Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme elamisõiguse taotlemise, andmise ning selle pikendamise ja lõpetamise kord
Vastu võetud 18.12.2015 nr 80
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 52 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse:
1) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemise, andmise ja pikendamise kord;
2) Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise taotlemise ning elamisõiguse lõpetamise kord;
3) tähtajalise elamisõiguse ja alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu.
(2) Käesolevas määruses käsitatakse tõendina dokumentaalset tõendit ehk dokumenti.
§ 2. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
Käesolevas määruses sätestatud menetlusele laieneb haldusmenetluse seadus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisustega.
§ 3. Toimingute sooritamine
(1) Käesolevas määruses sätestatud toiminguid sooritavad Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige (edaspidi perekonnaliige) isiklikult või esindaja kaudu. Neid määruses sätestatud toiminguid, mida nende olemusest tulenevalt tuleb sooritada isiklikult, sooritavad Euroopa Liidu kodanik ja perekonnaliige isiklikult.
(2) Alaealise või piiratud teovõimega täisealise taotleja eest sooritab määruses sätestatud toiminguid tema vanem, eestkostja või eestkosteasutuse volitatud esindaja (edaspidi seadusjärgne esindaja). Toimingu sooritamisel esitab seadusjärgne esindaja isikut ning esindusõigust tõendava dokumendi.
§ 4. Isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine toimingute sooritamisel
(1) Käesolevas määruses sätestatud toimingute sooritamisel kontrollitakse Euroopa Liidu kodaniku ja perekonnaliikme isikusamasust isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi alusel või tema isik tuvastatakse Euroopa Liidu liikmesriigi väljaantud isikut tõendava dokumendi või välisriigi reisidokumendi alusel.
(2) Alla 15-aastase Euroopa Liidu kodaniku ja perekonnaliikme, kellele ei ole välja antud lõikes 1 nimetatud dokumenti, isik tuvastatakse sünnitunnistuse ja seadusliku esindaja ütluste alusel.
(3) Euroopa Liidu kodaniku ja perekonnaliikme isik tuvastatakse või isikusamasust kontrollitakse, kui isikul ei ole lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumenti, muu dokumentaalse tõendi alusel.
§ 5. Perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlemine
(1) Tähtajalist elamisõigust taotlev perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse taotluse esitamiseks ilmuma isiklikult Eesti välisesindusse või Politsei- ja Piirivalveametisse. Eesti välisesindus edastab talle esitatud tähtajalise elamisõiguse taotluse pärast isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist ja biomeetriliste andmete võtmist, kui see on nõutav, menetlemiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
(2) Tähtajalise elamisõiguse pikendamist taotlev perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitamiseks ilmuma isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse. Posti teel võib Politsei- ja Piirivalveametile taotluse esitada perekonnaliige juhul, kui taotleja suhtes esineb välismaalaste seaduse §-s 277 sätestatud asjaolu, ja juhul, kui taotleja viimasest elamisloa või tööloa menetluses, elamisõiguse menetluses või isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses toimunud daktüloskopeerimisest ei ole möödunud üle kahe aasta ja biomeetrilised andmed ei ole muutunud.
(3) Tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks või tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlemiseks esitab perekonnaliige vormikohase taotluse, millele on lisatud määruses ettenähtud dokumendid.
§ 6. Alalise elamisõiguse registreerimise taotlemine
(1) Alalise elamisõiguse registreerimise taotluse esitab Euroopa Liidu kodanik Politsei- ja Piirivalveametile. Alalise elamisõiguse registreerimise taotluse võib Euroopa Liidu kodanik esitada posti teel.
(2) Alalise elamisõiguse registreerimist taotlev perekonnaliige peab alalise elamisõiguse registreerimise taotluse esitamiseks ilmuma isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse. Posti teel võib Politsei- ja Piirivalveametile taotluse esitada perekonnaliige juhul, kui taotleja suhtes esineb välismaalaste seaduse §-s 277 sätestatud asjaolu, ja juhul, kui taotleja viimasest elamisloa või tööloa menetluses, elamisõiguse menetluses või isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses toimunud daktüloskopeerimisest ei ole möödunud üle kahe aasta ja biomeetrilised andmed ei ole muutunud.
