Kalapüügi innovatsioonitoetus
Vastu võetud 20.12.2016 nr 70
Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 19 lõike 1 ja § 21 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) meetme „Kalapüügi innovatsioon” raames toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ja kord ning toetuse kasutamise kava koostamise tingimused ja kord.
§ 2. Toetatav tegevus ja toetuse vorm
(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66) artikli 26 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks, kui see tegevus on tooteinnovatsioon, turuinnovatsioon või protsessiinnovatsioon teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 5 tähenduses ning aitab kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:
1) kalavarude hea seisundi säilitamine;
2) säästlike ja keskkonnasõbralike lahenduste väljatöötamine kalapüügiks;
3) uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamine lisandväärtuse andmiseks kogu tarneahela ulatuses;
4) uute kasutamata vee-elusressursside tõhus kasutamine.
(2) Toetatav tegevus viiakse ellu vähemalt ühe korraliselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses (edaspidi teadus- ja arendusasutus) ning vähemalt kolme kalandussektori ettevõtja koostöös. Kalandussektori ettevõtjaid võib koostöös osaleda vähem kui kolm, kui see on objektiivselt põhjendatud.
(3) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 67 lõike 1 punktides a ja d sätestatud vormis.
§ 3. Omafinantseeringu minimaalne määr
Omafinantseeringu minimaalne määr puudub.
§ 4. Abikõlblikud kulud
(1) Abikõlblik on § 2 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalik, mõistlik ja majanduslikult otstarbekas ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 65 tehtud kulu, sealhulgas:
1) Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” sätestatud tingimustel makstud töötaja lähetuskulu ja sellega kaasnev sõidu- ja majutuskulu;
2) töötaja tööalase koolituse, sealhulgas seminaril või konverentsil osalemise kulu;
3) tellitava töö või teenuse kulu;
4) tegevuse ellu viiva töötaja tööjõukulu, nagu palk, töötasu, lisatasu, preemia, puhkusetasu või puhkusetoetus, mis vastab asutusesisesele palgajuhendile ja töö tasustamise juhendile ning on kooskõlas asutusesisese palgataseme või töötasuga;
5) ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muu seadusest tulenev hüvitis;
6) seadusest tulenev maks;
7) füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu ja sellelt tasult arvestatud maksud;
8) vara soetamise kulu, mille maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 2000 eurot.
(2) Abikõlblik on toetatava tegevuse elluviimise käigus tekkinud järgmine kaudne kulu:
1) kulu bürootarvetele;
2) sidekulu, nagu interneti-, telefoni- ja postikulu;
3) kontoritehnika, varustuse või mööbli soetamise, hoolduse või paranduse kulu;
4) transpordikulu, nagu kulu mootorsõiduki kasutusrendile, mootorsõiduki kasutusrendi esimene sissemakse, kindlustuskulu ning kütuse- ja hoolduskulu;
5) personalikulu, mis on kaudselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega, milleks on raamatupidamine, sekretäri- ja personalitöö, haldustöötajate tegevus ning muu abistav töö;
6) kommunaalkulu, sealhulgas kütte-, vee- ja elektrikulu ning ruumide koristamise kulu;
7) tööruumi rentimise kulu.
(3) Toetatava tegevuse elluviimise käigus tekkinud kaudne abikõlblik kulu hüvitatakse ulatuses, mis ei ületa 15 protsenti abikõlblikust otsesest personalikulust. Kaudse kulu hüvitamise korral kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita.
