Teksti suurus:

Riigikogu liikme staatuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2015
Avaldamismärge:RT I, 22.12.2014, 9

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.12.2014 otsus nr 554

Riigikogu liikme staatuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 09.12.2014

§ 1. Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmine

Riigikogu liikme staatuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Immuniteet

(1) Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.

(2) Riigikogu liige on puutumatu. Riigikogu liiget ei või takistada tema ülesandeid täitmast.

(3) Riigikogu liikme immuniteeti ei või kasutada vaba mandaadi teostamisega mitteseotud tegevustes või õigusvastutusest kõrvalehoidmiseks.

(4) Immuniteedist ei saa Riigikogu liige loobuda. Riigikogu liige võib anda kriminaalmenetluse seadustiku § 3822 lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud menetlustoiminguteks eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku Tallinna Ringkonnakohtu esimehele, põhiseaduskomisjonile või õiguskantslerile selle kohta, et ta on nõus immuniteediga kaetud üksikute menetlustoimingute tegemisega.

(5) Ilma Riigikogu liikme eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta ei saa teda kohustada osalema haldus- ja tsiviilkohtumenetluses ning väärteomenetluses või rakendada tema suhtes sundtoomist, kui see takistab Riigikogu liikme ülesannete täitmist.

(6) Riigikogu liikme suhtes menetlustoimingute tegemisel ning süüdistusakti koostamisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku 141. peatükis sätestatut.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 181–185 järgmises sõnastuses:

§ 181. Aegumine

(1) Kui Riigikogu liige on kahtlustatav kuriteo toimepanemises, siis selle kuriteo aegumine peatub.

(2) Kuriteo aegumine uueneb, kui Riigikogu annab nõusoleku koostada Riigikogu liikme kohta süüdistusakt või kui Riigikogu liikme volitused lõpevad.

§ 182. Riigikogu liikme immuniteedi erisused väärteomenetluses

(1) Väärteo toimepanemise korral võidakse Riigikogu liikme suhtes rakendada vahetut sundi määral, mis on vältimatult vajalik toimepandud väärteo fikseerimiseks.

(2) Väärteo eest karistusena mõistetud aresti kannab Riigikogu liige ajal, kui see ei takista tema osalemist Riigikogu töös.

§ 183. Riigikogu liikme immuniteedi erisused korrakaitseliste riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamisel

Riigikogu liikme suhtes võib rakendada ilma tema nõusolekuta Riigikogu liikme ülesannete täitmist takistavaid korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, kui on vajadus tõrjuda kõrgendatud ohtu isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele või suure väärtusega varalisele hüvele või kui esineb vahetu kõrgendatud oht, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab.

§ 184. Riigikogu liikme postisaadetise ja elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite kaitstus

(1) Kriminaalmenetluse seadustiku § 89 alusel teostatavat Riigikogu liikme postisaadetise aresti ja läbivaatust võib Riigikogu liikme suhtes toimetada ainult lähtudes talle inkrimineeritava kuriteo tõendamisvajadusest.

(2) Riigikogu liikme tööalased sõnumid, mida Riigikogu liige edastab või võtab vastu elektroonilise side võrgu kaudu, on kaitstud immuniteediga. See ei rakendu, kui Riigikogu liikme suhtes tehakse kriminaalmenetluse seadustiku § 3822 lõigete 1 ja 4 alusel menetlustoiminguid Tallinna Ringkonnakohtu esimehe või õiguskantsleri nõusolekul.

§ 185. Riigikogu liikme immuniteedi äravõtmise taotlus

Riigikogu liikme suhtes menetlustoimingu tegemiseks või süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamiseks esitab õiguskantsler või riigi peaprokurör põhjendatud taotluse, milles näidatakse veenvalt, miks muul viisil ei ole võimalik eesmärki saavutada.”;

3) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 19. Juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele

(1) Riigikogu liikmel on riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigus tema kohustuste täitmiseks.