(3) Vastsündinud lapse, kellele ei ole Eestis varem tähtajalist elamisõigust antud, alalise elamisõiguse registreerimise taotluse esitab vastsündinud lapse seadusjärgne esindaja isiklikult.
(4) Alalise elamisõiguse registreerimiseks esitab taotleja vormikohase taotluse, millele on lisatud määruses ettenähtud dokumendid.
§ 7. Erisus perekonnaliikme elamisõiguse taotlemisel
(1) Eestis kinnipidamisasutuses viibiva Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme elamisõiguse taotluse edastab perekonnaliikme poolt selleks volitatud kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja. Kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja esitab nimetatud toimingute sooritamisel lisaks kinnipeetava volikirjale oma ametitõendi.
(2) Eestis kinnipidamisasutuses viibiv Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige võib lõikes 1 nimetatud taotluse esitada posti teel kinnipidamisasutuse kaudu kinnipidamisasutuse kaaskirjaga, mis kinnitab, et kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja on kontrollinud taotleja isikusamasust.
(3) Kui Eestis viibiva Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme terviseseisund püsivalt ei võimalda tal Politsei- ja Piirivalveametisse ilmuda ja isiklik ilmumine on nõutav, võib võimaluse korral tuvastada isiku, kontrollida isikusamasust, võtta isikult biomeetrilisi andmeid ja teha muid menetlustoiminguid perekonnaliikme elukohas ja viibimiskohas Eestis.
§ 8. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotlus peab olema täidetud trükitähtedega eesti või inglise keeles ning sellel ei tohi olla parandusi. Taotluses peavad olema esitatud kõik määruses ettenähtud andmed. Taotluse väljad tuleb täita tumedas kirjas, mis tagaks esitatud andmete säilimise.
(2) Taotluses peavad isikunimed olema antud vastavalt taotleja isikut tõendavas dokumendis või reisidokumendis antud ladinatähelisele nimevormile.
§ 9. Allkirjanäidis
(1) Taotluse allkirjanäidise väljale kirjutab vähemalt 15-aastane taotleja allkirjanäidise omakäeliselt. Kui taotleja ei ole võimeline allkirjanäidist kirjutama, jäetakse allkirjanäidise väli tühjaks. Taotlust vastuvõttev ametnik teeb taotlusele märke allkirjanäidise välja tühjaks jätmise põhjuse kohta.
(2) Alla 15-aastase, piiratud teovõimega täisealise või allkirjavõimetu taotleja allkirjanäidise väli jäetakse tühjaks. 7–14-aastane või piiratud teovõimega täisealine taotleja võib kirjutada taotluse allkirjanäidise väljale allkirjanäidise.
(3) Taotleja kirjutab taotluse allkirjanäidise väljale allkirjanäidise tumedas kirjas, mille tähtede joone läbimõõt on soovitavalt 0,85 mm. Allkirjanäidis ei tohi ületada allkirjanäidise välja piire.
§ 10. Esitatud andmete õigsuse kinnitamine
(1) Taotleja allkirjastab taotluse iga lehekülje, millega kinnitab, et ta ei ole esitanud taotluses valeandmeid ega lisanud taotlusele võltsitud dokumente.
(2) Kui taotleja ei ole võimeline taotlust allkirjastama, jäetakse vastavad väljad tühjaks. Taotlust vastuvõttev ametnik teeb taotlusele märke väljade tühjaks jätmise põhjuse kohta.
§ 11. Taotlusele lisatavatele dokumentidele esitatavad nõuded
(1) Taotlusele lisatud välisriigis väljaantud dokument peab olema tõlgitud eesti või inglise keelde ning tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud. Välisriigis väljaantud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille’ga), kui välisleping ei sätesta teisiti.
(2) Taotluse esitamisel posti teel võib määruses sätestatud dokumendi asemel esitada selle koopia.
(3) Kui taotlusele lisatakse dokumendi koopia, kinnitab taotleja oma allkirjaga koopia igal andmetega leheküljel, et koopia vastab originaaldokumendile. Allkirjale lisatakse taotleja nimi ja allkirja andmise kuupäev.
§ 12. Fotole esitatavad nõuded
Taotlusele lisatud foto peab vastama isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavatele nõuetele.
