Teksti suurus:

Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 22.12.2018, 22

Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord

Vastu võetud 20.12.2018 nr 119

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Reguleerimisala

 (1) Määrus reguleerib kiirabibrigaadide ja nende pidajate, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialast koostööd.

 (2) Käesoleva määruse kiirabibrigaadi õigusi ja kohustusi reguleerivaid sätteid kohaldatakse kõikidele kiirabi- ja esmase abi brigaadidele. Kaitseväe kiirabibrigaadidele kohaldatakse käesolevat määrust koos Kaitseväe korralduse seaduse § 353 lõike 5 alusel kehtestatud korrast tulenevate erisustega.

 (3) Käesoleva määruse kiirabialase koostöö õigusi ja kohustusi reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kuni Terviseameti juhiste saamiseni, arvestades tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja hädaolukorra seaduses sätestatud põhimõtteid.

§ 2. Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) abiandja – kiirabibrigaad, Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti üksus, keda Häirekeskus või Politsei- ja Piirivalveamet saadab välja abi andma;
 2) juhtimisgrupp – sündmuse lahendamiseks ning asutuste ja isikute koostöö paremaks tagamiseks moodustatud juhtimisstruktuur, mis moodustatakse vajaduse korral sündmuskohal enne seda, kui sündmuse juht moodustab staabi;
 3) kiirabi välijuht – kiirabispetsiifilise ja täiendava operatiivse juhtimise ettevalmistusega isik, kes on vajaduse korral valmis ööpäev läbi korraldama oma vastutuspiirkonnas kiirabibrigaadide tegevust suures mahus kiirabi vajavatel sündmustel; kiirabi välijuht on vähemalt keskharidusega isik, kellel on vähemalt 2-aastane töökogemus kiirabibrigaadi pidaja juures, ta on saanud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini ja 200-tunnise kiirabi välijuhi väljaõppe Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja tal on sellekohane tunnistus ning ta osaleb täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas;
 4) kutsung – Häirekeskusest sidevahendite kaudu kiirabibrigaadile väljakutse edastamisel kasutatav kiirabibrigaadi nimetus;
 5) staap – sündmuse lahendamiseks ning asutuste ja isikute koostöö paremaks tagamiseks moodustatud juhtimisstruktuur, millel on oma töökeskkond, koosseis ja töökord ning mis moodustatakse sündmuskohal, piirkonniti või üle riigi;
 6) sündmuse juht – pääste-, politsei- või tervishoiusündmuse lahendamise eest vastutav isik, kes otsustab juhtimisgrupi või staabi moodustamise;
 7) teade – Häirekeskusele või Politsei- ja Piirivalveametile edastatud info asjaoludest, mille puhul tuleb hinnata abi kiire väljasaatmise vajadust;
 8) tegutsemisvalmis – nõutavalt komplekteeritud, ettenähtud varustusega ja võimeline alustama väljasõitu viivitamata, kuid hiljemalt lisas 1 kehtestatud aja jooksul väljakutse andmete saamisest arvates;
 9) tüüpjuhtum – abiandja vastutusvaldkonnas enam levinud sündmuste kirjeldus;
 10) väljakutse – menetletud teade, mille puhul on vajalik abiandja väljasõit;
 11) väljasõiduplaan – juhend Häirekeskusele abiandjate väljasaatmiseks.

2. peatükk Kiirabialane koostöö teate menetlemisel ja abi väljasaatmisel 

§ 3. Kiirabi vajaduse väljaselgitamine ja ohu hindamine

 (1) Terviseameti peadirektor kinnitab käskkirjaga kiirabi tüüpjuhtumid ja juhised, millest lähtuvalt rakendab Häirekeskus sündmuse lahendamiseks vajalikke meetmeid, lähtudes lisas 1 kehtestatud nõuetest.

 (2) Lähtuvalt lõike 1 alusel kehtestatud tüüpjuhtumitest ja juhistest määrab Häirekeskus teatele väljakutse prioriteedi vaid juhul, kui ohu hindamise tulemusel on kiirabibrigaadi väljasaatmise vajadus selgunud.

