Teksti suurus:

Mitte-EASA õhusõiduki ja selle komponendi hooldustööd

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.12.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 22.12.2015, 50

Mitte-EASA õhusõiduki ja selle komponendi hooldustööd

Vastu võetud 18.12.2015 nr 140

Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 94 lõigete 7 ja 8, § 96 lõike 6 ning § 97 lõike 6 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.03.2008, lk 1–49) artikli 4 lõikes 4 nimetatud õhusõiduki (edaspidi mitte-EASA õhusõiduk):
 1) hooldusprogrammis kajastatavate teemade loetelu ja nõuded hooldusprogrammi koostamisele;
 2) hooldustööde tegemise täpsemad nõuded;
 3) omanik-piloodi lubatud hooldustööde loetelu;
 4) hooldustõendile kantavate andmete loetelu.

§ 2.  Nõuded hooldusprogrammi koostamisele

 (1) Hooldusprogramm peab sisaldama:
 1) hooldusprogrammi muudatuste andmeid;
 2) mitte-EASA õhusõiduki omaniku või jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni juhi allkirjastatud deklaratsiooni;
 3) mitte-EASA õhusõiduki andmeid;
 4) jätkuva lennukõlblikkuse korraldaja andmeid;
 5) hooldustöid tegevate isikute andmed;
 6) üldisi hooldusnõudeid;
 7) loetelu lennundustehnilise töötaja lennueelsetest hooldustöödest;
 8) loetelu omanik-piloodi hooldustöödest;
 9) perioodilise hooldustöö andmeid;
 10) andmeid mitte-EASA õhusõiduki tootja soovitatud lisahoolduste kohta eritingimuste esinemisel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmeteks on muudatuse number ja kuupäev ning muudatuse kinnitamise kuupäev.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud deklaratsioon peab olema järgmises sõnastuses: „Kinnitan, et allpool nimetatud õhusõidukit hooldatakse käesoleva hooldusprogrammi järgi. Hooldusprogramm vaadatakse läbi perioodiliselt ning vajadusel ajakohastatakse.”.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud andmeteks on mitte-EASA õhusõiduki:
 1) tüüp ja mudel;
 2) seerianumber;
 3) riiklik registreerimistunnus;
 4) mootori, abimootori ja propelleri tüüp ning mudel;
 5) omaniku ja käitaja nimi ning kontaktandmed.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud andmeteks on jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni nimi, sertifikaadi number ja kontaktandmed.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud andmeteks on:
 1) lennundustehnilise töötaja nimi ja kontaktandmed;
 2) lennundustehnilise töötaja loa number;
 3) hooldusorganisatsiooni nimi ja kontaktandmed;
 4) hooldusorganisatsiooni sertifikaadi number;
 5) hoolduslepingu korral viide lepingule.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud üldistes hooldusnõuetes tuleb kajastada mitte-EASA õhusõiduki tootja soovitatud üld- ja ohutusnõuded.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud andmeteks on mitte-EASA õhusõiduki tootja soovitatud perioodilise hooldustöö:
 1) tööülesande kirjeldus;
 2) tegemise periood lennutundides, tsüklites või kalenderajas ning perioodi tolerantsid;
 3) tööülesande kirjeldusele lisatud viide tehnilisele normdokumentatsioonile.

 (9) Hooldusprogrammis andmete kajastamise osas võib teha erandeid vastavalt õhusõiduki tüübi iseärasustele, lisades hooldusprogrammi täiendavaid andmeid või jättes mittevajalikud andmed kajastamata.

 (10) Hooldusprogramm peab sisaldama sisukorda koos hooldusprogrammi kehtivate lehekülgede loeteluga.

§ 3.  Mitte-EASA õhusõiduki defekti kõrvaldamine

 (1) Lennuohutust mõjutav defekt tuleb kõrvaldada enne järgmist lendu.

 (2) Defekt, mis ei mõjuta otseselt lennuohutust, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti pärast defekti avastamist, võttes arvesse mitte-EASA õhusõiduki tehnilises normdokumentatsioonis toodud nõudeid.

 (3) Defekti seotuse üle lennuohutusega otsustab volitatud lennundustehniline töötaja või piloot. Lennundustehniline töötaja juhindub otsuse tegemisel mitte-EASA õhusõiduki tehnilisest normdokumentatsioonist või Lennuameti kinnitatud minimaalvarustuse loetelust. Enne väljalendu avastatud defekti puhul teeb otsuse piloot, juhindudes Lennuameti kinnitatud minimaalvarustuse loetelust.

§ 4.  Komponendi paigaldamine mitte-EASA õhusõidukile

 (1) Komponendi paigaldamiseks peab hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehniline töötaja kontrollima selle sobivust visuaalse ülevaatuse, tehnilise normdokumentatsiooni ja komponendi jätkuva lennukõlblikkuse staatust tõendava lennukõlblikkuse kirje alusel.

 (2) Enne komponendi paigaldamist mitte-EASA õhusõidukile peab hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehniline töötaja veenduma, et:
 1) komponent on transporditud sobivas pakendis;
 2) komponent ega selle pakend ei ole rikutud;
 3) komponendi määratud ladustusaeg ei ole möödas;
 4) komponendi avad on kaetud, vältimaks võõrkehade ja mustuse sattumist komponendi sisse;
 5) komponent on hooldatud ja hoolduse teostamisel on järgitud tehnilist normdokumentatsiooni;
 6) komponendile kohalduvad lennukõlblikkuseeskirjad on täidetud.