§ 13. Täiendavate andmete või dokumentide esitamine
(1) Euroopa Liidu kodanik ja perekonnaliige on kohustatud Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid või dokumente tähtajalise elamisõiguse andmisel, pikendamisel või alalise elamisõiguse registreerimisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(2) Kui Euroopa Liidu kodanik või perekonnaliige ei esita Politsei- ja Piirivalveametile nõutud dokumente või andmeid, mida Politsei- ja Piirivalveametil ei ole võimalik iseseisvalt saada, võib Politsei- ja Piirivalveamet jätta taotluse läbi vaatamata või toimingu sooritamata. Taotluse läbi vaatamata jätmine tehakse taotlejale teatavaks viivitamata.
(3) Politsei- ja Piirivalveameti kutsel on Euroopa Liidu kodanik ja perekonnaliige kohustatud isiklikult ilmuma Politsei- ja Piirivalveametisse kirjalike või suuliste seletuste andmiseks tähtajalise elamisõiguse andmise, pikendamise või alalise elamisõiguse registreerimise aluseks olevate asjaolude kohta.
§ 14. Ärakuulamine ning otsuste ja toimingute teatavaks tegemine
(1) Määruses sätestatud toimingute ja haldusaktide teatavaks tegemine toimub taotleja poolt taotluses esitatud kontaktandmete kohaselt.
(2) Tähtajalise elamisõiguse andmisest, tähtajalise elamisõiguse pikendamisest ja alalise elamisõiguse registreerimisest teavitatakse isikut Politsei- ja Piirivalveameti veebilehe kaudu, e-posti teel, telefoni teel või muul sobival viisil.
(3) Tähtajalise elamisõiguse andmisest või pikendamisest keeldumise otsus või alalise elamisõiguse registreerimisest keeldumine tehakse taotlejale teatavaks posti teel või isiklikult allkirja vastu. Enne nimetatud otsuste tegemist annab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale võimaluse vastuväidete ja arvamuse esitamiseks.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet saadab taotlejale elamisõiguse lõpetamise menetluse algatamise kohta kirjaliku teate. Enne elamisõiguse lõpetamise otsuse tegemist annab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale võimaluse vastuväidete ja arvamuse esitamiseks.
(5) Elamisõiguse lõpetamise otsus tehakse taotlejale teatavaks posti teel rahvastikuregistris registreeritud elukoha andmete kohaselt.
(6) Lõikes 3 nimetatud otsuste teatavaks tegemine loetakse toimunuks, kui taotlejale on toimetatud kätte kirjalik teade taotluses esitatud postiaadressil. Lõikes 5 nimetatud otsuse teatavaks tegemine loetakse toimunuks, kui taotlejale on toimetatud kätte kirjalik teade rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressil.
2. peatükk Taotluses esitatavad andmed
§ 15. Perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluses esitatavad andmed
(1) Perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluses esitatakse järgmised andmed:
1) taotleja isikuandmed, sealhulgas Eesti isikukood, eesnimed, perekonnanimed, sünniaeg, sünnikoht riigi täpsusega, sugu, kodakondsus, perekonnaseis;
2) taotletav õigus;
3) taotleja suhe Euroopa Liidu kodanikuga;
4) taotleja perekonnaliikmete andmed, sealhulgas Eesti isikukood, eesnimed, perekonnanimed, sünniaeg, sugu, kodakondsus, elukoht, suhe taotlejaga, majanduslik seos taotlejaga;
5) taotleja kontaktandmed, sealhulgas postiaadress, telefon, e-posti aadress;
6) andmed mõnes teises riigis elamisõiguse omamise kohta;
7) taotleja kriminaalkorras karistamise andmed;
8) andmed taotleja seoste kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega;
9) andmed taotleja sidemete kohta relvi valdavate, sõjaliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate organisatsioonidega;
10) andmed taotleja kuulumise kohta Eesti või välisriigi organisatsioonidesse;
11) andmed dokumendi väljastuskoha kohta.
(2) Perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluses esitatakse lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele andmed Eestis registreeritud elukoha kohta.
