Riigikogu
seadus
terviktekst
TuMSavaldamine
avaldatud
1999-12-15
RT I
1999
101
903
78069
2000-01-01
RT I2021-12-22202141122122021041
2022-01-01
2022-03-20+02:00
2011-07-05
tyviseadus_1_10.02.2010.xsd
122122021041
237
2022-03-09
Maret Mauer
161969
Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks
Tulumaksuseadus
1
2000-06-14
RT I
2000
58
377
72164
2000-01-01
2000-06-14
RT I
2000
55
359
72145
2001-01-01
2000-12-06
RT I
2000
102
667
72563
2001-01-01
2000-12-13
RT I
2000
102
675
72571
2001-01-01
terviktekst RT paberkandjal
RT I
2001
11
49
72657
2001-01-17
RT I
2001
16
69
26816
2001-03-01
2001-05-09
RT I
2001
50
283
72964
2002-01-01
2001-06-13
RT I
2001
59
359
73040
2002-01-01
2001-09-12
RT I
2001
79
480
73174
2001-10-01
, osaliselt 01.01.2002
2001-10-24
RT I
2001
91
544
73248
2002-01-01
, osaliselt 01.01.2003
2002-02-20
RT I
2002
23
131
27774
2002-03-01
2002-04-25
RT I
2002
41
253
95263
2002-05-18
2002-05-15
RT I
2002
44
284
110025
2002-07-01
, osaliselt 07.06.2002
2002-05-15
RT I
2002
47
297
133139
2003-01-01
, osaliselt 01.01.2004
2002-06-19
RT I
2002
62
377
181723
2002-10-01
2002-12-11
RT I
2002
111
662
234610
2003-01-01
2003-01-29
RT I
2003
18
105
259050
2003-03-01
, § 25 lõikes 4 sätestatud muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2003
2003-08-07
RT I
2003
58
387
619566
2003-09-01
2003-12-10
RT I
2003
82
549
688483
2004-01-01
2003-12-17
RT I
2003
88
587
690814
2004-01-01
, osaliselt 01.05.2004, 01.01.2005, 01.01.2006 ja 01.01.2007
2003-12-17
RT I
2003
88
591
690845
2004-01-01
2004-04-14
RT I
2004
36
251
742788
2004-05-01
2004-04-14
RT I
2004
37
252
742775
2004-05-01
2004-05-20
RT I
2004
45
319
761232
2004-05-27
(muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.05.2004); jõust. osaliselt ka 01.01.2005, 01.01.2006 ja 01.01.2007; § 45 lõige 8, § 57² ja § 61 lõige 24 jõustuvad eraldi seadusega ning neid sätteid kohaldatakse alates samast kuupäevast makstud intressidele.
terviktekst RT paberkandjal
RT I
2004
59
414
765523
2004-11-18
RT I
2004
84
568
824850
2005-01-01
2004-12-08
RT I
2004
89
604
831323
2005-01-01
ja 01.01.2006
2005-04-06
RT I
2005
22
148
890243
2006-01-01
2005-04-20
RT I
2005
25
193
898219
2005-07-01
(osa muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.05.2004 ja 01.01.2005)
2005-06-20
RT I
2005
36
277
915681
2005-07-01
ja 01.01.2006
2005-09-28
RT I
2005
54
430
948762
2006-01-01
2005-10-12
RT I
2005
57
451
955779
2005-11-18
2006-01-26
RT I
2006
7
40
989524
2006-02-04
2006-01-26
RT I
2006
7
41
989514
2006-02-13
2006-05-10
RT I
2006
26
193
12854467
2007-01-01
2006-05-31
RT I
2006
28
208
1039096
2006-07-01
, osaliselt 01.01.2007 ja osaliselt kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2006
2006-06-07
RT I
2006
30
232
1044018
2007-01-01
2006-11-15
RT I
2006
55
406
12758703
2007-01-01
2006-12-21
RT I
2006
63
468
12771330
2007-01-01
2006-12-21
RT I
2007
4
19
12776187
2007-09-01
2007-02-14
RT I
2007
24
126
12802617
2007-07-01
2007-02-21
RT I
2007
25
130
12804477
2008-01-01
2007-06-14
RT I
2007
44
316
12846051
2007-07-14
2007-06-14
RT I
2007
44
318
12845955
2008-01-01
2008-03-26
RT I
2008
17
119
12951321
2009-01-01
2008-06-19
RT I
2008
34
208
12997837
2008-09-01
2008-10-23
RT I
2008
48
269
13063062
2008-11-14
2008-11-19
RT I
2008
51
283
13080773
2009-01-01
, osaliselt 01.01.2010
2008-11-20
RT I
2008
51
286
13080709
2009-01-01
2008-12-04
RT I
2008
58
323
13096465
2009-01-01
2008-12-04
RT I
2008
58
324
13096340
2009-01-01
2008-12-17
RT I
2008
58
329
13099718
2010-01-01
2008-12-11
RT I
2008
60
331
13111040
2009-01-01
2008-12-18
RT I
2009
3
15
13111010
2009-02-01
2009-02-20
RT I
2009
15
93
13152060
2009-04-01
, osaliselt 01.07.2009 ja 01.01.2010
2009-02-26
RT I
2009
18
109
13157580
2009-03-28
, osaliselt 01.07.2009
2009-04-22
RT I
2009
24
146
13177851
2009-06-01
2009-10-29
RT I
2009
54
362
13234657
2010-01-01
, osaliselt 01.12.2009 (muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.08.2009)
2009-11-26
RT I
2009
59
391
13240207
2010-01-01
2009-11-18
RT I
2009
60
395
13240237
2010-07-01
2009-11-26
RT I
2009
62
405
13244294
2010-01-01
2009-12-16
RT I
2010
1
2
13252719
2012-01-01
jõustub Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval, jõustumisaeg muudetud 01.01.2012; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.01.2013 [RT I, 28.12.2011, 1]; jõustumisaeg muudetud 01.01.2014 [RT I, 29.12.2012, 1]
2010-04-22
RT I
2010
22
108
13310847
2011-01-01
jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
2010-06-03
RT I
2010
34
181
13329765
2011-01-01
, osaliselt 01.07.2010 ja 01.01.2024
2010-06-17
RT I
2010
44
262
13335738
2010-09-01
2010-10-20
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
, osaliselt 01.01.2012
2010-12-08
RT I
2010-12-28
6
128122010006
2012-01-01
2011-01-26
RT I
2011-02-18
1
118022011001
2012-01-01
, osaliselt 28.02.2011 ja 01.08.2011
2011-02-09
RT I
2011-03-04
1
104032011001
2011-04-01
2011-02-23
RT I
2011-03-25
1
125032011001
2014-01-01
; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
2011-06-16
RT I
2011-07-08
5
108072011005
2012-01-01
2011-11-23
RT I
2011-12-13
1
113122011001
2012-01-01
2011-12-07
RT I
2011-12-28
1
128122011001
2012-01-01
, osaliselt kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
2012-03-07
RT I
2012-03-29
1
129032012001
2012-03-30
, osaliselt 01.01.2013
2012-06-13
RT I
2012-07-06
1
106072012001
2013-04-01
2012-06-13
RT I
2012-07-10
2
110072012002
2013-04-01
, osaliselt 20.07.2012
2012-10-10
RT I
2012-10-25
1
125102012001
2012-12-01
2012-12-07
RT I
2012-12-22
1
122122012001
2013-01-01
, osaliselt 01.01.2014 ja 01.01.2015
2012-12-12
RT I
2012-12-29
1
129122012001
2013-01-01
, osaliselt 01.04.2013 ja 01.07.2013
2013-01-23
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
2013-02-28
RT I
2013-03-20
1
120032013001
2013-04-01
2013-05-15
RT I
2013-06-01
1
101062013001
2013-07-01
2013-06-12
RT I
2013-07-02
1
102072013001
2013-09-01
, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
2013-12-05
RT I
2013-12-22
1
122122013001
2014-01-01
2013-12-11
RT I
2013-12-23
1
123122013001
2014-01-01
, osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.2020
2013-12-05
RT I
2013-12-23
3
123122013003
2014-01-01
, osaliselt 01.01.2015
2014-02-27
RT I
2014-03-21
3
121032014003
2014-03-31
, osaliselt 01.04.2014 ja 01.01.2015
2014-06-19
RT I
2014-07-03
19
103072014019
2014-09-01
2014-06-30
RT I
2014-07-11
2
111072014002
2014-07-21
, osaliselt 01.01.2015
2014-07-01
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
, osaliselt 01.08.2014
2014-06-19
RT I
2014-06-29
109
129062014109
2014-07-01
, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
2014-11-05
RT I
2014-11-20
1
120112014001
2015-05-01
2014-11-19
RT I
2014-12-13
1
113122014001
2016-01-01
- jõustumisaeg muudetud 01.07.2016 [RT I, 17.12.2015, 1]
2014-12-02
RT I
2014-12-23
1
123122014001
2015-01-01
2014-12-18
RT I
2014-12-23
15
123122014015
2015-01-01
2015-02-18
RT I
2015-03-19
2
119032015002
2015-03-29
2015-02-18
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
2015-02-18
RT I
2015-03-23
5
123032015005
2015-07-01
2015-06-15
RT I
2015-06-30
1
130062015001
2016-01-01
, osaliselt 01.01.2017 ja 01.01.2018
2015-06-15
RT I
2015-06-30
2
130062015002
2016-01-01
2015-06-10
RT I
2015-07-07
1
107072015001
2016-01-01
2015-11-25
RT I
2015-12-17
1
117122015001
2015-12-20
, osaliselt 01.01.2016 ja 01.07.2016
2015-11-25
RT I
2015-12-17
2
117122015002
2016-01-01
2016-04-20
RT I
2016-05-04
2
104052016002
2016-11-01
, osaliselt 01.01.2017
2016-06-15
RT I
2016-07-08
1
108072016001
2017-01-01
2016-11-23
RT I
2016-12-07
1
107122016001
2016-12-17
2016-12-19
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2017-01-01
, osaliselt 01.01.2018
2016-12-14
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
2017-04-20
RT I
2017-05-05
1
105052017001
2017-07-01
2017-06-07
RT I
2017-06-26
1
126062017001
2017-07-06
, osaliselt 01.09.2018
2017-06-14
RT I
2017-07-04
3
104072017003
2018-01-01
2017-06-19
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2017-08-01
, osaliselt 01.01.2018
2017-06-19
RT I
2017-07-07
2
107072017002
2018-01-01
2017-10-26
RT I
2017-11-17
3
117112017003
2018-02-23
- jõustumisaeg muudetud: jõustub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59), rakendamiskuupäeval [RT I, 30.12.2017, 3] – Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/411, 14. märts 2018, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/97 seoses liikmesriikide ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäevaga (ELT L 76, 19.03.2018, lk 28-29) – 01.10.2018
2017-12-06
RT I
2017-12-28
1
128122017001
2018-01-01
2017-12-13
RT I
2017-12-28
73
128122017073
2018-01-01
2017-12-13
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
, osaliselt 01.01.2019 ja 01.01.2020; osaliselt muudetud [RT I, 23.10.2018, 1]
2017-12-13
RT I
2017-12-30
3
130122017003
2018-01-03
2018-01-10
RT I
2018-01-22
1
122012018001
2018-02-01
2018-01-17
RT I
2018-01-30
1
130012018001
2019-01-01
2018-04-11
RT I
2018-04-20
4
120042018004
2018-05-01
2018-06-06
RT I
2018-06-29
1
129062018001
2018-07-01
2018-10-16
RT I
2018-10-23
1
123102018001
2018-10-30
2018-11-21
RT I
2018-12-06
2
106122018002
2018-12-16
, osaliselt 01.01.2020
2018-11-21
RT I
2018-12-07
1
107122018001
2018-12-17
, osaliselt 01.01.2019 ja 01.01.2020
2018-12-12
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
(osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018); jõustub osaliselt 01.06.2019 ja 01.01.2020; osaliselt muudetud [RT I, 23.12.2019, 2]
2019-01-30
RT I
2019-02-20
1
120022019001
2019-07-01
2019-02-13
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
- jõustub nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9‒29), artikli 4 lõike 3 või artikli 9 lõike 3 kohase Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui Euroopa Komisjon teeb otsuse pärast kalendriaasta 1. oktoobrit, jõustub Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale ülejärgneva aasta 1. jaanuaril; osaliselt muudetud (§ 2 p 8 jõustub 01.01.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2019) [RT I, 23.12.2019, 2]; jõustumisaeg osaliselt muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
2019-02-20
RT I
2019-03-19
13
119032019013
2019-05-01
2019-12-11
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
, osaliselt 01.01.2021 ja 01.01.2022; osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018
2020-02-17
RT I
2020-02-28
1
128022020001
2020-03-01
2020-02-18
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
2020-04-15
RT I
2020-04-21
1
121042020001
2020-04-22
, osaliselt 01.05.2020; osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. jaanuarist
2020-06-03
RT I
2020-06-16
1
116062020001
2020-08-01
2020-06-17
RT I
2020-07-10
4
110072020004
2021-01-01
2020-06-17
RT I
2020-07-10
5
110072020005
2020-07-20
2020-03-11
RT I
2020-10-27
1
127102020001
2021-01-01
2020-12-15
RT I
2020-12-28
1
128122020001
2021-01-02
2021-03-17
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-04-05
, osaliselt 01.07.2021 ja 01.01.2022
2021-12-08
RT I
2021-12-22
4
122122021004
2022-01-01
2021-12-08
RT I
2021-12-22
5
122122021005
2023-01-01
, osaliselt 01.01.2022; osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist
1
ÜLDSÄTTED
1
Maksu objekt
1
Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.
