Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” muutmine

Vastu võetud 17.12.2015 nr 48

Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse § 35 lõigete 2 ja 3 ning § 36 lõike 1 alusel.

§ 1.  Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” muutmine

Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruses nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud Riigikontroll, allkirjastab digitaalselt pärast aasta lõpu seisuga kontode sulgemist, kuid hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 15. mail saldoandmike infosüsteemis riigiraamatupidamiskohustuslase bilansi ja tulemiaruande.

(2) Riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud Riigikontroll, esitab Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Riigikontrollile hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 31. märtsil riigieelarve täitmise aruande. Riigieelarve täitmise aruande liigendus vastab vastava aasta riigieelarvele, millele on lisatud sobivad kirjed lähtudes eelarveaastal toimunud eelarve muudatustest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruanded allkirjastab riigiraamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige.”;

2) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Riigikontroll, kohaliku omavalitsuse üksused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, avalikku sektorisse kuuluvad sihtasutused, mittetulundusühingud, Riigimetsa Majandamise Keskus ja tütarettevõtjad koostavad majandusaasta aruande vastavuses üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega, lähtudes Raamatupidamise seadusest.”;

3) paragrahvi 11 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud põhiseaduslik institutsioon, esitab hiljemalt järgmise aasta 1. märtsil Rahandusministeeriumile esialgse tegevuskava täitmise aruande projekti või valdkonna arengukava tulemusaruande projekti. Hiljemalt 30. aprillil esitab ta Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina sama aruande lõpliku versiooni ja avaldab selle samal ajal oma kodulehel.”;

4) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 9¹, 9² ja 9³ järgmises sõnastuses:

„(9¹) Tegevuskava täitmise aruande ja valdkonna arengukava tulemusaruande vormi avaldab Rahandusministeerium oma kodulehel.

(9²) Põhiseaduslik institutsioon esitab hiljemalt järgmise aasta 30. aprillil Rahandusministeeriumile ülevaate oma tegevustest vabalt valitud vormis. Põhiseaduslik institutsioon, välja arvatud Riigikontroll, esitab selle lisaks Riigikontrollile.

(9³) Tegevuskava täitmise aruande või valdkonna arengukava tulemusaruande või põhiseadusliku institutsiooni ülevaate oma tegevustest allkirjastab riigiraamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige.”;

5) paragrahvi 16 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelisi, samuti ühe kohaliku omavalitsuse üksuse allüksuste vahelisi varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi nimetatakse siireteks, mis aruannete konsolideerimisel elimineeritakse.”;

6) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Ühelt riigiraamatupidamiskohustuslase üksuselt teisele riigieelarvest tehtava kuluna makstavaid kodumaiseid toetusi, välja arvatud välistoetuste kaasfinantseerimist, kajastatakse rahaliste siiretena eraldi kontodel 710005 (andja) ja 700005 (saaja).”;

7) paragrahvi 17 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) E-riigikassa infosüsteemi kaudu üle kantud ja laekunud summad kajastatakse raamatupidamiskontodel üldjuhul siiretena. Pangakontode liikumisena kajastatakse ülekandeid ja laekumisi e-riigikassa kontodel algusega 210, 250, 255, 256 ja 310.”;

8) paragrahvi 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksus annab varasid, kohustusi, tulusid või kulusid üle teise riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele, võib nende üleandmine toimuda:
1) koos raha ülekandmisega – sel juhul võetakse nõue või kohustus arvele ning suletakse ülekandepäeval;
2) riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelise mitterahalise siirdena – sel juhul kajastatakse siirdest saadud tulu kontol 700010 või kulu kontol 710010 üleantud varade, kohustuste, tulude ja kulude netosummas.”;

9) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse poolt arvestatud tulu laekub koostöökokkuleppe alusel teise riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele, kajastab tulu arvestaja laekumiste vastuvõtjalt laekumiste kohta saadud informatsiooni alusel nõuete sulgemise siirdena kontol 710010 selles perioodis, kui nõuded laekuvad. Riigiraamatupidamiskohustuslase üksus, kellele nõuded laekuvad, kajastab laekumiste kohta siirde kontol 700010. Kassapõhise riigieelarve täitmise aruandes kajastab vastavad laekumised tuluna see riigiraamatupidamiskohustuslase üksus, kes võtab vastu laekumisi.”;

10) paragrahvi 24 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele, v.a toetused ettevõtluseks;
2) sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
3) tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest.”;

11) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 2¹ järgmiselt

„(2¹) Sihtfinantseerimise liigid on:
1) kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine, v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele;
2) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine.”;

12) paragrahvi 24 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Tegevustoetusi kajastatakse toetuse andja poolt raha ülekandmisel kuluna kontorühmas 452 ja toetuse saaja poolt tuluna raha laekumisel kontorühmas 352.”;

14) paragrahv 29 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Pensionieraldiste arvestusest tulenevad jooksva ja möödunud perioodide teenistuse kulud kajastatakse tööjõukulude kontoklassis 5009. Kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid kajastatakse otse netovara muutusena.”;

16) paragrahvi 35 lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Osalused valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse järgmiselt:
1) konsolideerimata aruannetes tuletatud soetusmaksumuses, sealhulgas Keskkonnaministeeriumi bilansis osalus Riigimetsa Majandamise Keskuses;
2) konsolideeritud aruannetes valitseva mõju all olevad üksused kajastatakse konsolideerituna rida-realt meetodil ja osalused olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

(3) Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse enne 2004. aasta 1. jaanuari omandatud osaluse raamatupidamisväärtus kapitaliosaluse meetodil ja pärast 2004. aasta 1. jaanuari omandatud osaluse soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumust korrigeeritakse vajadusel allahindlusega vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4.