§ 16. Euroopa Liidu kodaniku kinnitus
(1) Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde elama asumiseks tähtajalist elamisõigust või selle pikendamist taotletakse, esitab kinnituse, milles esitab järgmised andmed:
1) isikuandmed, sealhulgas eesnimed, perekonnanimed, Eesti isikukood, sünniaeg, kodakondsus, perekonnaseis;
2) perekonnaliikme isikuandmed, sealhulgas eesnimed, perekonnanimed, sünniaeg, kodakondsus;
3) andmed Eestis registreeritud elukoha kohta;
4) kontaktandmed, sealhulgas postiaadress, telefon, e-posti aadress;
5) andmed Euroopa Liidu kodaniku seaduse §-s 20 sätestatud eeldustele vastavuse kohta.
(2) Kinnituses annab Euroopa Liidu kodanik selgesõnalise nõusoleku perekonnaliikme tema juurde Eestisse elama asumiseks.
§ 17. Alalise elamisõiguse registreerimise taotluses esitatavad andmed
Alalise elamisõiguse registreerimise taotluses esitatakse järgmised andmed:
1) isikuandmed, sealhulgas Eesti isikukood, eesnimed, perekonnanimed, sünniaeg, sünnikoht riigi täpsusega, sugu, kodakondsus, perekonnaseis;
2) taotletav õigus;
3) andmed püsivalt Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elamise kohta;
4) taotleja kontaktandmed, sealhulgas postiaadress, telefon, e-posti aadress;
5) andmed Eestis registreeritud elukoha kohta;
6) andmed mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis pikaajalise elaniku staatuse omamise kohta;
7) taotleja kriminaalkorras karistamise andmed;
8) andmed taotleja seoste kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega;
9) andmed taotleja sidemete kohta relvi valdavate, sõjaliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate organisatsioonidega;
10) andmed taotleja kuulumise kohta Eesti või välisriigi organisatsioonidesse;
11) taotleja viimase viie aasta õppimise, töö- ja teenistuskäigu andmed;
12) andmed dokumendi väljastuskoha kohta.
§ 18. Perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse, tähtajalise elamisõiguse pikendamise ja alalise elamisõiguse registreerimise taotluses esitatavad täiendavad andmed
(1) Perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotluse, tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse ja alalise elamisõiguse registreerimise taotluse esitamisel võetakse perekonnaliikmelt sõrmejäljed vastavalt isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud elamisloa menetluses sõrmejälgede võtmise korrale.
(2) Kui perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotluse, tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse ja alalise elamisõiguse registreerimise taotluse esitab seadusjärgne esindaja, võetakse alla 15-aastase või piiratud teovõimega isiku sõrmejäljed vastavalt isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud elamisloa menetluses sõrmejälgede võtmise korrale.
§ 19. Riigilõivu tasumise kohta esitatavad andmed
Kui isik ei esita riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti, esitab ta kirjalikult järgmised andmed riigilõivu tasumise kohta:
1) isiku nimi, kes riigilõivu tasus;
2) isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti;
3) toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasuti;
4) viitenumber;
5) kuupäev, millal riigilõivu tasuti;
6) krediidiasutuse nimi ja konto, kuhu ja millelt riigilõivu tasuti;
7) tasutud summa.
3. peatükk Taotlemisel esitatavad dokumendid
1. jagu Perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlemisel esitatavad dokumendid
§ 20. Perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlemisel esitatavad dokumendid
Tähtajalise elamisõiguse ja tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlemisel esitatakse järgmised dokumendid:
1) vormikohane taotlus;
2) Euroopa Liidu kodaniku kinnitus;
3) taotleja isikut tõendav dokument;
4) foto;
5) dokument, mis tõendab, et taotleja on perekonnaliige Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 3 kohaselt;
6) riigilõivu tasumist tõendav dokument, v.a juhul, kui taotleja esitab kirjalikult §-s 19 nimetatud andmed.
§ 21. Perekonnaliikme vastsündinud lapsele tähtajalise elamisõiguse ja tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlemisel esitatavad dokumendid
Perekonnaliikme vastsündinud lapsele, kes vastab Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 20 lõikes 2 või § 28 lõikes 2 sätestatud tingimustele, tähtajalise elamisõiguse ja tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlemisel esitatakse:
1) vormikohane taotlus;
2) vastsündinu isikut tõendav dokument, kui see on tal olemas;
3) sünnitunnistus, kui lapse sünd on registreeritud välisriigis;
4) foto;
5) riigilõivu tasumist tõendav dokument, v.a juhul, kui taotleja esitab kirjalikult §-s 19 nimetatud andmed.