2
Paragrahvis 48 sätestatud tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused.
3
Paragrahvides 49–52 ja 541 ja 545 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse kasum selle jaotamisel, sõltumata kasumi jaotamise viisist ja vormist, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed ning püsivasse tegevuskohta väljaviidav vara.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2020-01-01
3
1)]]>
Paragrahvis 521 sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga residendist äriühingu kaupade või reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulu.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
4
Paragrahvis 53 sätestatud tulumaksuga maksustatakse mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum selle väljaviimisel, sõltumata kasumi väljaviimise viisist ja vormist, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud erisoodustused, kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. Kasumi väljaviimisena käsitatakse ka mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha majandustegevuse üleviimist teise riiki.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
5
Ettevõtluskontole laekunud tulu maksustatakse vastavalt ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusele.
RT I
2017-07-07
2
107072017002
2018-01-01
6
Paragrahvi 53 lõikes 7 ja §-s 542 sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või residendist äriühingu, välja arvatud finantsettevõtja, tehtud ülejääv laenukasutuse kulu.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
7
Paragrahvi 53 lõikes 8 ja §-s 543 sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist äriühingu välismaise kontrollitava äriühingu kasum.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
8
Paragrahvi 53 lõikes 9 ning §-des 547 ja 548 sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist äriühingu maksustamise ebakõla põhjustanud summa.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2022-01-01
2
Maksumaksja
1
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Lepinguline investeerimisfond on Eestis või välisriigis moodustatud lepinguline fond investeerimisfondide seaduse § 4 tähenduses. Aktsiaseltsifond on aktsiaseltsina asutatud fond investeerimisfondide seaduse § 6 tähenduses.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
2
Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud tulumaksu maksjad on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi.
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
3
Paragrahvi 1 lõigetes 3, 31 ja 6‒8 nimetatud tulumaksu maksja on residendist juriidiline isik. Käesolevas seaduses residendist äriühingu kohta sätestatut kohaldatakse ka riigitulundusasutusele.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
; osaliselt muudetud [RT I, 23.12.2019, 2]; jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
4
Paragrahvi 1 lõigetes 4 ja 6–8 nimetatud tulumaksu maksja on mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7).
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
5
Tulumaksu maksja ei ole usaldusfond investeerimisfondide seaduse § 8 tähenduses, välja arvatud §-s 548 nimetatud tulu korral.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2022-01-01
3
Maksustamisperiood
1
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
2
Paragrahvi 1 lõigetes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu.
3
Paragrahvi 1 lõigetes 6 ja 8 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on majandusaasta.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
4
Paragrahvi 1 lõikes 7 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist äriühingu välismaise kontrollitava äriühingu majandusaasta.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
4
Maksumäärad
1
Tulumaksu määr, välja arvatud lõigetes 2, 4 ja 5 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 20%.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
1
1)]]>
Paragrahvi 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 6‒8 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,80, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
; osaliselt muudetud [RT I, 23.12.2019, 2]; jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
2
Paragrahvi 201 lõikes 4 ning § 21 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu puhul on tulumaksu määr 10%.
RT I
2020-10-27
1
127102020001
2021-01-01
3
Kehtetu -
RT I
2003
88
587
690814
2005-01-01
4
Paragrahvi 18 lõikes 13 nimetatud juhul on tulumaksu määr 7%.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
5
Paragrahvides 471 ja 501 nimetatud juhul on tulumaksu määr 14%. Paragrahvis 501 nimetatud juhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,86.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
6
Paragrahvi 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel on tulumaksu määr 0%.
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
5
Maksu laekumine
1
Residendist füüsiliste isikute makstud tulumaks laekub järgmiselt:
1
arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust;
RT I
2018-10-23
1
123102018001
2020-01-01
2
punktis 1 nimetatud summat ületav tulumaksu osa, samuti pensionidelt, § 18 lõikes 13 nimetatud dividendilt ja vara võõrandamisest saadud kasult makstud tulumaks laekub riigile.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
1
1)]]>
Kehtetu -
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
2
Residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal loetakse sama kalendriaasta 1. jaanuari seisuga Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse kantud elukoht. Kui Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed tema elukoha kohta, jaotatakse tema makstud tulumaks lõikes 1 sätestatud põhimõttel proportsionaalselt kohalike omavalitsusüksuste arvestuslikele osakaaludele. Tulumaksu kandmine kohalikele omavalitsusüksustele ning arvestuslike osakaalude arvutamine toimub
määrusega kehtestatud korras.
3
Lõikes 1 nimetamata tulumaks laekub riigile.
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
5
1. ]]>
Maksueelise saamise eesmärgil tehtav tehing
1
Tulumaksuga maksustamisel ei võeta arvesse tehingut või tehingute ahelat, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse või välislepingu sisu või eesmärgiga, ja mis ei ole kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes tegelik. Tehingute ahel võib koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast.
2
Lõike 1 kohaldamisel ei peeta tehingut või tehingute ahelat tegelikuks, kui see ei ole tehtud reaalsetel elulistel või ärilistel põhjustel, mis kajastavad tehingu tegelikku majanduslikku sisu.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
2
SEADUSES KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED
6
Resident
1
Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt.
RT I
2012-07-06
1
106072012001
2013-04-01
2
Juriidiline isik, välja arvatud usaldusfond, on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu §-des 48–521 nimetatud maksuobjektidelt ning peab kinni tulumaksu §-s 41 loetletud väljamaksetelt.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
3
Mitteresident on lõigetes 1 ja 2 nimetamata füüsiline või juriidiline isik. Mitteresidendi kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka juriidilise isiku staatuseta välismaisele isikuteühendusele või varakogumile (välja arvatud lepingulisele investeerimisfondile), mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt käsitatakse tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna. Mitteresident maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult §-s 29 sätestatu kohaselt. Mitteresidendist juriidilise isiku tulud deklareeritakse ja maksustatakse ning tulumaks peetakse kinni ja tasutakse samadel tingimustel ja korras nagu mitteresidendist füüsilise isiku puhul, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
3
1)]]>
Kehtetu -
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
4
Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), maksab tulumaksu §-s 53 sätestatud korras. Mitteresidendist füüsiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, maksab tulumaksu §-s 14 sätestatud korras. Nimetatud mitteresidentide püsiva tegevuskoha kaudu saadud tulu maksustamisel ei kohaldata lõiget 3.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
5
Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut.
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
6
Füüsiline isik teavitab maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ning täidab residentsuse määramise vormi. Füüsilise isiku residentsuse määramise vormi kehtestab
määrusega.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
7
Püsiv tegevuskoht
1
Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
2
Püsiv tegevuskoht tekib geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
3
Mitteresidendi tulu, mida ta saab Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, arvestatakse kui tulu, mida see püsiv tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva maksumaksjana, kes tegutseb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev mitteresidendi suhtes, kelle püsiv tegevuskoht see on.
8
Seotud isikud
1
Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid:
1
abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased;
2
ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
3
juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
4
isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
5
juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;
6
isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
7
juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
8
tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane;
9
isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.
2
Seotud isikute vahelise tehingu hinna (edaspidi siirdehind) erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest (edaspidi tehingu turuväärtus) maksustatakse § 14, 50 või 53 alusel, kui tegemist ei ole erisoodustusega (§ 48).
3
Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse seotud isikutena ka mitteresidenti ja tema Eestis asuvat püsivat tegevuskohta ning Eesti residenti ja tema välisriigis asuvat püsivat tegevuskohta.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
4
Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse seotud isikute vaheliste tehingutena ka tehinguid juriidilise isiku koosseisu kuuluvate majandusüksuste vahel, kui neist vähemalt ühe tulu maksustatakse § 521 alusel.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
9
Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgan
1
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel.