§ 4. Kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi väljasaatmine

 (1) Terviseameti peadirektor kinnitab käskkirjaga kiirabibrigaadi väljasõiduplaani.

 (2) Kiirabibrigaad on kohustatud teavitama Häirekeskust oma asukohast ja viivitamata oma tegutsemisvalmidusest ning asukoha ja tegutsemisvalmiduse muutumisest.

 (3) Häirekeskus saadab kiirabibrigaadi välja väljasõiduplaani, väljakutsele reageeriva või sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadi juhi või kiirabi välijuhi otsuse alusel, edastades väljasaadetavale kiirabibrigaadile väljakutse andmed. Väljakutse andmed on vähemalt kiirabibrigaadi kutsung, väljakutse prioriteet ja sündmuskoha asukoht. Esimesel võimalusel edastatakse lisaandmetena väljakutse sisu ja teejuhatus ning helistaja nimi ja telefoninumber.

 (4) Kiirabibrigaad on kohustatud Häirekeskuselt väljakutse andmete saamisel alustama väljasõitu viivitamata, kuid mitte hiljem kui lisas 1 kehtestatud aja jooksul.

 (5) Kiirabibrigaadile väljakutse edastamiseks kasutatava kutsungi kinnitab kiirabibrigaadi pidaja, kes teavitab sellest Häirekeskust. Kasutatava kutsungi sisu ja struktuur peab vastama lisas 2 kehtestatud nõuetele.

 (6) Kiirabibrigaadi pidaja peab Häirekeskust taasesitamist võimaldaval viisil viivitamata teavitama:
 1) kiirabibrigaadi kutsungist, kui see muutub;
 2) kui lisaks olemasolevatele kiirabibrigaadidele komplekteeritakse täiendav kiirabibrigaad;
 3) plaanitavast kiirabibrigaadide ajutisest ümberpaigutamisest, nende arvu suurendamisest või vähendamisest.

§ 5. Päästemeeskonna ja politseipatrulli väljasaatmine kiirabi vajavale sündmusele

 (1) Abivajaja eluohtliku seisundi korral on Häirekeskusel õigus vaba kiirabibrigaadi puudumisel kiirabibrigaadi teeninduspiirkonnas saata sündmuskohale esmaabi andmiseks selleks tegevuseks pädev abivajajale lähemal asuv päästemeeskond või edastada väljakutse andmed Politsei- ja Piirivalveametile politseipatrulli väljasaatmise otsustamiseks.

 (2) Kui abivajaja eluohtliku seisundi korral on saadetud esmaabi andma päästemeeskond või politseipatrull, on Häirekeskus kohustatud abivajajale lähemal asuva kiirabibrigaadi vabanedes saatma selle viivitamata sündmuskohale.

 (3) Häirekeskus võib kiirabi vajavale sündmusele lisaks kiirabibrigaadile välja saata ka päästemeeskonna, kui:
 1) abivajaja on erakorralises või eluohtlikus seisundis ja asub raskesti ligipääsetavas kohas;
 2) abivajaja on erakorralises või eluohtlikus seisundis ja võib eeldada takistusi abivajaja transportimisel.

3. peatükk Kiirabialane koostöö sündmusel 

§ 6. Abiandjate ja Häirekeskuse kiirabialane koostöö sündmusel

 (1) Sündmuse juhil on õigus kutsuda välja kiirabibrigaad ilma abivajajate kohta teavet omamata, et sündmusel tekkivate võimalike vigastuste korral tagada kiire kiirabi osutamine.

 (2) Kiirabibrigaadi juht:
 1) teavitab kiirabibrigaadi saabumisest sündmuskohale kohe sündmuskohal asuvat sündmuse lahendamise eest vastutavat abiandjat või Häirekeskust, kes teavitab sellest sidevahendite kaudu sündmuse juhti või tema määratud isikut;
 2) allub sündmuskohal sündmuse juhi või tema määratud isiku korraldustele;
 3) teavitab sündmuse juhti või tema määratud isikut või sündmuse lahendamise eest vastutavat abiandjat regulaarselt oma tegevusest sündmuskohal, andes talle vajaduse korral kiirabialast nõu sündmuse lahendamiseks vajalike otsuste vastuvõtmiseks;
 4) lahkub sündmuskohalt sündmuse juhi või tema määratud isiku loal.

