Teksti suurus:

Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 22.12.2016, 4

Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid

Vastu võetud 14.12.2016 nr 66

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 lõike 1 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatava ammoniaagi (NH3), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) (koos edaspidi saasteained) heitkoguste määramise meetodid.

§ 2.  Saasteainete heitkoguste määramise meetodid

 (1) Saasteainete heitkoguste määramisel kasutatakse arvutuslikke või otsestel mõõtmistel põhinevaid meetodeid.

 (2) Otseste mõõtmiste kasutamisel järgitakse standardeid EVS 892 ja EVS 904 või muid samaväärseid rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid.

§ 3.  Saasteainete heitkoguste arvutamise üldpõhimõtted

 (1) Aastaloom ja aastalind on arvestuslikud ühikud, mis arvutatakse, jagades käsitletava looma- või linnuliigi isendi söötmispäevade summa päevade arvuga aastas.

 (2) Söötmispäevaks loetakse kõik päevad, mil loom on karjas või lind lindlas, välja arvatud tema karjast väljaviimise päev.

 (3) Loomade ja lindude väljutatavate saasteainete heitkogused arvutatakse järgmistest alustest lähtudes:
 1) vasikas on noorveis vanuses sünnist kuni kuuenda elukuu lõpuni;
 2) lehm- ja pullmullikas on noorveis vanuses 6–24 kuud või kuni poegimise või realiseerimiseni;
 3) ammlehm on veis, kelle kogu piimatoodangu kasutab ära vasikas;
 4) piimalehm on piimatootmise eesmärgil peetav piimatõugu veis;
 5) võõrdepõrsas on põrsas kaaluga 7–30 kg;
 6) nuumik on siga kaaluga üle 30 kg;
 7) emis on siga, kelle eriheite hulka on arvestatud ka alla 7 kg kaaluga põrsad;
 8) munakana on kana munemistsükliga 11–13 kuud;
 9) broiler on spetsiaalselt lihaks kasvatatav kanatõug, kelle isendi üleskasvatamisperiood on ligikaudu 40 päeva;
 10) noorlind on kana vanuses kuni 140 päeva.

 (4) Veiste vabapidamisel loomuliku ventilatsiooniga loomakasvatushoonest väljutatavate saasteainete heitkoguse arvutamisel kasutatakse selles hoones mõõdetud ventilatsiooni mahtkulu või arvestatakse ventilatsiooni mahtkulu 251 m³/h loomühiku kohta.

§ 4.  Väljaheites sisalduva lämmastiku arvutamine lämmastikubilansi meetodil

 (1) Lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral veiste ja sigade väljaheites sisalduva lämmastiku arvutamiseks leitakse järgmised suurused:
 1) söödas sisalduva lämmastiku mass (kg-des) arvutatakse järgmise valemiga:
  MNsööt = mNsööt × Msööt / 1000,
kus:
mNsööt – keemilise analüüsiga määratud lämmastikusisaldus loomasöödas, g/kg;
Msööt – sööda mass, kg;
 2) piimas sisalduva lämmastiku mass (kg-des) arvutatakse järgmise valemiga:
  MNpiim = mNpiim × Mpiim / 1000,
kus:
mNpiim – keemilise analüüsiga määratud lämmastikusisaldus piimas, g/kg;
Mpiim – toodetud piima mass, kg.

 (2) Veiste väljaheites sisalduva lämmastiku arvutamiseks leitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suurustele ka järgmised suurused:
 1) juurdekasvus sisalduva lämmastiku mass (kg-des) arvutatakse järgmise valemiga:
  MNjuurdekasv = mNjuurdekasv × Mjuurdekasv / 1000,
kus:
mNjuurdekasv – lämmastikusisaldus looma juurdekasvus käesoleva määruse lisa tabeli 1 järgi, g/kg;
Mjuurdekasv – kehamassi keskmiseks muutuseks arvestatakse 60 kg aastas, mis hõlmab kehamassi vähenemist laktatsiooni algfaasis ja juurdekasvu reproduktsioonitsükli teises pooles, kuid ei hõlma loodet. Täiskasvanud suguemiste puhul näitajat Mjuurdekasv ei ole vaja arvestada, s.t kehamassi muutus on null;
 2) lootes sisalduva lämmastiku mass (kg-des) arvutatakse järgmise valemiga:
  MNloode = mNloode × Mloode / 1000,
kus:
mNloode – lämmastikusisaldus lootes käesoleva määruse lisa tabeli 1 järgi, g/kg;
Mloode – iga aastalehma kohta arvestatakse 0,6 vasikat kehamassiga 40 kg.

 (3) Sigade ja veiste väljaheites sisalduva lämmastiku mass arvutatakse, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt leitud suurustest, järgmise valemiga:

  MNväljaheited = MNsööt – MNpiim – MNjuurdekasv – Mnloode.