2
Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
3
Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse nii avalik- kui eraõiguslike, nii residendist kui ka mitteresidendist juriidiliste isikute suhtes.
10
Madala maksumääraga territoorium
Kehtetu -
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2022-01-01
10
1. ]]>
Maksualast koostööd mittetegev jurisdiktsioon
Maksualast koostööd mittetegev jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, mis on kantud „Nõukogu järeldustes maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kohta” kinnitatud loetelusse.
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-07-01
11
Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekiri
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
1
Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja (edaspidi nimekiri) kinnitab Maksu- ja Tolliamet otsusega.
RT I
2019-02-20
1
120022019001
2019-07-01
2
Nimekirja kantakse mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus (edaspidi ühing), kes vastab järgmistele nõuetele:
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
1
ühing tegutseb avalikes huvides;
2
ühing tegutseb heategevuslikult, pakkudes kaupa, teenust või muud hüve peamiselt tasuta või muul tulu mittetaotleval või üldkättesaadaval viisil;
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
3
ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), viimase kaheteistkümne kuu jooksul ühingule annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud § 8 lõike 1 punktis 1 loetletud isikutele;
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
4
ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud või lõikes 10 nimetatud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
5
ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele;
6
ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.
3
Lõike 2 punktis 3 nimetatud nõuet ei kohaldata sotsiaalhoolekandega tegelevale ühingule, usulisele ühendusele ega juhul, kui lõike 2 punktis 3 nimetatud isik kuulub ühingu sihtrühma ega saa võrreldes teiste sihtrühma kuulujatega täiendavaid hüvesid ega soodustusi. Lõike 2 punktis 4 nimetatud nõuet ei kohaldata Eestis asutatud usulisele ühendusele ega muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) asutatud usulisele ühendusele, kes vastab kirikute ja koguduste seaduse §-le 27.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
4
Nimekirja ei kanta ühingut:
1
kes ei tegutse kooskõlas põhikirjaga;
1
1) ]]>
kes pole nimekirja kandmise taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kuus kuud ja esitanud selle perioodi kohta majandusaasta aruannet;
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
2
kelle nimekirja kandmiseks esitatud dokumendid ei ole õigusaktides kehtestatud nõuetega kooskõlas;
3
kes ei kasuta majandustegevusest saadud tulu peamiselt § 11 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel;
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
4
kes tegeleb asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega;
5
kellel on ajatamata maksuvõlg;
6
kes on korduvalt jätnud esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või kes on korduvalt hilinenud maksusumma tasumisega;
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
7
keda lõpetatakse või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
8
kes tegeleb ettevõtluse toetamisega või peamiselt mõne kutseala esindajate toetamisega või kes on ametiühing või poliitiline ühendus. Ühendust käsitatakse poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond või valimisliit või kui ühenduse põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või valimisliidu või avalike ülesannete täitmiseks valitavale või nimetatavale ametikohale kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
4
1)]]>
Lõike 4 punktis 11 nimetatud tingimusi ei kohaldata kogudusele, kloostrile või välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioonile, kes kuulub nimekirja kantud kirikusse või koguduste liitu.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
5
Lõike 4 punktis 4 nimetatud tingimust ei kohaldata, kui ühing osutab reklaamiteenust lepingu alusel turuhinnaga.
6
Kehtetu -
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
7
Maksu- ja Tolliametil on õigus ühing nimekirjast kustutada, kui:
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
1
ühingu tegevus ei vasta lõikes 2 nimetatud nõudele;
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
2
ilmneb lõikes 4 sätestatud asjaolu, mida ei ole nimetatud lõikes 71;
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
3
ühing ei ole Maksu- ja Tolliametile teatanud sellisest oma põhikirjas tehtud muudatusest, mille tulemusena ühing ei vasta enam nimekirja kandmise tingimustele, 30 päeva jooksul muudatuse kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kande tegemise päevast arvates või
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
4
on tuvastatud § 19 lõikes 6 või 7 sätestatud stipendiumide maksmise tingimuse rikkumine.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
7
1)]]>
Nimekirjast kustutatakse ühing:
1
kes on esitanud selleks kirjaliku taotluse;
2
kes on vähemalt kolm korda järjest jätnud esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või vähemalt kolm korda järjest hilinenud maksusumma tasumisega;
3
keda lõpetatakse.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
8
Nimekirja koostamise korra ja selleks esitatavate dokumentide loetelu ning ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2019-02-20
1
120022019001
2019-07-01
9
Nimekirja kandmise või sealt kustutamise taotlus esitatakse Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliamet teeb ühingule teatavaks otsuse nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Ühing kantakse nimekirja või kustutatakse nimekirjast otsuse tegemisele järgneva kalendrikuu 1. kuupäeval.
RT I
2019-02-20
1
120022019001
2019-07-01
10
Muus lepinguriigis asutatud ühingut käsitatakse tulumaksusoodustusega ühinguna, kui on tõendatud, et ta vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele ning et ei esine lõike 4 punktides 1, 3–5, 7 ja 8 nimetatud asjaolusid.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
3
RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULU MAKSUSTAMINE
12
Residendist füüsilise isiku tulu
1
Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas:
1
palgatulu (§ 13);
2
ettevõtlustulu (§ 14);
3
kasu vara võõrandamisest (§ 15);
4
renditulu ja litsentsitasud (§ 16);
5
intressid (§ 17);
6
dividendid (§ 18);
7
pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19);
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
8
kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 201 ja 21);
9
maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu (§ 22).
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2022-01-01
2
Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised, välja arvatud § 501 alusel maksustatavad dividendid ja kasumieraldised ning dividendid ja muud kasumieraldised, mis on makstud kasumist, mis teeniti §-s 521 sätestatud korra rakendamisel.
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
3
Füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumendiga tõendatud kulu hüvitis, riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse makstud või kohtu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis ega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega. Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksustamisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad.
RT I
2014-11-20
1
120112014001
2015-05-01
13
Palgatulu
1
Tulumaksuga maksustatakse kõik töö eest saadud rahalised tasud ja töö- või teenistussuhtest tulenevad muud väljamaksed, sealhulgas töötasu, palk, lisatasu, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise korral ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstav kahjuhüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena.
RT I
2020-07-10
4
110072020004
2021-01-01
1
1)]]>
Tulumaksuga maksustatakse töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu.
2
Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) oma ametiülesannete täitmise eest.
3
Tulumaksuga ei maksustata:
1
ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha tulumaksuvabalt maksmise korra kehtestab
määrusega;
RT I
2015-06-30
1
130062015001
2016-01-01
1
1) ]]>
käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikule tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolt tehtavaid samas punktis nimetatud väljamakseid töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades, kui töö tegemise koht asub välisriigis;
1
2) ]]>
rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse alusel missioonil osalevale eksperdile makstavat päevaraha, mis ei ületa Euroopa Liidu Nõukogus tsiviilmissioonidele kokkulepitud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist.
RT I
2011-03-04
1
104032011001
2011-04-01
1
3) ]]>
kaitseväeteenistuse seaduse alusel rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalevale tegevväelasele makstavat päevaraha, mis ei ületa käesoleva lõike punktis 1 sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära neljakordset ulatust;
RT I
2013-03-20
1
120032013001
2013-04-01
1
4) ]]>
Euroopa Liidu rahastatavas mestimis- või tehnilise abi ja teabevahetuse projektis osalevale eksperdile makstavat päevaraha, mis ei ületa Euroopa Komisjoni kehtestatud päevaraha ülemmäära;
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
1
5) ]]>
Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse juures riikliku eksperdi ülesandeid täitvale ametnikule või töötajale makstavat päevaraha, mis ei ületa selle institutsiooni või asutuse kehtestatud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist;
RT I
2015-12-17
2
117122015002
2016-01-01
, kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. jaanuarist.
1
6) ]]>
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti pikaajalisel lähetusel ja lühiajalisel kohapeale suunamisel ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti varjupaigatugirühma lähetusel osalevale ametnikule või töötajale makstavat päevaraha, mis ei ületa Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti kehtestatud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist;
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-04-05
, rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist.
2
ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kehtestab
määrusega;
RT I
2014-07-03
19
103072014019
2014-09-01
2
1) ]]>
punktis 2 nimetatud isikule, kellel on puue, makstavat hüvitist seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Käesolevas punktis ja punktis 2 sätestatud kulusid võib hüvitada kokku maksuvabalt punktis 2 sätestatud piirmäära ulatuses. Hüvitist makstakse ja sõitude kohta peetakse arvestust punktis 2 nimetatud korras;
RT I
2009
18
109
13157580
2009-07-01
2
2) ]]>
töövaidluse lahendamise seaduse § 10 kohaselt töövaidluskomisjoni istungil osalemisega seotud kaasistuja kulude hüvitisi vastavalt käesoleva lõike punktidele 1 ja 2;
RT I
2017-07-04
3
104072017003
2018-01-01
2
3) ]]>
punktis 2 nimetatud isikule makstavat parkimistasu hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel;
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2017-08-01
, punkti 2³ rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.
3
Riigikogu liikme staatuse seaduse alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid töö ja lähetusega seotud kulude ning eluasemekulude katteks ning Riigikogu liikme elamispinnaga kindlustamise kulusid;
RT I
2007
44
316
12846051
2007-07-14
4
Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse alusel Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale, samuti presidendile pärast ametivolituste lõppemist ja tema abikaasale tehtavad väljamaksed esinduskulude ja muude kulutuste katteks;
4
1) ]]>
Vabariigi Valitsuse seaduse § 311 alusel Vabariigi Valitsuse liikmetele tehtavaid väljamakseid;
2009-12-16
RT I
2010
1
2
13252719
2014-01-01
(jõustumine muudetud - RT I, 29.12.2012, 1)
4
2) ]]>
kohtute seaduse § 761 alusel Riigikohtu esimehele tehtavaid väljamakseid;
RT I
2014-12-23
1
123122014001
2015-01-01
4
3) ]]>
prokuratuuriseaduse § 223 alusel riigi peaprokurörile tehtavaid väljamakseid;
RT I
2017-12-28
1
128122017001
2018-01-01
4
4) ]]>
õiguskantsleri seaduse § 14 lõike 51 alusel õiguskantslerile tehtavaid väljamakseid;
RT I
2017-12-28
1
128122017001
2018-01-01
4
5) ]]>
Riigikontrolli seaduse § 27 lõike 71 alusel riigikontrolörile tehtavaid väljamakseid;
RT I
2017-12-28
1
128122017001
2018-01-01
4
6) ]]>
Vabariigi Valitsuse seaduse § 79 lõike 31 alusel riigisekretärile tehtavaid väljamakseid;
RT I
2017-12-28
1
128122017001
2018-01-01
5
kehtetu -
RT I
2003
88
587
690814
2004-01-01
6
laevapere liikmele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmele reisil viibimise ajal antava toitlustamise maksumust, mis ei ületa 10 eurot isiku kohta päevas;
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
7
töötajale lapse sünni puhul makstud toetust, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust (§ 23);
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
8
kehtetu -
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
9
tööandja poolt tasutud töötajate täiend- ja ümberõpet seoses töö- või teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu;
10
tööandja poolt tehtud kulutusi töötaja või ametniku tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks;
RT I
2012-07-06
1
106072012001
2013-04-01
11
välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1 alusel diplomaadile tehtavaid väljamakseid;
12
kehtetu -
RT I
2012-07-10
2
110072012002
2013-04-01
13
kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel või õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava toitlustamise maksumust;
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
14
salajasele koostööle kaasatud isikutele makstud tasu;
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
15
ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme eest tasutud §-s 28 sätestatud täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summasid, mis ei ületa 15% talle kalendriaasta jooksul makstud ja tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast ega 6000 eurot;
RT I
2012-07-06
1
106072012001
2013-04-01
16
politsei ja piirivalve seaduse § 371 lõike 81 alusel makstavat politseiametniku vormiriietuse hüvitist.