 (3) Kui sündmuskohale saabub esimesena kiirabibrigaad, annab ta Häirekeskusele esmase ülevaate sündmusest ning alustab ohte arvestades võimaluse korral tegevust. Sündmuse lahendamise eest vastutava abiandja või sündmuse juhi või tema määratud isiku saabumisel sündmuskohale annab kiirabibrigaadi juht ülevaate sündmuse käigust ja rakendatud meetmetest.

 (4) Kui sündmuskohal esineb pääste- või politseisündmuse tõttu oht kiirabibrigaadi liikme elule või tervisele, on kiirabibrigaadil õigus päästemeeskonna või politseipatrulli saabumiseni kiirabi osutamisega viivitada.

§ 7. Kiirabibrigaadide, kiirabi välijuhi ja Terviseameti koostöö sündmusel

 (1) Sündmusel, kuhu on välja sõitnud kaks või enam kiirabibrigaadi ja juhtimisgruppi või staapi ei moodustata, korraldab kiirabibrigaadide tegevust sündmuskohal esimesena sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadi juht, kellel on õigus anda korraldusi teistele sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadidele, lähtudes lõike 3 punktides 2–9 ja 11 sätestatud õigustest ja kohustustest.

 (2) Juhtimisgrupi või sündmuskoha staabi moodustamise korral korraldab sündmusel kiirabibrigaadide tegevust kiirabi välijuht või teisena sündmuskohale saabunud selle kiirabibrigaadi juht, kelle kiirabibrigaadi pidajal on kohustus tagada kiirabi välijuht.

 (3) Lõikes 2 nimetatud isikul on järgmised õigused ja kohustused:
 1) osaleda juhtimisgrupi või sündmuskoha staabi tegevuses;
 2) alluda sündmuse juhile või tema määratud isikule;
 3) hinnata vajadust ja kutsuda Häirekeskuse kaudu sündmuse lahendamiseks täiendavaid kiirabibrigaade;
 4) määrata kindlaks sündmuse lahendamisse kaasatud kiirabibrigaadide koostöö ja tööjaotus;
 5) määrata sündmuse lahendamisel kiirabi osutamiseks vajalikud punktid ja alad;
 6) koguda ja edastada teavet abivajajate kohta sündmuse juhile või tema määratud isikule ja Terviseametile;
 7) korraldada sündmuskohal triaaži ning abivajajatele kiirabi osutamist ja nende transporti haiglasse;
 8) teavitada esimesel võimalusel haiglat sinna saabuvatest kannatanutest, märkides nende eeldatava arvu ja vigastuse tüübi ning saabumise aja;
 9) planeerida, korraldada ja dokumenteerida sündmuse kiirabilist lahendamist ning kontrollida kiirabibrigaadide ülesannete täitmist;
 10) korraldada raadioside pidamist oma valdkonnas sündmuskoha ja juhtimisgrupi või staabi vahel;
 11) tagada kõrgema tasandi juhtimisstruktuuri otsuste elluviimine;
 12) reageerida moodustatud juhtimisgrupi või sündmuskoha staabi tegevusele sidevahendite kaudu kohe ning sündmuse juhi või tema määratud isiku korraldusel olla vajaduse korral valmis minema kohale hiljemalt ühe tunni jooksul.

 (4) Lisaks lõikes 3 nimetatule on kiirabi välijuhil järgmised õigused ja kohustused:
 1) osaleda Terviseameti korraldusel piirkondliku staabi tegevuses;
 2) kaasata sündmuse lahendamisse lisabrigaade või muud varustust ja vahendeid, mis on lubatud lõike 6 alusel kinnitatud töökorras.

 (5) Lõikes 2 nimetatud teisena sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadi juhi õigused ja kohustused juhtimisgrupis või sündmuskoha staabis kehtivad seni, kuni kiirabi välijuht võtab kiirabilise tegevuse korraldamise sündmusel üle.

