal saab 28-aastaseks ja keda ei ole seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel ajateenistusse kutsutud, ei kutsuta seaduse jõustumisel ajateenistusse ja Kaitseressursside Amet märgib tema andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei rakendata, kui kutsealune on enne 28-aastaseks saamist avaldanud soovi aja- või asendusteenistusse asumiseks.

§ 8. Ajapikenduse saanud kutsealuse ajateenistusse asumine

  Seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt ajateenistusse asumiseks ajapikendust saanud kutsealuse ajapikendus kehtib kuni tähtpäeva saabumiseni või asjaolude äralangemiseni.

§ 9. Ajateenistusse kutsumise peatumise lõpetamine

  Kutsealuse, kelle ajateenistusse kutsumine on seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel peatatud, ajateenistusse kutsumise peatamine kehtib kuni ajapikenduse aluste äralangemiseni.

§ 10. Välisriigis elava kutsealuse ajateenistusse asumine

 (1) Kutsealune, kes on enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis või on sündinud ja elanud välisriigis tema andmete kandmisele kaitseväekohustuslaste registrisse vahetult eelnenud ajal ja ei ole viie aasta jooksul andmete registrisse kandmisest esitanud kirjalikku taotlust ajateenistusse või asendusteenistusse asumiseks, loetakse käesoleva lõike alusel reservis olevaks isikuks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isiku reservis olemise kohta teeb märke kaitseväekohustuslaste registris Kaitseressursside Amet.

§ 11. Ajateenistusse kutsumata jätmine

  Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes omandab kõrgharidust arsti või õe erialal ning on esitanud kirjaliku taotluse 30 päeva jooksul seaduse jõustumisest arvates.

§ 12. Varasema haldusotsuse kehtivus

  Kaitseväekohustuslase suhtes enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist tehtud haldusotsus jääb kehtima kuni selles märgitud tähtajani, selle muutmise või kehtetuks tunnistamiseni.

§ 13. Asendusteenistuslepingu kehtivus

  Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist sõlmitud asendusteenistusleping jääb kehtima kuni selles märgitud tähtajani, selle muutmise või kehtetuks tunnistamiseni.

§ 14. Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse maksmine

  Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel aja- või asendusteenistuses olevale kaitseväekohustuslasele makstakse aja- või asendusteenistuse lõppemiseni igakuist toetust seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud ulatuses ja korras.

§ 15. Õppekogunemisel osalevale reservväelasele palga maksmine

  Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel makstakse õppekogunemisel osalevale reservväelasele palka õppekogunemisest osavõtu aja eest seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud ulatuses.

§ 16. Valmisoleku reservi lepingu kehtivus

 (1) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist sõlmitud valmisoleku reservi leping kehtib kuni selle tähtaja saabumiseni või poolte kokkuleppel lõpetamiseni.

 (2) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist sõlmitud valmisoleku reservi leping ja peatatud leping lõpevad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt.

 (3) Valmisoleku reservi lepingu eest makstakse tasu 63,91 eurot kuus.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tasu makstakse välja valmisoleku reservi lepingu lõppemisel.

§ 17. Tegevteenistuse lepingu lõpetamine ja isiku tegevteenistusse võtmine

 (1) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel loetakse seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel sõlmitud tegevteenistuse leping lõpetatuks ja isik loetakse tegevteenistusse võetuks lepingu lõppemise kuupäevale järgnenud päevast arvates.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevteenistusse võtmisel võetakse isik tegevteenistusse seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel sõlmitud tegevteenistuse lepingus sätestatud tähtaega arvestades järgmiselt:
 1) määramata tähtajaga tegevteenistuse lepingu sõlminud isik – määramata ajaks;
 2) määratud tähtajaga tegevteenistuse lepingu sõlminud isik – tegevteenistuse lepingus määratud ajaks.

 (3) Tegevväelane, kelle teenistusaega on pikendatud seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 112 lõike 21 alusel, võetakse tegevteenistusse määratud ajaks kuni pikenduse tähtaja saabumiseni.

 (4) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel jätkab tegevväelane rahuaja ametikohal, millel ta teenis seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel sõlmitud tegevteenistuse lepingu lõpetamisel, kuni uuele rahuaja ametikohale nimetamiseni.