RT I
2015-03-19
2
119032015002
2015-03-29
17
kaitseväeteenistuse seaduse alusel rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud tegevväelasele ja teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelasele makstavat täiendus- ja ümberõppekulu hüvitist;
RT I
2015-12-17
2
117122015002
2016-01-01
18
Kaitseliidu liikmele teenistuskohustuse täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise eest Kaitseliidu seaduse § 67 lõike 2 alusel makstavat hüvitist.
RT I
2018-04-20
4
120042018004
2018-05-01
3
1)]]>
Ametnik käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isik.
RT I
2020-07-10
4
110072020004
2021-01-01
4
Kui isik saab välisriigis töötamise eest lõigetes 1, 11 või 2 nimetatud tulu või erisoodustust (§ 48), ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
1
isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul;
2
välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null).
5
Laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga, kui tasu on saadud töötamise eest laeval:
1
mille kogumahutavus on vähemalt 500 ning mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol § 521 lõike 5 tähenduses, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegeval reisilaeval, ja
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
2
mis kannab lepinguriigi lippu.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
6
Laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga, kui tasu on saadud töötamise eest § 521 lõikes 11 nimetatud laeval, mille kogumahutavus on vähemalt 500 ja mis kannab lepinguriigi lippu, tingimusel et rohkem kui 50% laeva tööajast sisustab meritsi vedu.
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
7
Riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on laevapere liikme tasult arvutatud tulumaks. Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest (edaspidi merendusabi suunised) ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saaja on § 40 lõikes 1 nimetatud isik, kes vastab lõikes 5 ning § 521 lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimustele.
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
8
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti edastatud vajalikest andmetest lähtudes riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle.
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
14
Ettevõtlustulu
1
Tulumaksuga maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu (ettevõtlustulu), olenemata selle laekumise ajast.
2
Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
RT I
2013-12-23
1
123122013001
2014-01-01
3
Ettevõtluseks ei loeta füüsilise isiku poolt oma väärtpaberite võõrandamist.
4
Ettevõtlustulu võib hõlmata ka §-s 16 nimetatud tulusid.
5
Äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ja mitteresidendist füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht, võivad teha oma ettevõtlustulust 6. peatükis lubatud mahaarvamisi. Enne füüsilisest isikust ettevõtja registreerimist tehtud kulud võib ettevõtlustulust maha arvata, kui need on seotud ettevõtja registreerimisega või ettevõtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade ja registreeringute saamisega.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
5
1)]]>
Kehtetu -
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
5
2)]]>
Kehtetu -
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
5
3)]]>
Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodi ettevõtlustulust tehakse ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
5
4)]]>
Kui lõike 53 kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 53 kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Maksustamisele kuuluvat ettevõtlustulu ületav sotsiaalmaksu summa kantakse § 35 alusel edasi järgmistele maksustamisperioodidele.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
5
5)]]>
Kui lõike 53 kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on suurem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 53 kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra.
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
6
Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatu laieneb ka notarile ja kohtutäiturile.
RT I
2013-12-23
1
123122013001
2014-01-01
7
Kui füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud isiku vahel ettevõtluse käigus tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud turuväärtusele.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
8
Lõikes 7 nimetatud tehingute turuväärtuse määramise meetodid kehtestab
määrusega.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
9
Lõiget 7 ei kohaldata siirdehinna ja tehingu turuväärtuse vahele, kui füüsilisest isikust ettevõtja on sellelt tulumaksu tasunud või sellelt on § 41 kohaselt tulumaks kinni peetud. Lõiget 7 ei kohaldata ka § 37 lõikes 7 sätestatud juhul.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
10
Kui füüsilisest isikust ettevõtja teenib välisriigis ettevõtlustulu, ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1
ettevõtlustulu on teenitud tema välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu;
2
välisriigis on nimetatud tulu olnud maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
15
Kasu vara võõrandamisest
1
Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest. Väärtpaberi kehtivuse kaotamist käsitatakse väärtpaberi müügina.
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
2
Tulumaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist saadud väljamakse osa, mis ületab osaluse (aktsiad, osad, osamaks) soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut.
RT I
2008
51
286
13080709
2009-01-01
3
Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut.
RT I
2008
51
286
13080709
2009-01-01
3
1)]]>
Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi osaku või aktsiaseltsifondi aktsia tagastamisel ja lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi likvideerimisel saadud väljamakse osa, mis ületab osaku või aktsia soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 51. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
3
2)]]>
Äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga maksustatakse tulumaksuga äriühingult rahalises või mitterahalises vormis saadud tulu ning üle võetud kohustuste vahe, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud kasu osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Kui äriühingult üle võetud kohustus langeb hiljem ära nõudest loobumise, aegumise, võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu või muul põhjusel, maksustatakse tulumaksuga äralangenud kohustuse summa, mille võrra ühinemisel äriühingust saadud tulu vähendati.
RT I
2014-03-21
3
121032014003
2015-01-01
4
Tulumaksuga ei maksustata:
1
vastuvõetud pärandvara;
2
omandireformi käigus tagastatud vara;
3
kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, ja sundvalduse seadmise eest makstavat tasu ja hüvitist, samuti sama seaduse alusel läbiviidud kinnisasjade vahetamisest ja maakorraldusest saadud tulu ja hüvitist;
RT I
2018-06-29
1
129062018001
2018-07-01
3
1) ]]>
maakorraldustoimingu käigus saadud hüvitist;
RT I
2018-06-29
1
129062018001
2018-07-01
4
tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest;
5
tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest;
6
tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
7
tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist;
8
tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
8
1) ]]>
omandireformi õigustatud subjektile makstud kompensatsiooni õigusvastaselt võõrandatud vara eest, samuti talle välja antud, kuid kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist;
9
tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus;
10
tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel;
11
tulu lepinguriigi investeerimisfondi osakute või aktsiate vahetamisest investeerimisfondide seaduse § 14 lõike 3 punktis 2 või § 18 lõike 5 punktis 2 sätestatud tingimustel ja tulu investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise käigus.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
5
Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui:
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
1
kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, või
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
2
kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel või
3
kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit või
4
suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või
5
ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel või
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
6
kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
7
maksumaksja kasutas elamu- või hooneühistule kuuluvas elamus asuvat korterit kuni võõrandamiseni oma elukohana.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
6
Kui lõikes 5 sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
16
Renditulu ja litsentsitasu
1
Tulumaksuga maksustatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu (edaspidi renditulu). Renditulu hulka ei kuulu võlaõigusseaduse § 292 tähenduses kõrvalkulude ja § 293 tähenduses koormiste kandmine renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamine renditulu saajale ega käesoleva seaduse § 19 lõike 3 punktis 15 nimetatud summa.
RT I
2015-06-30
1
130062015001
2016-01-01
2
Tulumaksuga maksustatakse tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu).
3
Tulumaksuga maksustatakse tasu tööstus-, kaubandus- või teadusseadme või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu).
RT I
2015-06-30
1
130062015001
2016-01-01
17
Intress
1
Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset, välja arvatud § 15 lõikes 31 nimetatud väljamakset. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata.
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
1
1)]]>
Tulumaksuga ei maksustata lõikes 1 nimetatud intressi, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 51. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
2
Kehtetu -
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2018-01-01
3
Kehtetu -
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2018-01-01
17
1. ]]>
Tulu finantsvaralt
1
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsvaralt (edaspidi finantsvara) saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust võib §-s 172 sätestatud tingimuste täitmisel edasi lükata.
2
Finantsvarana käsitatakse:
1
väärtpaberit, mida pakutakse lepinguriigis või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigis avalikult väärtpaberituru seaduse või vastava välisriigi õigusaktide tähenduses;
2
väärtpaberit, mis on võetud kauplemisele punktis 1 nimetatud riigi reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis (edaspidi käesolevas paragrahvis turg) või mille kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks sellisel turul tingimusel, et selle turu üle teostatakse finantsjärelevalvet ning see turg on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning selle vahendusel on avalikkusel võimalik omandada ja võõrandada väärtpabereid;
3
punktidega 1 ja 2 hõlmamata investeerimisfondi aktsiat või osakut investeerimisfondide seaduse tähenduses või punktis 1 nimetatud välisriigis asutatud sellise investeerimisfondi aktsiat või osakut, mille üle teostatakse finantsjärelevalvet;
4
punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas avatud hoiust;
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2018-01-01
5
alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingut, mille alusvaraks on punktides 1–4 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud finantsvara ning mis on sõlmitud punktis 1 nimetatud riigi kindlustusandjaga;
6
punktidega 1 ja 2 hõlmamata tuletisinstrumenti, mille osapooleks on punktis 1 nimetatud riigi residendist fondivalitseja, investeerimisühing või krediidiasutus ning mille alusvaraks on punktides 2–4 nimetatud finantsvara ja
7
punktidega 1 ja 2 hõlmamata lühiajalist võlaväärtpaberit, kui võlaväärtpaber on likviidne ja selle väärtus on igal ajal täpselt määratav ning selle on emiteerinud punktis 1 nimetatud riigi resident, kes vastab investeerimisfondide seaduse § 107 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud tingimustele.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
3
Finantsvarana käsitatakse ka lõike 2 punktis 1 nimetamata riigi investeerimisfondi aktsiat või osakut ja sellise riigi turul kauplemisele võetud väärtpaberit tingimusel, et:
1
selle investeerimisfondi, fondivalitseja või turu üle teostatakse finantsjärelevalvet ja
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
2
maksumaksja teeb finantsvaraga seotud tehingu väärtpaberituru seaduse §-s 43 nimetatud investeerimisteenuse osutamise raames lõike 2 punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuse, investeerimisühingu või fondivalitsejaga.
