Teksti suurus:

Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019–2022

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.12.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 22.12.2018, 41

Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019–2022

Vastu võetud 19.12.2018 nr 19

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetus perioodil 2019–2022” (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks tingimused ja kord.

  (2) Määruse rakendamise eest vastustab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

§ 2.   Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva määruse erisusi.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on kaasa aidata maakondades mitmekülgset liikumisharrastust võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamisele.

  (2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse igas maakonnas välja kuni kaks regionaalset tervisespordikeskust, mis pakuvad inimestele mitmekülgseid võimalusi tegeleda aastaringselt vabas õhus ja tasuta erinevate liikumisharrastustega.

  (3) Toetusperioodi lõpuks peavad toetatud tervisespordikeskuses olema rajatud valgustatud liikumisrajad ja loodud kunstlume tootmise võimekus.

§ 4.   Regionaalne tervisespordikeskus

  (1) Regionaalne tervisespordikeskus (edaspidi tervisepordikeskus) käesoleva määruse tähenduses on maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus aastaringselt tasuta harrastada erinevaid liikumisviise.

  (2) Tervisespordikeskus ei hõlma spetsiifilisi spordirajatisi nagu näiteks võimlad, ujulad, lasketiirud ja muu taoline.

2. peatükk Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus 

§ 5.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning selle raames toetatakse:
  1) liikumisradade rajamist või rekonstrueerimist (sealhulgas radade ohutuks muutmine, radade märgistamine ja viitadega tähistamine, radade katmine jms);
  2) liikumisradade hoolduseks vajaliku tehnika soetamist;
  3) liikumisradade valgustuse rajamist või kaasajastamist;
  4) kunstlume tootmise võimekuse väljaarendamist.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustele toetatakse ka:
  1) kelgu- ja suusanõlvade kaasajastamist või rajamist;
  2) jõulinnakute kaasajastamist või rajamist;
  3) laste mänguväljakute kaasajastamist või rajamist;
  4) pallimängude välisväljakute kaasajastamist või rajamist;
  5) muude liikumisharrastuse võimlusi laiendavate võimaluste loomist (näiteks discgolfi rada, välisuisuväljak ja muu taoline).

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusi toetakse ainult juhul, kui käeoleva määruse §-s 12 sätestatud taotluses taotletakse toetust vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevusele.

  (4) Toetust ei anta projektile mille raames on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevused tehtud enne taotluse esitamist.

§ 6.   Toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr

  (1) Toetuse andja toetab taotlusvooru perioodil 2019–2022 igas maakonnas kuni kahe tervisespordikeskuse väljaarendamist.

  (2) Toetuse ülemmäär maakonnale on 40 000 eurot aastas, mis jaguneb maakonnas toetatavate tervisespordikeskuste vahel.

  (3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 50%. Vähemalt 50% taotluses esitatud projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma- või kaasfinantseerimise vahenditest.

  (4) Omafinantseering on toetuse taotleja (edaspidi taotleja) rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata.

  (5) Kaasfinantseering on kaasfinantseerija panus projekti eelarvesse, mis vastab omafinantseeringu nõuetele.

  (6) Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes panustab rahaliselt projekti eelarvesse.

  (7) Oma- ja kaasfinantseeringu nõue kehtib kogu toetusperioodi osas tervikuna.

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, tasutakse toetuse saaja poolt või projekti kaasfinantseerija poolt ning on kooskõlas õigusaktidega.

  (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetatavate tegevuste käigus.

  (3) Abikõlblikud kulud on:
  1) kulu, mis on tõendatud algdokumendiga;
  2) kulu, mis on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid;
  3) kulu, mis on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile;
  4) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
  5) projekti tegevuste elluviimisel tehtud investeeringutega seotud laenude tagasimaksed, välja arvatud juhul, kui laenulepingu järgsete maksete lõpptähtpäev on hilisem kui 31.12.2022.

  (4) Mitteabikõlblikud kulud on:
  1) käibemaks, juhul kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane;
  2) rahatrahv ja rahaline karistus;
  3) kohtumenetluse kulu;
  4) laenuintress;
  5) mitterahalised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon;
  6) taotlusvooru eesmärgiga mitteseotud põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
  7) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisvahenditest.

§ 8.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Abikõlblikkuse periood on kuni neli aastat. Abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2019 või taotluses esitatud hilisemal kuupäeval ja lõpeb 31. detsembril 2022.

3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 

§ 9.   Taotlusvooru avamine

  (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

  (2) Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 10.   Toetuse taotlemine

  (1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 9 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

  (2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.

  (3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

§ 11.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on tervisespordikeskuse taristu.

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;
  2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
  3) juhul, kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtaegselt tagasi maksmata;
  4) ta on suutlik käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud oma- või kaasfinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuma;
  5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
  6) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

  (3) Taotlejal peab olema oma- ja kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus kuni projekti lõppemiseni.

§ 12.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlusega taotletakse toetust käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele ja §-s 7 sätestatud abikõlblikele kuludele.

  (2) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 8 sätestatud tingimustele.

  (3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) üldandmed taotleja kohta (taotleja nimi, registrikood, arvelduskonto number, taotleja esindaja nimi ja tema kontaktandmed);
  2) tervisepordikeskuse aadress ja kinnistu registriosa number;
  3) kogu abikõlbliku perioodi tegevused ja ajakava, oodatavad tulemused, eelarve tegevuste lõikes, üldmaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu summa, taotletav toetuse summa iga kalendriaasta kohta;
  4) kinnitus oma- või kaasfinantseeringu olemasolu kohta.

  (4) Taotlusele võib lisada maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirja, mille kohaselt on toetust taotlev tervisespordikeskus maakonnas prioriteetne, väljaarendatav ja kaasajastamist vajav. Kinnituskirjas esitatakse ka maakonna või piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide osas pärast toetusperioodi lõppu.

  (5) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 13.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

  (2) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, toetusperioodil toetavate tervisespordikeskuste nimekirja koostamisest ja toetuse summa eraldamise otsuste tegemisest.

  (3) Toetuse andja võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 5-tööpäevane tähtaeg.

  (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

  (5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata.

§ 14.   Taotluse hindamine

  (1) Taotluseid hindab hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni kuulub kuni kuus liiget, nende hulgas Kultuuriministeeriumi esindajad, tervisespordikeskuste ja liikumisradade arendamise asjatundjad, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja ning Eestimaa Spordiliidu Jõud esindaja. Komisjoni koosseisu kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.

  (2) Komisjoni koosolekule võib kutsuda taotleja oma taotlust tutvustama.

  (3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
  1) projekti teostatavus taotluses esitatud dokumentide põhjal;
  2) mõju ulatust maakonnas või piirkonnas hinnates, kuidas paranevad ja laienevad liikumisharrastusega tegelemise võimalused, võttes muuhulgas arvesse käesoleva määruse § 12 lõikes 4 sätestatud kinnituskirja;
  3) tervisespordikeskuse sobivus üleriigilisse ühtsesse tervisespordikeskuste võrgustikku, mis võimaldavad tegeleda talispordialade harrastamisega loodusliku lume puudumise korral.

  (4) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ettepanek sisaldab toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja ning toetussummat iga kalendriaasta kohta. Taotluses esitatud toetuse summa osas võib teha ettepaneku rahuldada see osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja tingimuse tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Komisjon peab ettepanekut sisuliselt põhjendama.

§ 15.   Toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamine ja toetuse summa eraldamine

  (1) Toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamise (edaspidi tervisespordikeskuste nimekiri) otsustab kultuuriminister käskkirjaga. Tervisespordikeskuste nimekirja arvatakse taotleja juhul, kui:
  1) taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
  2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

  (2) Taotlejat ei arvata tervisespordikeskuste nimekirja juhul, kui:
  1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses nimetatud nõudele;
  2) hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
  3) taotleja ei ole nõus käesoleva määruse § 14 lõike 4 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

  (3) Tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotlejale otsustakse projekti elluviimiseks toetuse summa iga-aastaselt kultuuriministri käskkirjaga, võttes aluseks käesoleva määruse § 14 lõikes 4 nimetatud komisjoni ettepaneku.

  (4) Juhul kui taotlusvooru aasta eelarve maht on väiksem taotlusvooru esimese aasta taotlusvooru mahust ning komisjoni ettepanekut ei ole võimalik seetõttu arvestada, teeb toetuse andja tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotlejale ettepaneku esitada muudatustaotlus. Muudatustaotlust hindab hindamiskomisjon käesoleva määruse §-s 14 sätestatud korras.

  (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsused toetuse andja e-keskkonna kaudu.

§ 16.   Tervisespordikeskuste nimekirja muutmine

  (1) Tervisespordikeskuste nimekirja muudetakse vastavalt vajadusele. Toetuse andja algatab tervisespordikeskuste nimekirja muutmise projekti väljaarvamiseks järgmistel põhjustel:
  1) nimekirjas nimetatud taotleja esitab e-keskkonna kaudu avalduse projekti elluviimisest loobumise kohta;
  2) nimekirjas nimetatud taotleja ei ole esitanud tähtaegselt käesoleva määruse § 19 kohast aruannet;
  3) käesoleva määruse § 15 lõikes 4 ja § 18 lõikes 2 sätestatud taotlus ei vasta käesolevas määruses kehtestatud nõuetele või taotlust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik projekti elluviimist jätkata;
  4) nimekirjas nimetatud taotleja ei esita käesoleva määruse § 15 lõikes 4 nimetatud taotlust;
  5) käesoleva määruse § 15 lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul;
  6) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  7) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata.

  (2) Kui tervisespordikeskuste nimekirjast on tervispordikeskus välja arvatud, siis saavad esitada:
  1) täiendava taotluse sama maakonna teine taotlusvooru raames toetatav tervisespordikeskus;
  2) uue taotluse sama maakonna teised tervisespordikeskused.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotlusi ei esitata, võib täiendava taotluse esitada tervisespordikeskuste nimekirja kantud teises maakonnas asuv tervisespordikeskus.

  (4) Tervisespordikeskuste nimekirja muutmisel toimub taotluse esitamine vastavalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatule ja taotluste hindamine vastavalt käesoleva määruse §-s 14 sätestatule. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotluse menetlemisel, ei kohaldata käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatut.

5. peatükk Toetuse väljamaksmine ja aruandlus 

§ 17.   Toetuse maksmise tingimused

  Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena enne kulude abikõlblikkuse tõendamist vastavalt toetuse määramise otsuses sätestatud tingimustele 14 tööpäeva jooksul pärast kultuuriministri käskkirja jõustumist. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühe kalendriaasta kaupa projekti elluviimise perioodil.

§ 18.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotleja esitab toetuse andjale e-keskkonnas projekti toimumise perioodil iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga aruande läbiviidud tegevuste ja nende rahastamise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta järgmise kalendriaasta 10. jaanuariks.

  (2) Kui käesoleva määruse § 12 lõikes 3 nimetatud andmed taotluses on muutunud, esitab tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotleja muudatustaotluse. Hindamiskomisjon menetleb esitatud muudatustaotlust 30 tööpäeva muudatustaotluse esitamisest arvates ja hindab seda käesoleva määruse §-s 14 sätestatud korras.

  (3) Aruande menetlemise tähtaeg on 30 tööpäev.

  (4) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. Kogu projekti elluviimise perioodil on lubatud aruande esitamise tähtaja pikendamist taotleda põhjendatud juhtudel üks kord kuni kolmeks kuuks.

  (5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise tähtaeg.

  (6) Toetuse andja kinnitab aruande kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

6. peatükk Toetuse tagasinõudmine 

§ 19.   Toetuse tagasinõudmine ja maksmine

  (1) Otsuse toetuse tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
  1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katmiseks;
  2) käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja käesoleva määruse § 3 lõikes 3 toodud tulemust ei saavutatud või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
  3) kui eraldatud toetus ületab lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest, nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa tagasi;
  4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
  5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
  6) iga-aastane aruanne ei ole esitatud tähtaegselt;
  7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus;
  8) toetuse saaja nimekirjast väljaarvamise korral, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja on käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärgi ja § 3 lõikes 3 toodud tulemus on saavutatud planeeritust varem.

  (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse.

  (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmisest arvates.

  (4) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

  (5) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Taotluses esitatakse soovitud tagasimakse ajatamiskava.

7. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused 

§ 20.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) kasutab eraldatud toetust sihipäraselt;
  2) esitab toetuse andjale tähtaegselt nõutud teabe ja aruanded;
  3) järgib projektiga seotud asjade ostmisel ja teenuste tellimisel riigihangete seadust;
  4) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid seitse aastat toetuse saamisest arvates;
  5) eristab projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi;
  6) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;
  7) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 21.   Toetuse saaja õigused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajal on õigus toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 22.   Toetuse andja kohustused

  Toetuse andja on kohustatud:
  1) edastama toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
  2) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid seitse aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
  3) teostama projekti elluviimise kontrolli;
  4) vaatama läbi ja kinnitama projekti aruanded;
  5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;
  6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 23.   Toetuse andja õigused

  Toetuse andjal on õigus:
  1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega;
  2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  3) kontrollida taotluse menetlemisel toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
  4) lõpetada toetuse maksmine või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi;
  5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust projekti maksumuse vähenemisel.

Indrek Saar
Minister

Tarvi Sits
Kantsler

/otsingu_soovitused.json