 (5) Tegevväelasel, kes ei soovi kaitseväeteenistuse seaduse jõustumise tõttu jätkata tegevteenistuses, on 30 päeva jooksul kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest õigus esitada Kaitseväe juhatajale kirjalik taotlus tegevteenistusest vabastamiseks. Tegevteenistusest vabastamise taotluse esitanud isik vabastatakse tegevteenistusest hüvitiseta käesoleva lõike alusel seitsme päeva jooksul pärast seda, kui Kaitsevägi on taotluse kätte saanud.

 (6) Tegevväelane, kellel tegevteenistuse lepingu sõlmimisel puudus kaitseväekohustus, peab tegevteenistuses jätkamise soovi korral esitama Kaitseväe juhatajale 30 päeva jooksul kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest arvates kirjaliku nõusoleku oma andmete kandmiseks kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustuslasena. Kaitsevägi edastab esimesel võimalusel tegevväelase kirjaliku nõusoleku Kaitseressursside Ametile isiku andmete tegevväelase andmetena kaitseväekohustuslaste registrisse kandmiseks.

 (7) Kaitseväe juhataja on kohustatud tegevteenistusest vabastamisest teavitama Kaitseressursside Ametit, kes märgib nõusoleku andnud isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusoleku andmata jätmisel vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest hüvitiseta käesoleva lõike alusel kirjaliku nõusoleku esitamise tähtpäevale järgnenud päevast arvates ja teda ei loeta kaitseväekohustuslaseks.

 (9) Kaitsevägi teavitab tegevväelase tegevteenistusest vabastamisest Kaitseressursside Ametit kirjalikult.

§ 18. Tegevväelase arstlik läbivaatus ja tervisenõuetele vastavuse hindamine

  Tegevväelane peab kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel läbima arstliku läbivaatuse ja tervisenõuetele vastavuse hindamise, arvestades eelmist tervisenõuetele vastavuse hindamisest möödunud aega, järgmiselt:
 1) rohkem kui kolm aastat – kuue kuu jooksul;
 2) kolm kuni kaks aastat – ühe aasta jooksul;
 3) vähem kui kaks aastat – mitte hiljem, kui kolm aastat eelmisest tervisenõuetele vastavuse hindamisest.

§ 19. Ressursimahukal koolitusel ja täiendusõppel osalenud tegevväelase tegevteenistusse võtmine

 (1) Tegevväelase suhtes, kes on osalenud ressursimahukal koolitusel või täiendusõppel, mis on vormistatud seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 1801 lõike 5 alusel haldusaktiga, milles on määratud tema kohustus olla lepingulises tegevteenistuses Kaitseväes teatud aja jooksul või hüvitada riigile tekkinud kulu proportsionaalselt tegevteenistusajale, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tegevteenistusse võtmist käesolevas paragrahvis sätestatud eranditega.

 (2) Ressursimahukal koolitusel või täiendusõppel osalenud tegevväelase tegevteenistuse leping lõpetatakse käesoleva lõike alusel ja ta võetakse tegevteenistusse järgmiselt:
 1) määramata tähtajaga tegevteenistuse lepingu sõlminud isik – määramata ajaks;
 2) määratud tähtajaga tegevteenistuse lepingu sõlminud isik – tegevteenistuse lepingus ettenähtud tähtaja lõpuni, kui see on hilisem haldusaktis näidatud tegevteenistuses jätkamise kohustuse tähtajast;
 3) määratud tähtajaga tegevteenistuse lepingu sõlminud isik – haldusaktis näidatud kaitseväeteenistuses jätkamise kohustuse lõpuni, kui see on hilisem tegevteenistuse lepingu lõppemise kuupäevast.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevväelane, kes pärast kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist lahkub tegevteenistusest, on kohustatud hüvitama proportsionaalselt tegevteenistusajale otsese kulu, sealhulgas teenistusalase lähetuse ja välislähetusega seotud kulu, mida riik on kandnud tema ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe tõttu ning mille kestus on pikem kui kolm kuud või mille maksumus ületab töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud neljakordset töötasu alammäära juhul, kui ta vabastatakse teenistusest:
 1) süüdimõistva kohtuotsuse tõttu;
 2) distsiplinaarsüüteo tõttu;
 3) omal soovil;
 4) teenistusalaste piirangute järgimata jätmise tõttu;
 5) nõusoleku andmata jätmisel oma andmete kaitseväekohustuslasena kaitseväekohustuslaste registrisse kandmiseks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevväelane, kes pärast kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist katkestas mõjuva põhjuseta õpingud või täiendusõppe või kes eksmatrikuleeriti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest edasijõudmatuse tõttu, on kohustatud hüvitama proportsionaalselt tegevteenistusajale otsese kulu, sealhulgas teenistusalase lähetuse ja välislähetusega seotud kulu, mida riik on kandnud tema ressursimahuka koolituse või täiendusõppe tõttu, mille kestus on pikem kui kolm kuud või mille maksumus ületab töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud neljakordset töötasu alammäära.