4
Finantsvara soetamisena käsitatakse ka pärast hoiuse- või kindlustuslepingu sõlmimist selle alusel tehtavaid sissemakseid.
5
Finantsvara peab soetamise ajal vastama lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele.
6
Finantsvara suhtes sätestatut kohaldatakse ka vara suhtes, mis soetati finantsvarana, kuid mis selle vara võõrandamise, sellelt tulu saamise või lepingu lõppemise ajal ei vasta finantsvarale käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.
7
Finantsvarana ei käsitata kogumispensioni kindlustuslepingut ega pensionifondi osakut (§-d 28 ja 281).
RT I
2010
34
181
13329765
2011-01-01
8
Investeerimisriskiga elukindlustuslepinguna käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses lepingut, mille alusvaraga seotud investeerimisriski kannab vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja ning mille alusvara soetamiseks tasutud kindlustusmaksete nominaalväärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
RT I
2017-11-17
3
117112017003
2018-10-01
17
2. ]]>
Investeerimiskonto
1
Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb:
1
finantsvara soetada üksnes selleks krediidiasutuses või krediidiasutuse püsivas tegevuskohas avatud rahakontol (edaspidi investeerimiskonto) oleva raha eest ja
2
finantsvaralt saadud tulu kanda viivitamatult investeerimiskontole.
2
Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata finantsvara vahetamise korral.
3
Investeerimiskonto võib avada § 171 lõike 2 punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas.
4
Investeerimiskontolt väljamakse tegemisel maksustatakse summa, mille võrra kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad selle väljamakse järgselt kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Sissemaksete jääk arvutatakse pärast iga sisse- ja väljamakset, liites sissemakse eelnevale jäägile või lahutades väljamakse eelnevast jäägist.
5
Investeerimiskonto väljamaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontolt tehtud kandeid, millega ei soetata finantsvara või millega ei kanta raha üle teisele investeerimiskontole. Väljamaksena käsitatakse ka §-s 171 nimetatud tulu, mida ei kanta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt investeerimiskontole. Väljamaksena ei käsitata valuuta konverteerimist investeerimiskontol.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
6
Investeerimiskonto sissemaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontole tehtud kandeid. Sissemaksena käsitatakse ka §-s 171 nimetatud tulu, kui see on tulumaksuga maksustatud, ja enne konto investeerimiskontona kasutusele võtmist sellel olevat jääki. Sissemaksena ei käsitata finantsvaralt saadud maksustamata tulu ega raha, mis kanti üle teiselt investeerimiskontolt.
7
Finantsvara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulu käsitatakse investeerimiskonto sissemaksena, kui seda ei ole juba arvestatud sissemakse osana.
8
Finantsvaralt, mida ei olnud võimalik tehingu sisu tõttu soetada raha eest, saadud tulult tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb nimetatud finantsvara soetamismaksumus deklareerida tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
9
Kui investeerimiskonto sulgemisel ei kanta sellel olevat raha teisele investeerimiskontole, siis käsitatakse seda investeerimiskonto väljamaksena. Viimase investeerimiskonto sulgemise ajal alles oleva finantsvara soetamismaksumuse võrra vähendatakse investeerimiskonto sissemaksete jääki.
10
Kahju, mis tekkis investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud finantsvara võõrandamisest või finantsvara kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel, deklareeritakse investeerimiskonto väljamaksena.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
11
Kui dividendi saamise õigust andev finantsvara soetati investeerimiskontol olnud raha eest 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, deklareeritakse selle finantsvara võõrandamisest saadud kahju investeerimiskonto väljamaksena.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
12
Investeerimiskontol olevat raha ei või kasutada niisuguste kohustuste tagatisena, mis ei ole seotud finantsvara soetamisega.
13
Lõikes 12 nimetatud tingimuse mittetäitmise korral ei saa finantsvaralt saadavalt kasult või tulult tekkivat maksukohustust edasi lükata. Sellisel juhul deklareeritakse sellel investeerimiskontol oleva raha jääk väljamaksena. Investeerimiskonto väljamaksena deklareeritakse ka sellel kontol olnud raha eest soetatud alles oleva finantsvara soetamismaksumus.
14
Lõigetes 9 ja 13 nimetatud juhtudel ei käsitata finantsvara investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.
RT I
2010
34
181
13329765
2011-01-01
18
Dividendid ja muu tulu osalusest
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
1
Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis.
1
1)]]>
Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud.
1
2)]]>
Lõiget 11 ei kohaldata sellise tehingu või tehingute ahela puhul, millel puudub majanduslik sisu ja mille peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on maksueelise saamine.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
1
3)]]>
Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mis residendist füüsiline isik saab residendist äriühingult rahalises või mitterahalises vormis, kui need on § 501 alusel maksustatavad dividendi maksva äriühingu tasemel või dividendi maksmise aluseks olevat kasumit jaotanud äriühingu tasemel ja kui need ei ole maksustatavad § 50 lõike 1 alusel või kui need on makstud kasumist, mis teeniti §-s 521 sätestatud korra rakendamisel.
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
2
Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele).
3
Aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel tehtavate väljamaksete maksustamine toimub vastavalt § 15 lõigetele 2 ja 3.
4
Kui residendist füüsiline isik on sellise juriidilise isiku staatuseta isikuteühenduse liige või varakogumi osanik või kaasomanik, mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, maksustatakse nimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt residendist füüsilise isiku osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga. Selliselt maksustatud kasumiosa arvel saadud kasumieraldisi tulumaksuga ei maksustata.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
5
Lõiget 4 ei kohaldata osalusele varakogumis, mille kohta on emiteeritud väärtpaber väärtpaberituru seaduse § 2 tähenduses. Sellisest varakogumist saadud tulu maksustatakse § 15 lõigete 1–31 või § 17 lõike 1 alusel.
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
6
Kui residendist füüsiline isik on usaldusfondi osanik, maksustatakse usaldusfondi saadud tulu proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis. Nimetatud tulu arvel saadud kasumijaotisi tulumaksuga ei maksustata.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
19
Pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised ja elatis
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
1
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
2
Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha.
RT I
2016-07-08
1
108072016001
2017-01-01
3
Tulumaksuga ei maksustata:
1
kehtetu -
RT I
2003
88
587
690814
2004-01-01
2
kehtetu -
RT I
2001
79
480
73174
2002-01-01
3
seaduses või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud toetust, välja arvatud toetus, mida makstakse seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, ning lõikes 4 nimetatud toetused;
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
3
1) ]]>
Euroopa Liidu struktuuritoetusest töötule makstavat sõidu- ja majutustoetust ning stipendiumi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse tähenduses;
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2017-08-01
, punkti 3¹ rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.
3
2) ]]>
Euroopa Liidu struktuuritoetusest füüsilisele isikule makstavat toetust kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks või kogumismahuti paigaldamiseks;
RT I
2018-12-06
2
106122018002
2018-12-16
, punkti 3² rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. juunist.
3
3) ]]>
riigieelarve seaduse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel füüsilisele isikule makstavat toetust lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks;
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2021-01-01
4
rahvusvahelisi ja riiklikke kultuuri- ja teaduspreemiaid ning Vabariigi Valitsuse poolt antavaid haridus- ja spordipreemiaid;
RT I
2018-01-22
1
122012018001
2018-02-01
5
kehtetu -
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
6
füüsiliselt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuselt, residendist juriidiliselt isikult, mitteresidendilt Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud kingitusi ja annetusi ning mitteresidendist juriidiliselt isikult saadud kingitusi ja annetusi, kui kingitus või annetus on välisriigis füüsilise või juriidilise isiku tasandil maksustatud;
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
7
korraldusloa või registreeringu alusel läbiviidud hasartmängu võite;
RT I
2009
24
146
13177851
2009-06-01
8
kuriteoohvritele seaduse alusel makstavaid hüvitisi;
9
seaduse alusel makstavat ajateenija toetust, seoses ettevõtlusega seaduse alusel antavaid mitterahalisi toetusi;
10
paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud piirmääras ja korras spordiseaduse §-s 7 nimetatud isikule spordilähetusega ning loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetusega seoses makstavat kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha;
RT I
2011-12-13
1
113122011001
2012-01-01
10
1) ]]>
spordiseaduse § 92 alusel makstavat vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitist ja spordiseaduse § 105 alusel makstavat sportlasetoetust;
RT I
2020-02-28
1
128022020001
2020-03-01
11
elatist ega perehüvitiste seaduse alusel saadud elatisabi;
RT I
2016-07-08
1
108072016001
2017-01-01
12
avaliku teenistuse seaduse § 49, kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõigete 1 ja 7, Kaitseliidu seaduse § 61 lõigete 4–5, politsei ja piirivalve seaduse § 753, julgeolekuasutuste seaduse § 242, abipolitseiniku seaduse § 38, päästeseaduse § 41 ning hädaolukorra seaduse § 45 alusel makstavat hüvitist või toetust;
RT I
2017-05-05
1
105052017001
2017-07-01
13
Kaitseliidu liikmele Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 sätestatud tegevustes osalemisel antava toitlustuse maksumust;
RT I
2013-03-20
1
120032013001
2013-04-01
14
paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud piirmääras ja korras Kaitseliidu tegevliikmele Kaitseliidu seaduse alusel makstavat välislähetuse päevaraha ning kulude hüvitist;
RT I
2013-03-20
1
120032013001
2013-04-01
15
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 alusel makstavat tehnovõrgu talumistasu ühe kolmandiku ulatuses;
RT I
2018-01-30
1
130012018001
2019-01-01
16
kaitseväeteenistuse seaduse alusel teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud ja seetõttu tegevteenistusest vabastatud isikule makstavat täiendus- ja ümberõppekulu hüvitist;
RT I
2015-12-17
2
117122015002
2016-01-01
17
paragrahvi 49 lõikes 41 nimetatud isikule, kes täidab välisriigis §-s 11 nimetatud ühingu antud ülesannet, tehtud väljamakset, mis ei ületa § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära iga välisriigis viibitud päeva kohta;
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2017-08-01
, punkti 17 rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.
18
muinsuskaitseseaduse § 48 lõikes 2 sätestatud uuringu ja § 56 lõikes 3 sätestatud muinsuskaitselise järelevalve teostamise kulu hüvitist.