2. jagu Alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel esitatavad dokumendid
§ 22. Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel esitatavad dokumendid
(1) Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel esitatakse järgmised dokumendid:
1) vormikohane taotlus;
2) taotleja isikut tõendav dokument;
3) foto;
4) riigilõivu tasumist tõendav dokument, v.a juhul, kui taotleja esitab kirjalikult §-s 19 nimetatud andmed.
(2) Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 40 lõike 2 punkti 1 kohaselt esitatakse lisaks lõikes 1 sätestatule tõend, et Euroopa Liidu kodanik on töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana vähemalt viimased kaksteist kuud.
(3) Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 40 lõike 2 punkti 2 või 3 kohaselt esitatakse lisaks lõikes 1 sätestatule Eesti Töötukassa otsus töövõime hindamise kohta.
(4) Taotleja, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, esitab lõikes 3 sätestatu asemel Sotsiaalkindlustusameti otsuse püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta.
(5) Alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel Euroopa Liidu kodanikule Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 40 lõike 2 punkti 4 kohaselt esitatakse lisaks lõikes 1 sätestatule:
1) tõend, et Euroopa Liidu kodanik on töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis vähemalt kolm aastat järjest;
2) vabas vormis kinnitus selle kohta, et Euroopa Liidu kodanik pöördub Eestisse tagasi vähemalt üks kord nädalas.
§ 23. Perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel esitatavad dokumendid
(1) Perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel esitatakse järgmised dokumendid:
1) vormikohane taotlus;
2) taotleja isikut tõendav dokument;
3) foto;
4) riigilõivu tasumist tõendav dokument, v.a juhul, kui taotleja esitab kirjalikult §-s 19 nimetatud andmed.
(2) Perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 45 lõikes 3 sätestatud juhtudel esitatakse lisaks lõikes 1 loetletud dokumentidele:
1) välisriigi pädeva asutuse poolt väljaantud Euroopa Liidu kodaniku surma tõendav dokument, kui surm on registreeritud välisriigis;
2) Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 45 lõike 3 punkti 1 kohaselt tõend, et Euroopa Liidu kodanik töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis surma hetkel;
3) Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 45 lõike 3 punkti 2 kohaselt tõend, et Euroopa Liidu kodanik töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis ning Euroopa Liidu kodaniku surma põhjustas tööõnnetus või kutsehaigus.
§ 24. Daktüloskopeerimise võimatusel taotlusele lisatavad dokumendid
(1) Kui tähtajalise elamisõiguse, tähtajalise elamisõiguse pikendamise või alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel ei ole perekonnaliikmelt terviseseisundi tõttu ajutiselt võimalik üheltki sõrmelt sõrmejälge võtta või kui perekonnaliikme püsiv terviseseisund ei võimalda sõrmejälgede võtmist, peab ta lisama taotlusele selle kohta oma raviarsti väljastatud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud vormikohase tõendi taotleja terviseseisundist tingitud sõrmejälgede võtmise võimatuse kohta. Eesti välisesinduses esitatud taotluse puhul võib perekonnaliige lisada vormikohase tõendi asemel välisriigi arsti asjaomase tõendi. Ajutist sõrmejälgede võtmise võimatust tõendav tõend kehtib kuni 6 kuud ja püsivat sõrmejälgede võtmise võimatust tõendav tõend kuni 5 aastat.
(2) Kui perekonnaliikmelt ei saa ühelt või mõlemalt käelt sõrmejälge võtta sõrme esimese lüli puudumise tõttu, siis ei ole lõikes 1 nimetatud tõendi lisamine vajalik. Sõrme esimese lüli puudumise tuvastab ametnik.
§ 25. Vastsündinud lapsele alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel esitatavad dokumendid
Euroopa Liidu kodaniku vastsündinud lapsele või perekonnaliikme vastsündinud lapsele, kes vastab Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 40 lõikes 3 või § 45 lõikes 4 sätestatud tingimustele, alalise elamisõiguse registreerimise taotlemisel esitatakse:
1) vormikohane taotlus;
2) vastsündinu isikut tõendav dokument, kui see on tal olemas;
3) sünnitunnistus, kui lapse sünd on registreeritud välisriigis;
4) foto;
5) riigilõivu tasumist tõendav dokument, v.a juhul, kui taotleja esitab kirjalikult §-s 19 nimetatud andmed.