 (5) Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu ei pea hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevväelane, kes:
 1) pärast Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste või vastava välisriigi õppeasutuse või täiendusõppe läbimist on olnud tegevteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne pooleteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui aasta;
 2) vabastatakse tegevteenistusest kohustuse tõttu hooldada püsiva töövõimetuse või puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest;
 3) on haigestunud või saanud vigastada teenistusülesannete täitmise tõttu ja kes Kaitseväe arstliku komisjoni otsusel ei vasta tegevväelase tervisenõuetele ning vabastatakse tegevteenistusest;
 4) vabastatakse tegevteenistusest tegevteenistuse tähtaja lõppemisel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusaktis märgitud tähtpäeva möödumisel.

§ 20. Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu arvestamine

 (1) Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu arvestab Kaitsevägi.

 (2) Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu arvestamise aluseks on järgmine otsene kulu:
 1) koolitustasu;
 2) sõidukulu;
 3) majutuskulu;
 4) päevaraha, kui ei ole makstud välislähetustasu;
 5) välislähetustasu, kui tegevväelane on lähetatud koolitusele või täiendusõppele kauemaks kui üks aasta;
 6) kindlustusega seotud kulu.

§ 21. Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu arvestamise teatis

 (1) Kaitsevägi koostab enne haldusaktis ettenähtud tähtaega tegevteenistusest vabastatavale tegevväelasele ressursimahuka koolituse kulu kohta teatise järgmiste andmetega:
 1) isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
 2) isiku elukoht;
 3) õppekavaga kehtestatud nominaalõppeaeg;
 4) õppeaja algus- ja lõppkuupäev;
 5) koolituskulu arvestamise aluseks võetud kulutuste loetelu, maksumus ja kulu kogusumma;
 6) teatise koostaja nimi ja allkiri;
 7) teatise koostamise kuupäev.

 (2) Kaitsevägi koostab enne haldusaktis ettenähtud tähtaega kaitseväeteenistusest vabastatavale tegevväelasele ressursimahuka täiendusõppe kulu kohta teatise järgmiste andmetega:
 1) isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
 2) isiku elukoht;
 3) täiendusõppele tehtud otseste kulutuste loetelu, maksumus ja kogusumma;
 4) teatise koostaja nimi ja allkiri;
 5) teatise koostamise kuupäev.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kulu arvestamise teatis koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse isikule ja teine jääb Kaitseväele.

§ 22. Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu hüvitamine

 (1) Isik, kellele on riik teinud tema tegevteenistuses olemise ajal kulutusi tema ressursimahuka koolituse või täiendusõppe tõttu ja kes lahkub tegevteenistusest enne ressursimahukal koolitusel või täiendusõppel osalemiseks vormistatud haldusaktis määratud tegevteenistuses olemise tähtaja lõppu, kohustub hüvitama käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud kulu ühe kuu jooksul tegevteenistusest vabastamisest arvates.

 (2) Kaitsevägi esitab isikule ressursimahuka koolituse või täiendusõppe kulu hüvitamise nõude kümne kalendripäeva jooksul käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 või 4 sätestatud asjaoludest teada saamisest arvates. Teadet ei esitata, kui esinevad käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 sätestatud kulu hüvitamise kohustusest vabastamise asjaolud.