(2) Peaministri või asjaomase ministri põhjendatud otsusel võib keelata Riigikogu liikmele juurdepääsu andmise konkreetsele salastatud välisteabele või riigisaladusele, kui:
1) riigisaladus puudutab julgeolekualase teabe allikat;
2) riigisaladus puudutab julgeolekuasutuse tegevuse meetodit, mille kasutamine ei ole veel lõppenud;
3) riigisaladus puudutab julgeolekuasutuse poolt teabe kogumist julgeolekuasutuste seaduse §-s 25 või 26 sätestatud viisil ja see ei ole veel lõppenud või
4) riigisaladuse avaldamine seab ohtu isikud, kelle suhtes on tehtud jälitustoiming, jälitustoimingu tegemises osalenud või jälitustoimingu tegemisse kaasatud isikud, samuti nende lähedased, või kui avaldamine ohustab koostöö salajasust.

(3) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka Riigikogu liikme suhtes.

(4) Julgeolekukontroll teostatakse iga Riigikogu liikme suhtes, kes on määratud Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmeks. Kui riigikaitsekomisjoni liikmeks määratud Riigikogu liige ei läbi julgeolekukontrolli, määratakse tema asemele uus riigikaitsekomisjoni liige Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud korras.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab Riigikogu liige riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile.

(6) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon määrab Riigikogu liikme suhtes julgeolekukontrolli teostava julgeolekukontrolli asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumendid.

(7) Julgeolekukontrolli asutus esitab Riigikogu liikme suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile kahe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentide saamisest.

(8) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon otsustab, kas Riigikogu liige on julgeolekukontrolli läbinud. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.”.

§ 2. Karistusseadustiku täiendamine

Karistusseadustiku § 81 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Kuriteo aegumise peatumise erisused seoses Riigikogu liikme immuniteediga on sätestatud Riigikogu liikme staatuse seaduse §-s 181.”.

§ 3. Kohtute seaduse täiendamine

Kohtute seaduse § 24 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Tallinna Ringkonnakohtu esimees annab riigi peaprokuröri taotluse alusel nõusoleku kriminaalmenetluse seadustiku § 3822 lõikes 1 nimetatud menetlustoimingute tegemiseks Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist.”.

§ 4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 4. Kriminaalmenetlusõiguse isikuline kehtivus

Kriminaalmenetlusõigus kehtib võrdselt kõigi isikute kohta järgmiste eranditega:
1) Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kohtuniku kohta süüdistusakti koostamise ning neid puudutavate mõnede menetlustoimingute erisused on sätestatud käesoleva seadustiku 14. peatükis;
2) Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamist tehtavate menetlustoimingute ning süüdistusakti koostamise erisused on sätestatud käesoleva seadustiku 141. peatükis;
3) isikule, kellel on diplomaatiline puutumatus või välislepingus ettenähtud muud eesõigused, võib Eesti kriminaalmenetlusõigust kohaldada välisriigi taotlusel, arvestades välislepingus sätestatud erisusi.”;

2) 14. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

14. peatükk
VABARIIGI PRESIDENDI, VABARIIGI VALITSUSE LIIKME, RIIGIKONTROLÖRI, ÕIGUSKANTSLERI, RIIGIKOHTU ESIMEHE JA KOHTUNIKU KOHTA SÜÜDISTUSAKTI KOOSTAMISE JA MÕNEDE MENETLUSTOIMINGUTE TEGEMISE ERIKORD
”;

3) paragrahvi 375 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Riigikogu liikme,”;

4) paragrahvi 375 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 376 lõikest 1 ja § 377 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Riigikogu liikme,”;

6) paragrahvi 377 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud menetlustoimingute tegemisest teatatakse viivitamata riigi peaprokurörile.”;

7) paragrahvi 378 lõikest 1, § 379 lõikest 1 ja § 380 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Riigikogu liikme,”;

8) paragrahvi 380 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 381 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Riigikogu liikme,”;

10) paragrahvi 381 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsus anda nõusolek käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku kohta süüdistusakti koostamiseks peatab selle isiku ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni.”;

11) seadust täiendatakse 141. peatükiga järgmises sõnastuses:

141. peatükk
RIIGIKOGU LIIKME SUHTES MÕNEDE MENETLUSTOIMINGUTE TEGEMISE NING SÜÜDISTUSAKTI KOOSTAMISE ERIKORD

§ 3821. Peatüki kohaldamisala

(1) Käesoleva peatüki sätteid järgitakse Riigikogu liikme suhtes käesoleva seadustiku §-s 3822 sätestatud menetlustoimingute tegemisel ning süüdistusakti koostamisel.