4. peatükk Taotluse menetlusse võtmine ja taotluse läbivaatamine
§ 26. Taotluse menetlusse võtmine
(1) Taotlus võetakse menetlusse taotluse Politsei- ja Piirivalveametis esitamise päeval. Eesti välisesindusele või posti teel esitatud taotlus võetakse menetlusse hiljemalt selle Politsei- ja Piirivalveametisse saabumise päevale järgneval tööpäeval.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet määrab taotlejale taotluses olevate puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, kui:
1) taotluses ei ole esitatud nõutud andmeid;
2) taotlusele ei ole lisatud nõutavaid dokumente;
3) taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele;
4) taotluses on muid puudusi.
(3) Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlustähtaeg.
(4) Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks, jätab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse läbi vaatamata.
§ 27. Taotluse esitamise tähtaja ennistamine
(1) Kui taotluse esitamise tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib Politsei- ja Piirivalveamet omal algatusel või välismaalase taotlusel tähtaja ennistada.
(2) Taotluse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul pärast taotluse esitamist takistanud asjaolu äralangemist. Koos taotluse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega esitatakse tähtajalise elamisõiguse või tähtajalise elamisõiguse pikendamise või alalise elamisõiguse registreerimise taotlus ja teised määruses ettenähtud dokumendid.
§ 28. Taotluse läbivaatamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi ja otsustab perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse andmise või andmisest keeldumise kolme kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi ja otsustab perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse pikendamise või pikendamisest keeldumise ühe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui 10 päeva enne tähtajalise elamisõiguse kehtivusaja lõppemist.
(3) Kui taotluse esitamise tähtaeg ennistatakse, vaatab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse läbi ja otsustab perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse pikendamise või pikendamisest keeldumise ühe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi ja otsustab Euroopa Liidu kodaniku ja perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise või registreerimisest keeldumise ühe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui 10 päeva enne tähtajalise elamisõiguse kehtivusaja lõppemist.
(5) Kui taotluse esitamise tähtaeg ennistatakse, vaatab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse läbi ja otsustab Euroopa Liidu kodaniku ja perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise või registreerimisest keeldumise ühe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet annab Eestis viibivale perekonnaliikmele tähtajalise elamisõiguse taotluse läbivaatamise ajaks tõendi, mis kinnitab, et tema tähtajalise elamisõiguse taotlus on menetluses.
§ 29. Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib §-s 28 sätestatud tähtaega pikendada, kui taotluses esitatud andmete, sellele lisatud dokumentide õigsuse ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem.
(2) Taotluse läbivaatamise tähtaja igakordsel pikendamisel ei tohi uus tähtaeg ületada esialgset määruses sätestatud tähtaega. Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast teavitab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejat viivituseta kirjalikult taotluses näidatud postiaadressil või e-posti aadressil.
5. peatükk Vaie
§ 30. Vaide esitamine
(1) Taotleja võib esitada vaide tähtajalise elamisõiguse andmise, pikendamise või andmisest või pikendamisest keeldumise või alalise elamisõiguse registreerimise või alalise elamisõiguse registreerimisest keeldumise või elamisõiguse lõpetamise või taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse peale.
(2) Vaie tuleb esitada kolmekümne päeva jooksul otsusest teadasaamise päevast arvates.
6. peatükk Lõppsätted
§ 31. Isikuandmete kaitse
Määruses sätestatud andmete töötlemisel, sealhulgas otsuste tegemisel ja toimingute sooritamisel, järgitakse isikuandmete töötlemise korda vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja avaliku teabe seadusele.
§ 32. Taotluste ja dokumentide säilitamine
Esitatud taotlused ja neile lisatud dokumendid säilitatakse vastavalt arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korrale.
§ 33. Varem esitatud taotluste läbivaatamine
Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud tähtajalise elamisõiguse taotlused, tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlused ja alalise elamisõiguse registreerimise taotlused vaadatakse läbi taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras.
§ 34. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. aastal.
(2) Käesoleva määruse § 22 lõige 3 jõustub 2016. aasta 1. juulil.
Hanno Pevkur
Siseminister
Lauri Lugna
Kantsler
Facebook
Twitter