 (3) Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu hüvitamiseks võib Kaitsevägi määrata isikule tema kirjaliku taotluse alusel kulu hüvitamise ajakava.

 (4) Ajakavas võib määrata kulu hüvitamise perioodiks kuni kuus kuud tegevteenistusest vabastamisest arvates.

§ 221. Õppekulu hüvitamine

  Isikul, kes on teenistusülesannete täitmise tõttu saanud tervisekahjustuse ja seetõttu ajavahemikul 2008. aasta 26. detsembrist kuni 2014. aasta 31. detsembrini tegevteenistusest vabastatud ning kes on asunud või asub pärast tegevteenistusest vabastamist õppima Eestis asuvasse õppeasutusse, välja arvatud sõjaväelise õppekava järgi, on õigus taotleda õppekulu hüvitamist kaitseväeteenistuse seaduse 2015. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni § 200 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.
[RT I, 22.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 23. Kaitseväe juhataja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema ja Kaitseliidu ülema ametikohal jätkamine

 (1) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel jätkavad seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel Kaitseväe juhataja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema ja Kaitseliidu ülema ametisse nimetatud isikud oma ametikohal kuni nimetamise otsuses sätestatud tähtaja lõpuni.

 (2) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel peavad ametis olevad Kaitseväe juhataja, Kaitseväe peastaabi ülem, väeliigi ülem ja Kaitseliidu ülem tegevteenistusest vabastamise soovist teavitama valdkonna eest vastutavat ministrit 30 päeva jooksul kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest arvates. Kaitseväe juhataja, Kaitseväe peastaabi ülema ja väeliigi ülema tegevteenistusest vabastamisele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatut. Kaitseliidu ülema tegevteenistusest vabastamisele kohaldatakse Kaitseliidu seaduses sätestatut. Tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest hüvitiseta.

 (3) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel võib Kaitseväe juhataja ametis oleva tegevväelase seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 97 lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumisel nimetada kaitseväeteenistuse seaduse § 93 lõike 3 kohaselt uuesti ametikohale.

§ 24. Tegevväelase palk

 (1) Tegevväelasele, kes kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel jätkab katkematult tegevteenistuses, jätkatakse uuele rahuaja ametikohale nimetamiseni vähemalt senise teenistustasu suuruse palga maksmist, kui kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel osutub tegevväelase palk madalamaks tema kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisele eelneva kalendrikuu teenistustasust.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui riigieelarve kulude vähendamisega kaasneb üldine riigieelarvest makstavate palkade vähendamine.

§ 25. Tegevväelase lisapuhkusepäevad

 (1) Katkematult tegevteenistuses jätkaval tegevväelasel säilib seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 169 lõike 4 alusel tegevteenistuses oldud aastate eest antud lisapuhkuse saamise õigus ulatuses, millele oli tegevväelasel õigus enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist.

 (2) Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal võib lisapuhkust vähendada või jätta see andmata.

§ 26. Kaadrikaitseväelaste reservi arvatud tegevväelase rahuaja ametikohale määramine või reservi arvamine

 (1) Tegevväelane, kes oli seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel määratud kaadrikaitseväelaste reservi, nimetatakse rahuaja ametikohale seitsme päeva jooksul kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest arvates.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevväelast ei ole võimalik rahuaja ametikohale nimetada, vabastatakse ta tegevteenistusest käesoleva lõike alusel, arvatakse reservi ja makstakse hüvitist tema ühe kuu keskmise seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel makstud ametipalga ulatuses.

§ 27. Kaitseväeteenistuse seaduse § 95 rakendamise erand

 (1) Kuue kuu jooksul pärast kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist võib tegevväelase vastavust kaitseväeteenistuse seaduse §-s 95 sätestatud nõuetele hinnata ainult tema kirjalikul nõusolekul.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse tegevväelasele, kes on kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel tegevteenistuses ja jätkab samal rahuaja ametikohal.