RT I
2019-03-19
13
119032019013
2019-05-01
4
Lõike 3 punktis 3 sätestatud tulumaksuvabastus ei kehti järgmiste toetuste suhtes:
1
asendusteenistuja toetus;
2
reservväelase toetus;
3
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav toetus.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
5
Tulumaksuga ei maksustata stipendiumi:
1
mille maksmine on sätestatud seaduses või valla- või linnavolikogu määruses või mida makstakse riigieelarvest;
2
mida maksab oma õpilasele või üliõpilasele Eesti Vabariigi haridusseaduses nimetatud õppeasutus või sellega samaväärne välisriigi õppeasutus;
3
mida maksab üliõpilasele riigi või kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutus või avalik-õigusliku juriidilise isikuna või sellise isiku asutusena tegutsev teadus- ja arendusasutus seoses tema õppe- ja teadustööga;
4
mida maksab välisriigi valitsus või välisriigi kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline või valitsustevaheline organisatsioon;
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
5
mida maksab Haridus- ja Noorteamet.
RT I
2020-06-16
1
116062020001
2020-08-01
6
Tulumaksuga ei maksustata stipendiumi, mida maksab § 11 lõikes 1 sätestatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isik, kui on täidetud järgmised tingimused:
1
stipendiumi makstakse § 11 lõike 2 punktis 3 nimetamata isikule;
2
stipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
6
1)]]>
Tulumaksuga ei maksustata sportlasestipendiumi, kui see on makstud spordiseaduse §-des 101 ja 106 sätestatud alustel, piirmääras ja korras. Eelnimetatud piirmäära hulka arvatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isiku poolt sportlasele makstud stipendium.
RT I
2020-02-28
1
128022020001
2020-03-01
7
Stipendium käesoleva seaduse tähenduses on tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
20
Kindlustushüvitised
1
Tulumaksuga maksustatakse ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis.
2
Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised.
3
Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit.
RT I
2010
34
181
13329765
2011-01-01
3
1)]]>
Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena (§ 28), maksustatakse väljamaksed § 21 alusel.
RT I
2010
34
181
13329765
2011-01-01
4
Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist (§ 37), kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa.
5
Lõigetes 1–4 ning §-des 201 ja 21 nimetamata kindlustussummasid ja -hüvitisi ning elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuväärtust, samuti lõikes 3 nimetatud lepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga.
20
1. ]]>
Kohustuslik kogumispension
1
Tulumaksuga maksustatakse kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu (edaspidi pensionileping) kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule ning kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule ja pensioni investeerimiskontolt seda kasutavale isikule tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–4 sätestatud erisusi. Tulumaksuga maksustatakse pensionilepingu soodustatud isikule ja teistele esimeses lauses nimetatud isikute pärijatele tehtavad väljamaksed.
RT I
2020-12-28
1
128122020001
2021-01-02
2
Väljamaksena ei käsitata:
1
ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse §-s 522 sätestatud juhul;
2
kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakute vahetamisel, kogumispensionide seaduse § 49 kohaselt pensionilepingu sõlmimisel või sama seaduse § 26 lõike 1 punkti 2 kohaselt pensioni investeerimiskontole raha kandmisel;
3
pensioni investeerimiskontol oleva raha kandmist kogumispensionide seaduse § 49 kohaselt pensionilepingu sõlmimisel või sama seaduse § 26 lõike 1 punkti 1 kohaselt kohustusliku pensionifondi osakute omandamiseks ega
4
raha kandmist kogumispensionide seaduse § 26 lõike 1 kohaselt ühelt pensioni investeerimiskontolt teisele, pensioni investeerimiskontol oleva raha eest käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud finantsvara soetamist või selle vahetamist, finantsvaralt teenitud tulu kandmist pensioni investeerimiskontole või raha kandmist pensioni investeerimiskontole finantsvara võõrandamisel või finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõppemisel.
RT I
2020-10-27
1
127102020001
2021-01-01
3
Tulumaksuga ei maksustata väljamakseid, mida:
1
tehakse isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga;
RT I
2021-12-22
5
122122021005
2022-01-01
, rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist
2
tehakse kindlustusvõtjale, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, eluaegse pensionilepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul;
3
tehakse kohustusliku pensionifondi osakuomanikule või kindlustusvõtjale, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, fondipensionina või tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, kui fondipension on kokku lepitud või pensionileping on sõlmitud vähemalt kogumispensionide seaduse § 523 lõikes 3 sätestatud tähtajaga;
4
teeb isikule tema elu lõpuni kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel Sotsiaalkindlustusamet.
RT I
2020-10-27
1
127102020001
2021-01-01
4
Lõikes 3 nimetamata väljamaksed kindlustusvõtjale, osakuomanikule ja pensioni investeerimiskontolt seda kasutavale isikule, samuti kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel tehtavad väljamaksed maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud määraga, kui väljamakse saaja on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või tal on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat.
RT I
2020-10-27
1
127102020001
2021-01-01
5
Kehtetu -
RT I
2020-12-28
1
128122020001
2021-01-02
21
Täiendav kogumispension
1
Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule ning vabatahtlikust pensionifondist osakuomanikule tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–7 toodud erisusi. Tulumaksuga maksustatakse § 28 lõikes 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus ning täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu soodustatud isikule ja teistele esimeses lauses nimetatud isikute pärijatele tehtavad väljamaksed.
RT I
2020-12-28
1
128122020001
2021-01-02
1
1)]]>
Väljamaksena ei käsitata üles öeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 sätestatud juhul, lõppenud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustuspensioni sama paragrahvi lõikes 53 sätestatud juhul ega vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakute vahetamisel või kogumispensionide seaduse § 64 kohaselt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisel.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
2
Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kindlustusvõtjale kogumispensionide seaduse §-s 63 sätestatud tingimustele vastava või sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, tehtavad järgmised väljamaksed:
RT I
2006
28
208
1039096
2006-07-01
, lõike 2 sissejuhatavat lauseosa kohaldatakse tagasiulatuvat alates 2006. a 1. jaanuarist.
1
pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;
RT I
2020-10-27
1
127102020001
2021-01-01
2
kehtetu -
RT I
2020-10-27
1
127102020001
2021-01-01
3
kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed.
2
1)]]>
Kui täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakse tasumiseks on kasutatud ülesöeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse § 63 lõike 52 kohaselt, arvestatakse viieaastast tähtaega nimetatud lepingutest varasema sõlmimisest arvates. Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud kogumispensionide seaduse § 64 kohaselt vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest, arvestatakse viieaastast tähtaega kindlustusvõtja poolt vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest arvates, kui see toimus lepingu sõlmimisest varem.
RT I
2012-03-29
1
129032012001
2013-01-01
3
Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavad järgmised väljamaksed:
RT I
2006
28
208
1039096
2006-07-01
, lõike 3 sissejuhatavat lauseosa kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. a 1. jaanuarist.
1
pärast osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest tehtavad väljamaksed;
RT I
2020-10-27
1
127102020001
2021-01-01
2
kehtetu -
RT I
2020-10-27
1
127102020001
2021-01-01
3
vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel sellest pensionifondist tehtavad väljamaksed.
3
1)]]>
Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on omandatud ülesöeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtuse eest kogumispensionide seaduse § 63 lõike 52 kohaselt, arvestatakse viieaastast tähtaega ülesöeldud lepingu sõlmimisest arvates, kui see toimus osakuomaniku poolt vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest varem.
RT I
2012-03-29
1
129032012001
2013-01-01
4
Tulumaksuga ei maksustata:
1
väljamakseid isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga;
RT I
2021-12-22
5
122122021005
2022-01-01
, rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist
2
kindlustuspensioni, mida makstakse pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustuslepingu alusel perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni tema surmani;
RT I
2020-10-27
1
127102020001
2021-01-01
3
kindlustuspensioni, mida makstakse, ja vabatahtliku pensionifondi väljamakseid, mida tehakse pärast kindlustusvõtja või osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud ikka jõudmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ja vähemalt kuni kindlustuspensioni maksmise alguses või vabatahtlikust pensionifondist tehtavate väljamaksete kokkuleppimise ajal tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud, täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel arvutatud tähtajani.
RT I
2020-12-28
1
128122020001
2021-01-02
, rakendatakse alates 01.01.2021
5
Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga.
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
6
Lõikeid 2, 21 ja 4 kohaldatakse ka väljamaksetele, mida teeb kindlustusandja, kellele on väljastatud tegevusluba lõikes 2 nimetamata riigis, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
RT I
2012-03-29
1
129032012001
2013-01-01
1
kindlustusandjal on õigus sõlmida Eestis täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid kas piiriüleselt või filiaali kaudu;
2
Eesti ja kindlustusandjale tegevusloa väljastanud riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks vajalikku teavet.
RT I
2011-02-18
1
118022011001
2012-01-01
7
Lõikeid 3 ja 31 kohaldatakse ka lõikes 3 nimetamata riigis samaväärsetel alustel tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavatele väljamaksetele, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1
pensionifondi osakuid on õigus Eestis piiriüleselt pakkuda;
2
Eesti ja pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära kohaldamiseks vajalikku teavet.
RT I
2011-02-18
1
118022011001
2012-01-01
22
Maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu maksustamine
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2022-01-01
1
Tulumaksuga maksustatakse maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis (§ 101) asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte.
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2022-01-01
2
Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või füüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 50% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile.
3
Välismaise juriidilise isiku tulu loetakse residendi maksustatavaks tuluks, kui on täidetud lõikes 2 toodud tingimus ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile.
4
Residendist maksumaksja tuluks loetakse temale langev osa lõikes 2 nimetatud välismaise juriidilise isiku kogutulust. Maksumaksjale langev osa on proportsionaalne osa juriidilise isiku tulust, mis vastab maksumaksja osale juriidilise isiku aktsia- või osakapitalis, häälte üldarvus või õiguses juriidilise isiku kasumile.
5
Maksumaksjal on õigus arvata maksustamisele kuuluvast välismaise juriidilise isiku tulust maha sama juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega seotud kulud vastavalt 6. peatükis lubatud tingimustele. Maksumaksjal on õigus arvata tasumisele kuuluvast tulumaksust maha tema tuluosale vastav osa juriidiliselt isikult § 41 alusel kinnipeetud tulumaksust, samuti juriidilise isiku poolt tasutud asukohamaa tulumaksust vastavalt §-le 45.
6
Residendist füüsiline isik deklareerib kalendriaastal temale kuulunud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku aktsiad, osad, häälte arvu ning õiguse juriidilise isiku kasumile oma tuludeklaratsioonis. Lõikes 3 nimetatud residendist maksumaksja lisab temale langeva osa välismaise juriidilise isiku tulust oma maksustatavale tulule ning deklareerib selle tulu oma tuludeklaratsioonis. Tuludeklaratsioonide vormid ning maksualast koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides registreeritud juriidiliste isikute tulu deklareerimise kord kehtestatakse
määrusega.