 (4) Lindude väljaheites sisalduva lämmastiku mass (kg-des) arvutatakse järgmise valemiga:

  MNväljaheited = mNsööt × Msööt / 1000 – Mmunad × 0,0181 – Mjuurdekasv × 0,0288,
kus:
mNsööt – keemilise analüüsiga määratud lämmastikusisaldus loomasöödas, g/kg;
Msööt – sööda mass, kg;
Mmunad – kanamunade mass – broileri ja noorlinnu korral võetakse suuruseks null, kg;
0,0181 – lämmastiku ladestumine munadesse, kg/kg;
Mjuurdekasv – broileri kehamass realiseerimisel, noorlinnu kehamass üleminekul tootmisgruppi, munakanadel juurdekasv aastas, kg;
0,0288 – lämmastiku ladestumine juurdekasvu, kg/kg.

§ 5.  Väljaheites sisalduva lämmastiku arvutamine eriheite meetodil

  Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus väljaheites (kg/aastas) järgmise valemiga:

  MNväljaheited = L × qN,
kus:
L – aastaloom või aastalind, tk;
qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg-des aastalooma või aastalinnu kohta käesoleva määruse lisa tabelis 9 esitatu põhjal.

§ 6.  Karjatamise tegur

  Karjatamise korral arvutatakse laudas ja sõnnikuhoidlas tekkiva ammoniaagi osakaal kogu ammoniaagi heitkogusest järgmise valemiga:

  sk = 1 – (d / 365 × h / 24),
kus:
d – karjatamispäevade arv aastas;
h – keskmine karjatamistundide arv ööpäevas karjatamisperioodil.

§ 7.  Loomakasvatushoonest või lindlast väljutatava ammoniaagi heitkogus

  Loomakasvatushoonest või lindlast väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse, lähtudes lämmastikusisaldusest väljaheites, järgmise valemiga:

  MNH3laut = MNväljaheited × klaut / 100 × sk,
kus:
MNväljaheited – arvutatakse käesoleva määruse § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg;
klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides, mis on esitatud käesoleva määruse lisa tabelites 2–4;
sk – karjatamise korral arvutatakse käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga, aastaringse laudaspidamise korral sk = 1.

§ 8.  Sõnnikuhoidlast väljutatava ammoniaagi heitkogus

  Sõnnikuhoidlast väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:

  MNH3sõnnikuhoidla = (MNväljaheited × sk – MNH3laut / 1,214) × ksõnnikuhoidla / 100,
kus:
MNväljaheited – arvutatakse käesoleva määruse § 4 lõigetes 3 või 4 või §-s 5 esitatud valemite järgi, kg;
sk – karjatamise korral arvutatakse käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga, aastaringse laudaspidamise korral sk = 1;
MNH3laut – arvutatakse käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga, kg;
1,214 – ammoniaagilt lämmastikule ülemineku tegur;
ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides käesoleva määruse lisa tabelis 5 esitatu põhjal.

§ 9.  Loomakasvatushoonest väljutatava metaani heitkogus

  Loomakasvatushoonest väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:

  MCH4laut = L × qCH4laut × sk,
kus:
L – aastaloom või aastalind, tk;
qCH4laut – käesoleva määruse lisa tabelis 6 esitatud eriheide, kg/aastaloom;
sk – karjatamise korral arvutatakse käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga, aastaringse laudaspidamise korral sk = 1.

§ 10.  Sõnnikuhoidlast väljutatava metaani heitkogus

  Sõnnikuhoidlast väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutakse järgmise valemiga:

  MCH4sõnnikuhoidla = L × qCH4sõnnikuhoidla × sk,
kus:
L – aastaloom või aastalind, tk;
qCH4sõnnikuhoidla – käesoleva määruse lisa tabelis 7 esitatud eriheide, kg/aastaloom või kg/aastalind;
sk – karjatamise korral arvutatakse käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga, aastaringse laudaspidamise korral sk = 1.

§ 11.  Sõnnikuhoidlast väljutatava dilämmastikoksiidi heitkogus

  Sõnnikuhoidlast väljutatava dilämmastikoksiidi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:

  MN2Osõnnikuhoidla = MNväljaheited × sk × ksõnnikuhoidla / 100,
kus:
MNväljaheited – arvutatakse käesoleva määruse § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg;
ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina protsentides käesoleva määruse lisa tabelis 8 esitatu põhjal;
sk – karjatamise korral arvutatakse käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga, aastaringse laudaspidamise korral sk = 1.

§ 12.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.

Marko Pomerants
Minister

Andres Talijärv
Kantsler

Lisa Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete arvutusliku määramise meetodite kasutamiseks vajalikud lendumisprotsendid, eriheited ja muud näitajad

/otsingu_soovitused.json