§ 28. Tegevväelase jätkamine sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohal

  Tegevväelane, kes on kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel suunatud sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale, tuleb nimetada kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel rahuaja ametikohale Kaitseväes.

§ 29. Tegevteenistusstaaži arvestamine

 (1) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel jääb väljateenitud kaitseväeteenistuse staaž kehtima.

 (2) Tegevteenistuses jätkamisel või tegevteenistusse asumisel arvestatakse seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel väljateenitud kaitseväeteenistuse staaž tegevteenistusstaaži hulka päeva täpsusega.

§ 30. Atesteerimislehe ja teenistuslehe lõpetamine ning säilitamine

  Tegevväelase atesteerimisleht ja teenistusleht lõpetatakse. Lõpetatud atesteerimislehte ja teenistuslehte säilitatakse tegevväelase teenistuskohas tegevväelase teenistuses olemise ajal koos teiste personalidokumentidega. Pärast tegevväelase teenistusest vabastamist säilitatakse atesteerimislehte Kaitseväes vähemalt 25 aastat koos teiste personalidokumentidega Kaitseväe dokumentide loetelus ja asjaajamiskorras ettenähtud korras. Teenistuslehte säilitatakse enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist kehtinud korras.

§ 31. Varasema distsiplinaarkaristuse kehtivus

  Kaitseväe distsiplinaarseaduse alusel määratud distsiplinaarkaristus kehtib pärast kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist. Niisugune karistus täidetakse ja see kustub selle seaduse järgi, mille alusel see määrati.

§ 32. Varasema distsiplinaarsüüteo eest karistuse määramine

 (1) Kaitseväelasele võib Kaitseväe distsiplinaarseaduse kehtimise ajal toimepandud distsiplinaarsüüteo eest määrata kaitseväeteenistuse seadusega ettenähtud distsiplinaarkaristuse, kui talle ei ole selle süüteo eest veel karistust määratud, arvestades süüteo toimepanemise ajal kehtinud Kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud tähtaegu.

 (2) Kui distsiplinaarmenetlust on alustatud enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist, lõpetatakse see menetluse alustamise ajal kehtinud menetluskorra järgi.

§ 33. Kaitseväeteenistuse komisjoni menetluses oleva vaide lahendamine

  Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist kaitseväeteenistuse komisjonile esitatud vaide vaatab Kaitseministeerium läbi seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

§ 34. Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud isikule arstiabi ja tervishoiuteenuste osutamine ning meditsiiniseadmete ja ravimite tagamine

  Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud isikule tagatakse arstiabi, tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud ulatuses ja korras, kui vastavasisuline otsus tehti enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist.

§ 35. Kaitseväeteenistuses teenistusülesande täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud isikule sotsiaalteenuste tagamine

  Kaitseväeteenistuses teenistusülesande täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud isikule, kellel on tuvastatud puue, tagatakse rehabilitatsiooniteenused, proteesid, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud ulatuses ja korras, kui vastavasisuline otsus tehti enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist.

§ 36. Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või töövõimetuks jäänud isikule hüvitise maksmine

 (1) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist kaitseväelase hukkumise või töövõimetuks jäämise tõttu esitatud hüvitise taotlus vaadatakse läbi, hüvitis määratakse ja makstakse välja seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

 (2) Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu töövõimetuks jäänud kaitseväelasele, kellele on enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 lõike 3 alusel välja makstud ühekordse hüvitise esimene osa, makstakse välja ühekordse hüvitise teine osa, arvestamata tema töövõime taastumist.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

 (3) Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu töövõimetuks jäänud kaitseväelasele, kellele on enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 lõike 4 alusel välja makstud ühekordse hüvitise esimene osa, makstakse välja ühekordse hüvitise teine ja kolmas osa, arvestamata tema töövõime taastumist.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

 (4) Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu töövõimetuks jäänud kaitseväelasele, kellele on enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 lõike 4 alusel välja makstud ühekordse hüvitise esimene ja teine osa, makstakse välja ühekordse hüvitise kolmas osa, arvestamata tema töövõime taastumist, ning lisaks teise osa see summa, mille ta oleks saanud, kui teist osa ei oleks vähendatud tema töövõime taastumise tõttu.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