(2) Käesoleva peatüki sätteid järgitakse käesoleva seadustiku §-s 3822 sätestatud menetlustoimingute tegemisel ning süüdistusakti koostamisel isikute suhtes, kes on käesoleva seadustiku §-des 3822 ja 3829 sätestatud nõusoleku andmise otsustamise ajal Riigikogu liikme staatuses, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime enne Riigikogu liikmeks asumist või Riigikogu liikmeks oleku ajal.

(3) Käesolevas peatükis Riigikogu liikme kohta sätestatut kohaldatakse ka Riigikogu asendusliikmele, kes täidab Riigikogu liikme kohustusi.

§ 3822. Enne süüdistusakti koostamist tehtavate menetlustoimingute tegemise erikord

(1) Riigikogu liikme suhtes võib enne süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist kohaldada tõkendit, välja arvatud vahistamist, teostada läbiotsimist, läbivaatust ning vara aresti, samuti teha jälitustoiminguid, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri kirjaliku põhjendatud taotluse alusel Tallinna Ringkonnakohtu esimehe nõusolek.

(2) Tallinna Ringkonnakohtu esimehe poolt nõusoleku andmine läbiotsimiseks ei laiene läbiotsimisele Riigikogu hoonetes ning sealt leitud asitõendite, dokumentide ning sidevahendite kaasaviimisele või nende väljanõudmise korral nende väljastamisele.

(3) Riigikogu liiget saab enne süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist kahtlustatavana kinni pidada või sundpaigutada ekspertiisi tegemiseks raviasutusse või kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamist, sundtoomist või aresti, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri kirjaliku põhjendatud taotluse alusel Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõusolek.

(4) Riigikogu hoonetes läbiotsimiseks ning sealt leitud asitõendite, dokumentide ja sidevahendite kaasaviimiseks ning Riigikogu serverites asuva Riigikogu liikme tööalase kirjavahetuse väljaandmiseks on vajalik riigi peaprokuröri kirjaliku põhjendatud taotluse alusel antud õiguskantsleri nõusolek. Nimetatud toimingute juures viibib Riigikogu esimehe määratud isik.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 3 või 4 nimetatud nõusolekut ei ole tarvis Riigikogu liikme kahtlustatavana kinnipidamiseks või tõkendina vahistamise kohaldamiseks, sundtoomiseks, ekspertiisi tegemiseks raviasutusse sundpaigutamiseks, läbiotsimise ja läbivaatuse teostamiseks, vara arestiks, samuti menetlustoimingute tegemiseks ning Riigikogu serverites asuva Riigikogu liikme tööalase kirjavahetuse väljastamiseks, kui ta tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud menetlustoimingute tegemisest teatatakse viivitamatult riigi peaprokurörile ja Riigikogu esimehele.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 3 või 4 nimetatud nõusolekut samaliigilise menetlustoimingu või tõkendi kohaldamiseks või selle jätkamiseks ei ole vaja uuesti taotleda, kui Riigikogu liige, kelle suhtes on varasemalt nõusolek juba antud, asub täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena järgmises Riigikogu koosseisus.

§ 3823. Riigi peaprokuröri taotlus menetlustoimingute tegemiseks enne süüdistusakti koostamist ja taotluse menetlemine

(1) Käesoleva seadustiku § 3822 lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud riigi peaprokuröri kirjalikus põhjendatud taotluses Tallinna Ringkonnakohtu esimehele, Riigikogu põhiseaduskomisjonile või õiguskantslerile märgitakse:
1) isiku nimi, kelle kohta menetlustoimingu tegemiseks nõusolekut taotletakse;
2) kuriteo asjaolud;
3) kahtlustuse sisu ja kvalifikatsioon;
4) asjaolud, miks ei ole taotletava menetlustoimingu eesmärki võimalik saavutada muude, vähem piiravate vahenditega.