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2022-01-01
7
Kui residendist maksumaksja on tasunud tulumaksu lõikes 1 nimetatud tulult, siis tema poolt lõike 1 järgi maksustatud tulu arvel saadud dividende (§ 18 lõige 2) või muid kasumieraldisi hiljem tulumaksuga ei maksustata.
4
RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULUST TEHTAVAD MAHAARVAMISED
23
Maksuvaba tulu
1
Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 6000 eurot, arvestades lõiget 2.
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2018-01-01
2
Kui tulu on suurem kui 14 400 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa järgmise valemi kohaselt: 6000 – 6000 / 10 800 × (tulu summa – 14 400). Seejuures ei või maksuvaba tulu olla väiksem kui null ja suurem kui 6000.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018
3
Tuluna lõike 2 tähenduses käsitatakse lisaks tulumaksuga maksustatavale tulule ka maksustamisperioodil saadud § 44 lõikes 13 nimetatud tulu, §-s 50 nimetatud, füüsilise isiku tasemel täiendavalt maksustamata tulu ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summat, mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra.
RT I
2017-07-07
2
107072017002
2018-01-01
4
Maksustamisperioodi neljandas kvartalis ravikindlustuse seaduse alusel väljamakstud sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise ning töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse või töötuskindlustuse seaduse alusel koondamise tõttu väljamakstud ülesütlemise või teenistusest vabastamise hüvitise saajal on õigus tuludeklaratsioonis taotleda tulumaksu ümberarvestamist nimetatud hüvitise osas, mida makstakse väljamakse tegemise kalendriaastale järgneva maksustamisperioodi eest, muutes vastavalt väljamakse aasta ja sellele järgneva kalendriaasta maksuarvestust. Ümberarvestamise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.
5
Tuluna käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses ei käsitata § 201 lõigetes 1 ja 4 ning § 21 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamakseid.
RT I
2020-10-27
1
127102020001
2021-01-01
23
1. ]]>
Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral
RT I
2007
44
318
12845955
2008-01-01
1
Lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik, kes peab ülal kahte või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest. Täiendava maksuvaba tulu summa on 1848 eurot teise lapse kohta ja 3048 eurot alates kolmandast lapsest.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
2
Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni lapse 17-aastaseks saamise aastani osas, mille võrra lapse § 23 lõikes 3 nimetatud tulu, välja arvatud seaduses sätestatud toitjakaotuspension ja rahvapension toitja kaotuse korral, on väiksem lõikes 1 nimetatud maksuvabast tulust.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
3
Vaidluse korral käsitatakse last ülalpidava isikuna lõike 1 tähenduses isikut, kellele makstakse perehüvitiste seaduse §-s 17 sätestatud lapsetoetust.
RT I
2016-07-08
1
108072016001
2017-01-01
23
2. ]]>
Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral
Kehtetu -
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2018-01-01
23
3. ]]>
Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral
Kehtetu -
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2018-01-01
23
4. ]]>
Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest
1
Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata residendist abikaasa eest täiendav maksuvaba tulu 2160 eurot, kui residendist füüsilise isiku ja tema abikaasa maksustamisperioodi § 23 lõikes 3 nimetatud tulu kokku ei ületa 50 400 eurot, arvestades lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-01-01
, rakendatakse tagasiulatuvalt 2019. aasta 1. jaanuarist; jõustumine muudetud [RT I, 23.12.2019, 2]
2
Täiendavat maksuvaba tulu on õigus maha arvata osas, mille võrra abikaasa maksustamisperioodi § 23 lõikes 3 nimetatud tulu on väiksem lõikes 1 nimetatud täiendavast maksuvabast tulust.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-01-01
, rakendatakse tagasiulatuvalt 2019. aasta 1. jaanuarist; jõustumine muudetud [RT I, 23.12.2019, 2]
3
Lõikes 2 nimetatud summa ei või olla suurem kui 50 400 euro ja abikaasade kogu maksustatava tulu vahe.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2017-08-01
, § 23ˇ4 rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. jaanuarist.
24
Elatis
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
25
Eluasemelaenu intressid
1
Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigi residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.
RT I
2006
28
208
1039096
2006-07-01
, lõiget 1 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. a 1. jaanuarist.
2
Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja ümberehitamist ehitusseadustiku tähenduses ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
3
Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid.
4
Kehtetu -
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2017-01-01
26
Koolituskulud
1
Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.
RT I
2010
34
181
13329765
2010-07-01
2
Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, sellises erakoolis, millel on asjaomase õppekava kohta tegevusluba, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia, ning eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Tulust ei arvata maha koolituskulu, mille isik on teinud § 19 lõike 5 või 6 alusel tulumaksuga mittemaksustatava sihtotstarbelise stipendiumi arvel või mille eest ta on saanud hüvitist § 13 lõike 3 punkti 17 või § 19 lõike 3 punkti 16 kohaselt.
RT I
2015-12-17
2
117122015002
2016-01-01
2
1)]]>
Õppija täienduskoolituses osalemise kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui koolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks olemas tegevusluba või ta on selleks esitanud majandustegevusteate ning kui õppija osales eelnimetatud koolituse läbiviija täienduskoolituses, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe. Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid. Huvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune.
RT I
2015-06-30
1
130062015001
2016-01-01
3
Kehtetu -
RT I
2009
54
362
13234657
2010-01-01
4
Kehtetu -
RT I
2009
54
362
13234657
2010-01-01
27
Kingitused ja annetused
RT I
2009
54
362
13234657
2010-01-01
1
Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud ühingule maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
2
Kehtetu -
RT I
2009
54
362
13234657
2010-01-01
3
Kehtetu -
RT I
2015-06-30
1
130062015001
2016-01-01
4
Lõikes 1 nimetatud kingitused ja annetused võivad olla tehtud rahalises või mitterahalises vormis. Mitterahalise kingituse või annetuse maksumuseks on vara turuhind, kusjuures vara soodushinnaga müügi korral on kingituse või annetuse maksumuseks vara turuhinna ja müügihinna vahe. Tasuta või turuhinnast madalama hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse ega annetusena ning selle maksumust tulust maha ei arvata.
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
28
Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine
RT I
2004
37
252
742775
2004-05-01
1
Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata:
1
kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava ja sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina, välja arvatud sama seaduse § 63 lõigetes 52 ja 53 ning §-s 64 sätestatud juhtudel;
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
2
kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud sama seaduse §-s 55 ning § 63 lõigetes 52 ja 53 sätestatud juhtudel.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
1
1)]]>
Lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustusmaksete osa arvutamise põhimõtted kehtestatakse
määrusega. Kindlustuslepingu alusel täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud tehnilise eraldise negatiivne muutus, mis tuleneb kogumispensionide seaduse § 63 alla mittekuuluvate kindlustuskaitsete eest arvestatud tasude mahaarvamisest, lisatakse füüsilise isiku maksustatavale tulule.
RT I
2015-07-07
1
107072015001
2016-01-01
1
2)]]>
Lõikes 1 nimetamata riigis tegutseva kindlustusandja või vabatahtliku pensionifondi puhul võib lõikes 1 nimetatud summad maksustamisperioodi tulust maha arvata, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1
kindlustusandjal on õigus sõlmida Eestis täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid kas piiriüleselt või filiaali kaudu või pensionifondi osakuid on Eestis õigus piiriüleselt pakkuda;
2
Eesti ja kindlustusandjale tegevusloa väljastanud riigi või pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt § 571 lõigetes 4 ja 5 nimetatud teavet.
RT I
2011-02-18
1
118022011001
2012-01-01
2
Lõikes 1 nimetatud summasid võib maha arvata kuni 15% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud 6. peatükis lubatud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot. Kui nimetatud summasid on maksumaksja eest tasunud ka tööandja § 13 lõike 3 punkti 15 kohaselt, vähendatakse eelmises lauses nimetatud piirmäärasid tööandja tasutud tulumaksuga maksustamata summade võrra.
RT I
2011-02-18
1
118022011001
2012-01-01
3
Kehtetu -
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
28
1. ]]>
Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed
1
Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud ning § 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ja tasutud kohustusliku kogumispensioni maksed.
2
Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed.
3
Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed, mille tasumine oli kohustuslik tulenevalt välisriigi õigusaktist või välislepingust. Maksu või makse võib tulust maha arvata, kui selle tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.
4
Tulust ei arvata maha maksu ega makset, mis on tasutud Eestis tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel.
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
28
2. ]]>
Tulust tehtavate mahaarvamiste piirang
1
Paragrahvides 25–27 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Sealhulgas võib §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
1
1)]]>
Kui §-des 25 ja 26 nimetatud mahaarvamised ületavad lõikes 1 sätestatud piirmäärasid või kui §-s 231 nimetatud mahaarvamine ületab maksumaksja maksustatavat tulu, võib mahaarvamiste kasutamata jääva osa nimetatud piirmäärasid arvestades oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade varasuhtena varaühisus. Paragrahvis 231 nimetatud mahaarvamise õiguse kasutamisel võib arvesse võtta mõlema abikaasa lapsed, kelle kohta ei arva täiendavat maksuvaba tulu maha kolmas isik.
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2017-01-01
2
Kehtetu -
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
3
Kehtetu -
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
4
Paragrahvi 13 lõike 5 või 6 alusel maksustatud tasust ei ole lubatud teha §-des 23–281 sätestatud mahaarvamisi.
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
28
3. ]]>
Mahaarvamiste tegemine Euroopa Liidu liikmesriigi residendi tulust
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
5
MITTERESIDENDI TULU MAKSUSTAMINE
29
Maksustamisele kuuluv mitteresidendi tulu
1
Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai Eestis töötamisest (§ 13 lõiked 1 ja 11), kui isiku tööandja on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha (§ 7) kaudu või arvel või kui isik on viibinud töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Kui võlaõigusliku lepingu alusel tasu saav mitteresident on kantud Eestis äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja tasu on tema ettevõtlustulu, maksustatakse see lõike 3 alusel.
RT I
2020-07-10
4
110072020004
2021-01-01
1
1)]]>
Tulumaksuga maksustatakse tasu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai töötamise eest rahvusvahelisi vedusid tegeval õhusõidukil või kaupade või reisijate rahvusvahelist meritsi vedu tegeval laeval, kui isiku tööandja või sellise õhusõiduki või laeva käitaja on lõikes 1 nimetatud isik.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
1
2)]]>
Mitteresidendist laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga, kui tasu on saadud töötamise eest § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud tingimustele vastaval laeval.