 (5) Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu töövõimetuks jäänud kaitseväelasele, kellele on enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 lõike 4 alusel välja makstud ühekordne hüvitis kolmes osas, makstakse lisaks välja ühekordse hüvitise see summa, mille ta oleks saanud, kui ühekordse hüvitise väljamakstavaid osasid ei oleks vähendatud tema töövõime taastumise tõttu.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

 (6) Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu töövõimetuks jäänud kaitseväelasele, kellele ei makstud enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 lõike 7 alusel väljamaksmisele kuuluvat osa seoses tema töövõime täieliku taastumisega, makstakse välja ühekordse hüvitise see osa, mille ta oleks saanud, kui tema töövõime ei oleks täielikult taastunud.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 sätestatud ühekordse hüvitise saamiseks peab isik esitama avalduse Kaitseministeeriumile hiljemalt 2015. aasta 1. veebruaril.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

 (8) Avalduses tuleb märkida, missuguse osa väljamaksmist isik soovib.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

 (9) Kaitseministeerium otsustab hüvitise väljamaksmise 30 päeva jooksul avalduse saamisest arvates.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

 (10) Kaitseväeteenistuse seaduse § 204 lõikes 2 sätestatud juhul käesolevas paragrahvis nimetatud hüvitist välja ei maksta.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

§ 37. Perekonnaliikmete ja lähedaste sõidu- ning majutuskulu tagamine

  Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist perekonnaliikme või lähedase esitatud taotlus tagada sõidukulu raviasutuse asukohta ja tagasi ning majutuskulu raviasutuse asukohas vaadatakse läbi seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

§ 38. Pensioni maksmise jätkamine

 (1) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist määratud väljateenitud aastate pension loetakse kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel tegevteenistuspensioniks ja edaspidi kohaldatakse sellele kaitseväeteenistuse seadust.

 (2) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist määratud toitjakaotus- ja töövõimetuspensionile kohaldatakse kaitseväeteenistuse seadust.

 (3) Isikul, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 2008. aasta 1. jaanuari on 13-aastase tegevteenistusstaaži täitumisel pensioni suurus 30 protsenti tema pensioni arvestamise summast, mida suurendatakse kuni 20-aastase kaitseväeteenistuse staaži täitumiseni kolme protsendi võrra iga tegevteenistusstaažile lisanduva aasta eest. Iga 20-aastasele tegevteenistusstaažile lisanduv tegevteenistusaasta suurendab pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti 2,5 protsendi võrra.

 (4) Tegevväelasel, kelle teenistusaega seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel pikendati üle sätestatud piirvanuse enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist, on 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral tegevteenistuse pensioni suuruseks 50 protsenti tegevväelase pensioni arvestamise summast. Iga 13-aastasele tegevteenistusstaažile lisanduv tegevteenistusstaaži aasta suurendab pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti 2,5 protsendi võrra.

 (5) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist esitatud pensioni saamise taotlus vaadatakse läbi ja pension määratakse seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras ning edaspidi kohaldatakse määratud pensionile kaitseväeteenistuse seadust.

 (6) Kui pensioni saaja soovib määratud pensioni lasta ümber arvutada kaitseväeteenistuse seaduse alusel, peab ta esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile kuue kuu jooksul kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest arvates ning pension arvutatakse ümber kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest ning edaspidi kohaldatakse määratud pensionile kaitseväeteenistuse seadust.

§ 39. Pensioni suuruse arvutamine

 (1) Pärast kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist tegevteenistusest vabastatud isikul, kellel on õigus tegevteenistuspensionile, on õigus lisaks kaitseväeteenistuse seaduse § 206 lõikes 2 sätestatud pensioni suuruse arvutamise alustele valida tegevteenistuspensioni arvutamise aluseks seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel isiku lepingulises teenistuses oldud aja viimase viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise ja pensioni määramise hetkel isikul olevale auastmele vastava auastmetasu summa.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tegevteenistuspensioni taotlemisel ei või tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise aluseks võetavast ametikohal teenimisest olla tegevteenistuspensioni määramise taotluse esitamise ajaks möödunud rohkem kui viis aastat.