§ 5.  Komponendi lennukõlblikkuse staatust tõendav dokument

  Komponendi lennukõlblikkuse staatust tõendav dokument peab võimaldama tuvastada:
 1) komponendi vastavust õhusõiduki spetsifikatsioonile;
 2) komponendi tootjat;
 3) kapitaalremondi tegijat ja aega;
 4) määratud ressursiga komponendi summaarseid lennutunde, tsükleid, maandumisi, kalenderressurssi;
 5) komponendil tehtud hooldusi ning lennukõlblikkuseeskirjade ja hooldusbülletäänide täitmise seisu;
 6) komponendi lennukõlblikkust tõendavaid muid asjaolusid.

§ 6.  Komponendi kasutuskõlbmatus

 (1) Komponent määratletakse kasutuskõlbmatuna järgmistel asjaoludel:
 1) tema hooldusprogrammis kindlaksmääratud ressurss on ületatud;
 2) komponent ei vasta lennukõlblikkuseeskirjadele;
 3) puudub teave, mille põhjal on võimalik määrata kindlaks komponendi lennu- või paigalduskõlblikkust;
 4) komponendil on parandamatud defektid või rikked;
 5) komponent on osalenud vahejuhtumis või õnnetuses, mis võib mõjutada komponendi kasutuskõlblikkust.

 (2) Määratud ressursi saavutanud, selle ületanud või parandamatute defektidega taastamiskõlbmatu komponent muudetakse kasutuskõlbmatuks viisil, mis välistab selle uuesti kasutuselevõtmise.

§ 7.  Piloodiluba omava mitte-EASA õhusõiduki omaniku hooldustööd

  Piloodiluba omaval maksimaalse stardimassiga 2730 kg mitte-EASA õhusõiduki omanikul (edaspidi omanik-piloot) on lubatud teha alljärgnevaid hooldustöid:
 1) õhusõiduki tuuleklaasipuhastaja harjade vahetamine;
 2) õhusõiduki rataste mahavõtmine, paigaldamine ja hooldamine, rattalaagrite vahetamine ja määrimine;
 3) hüdrovedeliku lisamine;
 4) õhusõiduki teliku amortisaatoritesse õli ja suruõhu lisamine;
 5) õhusõiduki telikukargu ja kargutalla vahetamine;
 6) õhusõiduki rattavoolundite mahavõtmine ja paigaldamine;
 7) kulunud piduriklotside vahetamine;
 8) sisemiste ja välimiste lampide vahetamine;
 9) tekstiilkatte paikamine, kui paik ulatub kahe konstruktsiooniribi vahelisele alale ja ei ole vaja ribi rihtida, struktuurielementi või tüüripinda maha võtta;
 10) õhusõiduki värvkatte ja pinnaviimistluse parandamine, kui see ei eelda struktuurielementide mahavõtmist või paigaldamist;
 11) voolundite remontimine, kui need ei ole õhusõiduki konstruktsiooni osaks;
 12) uste mahavõtmine või paigaldamine;
 13) sisevooderduse remontimine;
 14) küljeakende vahetamine, kui see ei eelda neetimist või muid eritöid;
 15) propelleri koonuse mahavõtmine ja paigaldamine;
 16) mootori kapottide mahavõtmine ja paigaldamine;
 17) mootori õhufiltri vahetamine;
 18) kütuse settekannu ja kütusefiltri elemendi puhastamine või vahetamine;
 19) süüteküünalde mahavõtmine, paigaldamine ja puhastamine;
 20) õlifiltri vahetamine;
 21) mootoriõli vahetamine ja lisamine.

§ 8.  Mitte-EASA õhusõiduki ja komponendi hooldustõend ja sellele kantavad andmed

 (1) Lennundusseaduse § 97 lõike 1 kohasele mitte-EASA õhusõiduki hooldustõendile kantakse:
 1) õhusõiduki tüüp, riiklik registreerimistunnus ja seerianumber;
 2) tehtud hooldustöö kirjeldus, viide kasutatud tehnilisele normdokumentatsioonile, viited töökaartidele ja hooldustöö lõpetamise kuupäev;
 3) hooldusorganisatsiooni sertifikaadi number, tõendi väljastanud volitatud lennundustehnilise töötaja või omanik-piloodi nimi, allkiri ja lennundustehnilise töötaja loa number või hooldusorganisatsiooni antud lennundustehnilise töötaja volituse number;
 4) informatsioon edasilükatud hooldustöö ja kõrvaldamata defekti kohta;
 5) informatsioon tegemata jäänud tellitud hooldustöö kohta;
 6) hooldustöö ajaks kogunenud lennutundide ja -tsüklite arv;
 7) eesti või inglise keelne deklaratsioon: „Tõendan, et hooldustööd on tehtud vastavalt tehnilistele normdokumentidele ja Eestis kehtivale regulatsioonile ning õhusõiduk on nende tööde osas lennukõlblik.” või „Certifies that the work specified, except as otherwise specified, was carried out in accordance with the Estonian regulation, and in respect to that work the aircraft is considered ready for release to service.”.

 (2) Lennundusseaduse § 97 lõike 1 kohasele mitte-EASA õhusõiduki komponendi hooldustõendile kantakse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 5 ja 6 sätestatud andmetele:
 1) hooldusorganisatsiooni sertifikaadi number, tõendi väljastanud volitatud lennundustehnilise töötaja nimi, allkiri ja lennundustehnilise töötaja loa number või hooldusorganisatsiooni antud lennundustehnilise töötaja volituse number;
 2) eesti või inglise keelne deklaratsioon: „Tõendan, et hooldustööd on tehtud vastavalt tehnilistele normdokumentidele ja Eestis kehtivale regulatsioonile ning komponent on nende tööde osas lennukõlblik.” või „Certifies that the work specified, except as otherwise specified, was carried out in accordance with the Estonian regulation, and in respect to that work the component is considered ready for release to service.”.

Kristen Michal
Majandus- ja taristuminister

Merike Saks
Kantsler

/otsingu_soovitused.json