§ 5. Mitteabikõlblikud kulud
Mitteabikõlblikud kulud on:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 11 nimetatud tegevuste elluviimisega seotud kulud;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõikes 3 nimetatud kulud samas lõikes sätestatud tingimustel;
3) tolli-, sisseveo- või muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutakse muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist;
4) üle 2000 eurot maksva vara soetamise kulu, kui sama tegevuse elluviimiseks soetatud vara maksumus ilma käibemaksuta kokku ületab kahtekümmet protsenti tegevuse abikõlblikust kulust;
5) maa ja olemasoleva ehitise ostmise või liisimise kulu;
6) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu;
7) sularahas tehtud kulutus;
8) teenustasu pangatoimingu eest, intress;
9) erisoodustusmaks;
10) amortisatsioonikulu;
11) viivis, trahv ja muu rahaline karistus, kohtumenetluse kulu, riigilõiv, töölepingu seaduse § 100 lõikes 5 nimetatud hüvitis;
12) kulu, mis on majanduslikult ebaotstarbekas või mis ei ole vajalik tegevuse elluviimiseks;
13) kulu, mis on tehtud enne Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) toetuse taotluse esitamist.
§ 6. Toetuse kasutamise kava
(1) Toetust antakse toetuse kasutamise kava alusel, milles nähakse ette kalandusturu korraldamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatu.
(2) Toetuse kasutamise kavas nimetatakse isikuna, kes võib selle alusel toetust taotleda, teadus- ja arendusasutus.
(3) Maaeluministeerium avalikustab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate selle kohta, milliste § 2 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud eesmärkide saavutamisele suunatud tegevuste elluviimist kavatsetakse toetuse kasutamise kava alusel toetada, ning kutsub lõikes 2 nimetatud teadus- ja arendusasutusi esitama taotlust nende nimetamiseks toetuse kasutamise kavas.
(4) Teadus- ja arendusasutus, kes soovib enda nimetamist toetuse kasutamise kavasse, esitab Maaeluministeeriumile lõikes 3 nimetatud teates toodud tähtaja jooksul taotluse, milles sisalduvad järgmised andmed:
1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud andmed;
2) tegevuse nimetus, eesmärk ja elluviimise aeg;
3) tegevuse üksikasjalik kirjeldus;
4) teadus- ja arendusasutuse ning kalandussektori ettevõtjate koostöö kirjeldus, sealhulgas andmed koostöösse kaasatud ettevõtjate kohta ja selle kohta, kuidas nad panustavad tegevuse elluviimisse;
5) andmed füüsiliste isikute kohta, kes tegevust vahetult ellu viivad, sealhulgas andmed nende hariduse ja teadustöö tulemuslikkuse kohta ning varasema kogemuse kohta sarnase tegevuse elluviimisel ning tööülesannete kirjeldus ja jaotus nende vahel;
6) tegevuse eelarve, kus abikõlblikud kulud on üksikasjalikult ja selgelt kirjeldatud ning põhjendatud;
7) kui tegevuse raames soetatakse põhivara, siis selgitus, kuidas seda kasutatakse pärast toetatava tegevuse elluviimist;
8) tegevuse elluviimise andmed, mis on nõutud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1242/2014, milles sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) eeskirjad tegevuste kohta esitatavate kumulatiivsete andmete jaoks (ELT L 334, 21.11.2014, lk 11–38), V lisa kohaselt meetme I.1 kohta;
9) kinnitus, et teadus- ja arendusasutus järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõike 1 punktides c ja d nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama artikli lõikes 3 nimetatud pettust.
(5) Lõike 4 punktis 3 nimetatud tegevuse üksikasjalikust kirjeldusest peab nähtuma vähemalt järgmine:
1) teave, millise § 2 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud eesmärgi saavutamisele aitab tegevus kaasa;
2) selgitus, kuidas aitab tegevus kaasa eesmärgi saavutamisele;
3) tegevuse üldteoreetiline taust ning seosed olemasolevate uuringute ja teadustöödega;
4) selgitus, milles seisneb tegevuse innovaatilisus;
5) rakendatavad metoodika ja meetodid ning oodatavad tulemused, sealhulgas praktilise väärtuse kirjeldus ja analüüs;
6) tegevuse elluviimise etapid kuude ja aastate arvestuses.