 (3) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist lepingulisest teenistusest vabastatud isikul, kellel on enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist täitunud seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 1 või 11 nõutav kaitseväeteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt tegevteenistuspensioni saamise õigus, välja arvatud juhul, kui ta vabastati lepingulisest teenistusest tahtlikult toimepandud süüteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu või kui ta on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik võib tegevteenistuspensioni suuruse arvestamise aluseks valida:
 1) tema viimase ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise ja pensioni määramise hetkel isikul olevale auastmele vastava auastmetasu summa või
 2) lepingulisest teenistusest vabastamisele eelnenud viimase viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise ja pensioni määramise hetkel isikul olevale auastmele vastava auastmetasu summa.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 viidatud ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise arvestamise aluseks on seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 153 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse viimane redaktsioon.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 viidatud auastmetasu arvestamise aluseks on seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse viimane redaktsioon.

 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud tegevteenistuspensioni maksmisele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatut.

 (8) Enne 2014. aasta 1. augustit Kaitseväe peastaabi ülema ametikohal olnud isikul on õigus tegevteenistuspensionile, sõltumata tegevteenistusstaažist ja vanusest ning tema Kaitseväe peastaabi ülema ametikohal oleku ajast.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku tegevteenistuspensioni suuruseks on 75 protsenti tema ametikohalt vabastamisel kehtinud ametikoha palgaastmestiku keskmisest.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (10) 2014. aasta 31. juulil Kaitseväe peastaabi ülema ametikohal olnud isiku tegevteenistuspensioni suuruseks on 75 protsenti tema ametikohal 2014. aasta 31. juulil kehtinud ametikoha palgaastmestiku keskmisest.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (11) Töövõimetuspensioni saava isiku töövõimetuspensioni suurus arvutatakse ümber alates 2014. aasta 1. oktoobrist.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

 (12) Töövõimetuspensioni suuruse ümberarvutamise aluseks on teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõime kaotuse ulatus ja viimane Statistikaameti 2014. aasta 1. oktoobriks avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

 (13) Toitjakaotuspensioni saava isiku toitjakaotuspensioni suurus arvutatakse ümber alates 2014. aasta 1. oktoobrist.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

 (14) Toitjakaotuspensioni suuruse ümberarvutamise aluseks on viimane Statistikaameti 2014. aasta 1. oktoobriks avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

§ 391. Kutseõppes õppimise erisused

 (1) Kaitseväeteenistuse seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud õigus saada ajapikendust kuni selle aasta 1. juulini, mil ta saab 21-aastaseks, on ka kutsealusel, kes õpib täiskoormusega koolipõhises õppevormis põhihariduse baasil kutseõppes või kutsekeskharidusõppes vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-le 59.

 (2) Kaitseväeteenistuse seaduse § 210 lõike 1 punktis 2 loetletud isikutel on viidatud sättes kehtestatud tingimustel õigus toitjakaotuspensionile ka kutseõppeasutuses täiskoormusega õppimise ajal.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 392. Pensioni suurendamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest

 (1) Tegevteenistuspensioni suuruse arvutamisel või ümberarvutamisel suurendatakse igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest isiku tegevteenistuspensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest või pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti ühe protsendi võrra, kusjuures pensioni ülemmäär on 75 protsenti ametikoha palgaastmestiku keskmisest või pensioni arvutamise summast.

 (2) Kui tegevteenistusest vabastatud isikule on määratud tegevteenistuspension ja ta on osalenud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, arvutatakse tema tegevteenistuspension ümber alates 2014. aasta 1. oktoobrist, kui isik esitab Sotsiaalkindlustusametile avalduse koos tema rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamist kinnitava Kaitseväe teatisega enne 2015. aasta 1. veebruari. Dokumentide hilisema esitamise korral arvutatakse tegevteenistuspension ümber alates avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

2. peatükk Muudatused õigusaktides 

§ 40. – § 64. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. peatükk Seaduse jõustumine 

§ 65. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. aprillil.

 (2) Käesoleva seaduse § 57 punkt 3 jõustub üldises korras ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2010. aasta 10. maist.