(2) Tallinna Ringkonnakohtu esimees, Riigikogu põhiseaduskomisjon või õiguskantsler annab nõusoleku vastavalt käesoleva seadustiku § 3822 lõikes 1, 3 või 4 sätestatud menetlustoimingute tegemiseks taotluses nimetatud isiku suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlustoimingu tegemine oleks ilmselgelt põhjendamatu.

(3) Tallinna Ringkonnakohtu esimees, Riigikogu põhiseaduskomisjon või õiguskantsler otsustab nõusoleku andmise või taotluse tagastamise esimesel võimalusel pärast riigi peaprokuröri taotluse saamist. Taotluse tagastamist tuleb põhjendada.

(4) Kui käesoleva seadustiku § 3822 lõikes 3 nimetatud loa andmist taotletakse põhiseaduskomisjoni liikme suhtes, siis nimetatud liige põhiseaduskomisjoni istungil selle päevakorrapunkti arutamisel ei osale ega hääleta.

§ 3824. Tallinna Ringkonnakohtu esimehe, Riigikogu põhiseaduskomisjoni või õiguskantsleri nõusolek mõnede menetlustoimingute tegemiseks ning selle tagajärjed

(1) Tallinna Ringkonnakohtu esimehe määrus, millega antakse nõusolek käesoleva seadustiku § 3822 lõikes 1 nimetatud menetlustoimingute tegemiseks Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamist, jõustub selle allakirjutamisega. Nimetatud määrus saadetakse viivitamatult riigi peaprokurörile. Määrust, millega antakse nõusolek menetlustoimingu tegemiseks, tutvustatakse enne menetlustoimingu tegemist isikule, kelle suhtes menetlustoimingut tehakse. Määrust, millega antakse nõusolek jälitustoimingu tegemiseks, ei tutvustata isikule, kelle suhtes jälitustoimingut tehakse.

(2) Riigikogu põhiseaduskomisjoni otsus anda nõusolek käesoleva seadustiku § 3822 lõikes 3 nimetatud menetlustoimingute tegemiseks Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamist jõustub selle vastuvõtmisega. Põhiseaduskomisjoni protokollilise otsuse väljavõte saadetakse viivitamata riigi peaprokurörile, kes tutvustab seda enne menetlustoimingu tegemist isikule, kelle suhtes menetlustoimingut tehakse.

(3) Õiguskantsleri otsus anda nõusolek käesoleva seadustiku § 3822 lõikes 4 nimetatud menetlustoimingute tegemiseks Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamist jõustub selle allakirjutamisega. Õiguskantsler teavitab oma otsusest kirjalikult viivitamata riigi peaprokuröri, kes tutvustab seda enne menetlustoimingu tegemist isikule, kelle suhtes menetlustoimingut tehakse.

(4) Kui Tallinna Ringkonnakohtu esimees, Riigikogu põhiseaduskomisjon või õiguskantsler on andnud oma määruse või otsusega nõusoleku Riigikogu liikme suhtes menetlustoimingute tegemiseks enne süüdistusakti koostamist, menetletakse kriminaalasja käesolevas seadustikus ettenähtud üldkorras.

§ 3825. Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamise erikord

Riigikogu liikme kohta saab süüdistusakti koostada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

§ 3826. Õiguskantsleri ettepanek süüdistusakti koostamiseks

(1) Ettepaneku anda nõusolek Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks esitab Riigikogule õiguskantsler riigi peaprokuröri kirjaliku põhjendatud taotluse alusel.

(2) Õiguskantsler tutvub vajaduse korral kriminaaltoimiku materjaliga ja kujundab oma arvamuse, vältides tõendite hindamist.

(3) Õiguskantsler esitab Riigikogule kirjaliku ettepaneku anda nõusolek süüdistusakti koostamiseks riigi peaprokuröri taotluses nimetatud isiku kohta, välja arvatud juhul, kui süüdistuse esitamine oleks ilmselgelt põhjendamatu.

(4) Õiguskantsler esitab Riigikogule ettepaneku või tagastab riigi peaprokurörile taotluse ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Taotluse tagastamist tuleb põhjendada.