(6) Taotluses sisalduvate andmete tõendamiseks esitab teadus- ja arendusasutus koos taotlusega vähemalt järgmised dokumendid:
1) koostöökokkulepe tegevuse elluviimisel osalevate kalandussektori ettevõtjatega;
2) hinnakalkulatsioon või hanke korraldamist tõendavad dokumendid, mille alusel on koostatud tegevuse eelarve, kui teadus- ja arendusasutus on hankija riigihangete seaduse tähenduses;
3) hinnapakkumused, mille alusel on koostatud tegevuse eelarve, kui teadus- ja arendusasutusele ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid.
(7) Maaeluministeerium hindab nõuetekohaseid taotlusi §-s 7 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ja moodustab taotluste paremusjärjestuse, lugedes paremaks sellise taotluse, mis on saanud suurema koondhinde. Taotluse koondhinne saadakse hindepunktide liitmise teel. Võrdsete koondhinnetega taotluste puhul eelistatakse taotlust, mis on saanud rohkem hindepunkte § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi eest. Kui taotlused on saanud § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi eest võrdsed hindepunktid, eelistatakse varem esitatud taotlust.
(8) Lähtudes hindamistulemustest ning meetme rahastamiseks ettenähtud vahenditest, nimetatakse toetuse kasutamise kavas teadus- ja arendusasutused, kes võivad kava alusel toetust taotleda.
(9) Toetuse kasutamise kava kehtestatakse 40 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtaja lõppemisest. Toetuse kasutamise kava avalikustatakse Maaeluministeeriumi ja PRIA veebilehel kümne tööpäeva jooksul arvates kava kehtestamisest.
§ 7. Toetuse kasutamise kavasse nimetamise taotluse hindamine
(1) Toetuse kasutamise kavasse nimetamise taotlusi hindab Maaeluministeerium hindamisskaalal null kuni kaks hindepunkti järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
1) tegevuse põhjendatus ja mõju meetme eesmärkide saavutamisele, mille puhul hinnatakse tegevuse panust meetme eesmärkidesse ja seda kas tegevuse eesmärgipüstitus on põhjendatud;
2) tegevuse kulutõhusus, mille puhul hinnatakse, kas taotluses kavandatud tegevuse eelarve on selge ja mõistlik;
3) toetuse taotleja suutlikkus viia tegevus ellu, mille puhul hinnatakse koostööd kalandussektori ettevõtjatega ning tegevuse elluviimisel osalevate füüsiliste isikute pädevust ja kogemusi.
(2) Kui hinnatakse tegevuse põhjendatust ja panust meetme eesmärkide saavutamisele, antakse hindepunkte järgmiselt:
1) null punkti, kui tegevus ei aita kaasa eesmärkide saavutamisele ja tegevuse elluviimise tulemuseks on lahendus, mis ei ole innovaatiline ega praktikas vahetult rakendatav;
2) üks punkt, kui tegevus aitab kaasa eesmärkide saavutamisele ja tegevuse elluviimise tulemuseks on innovaatiline lahendus, mis ei ole praktikas vahetult rakendatav, kuid annab sisendi edasiseks arendustööks;
3) kaks punkti, kui tegevus aitab kaasa eesmärkide saavutamisele ja tegevuse elluviimise tulemuseks on praktikas vahetult rakendatav innovaatiline lahendus.
(3) Kui hinnatakse taotluses kavandatud tegevuse eelarve selgust ja mõistlikkust, antakse hindepunkte järgmiselt:
1) null punkti, kui tegevuse elluviimise kulud ei ole realistlikud või kui ei ole aru saada, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve koostatud;
2) üks punkt, kui tegevuse elluviimise kulud on realistlikud ning on arusaadav, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve koostatud, kuid eelarves sisalduvate kulude vajalikkus ei ole selgelt põhjendatud;
3) kaks punkti, kui tegevuse elluviimise kulud on realistlikud ja on arusaadav, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve koostatud, ning eelarves sisalduvad kulud on tegevuse elluviimiseks vajalikud ja mõistlikud.
(4) Kui hinnatakse koostööd kalandussektori ettevõtjatega ning tegevuse elluviimisel osalevate füüsiliste isikute pädevust ja kogemusi, antakse hindepunkte järgmiselt:
1) null punkti, kui ei ole aru saada, milline osa on tegevuse elluviimisel kalandussektori ettevõtjatel, ning tegevust viivad vahetult ellu füüsilised isikud, kellel puudub asjakohane pädevus;
2) üks punkt, kui kalandussektori ettevõtjatel on selge osa tegevuse elluviimisel, tegevust viivad vahetult ellu asjakohase pädevusega füüsilised isikud, kuid tegevuse elluviimist juhib vahetult füüsiline isik, kellel ei ole varasemat sarnase arendustöö kogemust;
3) kaks punkti, kui kalandussektori ettevõtjatel on selge osa tegevuse elluviimisel, tegevust viivad vahetult ellu asjakohase pädevusega füüsilised isikud ja tegevuse elluviimist juhib vahetult füüsiline isik, kellel on varasem sarnase arendustöö kogemus.
§ 8. Nõuded hinnapakkumuse kohta
(1) Selles paragrahvis sätestatud nõudeid täidab taotleja, kelle suhtes ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid.
(2) Kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsib toetuse taotleja üksteisest sõltumatute ettevõtjate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi hinnapakkumus).
(3) Toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames kavandatavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks.
(4) Toetuse taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isiku käest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.
(5) Toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik. Taotleja peab esitama selle kohta põhjenduse.
(6) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Toetuse taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud.
§ 9. Toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
(1) Toetust võib taotleda toetuse kasutamise kavas nimetatud teadus- ja arendusasutus, kes vastab kalandusturu korraldamise seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud nõuetele (edaspidi taotleja).
(2) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le toetuse taotluse, milles sisalduvad haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed. Toetuse taotlus peab vastama kalandusturu korraldamise seaduse § 27 lõikes 4 sätestatud nõuetele.
(3) Maaeluministeerium edastab PRIA-le andmed ja neid tõendavad dokumendid, mille taotleja esitas Maaeluministeeriumile § 6 lõikes 4 nimetatud taotluse lahendamiseks ning mis omavad tähendust ka toetuse taotluse lahendamisel.
(4) Kui taotleja taotleb tegevuse kohta toetust samal ajal mitme meetme raames või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab ta koos toetuse taotlusega sellekohase teabe.
§ 10. Toetuse taotluse menetlemise tingimused ja kord
(1) PRIA kontrollib §-s 9 nimetatud taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse nõuetele vastavust, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 28 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikest 5.
(2) Toetuse taotlust ei hinnata kalandusturu korraldamise seaduse § 29 alusel.
§ 11. Toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 30 lõike 5 alusel.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 30 lõikes 9 sätestatud alustel.
(3) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 20 tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest.
(4) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlejale teatavaks kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.
§ 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord
(1) Toetust makstakse üksnes nende abikõlblike kulude hüvitamiseks, mis on tehtud toetuse kasutamise kavas nimetatud tegevuste elluviimiseks ja toetuse kasutamise kavas asjakohase tegevuse rahastamiseks ettenähtud vahendite ulatuses.
(2) Toetust makstakse üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevuse elluviimisel järginud kõiki asjakohaseid nõudeid, sealhulgas toetuse kasutamise kavas ettenähtud nõudeid.
(3) Töö ja teenus, mille kulude hüvitamiseks taotletakse toetuse maksmist, peavad olema lõpetatud ning toetuse saaja peab olema need vastu võtnud ja nende eest tasunud.
(4) Kui toetuse saaja töötaja, kellega seonduva tööjõukulu hüvitamiseks toetust taotletakse, täidab lisaks toetatava tegevusega seotud ülesannetele muid tööülesandeid, peab toetuse saaja arvestust toetatava tegevusega seotud ülesannete täitmisele kulunud aja kohta.