(4) Kui konsolideerimata aruannetes kajastatud osaluse tuletatud soetusmaksumus on kõrgem kui osaluse objekti netovara, mis on vähenenud dividendide väljamaksmise, kahjumi tõttu või mõnel muul põhjusel, hinnatakse osaluse tuletatud soetusmaksumus alla kuni osaluse summani üksuse netovaras. Kui osaluse summa üksuse netovaras järgnevatel perioodidel suureneb, taastatakse allahindlus kuni osaluse tuletatud soetusmaksumuseni või osaluse summani üksuse netovaras, olenevalt sellest, kumb neist on madalam.”;

17) paragrahvi 38 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eraldi kontodel peetakse arvestust strateegiliste varude üle. Strateegilisteks varudeks loetakse mobilisatsiooni korraldamiseks vajalikku varu, riigi tegevusvaru hädaolukorras kasutamiseks ja riigi varustuskindluse kõrge taseme, riigi julgeoleku ning rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmise ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks mõeldud vedelkütusevaru.”;

18) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 10¹ ja 10² järgmises sõnastuses:

„(10¹) Kui rendileping sõlmitakse ühisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahel, siis lähtutakse rendi klassifitseerimisel kapitali- või kasutusrendiks renditava vara õiglase väärtuse määramisel turuväärtusest ainult juhul, kui sellele eksisteerib aktiivne turg. Vastasel korral lähtutakse renditava vara jääkasendusmaksumusest.

(10²) Kui rendileping sõlmitakse ühisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahel ja kui rentnikul ei ole rendilepingu sõlmimisel kavatsust rendilepingut ennetähtaegselt üles öelda, ei võeta rendilepingus jääkväärtuse hüvitamise kohta kokkulepitud tingimust arvesse rendilepingu klassifitseerimisel kapitali- või kasutusrendiks.”;

19) paragrahvi 50 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raha jääki bilansis võrreldakse pangaväljavõtte või kassaraamatu saldoga igapäevaselt pärast raha liikumise kohta raamatupidamiskirjendite tegemist.”;

20) paragrahvi 52 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pangakontode kontrollimisel:
1) võrreldakse igapäevaselt pärast pangakontodel toimunud liikumiste kajastamist raha bilansilise jäägi ja pangaväljavõtte saldode vastavust;
2) otsustab Rahandusministeeriumi riigikassa osakond või riigiraamatupidamiskohustuslase pearaamatupidaja juhul, kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksusel on krediidi- või finantseerimisasutuses oma arveldus- või maksekonto, kas aasta lõpu seisuga saldo kinnitamiseks saata finantsinstitutsioonile täiendavalt järelepärimine saldojääkide kinnitamiseks või piisab saldo kinnitamiseks arveldus- või maksekonto väljavõttest.”;

21) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„(13) Käesoleva määruse § 25 lõikega 11 kehtestatud arvestuspõhimõtet kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Selleks viiakse 31.12.2015 seisuga saldoandmikus saadud tegevustoetuste nõuded ja ettemaksed nullini, korrigeerides nendega kontorühma 352 ning antud tegevustoetuste kohustused ja ettemaksed viiakse nullini, korrigeerides nendega kontorühma 452. Usaldusväärsete andmete olemasolu korral ja olulisuse printsiibist tulenevalt võib aastaaruande koostamisel tegevustoetuste kajastamise kassapõhist arvestuspõhimõtet rakendada tagasiulatuvalt.

(14) Käesoleva määruse § 11 lõigete 1–3, 5 ja 9–9³, § 31 lõike 8, § 35 lõigete 2–4, § 48 lõigete 10¹ ja 10² ning lisade 7 ja 8 redaktsioone, mis jõustusid 2016. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2015. aasta 1. jaanuaril või hiljem.”;

22) määruse lisa 1 „Kontode koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud);

23) määruse lisa 2 „Tehingupartnerite koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud);

24) määruse lisa 3 „Tegevusalade koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud);

25) määruse lisa 7 „Raamatupidamiskohustuslase aastaaruande vorm” tunnistatakse kehtetuks;

26) määruse lisa 8 „Riigimetsa hindamine” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud).

§ 2.  Määruse jõustumine

Käesoleva määruse § 1 punktid 1–4, 15, 16, 18, 25 ja 26 jõustuvad 2016. aasta 1. jaanuaril.

Lisa 1 Kontode koodid

Lisa 2 Tehingupartnerite koodid

Lisa 3 Tegevusalade koodid

Lisa 8 Riigimetsa hindamine