 (6) Kiirabi välijuhtide arvu ja vastutuspiirkonna, nõuded vajalikule varustusele ja lõigetest 2–5 lähtuva täpsema töökorra kinnitab Terviseameti peadirektor käskkirjaga kooskõlastatult Eesti Haigekassaga.

 (7) Terviseamet korraldab piirkondliku või riikliku staabi moodustamisel kiirabilist tegevust sündmusel vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel kehtestatud tervishoiu valmisoleku tasemetele.

4. peatükk Koostöö abivajaja transportimisel haiglasse 

§ 8. Abivajaja transportimine haiglasse

 (1) Erakorralise meditsiini erialal arstiabi osutav haigla (edaspidi haigla) peab tagama:
 1) ööpäevaringse võimaluse sidepidamiseks kiirabibrigaadi ja vajaduse korral Häirekeskusega abivajaja saabumisest etteteatamiseks;
 2) kiirabibrigaadile ohutu ja vaba juurdepääsu haigla sissepääsule;
 3) kiirabibrigaadile võimaluse kiirabibrigaadi liikmete ja varustuse esmaseks korrastamiseks.

 (2) Kiirabibrigaad on kohustatud teavitama haiglat sinna transporditavast abivajajast, kelle seisund on erakorraline, ning abivajajast, kelle seisund on eluohtlik, juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui abivajaja haiglasse transportimisest loobutakse, tuleb sellest haiglat viivitamata teavitada.

§ 9. Abivajaja üleandmine haiglale

 (1) Haigla on kohustatud vastu võtma haiglasse transporditava abivajaja viivitamata, kuid:
 1) mitte pikema kui 15-minutilise ooteajaga, kui abivajaja seisund on erakorraline ja võib olla eluohtlik või kui abivajaja seisund on eluohtlik;
 2) mitte pikema kui 30-minutilise ooteajaga, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline.

 (2) Abivajaja võtab haiglas vastu valvearst, valveõde või triaažiõde. Haigla vormistatud dokumendile märgitakse abivajaja ülevõtmise kuupäev ja kellaaeg.

 (3) Kiirabibrigaadi juht märgib kiirabikaardile abivajaja üleandmise kuupäeva ja kellaaja.

 (4) Kiirabibrigaadi juht on kohustatud andma abivajaja vastuvõtjale suusõnalisi selgitusi abivajaja anamneesi ja abivajajale tehtud toimingute kohta.

 (5) Kiirabibrigaadi juht märgib kiirabikaardile haiglale üleantavad abivajajaga kaasasolevad isiklikud asjad.

 (6) Haigla vormistatud dokumendile märgitakse kiirabibrigaadi üleantavad abivajajaga kaasasolevad isiklikud asjad.

§ 10. Haigla ja kiirabibrigaadi pidaja teabevahetus

  Kiirabibrigaadi toodud abivajaja uurimisel on haigla kohustatud kiirabibrigaadi pidajat viivitamata teavitama:
 1) haiglas ilmnenud kiirabibrigaadi tehtud diagnostilistest või ravivigadest;
 2) potentsiaalselt ohtliku nakkushaiguse tuvastamisest, mis eeldaks kiirabibrigaadi liikmete profülaktilist ravikuuri või kiirabiauto ja varustuse täiendavat desinfektsiooni.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 11. Kiirabi välijuhi nõuete kohaldamine

  Käesolevas määruses kiirabi välijuhi kohta sätestatut kohaldatakse alates 1. juulist 2019. a. Alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 30. juunini 2019. a täidab käesolevas määruses sätestatud kiirabi välijuhi ülesandeid teisena sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadi juht.

§ 12. Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määrus nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 13. Määruse jõustumine

 (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

 (2) Määruse § 7 lõige 6 jõustub 1. juulil 2019. a.

Jüri Ratas
Peaminister

Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

Lisa 1 Kiirabi vajavad väljakutsed, nende menetlemine ja neile reageerimine

Lisa 2 Kiirabibrigaadi kutsungi sisu ja struktuur