(5) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist PRIA-le maksetaotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) toetuse saaja nimi ja toetuse taotluse viitenumber;
2) periood, mille kohta maksetaotlus esitatakse;
3) elluviidud tegevuse abikõlblike kulude summa;
4) abikõlbliku kulu algdokumendi nimetus, number ja kuupäev ning abikõlbliku kulu summa.
(6) Kui toetuse saaja taotleb § 4 lõikes 3 nimetatud kaudsete kulude hüvitamist, esitab ta lisaks lõikes 5 nimetatud andmetele vähemalt järgmised andmed § 4 lõike 1 punktides 4–7 nimetatud otsese personalikulu kohta:
1) töötaja nimi;
2) töötaja lepingujärgne töötasu;
3) jooksval kalendrikuul toetatava tegevuse raames töötatud töötunnid;
4) tegevust elluviiva töötaja tööjõukulu, mis vastab asutusesisesele palgajuhendile ja töö tasustamise juhendile ning on kooskõlas asutusesisese palgataseme või töötasuga või eksperdi tööjõukulu;
5) seadusest tulenevad maksud.
(7) Toetuse saaja esitab koos lõikes 5 nimetatud maksetaotlusega järgmised asjakohased dokumendid:
1) selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve koopia, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või ostis kaupa;
2) punktis 1 nimetatud dokumentides märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõtte koopia;
3) töö või teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia, kui tegemist on tellitud töö või teenusega;
4) asjakohane tööleping, töövõtuleping, käsundusleping, müügileping, rendi- või üürileping, kapitalirendileping;
5) esmakordsel makse taotlemisel ametniku või töötaja ametijuhend;
6) palgaleht, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu;
7) töötasu maksmist tõendav dokument;
8) tööajatabel lõikes 4 kirjeldatud töötaja kohta, milles kajastuvad toetatava tegevusega seotud tööülesanded, nendele kulunud aeg ja muudele tööülesannetele kulunud aeg tundides;
9) dokument töösuhte lõpetamise kohta;
10) töötaja lähetuskulusid tõendav dokument;
11) töötaja koolitusel osalemist tõendav dokument;
12) hankedokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete registrist.
§ 13. Toetuse maksmine
(1) PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse 40 tööpäeva jooksul arvates § 12 lõigetes 5–7 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
(2) PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse toetuse saajale teatavaks kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.
(3) PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse tegemisest.
§ 14. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja kasutab toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil, järgides toetatava tegevuse elluviimisel kalandusturu korraldamise seaduses, selles määruses ja toetuse kasutamise kavas sätestatud asjakohaseid nõudeid.
(2) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse elluviimise raames soetatud põhivara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.
(3) Toetuse saaja tagab, et tema raamatupidamises on toetatava tegevuse kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad.
(4) Kui toetatav tegevus on ellu viidud, esitab toetuse saaja hiljemalt koos viimase maksetaotlusega PRIA-le lõpparuande, milles sisalduvad järgmised andmed:
1) andmed toetatava tegevuse elluviimise ja tulemuste kohta;
2) toetuse saaja hinnang toetatava tegevuse tulemuslikkusele ja elluviimisele;
3) toetatava tegevuse tulemuste lühikokkuvõte inglise keeles.
(5) Kui toetatav tegevus ei ole täielikult ellu viidud, esitab toetuse saaja iga üheksa kuu tagant PRIA-le vahearuande, milles sisalduvad järgmised andmed:
1) ülevaade tehtud töödest ja hinnang toetatava tegevuse edenemise kohta;
2) elluviidud tegevused ja kavandatavad tegevused.
(6) Lõikes 5 nimetatud vahearuanne esitatakse esimest korda üheksa kuu möödumisel arvates § 11 lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse saamisest.
§ 15. Dokumentide säilitamine
(1) Toetuse andmisega seotud andmeid, dokumente ja muid tõendeid säilitatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 34 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja jooksul.
(2) Kalandusturu korraldamise seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud tähtaja algusest ja lõpust teavitab toetuse saajat PRIA.
Tarmo Tamm
Maaeluminister
Illar Lemetti
Kantsler