Teksti suurus:

Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused

Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.12.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 22.12.2015, 12

Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused

Vastu võetud 17.12.2015 nr 133

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 4 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesannete täitmiseks planeeringute koostamisel osalevate asutustega koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused.

§ 2. Koostöö ja kooskõlastamine

 (1) Planeeringu koostamisel ettenähtud nõuete täitmiseks koostöö tegemisel ja planeeringute kooskõlastamisel lähtutakse planeerimisseaduses iga planeeringu liigi kohta sätestatust.

 (2) Planeerimisalase tegevuse korraldaja teeb koostööd ja kooskõlastab planeeringu asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub, vastavalt §-s 3 sätestatule.

 (3) Põhjendatud juhul teeb planeerimisalase tegevuse korraldaja koostööd ja kooskõlastab planeeringu ka §-s 3 nimetamata juhtudel ja asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Sellisel juhul tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal koostöö tegemist ja planeeringute kooskõlastamist põhjendada, sealhulgas selgitada koostöö tegemise ja kooskõlastamise aluseks oleva küsimuse asjakohasust ning kuulumist vastava asutuse valitsemisalasse või tegevusvaldkonda.

§ 3. Asutused ja nende tegevusvaldkonda kuuluvad küsimused

  Planeerimisalase tegevuse korraldaja teeb koostööd ja kooskõlastab planeeringu:
 1) Kaitseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või üle 28 m kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeringualal asub avalik veekogu;
 2) Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, välja arvatud punktis 3 nimetatud juhtudel, samuti kui planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd või ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse;
 3) Keskkonnaministeeriumiga või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega, kui planeeringu koostamisel on nõutav piiriülese keskkonnamõju strateegiline hindamine, planeeringu kehtestajaks on Vabariigi Valitsus, planeeringuga kavandatakse uue tiheasustusala moodustamist või olemasoleva tiheasustusala laiendamist ranna või kalda piiranguvööndis või kui planeeringualal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa;
 4) Lennuametiga, kui planeeringuga kavandatakse lennuvälja, kopteriväljaku või tuulepargi rajamist või üle 45 m kõrguse ehitise püstitamist või planeeringuala hõlmab lennuvälja, kopteriväljakut või nende lähiümbrust;
 5) Maanteeametiga, kui planeering käsitleb riigitee rajamist, planeeringuala külgneb riigiteega, planeering hõlmab tegevusi riigitee kaitsevööndis, planeeringu elluviimisel suureneb märkimisväärselt piirkonna liikluskoormus või kui planeeringuga kavandatakse ehitist, mis võib põhjustada maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid;
 6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatakse avaliku raudtee rajamist;
 7) Muinsuskaitseametiga, kui planeeringualal asub avalik veekogu, muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd;
 8) Politsei- ja Piirivalveametiga, kui planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist, üle 28 m kõrgust tuulegeneraatorit, kui planeeringualal asub avalik veekogu, samuti kui planeeringuala asub Eesti Vabariigi välispiiri Schengeni välispiiri maismaapiiriga külgneva valla territooriumil lähemal kui 5 km piirini või piiriveekogu kaldajoonele ja piiriveekoguga külgneva linna territooriumil lähemal kui 1 km piiriveekogu kaldajoonele, või kui planeeringuala hõlmab piiriveekogu ja selles asuvaid saari, samuti planeeringud, mille elluviimine võib avaldada mõju riigipiiri valvamisele või seire- ja valvetehnikale;
 9) Põllumajandusametiga, kui planeeringualal asub või planeeringualale kavandatakse rajada maaparandussüsteem või kui planeeringuga kavandatav tegevus mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist;
 10) Päästeametiga, kui planeeringuga kavandatakse ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamist, kui planeeringualal või selle vahetus läheduses asub ohtlik või suurõnnetuse ohuga ettevõte või kui planeering käsitleb tuleohutusnõudeid;
 11) Tehnilise Järelevalve Ametiga, kui planeeringuala on raudtee kaitsevööndis, planeeringualal asub raudteerajatis, planeeringuga kavandatakse avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist või kui planeeringuga kavandatava ehitise ehitusloa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet;
 12) Terviseametiga, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi;
 13) Veeteede Ametiga, kui planeeringualal asub avalik veekogu või planeering käsitleb veesõiduohutuse küsimusi.

Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes

Arto Aas
Riigihalduse minister

Heiki Loot
Riigisekretär