(5) Riigikogu liikme suhtes, kelle puhul on eelmine Riigikogu koosseis juba andnud nõusoleku süüdistusakti koostamiseks ja kes asub täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena järgmises Riigikogu koosseisus, ei ole vaja Riigikogu uut nõusolekut süüdistusakti koostamiseks.

§ 3827. Ettepaneku esitamine süüdistusakti koostamiseks

(1) Õiguskantsleri ettepanek anda nõusolek Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks peab olema põhjendatud ja selles märgitakse:
1) selle isiku nimi, kelle kohta süüdistusakti koostamiseks Riigikogu nõusolekut taotletakse;
2) kuriteo asjaolud;
3) kahtlustuse sisu ja kvalifikatsioon;
4) riigi peaprokuröri taotluses märgitud asjaolud;
5) ettepanekut põhjendavad muud asjaolud.

(2) Õiguskantsler ei tohi Riigikogule esitatavas ettepanekus väljuda süüdistuse sisust.

(3) Õiguskantsleri ettepanekule lisatakse riigi peaprokuröri taotlus.

§ 3828. Süüdistusakti koostamise ettepaneku menetlemine Riigikogus

(1) Õiguskantsleri käesoleva seadustiku § 3827 lõikes 1 sätestatud ettepanekut menetletakse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.

(2) Õiguskantsleri ettekanne Riigikogule nõusoleku saamiseks Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks peab sisaldama käesoleva seadustiku § 3827 lõikes 1 nimetatud ettepanekus ja selle lisades esitatut.

(3) Riigikogu esimees või aseesimees, kelle kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolekut taotletakse, ei või sellekohase ettepaneku menetlemisel Riigikogu istungit juhatada.

(4) Riigikogu liikmete küsimused ning õiguskantsleri vastused peavad jääma Riigikogule esitatud materjali piiridesse.

(5) Riigikogu liikmele, kelle kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolekut taotletakse, küsimusi ei esitata ning ta ei hääleta. Nimetatud Riigikogu liige võib soovi korral esineda kuni viieminutise sõnavõtuga.

§ 3829. Riigikogu nõusolek Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks ja selle tagajärjed

(1) Riigikogu otsus anda Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolek jõustub selle vastuvõtmisega. Otsus saadetakse viivitamata ettepaneku esitajale, riigi peaprokurörile ning isikule, kelle kohta otsus on tehtud.

(2) Riigikogu otsus anda nõusolek Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks ei peata Riigikogu liikme volitusi.

(3) Kui Riigikogu on oma otsusega andnud nõusoleku Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks, menetletakse kriminaalasja käesolevas seadustikus ettenähtud üldkorras.

§ 38210. Süüdistusakti koostamine muus kuriteos

(1) Kui asjaolud tingivad süüdistusakti koostamise muus kui õiguskantsleri ettepanekus märgitud kuriteos, on selleks vaja Riigikogu uut nõusolekut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku annab Riigikogu käesolevas peatükis sätestatud korra kohaselt oma otsusega õiguskantsleri ettepaneku alusel.

(3) Riigikogu uut nõusolekut ei ole vaja kuriteo kvalifikatsiooni täpsustamise korral ning sellest tulenevaks süüdistusakti muutmiseks ja uue süüdistusakti koostamiseks.”.

§ 5. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse täiendamine

Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-ga 253 järgmises sõnastuses:

§ 253. Kriminaalmenetluse seadustiku 141. peatüki kohaldamise erisused

(1) Riigikogu liikme puhul, kelle suhtes on kriminaalmenetlus alustatud enne kriminaalmenetluse seadustiku 141. peatüki jõustumist, kohaldatakse kriminaalmenetluse alustamise ajal kehtinud kriminaalmenetluse seadustiku 14. peatükis sätestatud regulatsiooni.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka Riigikogu liikme kohta, kes kriminaalmenetluse alustamise ajal ei olnud veel Riigikogu liige.”.

§ 6. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 151 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui ettepanek puudutab Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist, siis sellele Riigikogu liikmele küsimusi ei esitata ja ta ei hääleta. Nimetatud Riigikogu liige võib soovi korral esineda kuni viieminutise sõnavõtuga.”.

§ 7. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub Riigikogu XIII koosseisu volituste alguspäeval.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees