Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.12.2020 otsus nr 673

Notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 09.12.2020

§ 1. Notariaadiseaduse muutmine

Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõikes 1, § 21 lõike 2 esimeses lauses ning § 25 lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3 asendatakse sõna ˮnotarieksamˮ sõnadega ˮnotarikandidaadi hindamineˮ vastavas käändes;

2) seadust täiendatakse §-ga 7¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 7¹ . Ametikoha täitmise eksam

(1) Ametikoha täitmise konkursi osa on eksam. Eksam on kirjalik ja koosneb praktiliste kaasusülesannete lahendamisest. Eksami korraldab eksamikomisjon. Eksami täpsemad tingimused ja korra kehtestab Notarite Koda.

(2) Notar, kes soovib kandideerida konkursi korras teise piirkonda, kuid kellel jääb eksam sooritamata, peab sooritama hindamisvestluse, mille korraldab eksamikomisjon. Hindamisvestluse eesmärk on selgitada välja, kas notar on pädev jätkama notariametis. Kui notaril jäävad eksam ja sellele järgnev hindamisvestlus sooritamata, tagandatakse ta ametist.

(3) Ametikoha täitmise eksamil võivad osaleda ametikoha täitmise konkursil kandideerivad käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teise piirkonda kandideerivad notarid ja notarikandidaadi hindamise sooritanud notarikandidaadid.ˮ;

3) seadust täiendatakse §-ga 12¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 12¹ . Täiendusõpe

(1) Notar, notarikandidaat ja notari asendaja on kohustatud läbima perioodilise õigusalase täiendusõppe. Täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib eksamikomisjon kord kolme aasta jooksul (edaspidi hindamisperiood).

(2) Täiendusõppe alused, mahu ja korra kehtestab Notarite Koda.

(3) Eksamikomisjon hindab täiendusõppeks kohustatud isiku enesetäiendamise ulatuse vastavust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud korrale. Eksamikomisjon võib vajaduse korral isikult nõuda täiendusõppe läbimise kohta täiendavaid tõendeid.

(4) Kui täiendusõppeks kohustatud isik ei ole hindamisperioodi jooksul ennast nõutavas mahus või ettenähtud viisil erialaselt täiendanud või määratud tähtpäevaks eksamikomisjonile täiendusõppe kohta andmeid esitanud, korraldab eksamikomisjon tema erialaste teadmiste kontrollimiseks vestluse. Vestlus toimub kuue kuu jooksul hindamisperioodi lõppemisest arvates. Vestluse korraldamise otsusest teatatakse täiendusõppeks kohustatud isikule vähemalt üks kuu enne vestluse toimumist. Kui isik jätab vestlusele mõjuva põhjuseta ilmumata, loetakse vestlus mittesooritatuks. Vestlus korraldatakse ühe isikuga kuni kaks korda.

(5) Kui täiendusõppeks kohustatud isik jätab vestlusele mõjuva põhjuseta kahel korral ilmumata või ei soorita vestlust teisel katsel, esitab Notarite Koda valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku notari ametist tagandamiseks, lõpetab notarikandidaadiga kandidaaditeenistuse või ei nimeta kohustatud isikut asendajaks.ˮ;

4) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

ˮDigitaalset notariaalarhiivi riigi arhiivile üle ei anta.ˮ;

5) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktidega 1² ja 1³ järgmises sõnastuses:

ˮ1²) kui notaril jäävad käesoleva seaduse §-s 7¹ nimetatud eksam ja hindamisvestlus sooritamata;
1³) kui notar jätab mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 12¹ lõikes 4 nimetatud vestlusele kahel korral ilmumata või ei soorita vestlust teisel katsel;ˮ;

6) paragrahvi 18 lõike 7 teises lauses asendatakse sõnad ˮei pea notar sooritama uut notarieksamit, küll agaˮ sõnadega ˮpeab notarˮ;

7) paragrahvi 20 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna ˮKodaˮ sõnadega ˮvajaduse korralˮ;

8) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ˮnotarikandidaatˮ tekstiosaga ˮ, kes on sooritanud käesoleva seaduse § 25 lõikes 2¹ nimetatud notarikandidaadi arvestuseˮ;

9) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(2¹) Notarikandidaadi arvestus korraldatakse kuue kuu jooksul kandidaaditeenistusse asumisest arvates. Arvestuse korraldamise alused ja korra kehtestab Notarite Koda. Notarikandidaadi arvestuse võtab vastu eksamikomisjon.ˮ;

10) paragrahvi 25 lõikest 3 jäetakse välja sõnad ˮkuni kümneks aastaksˮ;

11) paragrahvi 25 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Notarikandidaadil, kelle kandidaaditeenistus on peatatud ja kes kandideerib notari ametikohale, on kohustus osaleda eksamil, välja arvatud juhul, kui notari ametikohale kandideerib ainult üks notarikandidaat, kellel on eksami sooritamisest möödas kuni kaks aastat. Kui ametikoha täitmise konkursil kandideerimiseks ei laeku ühtegi avaldust, loetakse, et avalduse kandideerimiseks on esitanud kõik kandidaadid, kelle kandidaaditeenistus on peatunud. Kui notarikandidaat mõjuva põhjuseta ei osale eksamil, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 3 sätestatut.ˮ;

12) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 27. Notarikandidaadi hindamine

(1) Väljaõppeprogrammi edukalt täitnud notarikandidaati hinnatakse Notarite Koja sätestatud tingimustel ja korras. Notarikandidaadi hindamise korraldab eksamikomisjon. Hindamise eesmärk on selgitada välja kandidaaditeenistuse käigus teadmiste ja oskuste omandamine ning notarina töötamise eeldused.

(2) Notarikandidaat esitab enne hindamist Notarite Kojale aruande väljaõppe kohta.

(3) Notarikandidaati juhendav notar esitab enne hindamist Notarite Kojale arvamuse notarikandidaadi notarina töötamise sobivuse kohta.ˮ;

13) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktiga 1² järgmises sõnastuses:

ˮ1²) kui notarikandidaat jätab mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 12¹ lõikes 4 nimetatud vestlusele kahel korral ilmumata või ei soorita vestlust teisel katsel;ˮ;

14) paragrahvi 28 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ3) kui notarikandidaat ei osale notari ametikoha täitmise eksamil pärast ametikoha täitmise konkursil osalemise soovi avaldamist;ˮ;

15) paragrahvi 28 lõike 2 punkt 3¹ tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 34 lõikes 1, § 44 lõike 1 punktis 4¹ ja lõike 2 punktis 2¹ ning §-s 52¹ asendatakse sõnad ˮlepitus- ja vahekohusˮ sõnaga ˮvahekohusˮ vastavas käändes;

17) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse punktiga 2² järgmises sõnastuses:

ˮ2²) korraldab notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõpet;ˮ;

18) paragrahvi 48 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7¹ järgmises sõnastuses:

ˮ7¹) eksamikomisjoni valimine;ˮ;

19) seadust täiendatakse §-ga 51¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 51¹ . Eksamikomisjon

(1) Eksamikomisjon korraldab notarikandidaadi konkursi, notarikandidaadi arvestuse, notari ametikoha täitmise konkursi ja selle osaks oleva eksami, hindamisvestluse ning notari asendaja eksami ning kontrollib täiendusõppe kohustuse täitmist ja korraldab käesoleva seaduse § 12¹ lõikes 4 nimetatud vestluse.

(2) Eksamikomisjon koosneb viiest liikmest, kellest vähemalt kolm on notarid. Eksamikomisjoni notaritest liikmed valitakse Notarite Koja koosolekul. Notarite Koja eestseisus võib nimetada eksamikomisjoni liikmeks isiku, kes ei ole Notarite Koja liige.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib nimetada eksamikomisjoni liikmeks Justiitsministeeriumi esindaja.

(4) Eksamikomisjoni liikme äraolekul asendab teda eksamikomisjoni töös asendusliige. Eksamikomisjoni notaritest asendusliikmed valitakse Notarite Koja koosolekul.

(5) Eksamikomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osaleb vähemalt neli liiget. Eksamikomisjoni koosolekut juhib notarist esimees, kelle valivad endi hulgast liikmed lihthäälteenamusega.ˮ;

20) paragrahvi 57 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

21) seadust täiendatakse §-dega 57⁴ ja 57⁵ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 57⁴ . Notarieksami sooritanud notarikandidaadi õigus asendada notarit

Enne 2021. aasta 1. jaanuari notarieksami sooritanud notarikandidaat võib asendada notarit.

§ 57⁵ . Notarieksami sooritanud notarikandidaadi kandidaaditeenistuse peatumine

Käesoleva seaduse § 25 lõiget 3 kohaldatakse ka enne 2021. aasta 1. jaanuari notarieksami sooritanud notarikandidaadile.ˮ.

§ 2. Advokatuuriseaduse muutmine

Advokatuuriseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Üldkogu võib läbi viia tervikuna füüsilise koosolekuna, osaliselt füüsilise koosolekuna ja osaliselt elektrooniliste vahendite abil või tervikuna elektrooniliste vahendite abil. Juhatus teatab advokaatidele korralise üldkogu toimumise aja ja viisi vähemalt üks kuu enne selle toimumist. Erakorralise üldkogu toimumise aja ja viisi teatab juhatus advokaatidele vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist.ˮ;

2) seadust täiendatakse §-ga 7¹ järgmises sõnastuses:

ˮ§ 7¹ . Elektrooniliste vahendite abil üldkogul osalemine

(1) Üldkogul elektrooniliste vahendite abil osalemine toimub tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 33¹ sätestatud korras.

(2) Üldkogul elektrooniliste vahendite abil osalemise täpsema korra määrab igakordselt juhatus.ˮ;

3) seadust täiendatakse §-ga 8² järgmises sõnastuses:

ˮ§ 8² . Hääletamine enne üldkogu

(1) Juhatusel on õigus üldkogu kokku kutsudes võimaldada hääleõiguslikel advokaatidel hääletada üldkogu päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuse eelnõusid enne üldkogu, edastades oma hääle advokatuurile enne üldkogu vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui kodukorras ei ole ette nähtud teisiti, tingimusel, et enne üldkogu hääletamisel on tagatud hääleõiguslike advokaatide tuvastamine ning hääletamise turvalisus ja usaldusväärsus.

(2) Enne üldkogu hääletanud hääleõiguslik advokaat loetakse üldkogul osalevaks ja tema hääl arvestatakse üldkogu kvoorumi hulka, kui seaduses või kodukorras ei ole sätestatud teisiti. Kui üldkogul hääletatakse enne üldkogu avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta pole hääleõiguslik advokaat häält edastanud, siis ei loeta hääleõiguslikku advokaati vastava otsuse tegemisel üldkogul osalevaks.ˮ;

4) paragrahvi 35 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(7) Advokaat, kelle liikmesus või kutsetegevus on peatatud, maksab liikmemaksu üldkogu kehtestatud määras.ˮ;

5) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 4¹ asendatakse sõna ˮdelikaatseidˮ sõnaga ˮeriliikiˮ.

§ 3. Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmine

Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest (RT I, 31.05.2018, 2) jäetakse välja § 9 punkt 6.

§ 4. Kinnistusraamatuseaduse muutmine

Kinnistusraamatuseaduse § 37 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

ˮSamuti võib võõrkeelsed dokumendid esitada kinnistusosakonnale notari tehtud eestikeelse tõlkega, kui notar on koostanud notariaalakti või -märke võõrkeeles tõestamisseaduse § 5 lõike 2 alusel.ˮ.

§ 5. Kohtutäituri seaduse muutmine

Kohtutäituri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Kohtutäituri abi, kes on kohtutäituri abina asunud tööle enne kolme aasta möödumist tema kohtutäituri ametist vabastamisest käesoleva seaduse § 21 lõike 1 alusel või on vaheaegadeta töötanud kohtutäituri abina vähemalt ühe aasta, võib käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel ja korras asendada kohtutäiturit.ˮ;

2) paragrahvi 29 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮEttemaksu ei või nõuda isikult, kes esitab täitmiseks elatusraha nõude, või füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks kohtulahendi, millega on välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest, või kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuse, millega on rahuldatud talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue.ˮ;

3) paragrahvi 36 lõikes 3 asendatakse arv ˮ278ˮ arvuga ˮ450ˮ;

4) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(1¹) Kui hagi tagamise määrus käsitleb laeva arestimist, on kohtutäituri põhitasu 600 eurot.ˮ;

5) paragrahvi 38 lõikes 2 asendatakse arv ˮ92ˮ arvuga ˮ100ˮ;

6) paragrahvi 40 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingu eest on kohtutäituri tasu 120 eurot. Tasu muutub sissenõutavaks alates varalise seisundi kohta koostatud õiendi esitamisest menetlejale.ˮ;

7) paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 42. Väljatrüki, dokumendi koopia ja õiendi väljastamise tasu

(1) Väljatrüki, dokumendi koopia ja õiendi väljastamise eest tasub väljatrükki, koopiat või õiendit taotlenud isik. Sätet ei kohaldata haldusorganile, kellel on seadusest tulenev õigus saada täitetoimikust teavet.

(2) Kohtutäituri tasu väljatrüki või dokumendi koopia väljastamise, sealhulgas elektroonilise väljastamise eest on:
1) A4 formaadis lehekülje eest 0,31 eurot;
2) A3 formaadis lehekülje eest 0,44 eurot.

(3) Täitemenetlust käsitleva õiendi väljastamise, sealhulgas elektroonilise väljastamise eest on kohtutäituri tasu 2,50 eurot.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õiendi väljastamine eeldab kohtutäituri käsutuses oleva teabe analüüsi või lisateabe kogumist, on kohtutäituri tasu 15 eurot.ˮ;

8) paragrahvi 45 lõikes 1 asendatakse läbivalt tekstiosa ˮ3%ˮ tekstiosaga ˮ5%ˮ ja arv ˮ2000ˮ asendatakse arvuga ˮ3000ˮ;

9) paragrahvi 47 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ˮalates teisest tunnist lisatasu, mille suurus on 28 eurotˮ tekstiosaga ˮalates teisest pooltunnist lisatasu, mille suurus on 40 eurot tunnisˮ;

10) paragrahvi 48 lõigetes 1, 2 ja 3 asendatakse arv ˮ30ˮ arvuga ˮ40ˮ;

11) paragrahvi 48 lõikes 4 asendatakse arv ˮ60ˮ arvuga ˮ70ˮ;

12) paragrahvi 48 lõikes 5 asendatakse läbivalt arv ˮ30ˮ arvuga ˮ35ˮ;

13) paragrahvi 49 lõikes 2 asendatakse tekstiosa ˮ0,1%ˮ tekstiosaga ˮ0,15%ˮ;

14) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 51. Väljatrüki, dokumendi koopia ja õiendi väljastamise tasu

(1) Käesolevas jaotises sätestatud ametitoimingutega seotud väljatrüki ja dokumendi koopia väljastamise, sealhulgas elektroonilise väljastamise eest on kohtutäituril õigus saada tasu käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 sätestatud määras.

(2) Käesolevas jaotises sätestatud ametitoimingu kohta õiendi väljastamise, sealhulgas elektroonilise väljastamise eest on kohtutäituri tasu 2,50 eurot.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õiendi väljastamine eeldab kohtutäituri käsutuses oleva teabe analüüsi või lisateabe kogumist, on kohtutäituri tasu 15 eurot.ˮ;

15) paragrahvi 54 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna ˮkodaˮ sõnadega ˮkoja ametikogu juhatusˮ;

16) paragrahvi 55 lõige 1¹ loetakse lõikeks 1² ja paragrahvi täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kohtutäituri ametialase arvelduskonto käivet kontrollib üksnes Justiitsministeerium.ˮ;

17) paragrahvi 55 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Justiitsministeeriumi poolt kohtutäituri ametitegevuse üle haldusjärelevalve teostamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

18) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Koja poolt kohtutäituri ametitegevuse üle haldusjärelevalve teostamise kord sätestatakse koja põhikirjas.ˮ;

19) paragrahvi 60 lõike 1 punktis 2 ja § 103 lõikes 1 asendatakse arv ˮ6400ˮ arvuga ˮ16 000ˮ;

20) paragrahvi 74 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Koja liikmemaksu miinimummäära kehtestavad ameti- ja kutsekogu.ˮ;

21) paragrahvi 74 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

ˮ(2¹) Kui ameti- või kutsekogu kehtestab liikmemaksu suuruses, mis ei taga koja piisavat rahastatust õigusaktidega ja koja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks, võib koja liikmemaksu ameti- või kutsekogu liikmetele kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2²) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada koja liikmemaksuks kuni viis protsenti kohtutäituri ametitegevusest laekunud kohtutäituri tasust ning pankrotimenetluses laekunud ajutise halduri tasust ja pankrotihalduri tasust.ˮ;

22) paragrahvi 74 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

ˮKui kohtutäituri ametivolitused või isiku õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud, tasutakse liikmemaksu ameti- või kutsekogu kehtestatud ulatuses ja korras.ˮ;

23) paragrahvi 86 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna ˮkolmˮ sõnaga ˮneliˮ;

24) paragrahvi 86 lõike 3 punktis 4 asendatakse sõnad ˮvalib kaks kohtutäituritˮ sõnadega ˮvalib kolm kohtutäituritˮ;

25) paragrahvi 86 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna ˮkolmˮ sõnaga ˮneliˮ;

26) paragrahvi 86 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad ˮvalib kaks pankrotihalduritˮ sõnadega ˮvalib kolm pankrotihalduritˮ;

27) paragrahvi 92 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses:

ˮ5¹) teostada haldusjärelevalvet kohtutäituri ametitegevuse üle;ˮ.

§ 6. Notari distsiplinaarvastutuse seaduse muutmine

Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 9 lõikes 1 asendatakse arv ˮ6400ˮ arvuga ˮ16 000ˮ.

§ 7. Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduse § 58 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

ˮ4) kui kutsekogu liige jätab määratud tähtpäevaks koja liikmemaksu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata.ˮ.

§ 8. Patendivoliniku seaduse muutmine

Patendivoliniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20⁴ täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

ˮ(2) Justiitsministeeriumi, koja koosoleku või revisjonikomisjoni nõudel määrab juhatus koja majandustegevuse või majandustegevuse aastaaruande audiitorkontrolli. Audiitorkontrolli teostab koja koosoleku nimetatud audiitor.ˮ;

2) paragrahvi 20¹⁴ lõike 2 punktis 9 asendatakse sõna ˮmääramineˮ sõnaga ˮnimetamineˮ.

§ 9. Riigi õigusabi seaduse muutmine

Riigi õigusabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu ˮhagita menetluse korrasˮ sõnadega ˮvõi halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korrasˮ;

2) paragrahvi 18¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Riigi õigusabi infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister.ˮ;

3) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Advokaat esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse kohtumenetluses igas kohtuastmes ja kriminaalasja kohtueelses menetluses ning väärteoasja kohtuvälises menetluses kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Muu riigi õigusabi osutamise korral esitatakse taotlus kolme kuu jooksul pärast õigusabi osutamise lõpetamist.ˮ;

4) paragrahvi 22 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(7) Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Eelnimetatu määratakse advokaadi taotluse alusel kindlaks kohtumenetluses igas kohtuastmes ja kriminaalasja kohtueelses menetluses ning väärteoasja kohtuvälises menetluses kolme kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Muu riigi õigusabi osutamise korral määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja kulude hüvitamise ulatus kindlaks kolme kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.ˮ;

5) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ˮasjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määrusesˮ tekstiosaga ˮasjas tehtud kohtuotsuses või kohtumäärusesˮ;

6) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu ˮhagita menetlusesˮ sõnadega ˮvõi halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korrasˮ.

§ 10. Tõestamisseaduse muutmine

Tõestamisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõna ˮEestiˮ sõnadega ˮtõestava notari bürooˮ;

2) paragrahvi 46 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮNotariaalakti originaali või paberkandjal ärakirja digitaalsest originaalist väljastab notar avalduse alusel isikule, kui dokumenti on vaja välisriigis kasutamiseks.ˮ;

3) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

ˮPaberkandjal originaaleksemplari väljastamiseks on vajalik teiste ärakirja nõudma õigustatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusolek.ˮ;

4) paragrahvi 46 lõigetes 2¹ ja 3¹ asendatakse sõnad ˮelektroonilises käibesˮ sõnaga ˮõigussuhetesˮ;

5) paragrahvi 46 lõike 2¹ teine lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 40 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

ˮ4) täitmiseks kohtulahendi, millega on välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest.ˮ;

2) paragrahvi 93 lõike 6 esimeses lauses asendatakse tekstiosa ˮlõikes 2ˮ tekstiosaga ˮlõigetes 2 ja 2¹ ˮ.

§ 12. Vandetõlgi seaduse muutmine

Vandetõlgi seaduse § 7 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu ˮvälisriigi pädev ametiisikˮ tekstiosaga ˮvõi kui kinnistusosakonnale ja registripidajale esitatava dokumendi on eesti keelde tõlkinud notar, kes on koostanud notariaalakti või -märke võõrkeeles tõestamisseaduse § 5 lõike 2 aluselˮ.

§ 13. Äriseadustiku muutmine

Äriseadustiku § 27 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

ˮSamuti võib dokumendid esitada registripidajale notari tehtud eestikeelse tõlkega, kui notar on koostanud notariaalakti või -märke võõrkeeles tõestamisseaduse § 5 lõike 2 alusel.ˮ.

§ 14. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–3, 5, 6, 8, 9, 11–14 ja 17–22, § 5 punktid 3–14 ja 19 ning § 6 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 9 punkt 2 jõustub 2021. aasta 1. juulil.