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
1
3)]]>
Kui mitteresidendist füüsiline isik täidab Eestis tööülesandeid renditööna kasutajaettevõtja juures, kes on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, käsitatakse isiku tööandjana käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kasutajaettevõtjat.
RT I
2020-07-10
4
110072020004
2021-01-01
1
4)]]>
Tulumaksuga maksustatakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 52 alusel mitteresidendile makstud tasu.
RT I
2020-07-10
4
110072020004
2021-01-01
2
Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresident sai residendist juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme (§ 9) või mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha juhtorgani liikme ametiülesannete täitmise eest.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
3
Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresident sai Eestis toimunud ettevõtlusest (§ 14). Kui mitteresidendiks on maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv juriidiline isik (§ 101), siis maksustatakse tulumaksuga kõik tema poolt Eesti residendile teenuse osutamisest saadud tulud, sõltumata sellest, kus toimus teenuse osutamine või kasutamine.
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-07-01
4
Tulumaksuga maksustatakse kasu, mida mitteresident sai vara võõrandamisest (§ 15 lõige 1), kui
1
müüdud või vahetatud kinnisasi asub Eestis või
2
registrisse kantav vallasasi oli kuni võõrandamiseni registreeritud Eesti registris või
2
1) ]]>
võõrandati Eestis asuvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali või
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
3
kehtetu -
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
4
võõrandatud asja- või nõudeõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasja või ehitise kui vallasasjaga või
5
võõrandati või tagastati osalus äriühingus, lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast võõrandamise või tagastamise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli nimetatud tehingu tegemise ajal vähemalt 10-protsendine osalus;
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
6
kasu saadi käesoleva lõike punktis 5 nimetatud tingimustel aktsiaseltsifondi, lepingulise investeerimisfondi või muu varakogumi likvideerimisel.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
4
1)]]>
Tulumaksuga ei maksustata lõike 4 punktis 5 nimetatud osaluse tagastamisel või sama lõike punktis 6 nimetatud investeerimisfondi likvideerimisel saadud kasu osa, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 51. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
4
2)]]>
Mitteresidendist füüsilisel isikul on õigus lõike 4 punktis 5 nimetatud juhul väärtpaberite võõrandamisel või tagastamisel või sama lõike punktis 6 nimetatud juhul lepingulise investeerimisfondi likvideerimisel saadud kasust maha arvata ja järgnevatele maksustamisperioodidele edasi kanda selliste väärtpaberite võõrandamisel või tagastamisel või lepingulise investeerimisfondi likvideerimisel saadud kahju §-s 39 sätestatud tingimustel.
RT I
2016-05-04
2
104052016002
2017-01-01
5
Tulumaksuga maksustatakse § 15 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamaksed, mida mitteresident sai residendist juriidiliselt isikult.
5
1)]]>
Kehtetu -
RT I
2008
51
286
13080709
2009-01-01
6
Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt saadud renditulu ja litsentsitasud (§ 16), kui
1
kehtetu -
RT I
2015-06-30
1
130062015001
2016-01-01
2
renditulu saadakse esemelt, mis on kantud või tuleb kanda Eesti registrisse, või
RT I
2015-06-30
1
130062015001
2016-01-01
3
kehtetu -
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
4
paragrahvi 16 lõikes 2 või 3 nimetatud tasu maksja on Eesti riik, kohaliku omavalitsuse üksus, resident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
5
kehtetu -
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
7
Tulumaksuga maksustatakse intress, mida mitteresident sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast intressi maksmise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli intressi saamise ajal vähemalt 10-protsendine osalus. Tulumaksuga ei maksustata intressi, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 51. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
7
1)]]>
Tulumaksuga maksustatakse dividend (§ 18 lõige 2) või muu kasumieraldis, mida mitteresidendist füüsiline isik sai residendist äriühingult, kui see on § 501 alusel maksustatav dividendi maksva äriühingu tasemel või dividendi maksmise aluseks olevat kasumit jaotanud äriühingu tasemel ja kui see ei ole maksustatav § 50 lõike 1 alusel või kui see on makstud kasumist, mis teeniti §-s 521 sätestatud korra rakendamisel.
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
8
Kehtetu -
RT I
2008
51
286
13080709
2009-01-01
9
Tulumaksuga maksustatakse §-s 19 sätestatud tingimustel Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, residendi või mitteresidendi poolt Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel mitteresidendile makstud pensionid ja stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, toetused, abirahad, hasartmänguvõidud ning perehüvitiste seaduse alusel makstud hüvitised. Tulumaksuga maksustatakse käesoleva seaduse §-des 20–21 sätestatud tingimustel mitteresidendile Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi poolt või mitteresidendist kindlustusseltsi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt tehtud väljamaksed, samuti Sotsiaalkindlustusameti poolt kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel tehtavad väljamaksed.
RT I
2020-10-27
1
127102020001
2021-01-01
10
Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses tema esinemisega Eestis või seoses tema teoste esitamisega Eestis makstud tasu. Tulumaksuga maksustatakse ka mitteresidendist kolmandale isikule makstud tasu residendist või mitteresidendist kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest.
1
Juriidilise isiku staatuseta välismaise isikuteühenduse või varakogumi (välja arvatud lepingulise investeerimisfondi), mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, käesolevas paragrahvis sätestatud tulu maksustatakse sellise ühenduse osanike või liikmete või varakogumi kaasomanike tuluna proportsionaalselt nende osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga. Usaldusfondi ja sellise välismaise juriidilise isiku, keda tema asutamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, saadud käesolevas paragrahvis nimetatud tulu maksustatakse mitteresidendi tuluna proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis või osaluse või hääleõigusega nimetatud isikus.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
1
Usaldusfondi ja lõikes 11 nimetatud juriidilise isiku saadud lõike 4 punktides 5 ja 6 nimetatud kasu maksustatakse mitteresidendist osaniku kasuna proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis või osaluse või hääleõigusega lõikes 11 nimetatud juriidilises isikus, olenemata tema kaudse osaluse suurusest lõike 4 punktis 5 nimetatud äriühingus, investeerimisfondis või muus varakogumis, kui usaldusfondil või lõikes 11 nimetatud juriidilisel isikul oli lõike 4 punktis 5 või 6 nimetatud tehingu tegemise ajal selles vähemalt 10-protsendine osalus.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
1
Kui lõikes 11 nimetatud ühenduse või juriidilise isiku osanikud või liikmed või varakogumi kaasomanikud ei ole teada või kui ei ole tõendatud nende residentsus, siis omistatakse tulu ühendusele, juriidilisele isikule või varakogumile ning sellele tehtavatelt väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel ja tasumisel ning tulu deklareerimisel kohaldatakse mitteresidendi kohta käivaid sätteid. Kui juriidilise isiku staatuseta ühendus või varakogum asub maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis, kohaldatakse tulumaksu kinnipidamisel maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku kohta käivaid sätteid.
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-07-01
30
Mitteresidendid, kelle tulu ei maksustata tulumaksuga
1
Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida saab Eestis oma ametikohustuste täitmise eest välisriigi diplomaatiline või konsulaaresindaja, erimissiooni esindaja või diplomaatilise delegatsiooni liige, rahvusvahelise või valitsustevahelise organisatsiooni esinduse liige või nimetatud esinduse juures töötav isik, kes ei ole Eesti kodanik ega alaline elanik.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
2
Lõikes 1 nimetatud isikud registreeritakse Välisministeeriumis. Registreerimise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
31
Mitteresidendi tulu, mida ei maksustata tulumaksuga
1
Tulumaksuga ei maksustata alljärgnevat mitteresidendi tulu:
1
vastuvõetud pärandvara;
2
omandireformi käigus tagastatud vara;
3
kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, ja sundvalduse seadmise eest makstavat tasu ja hüvitist, samuti sama seaduse alusel läbiviidud kinnisasjade vahetamisest ja maakorraldusest saadud tulu ja hüvitist;
RT I
2018-06-29
1
129062018001
2018-07-01
3
1) ]]>
maakorraldustoimingu käigus saadud hüvitist;
RT I
2018-06-29
1
129062018001
2018-07-01
4
tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja müügist;
4
1) ]]>
kasu kinnisasja võõrandamisest § 15 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel;
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
5
kehtetu -
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
6
kehtetu -
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
7
paragrahvi 13 lõike 3 punktides 1–14 nimetatud kulude hüvitisi ja välislähetuse päevaraha samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmäärades;
RT I
2015-06-30
1
130062015001
2016-01-01
8
paragrahvi 13 lõike 3 punktides 2 ja 21 nimetatud hüvitisi samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmäärades;
9
paragrahvi 15 lõike 4 punktides 9–11 nimetatud tulu.
2
Kehtetu -
RT I
2004
45
319
761232
2004-05-27
3
Kehtetu -
RT I
2004
45
319
761232
2004-05-27
4
Tulumaksuga ei maksustata residendist äriühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühingu Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud litsentsitasu (§ 16), kui on täidetud punktis 1 nimetatud tingimus ning vähemalt üks punktides 2–4 nimetatud tingimustest:
1
litsentsitasu saaja on Euroopa Liidu teise liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühing vahetult või oma Euroopa Liidu teises liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu;
2
litsentsitasu saavale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% litsentsitasu maksva äriühingu osa- või aktsiakapitalist;
3
litsentsitasu maksvale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% litsentsitasu saava äriühingu osa- või aktsiakapitalist;
4
litsentsitasu maksva äriühingu ja litsentsitasu saava äriühingu aktsia- või osakapitalist kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% ühele ja samale Euroopa Liidu või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühingule.
RT I
2006
28
208
1039096
2006-07-01
, lõiget 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. a 1. jaanuarist.
5
Lõikes 4 nimetatud maksuvabastust ei kohaldata litsentsitasu osale, mis ületab omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtust.
31
1. ]]>
Mahaarvamised mitteresidendist füüsilise isiku tulust
1
Mitteresidendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed.
2
Eestis maksustatavat tulu saanud lepinguriigi residendist füüsiline isik võib teha oma Eestis maksustatavast tulust 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
3
Kehtetu -
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
4
Kehtetu -
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
5
1. peatükk]]>
LEPINGULISE INVESTEERIMISFONDI JA AKTSIASELTSIFONDI TULU MAKSUSTAMINE
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
31
2. ]]>
Kasu vara võõrandamisest
1
Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi ja aktsiaseltsifondi saadud kasu vara võõrandamisest, kui:
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
1
võõrandatud kinnisasi asub Eestis või
2
võõrandatud asja- või nõudeõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasjaga või ehitise kui vallasasjaga või
3
võõrandati või tagastati osalus äriühingus, lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast võõrandamise või tagastamise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles võõrandajal oli nimetatud tehingu tegemise ajal vähemalt 10-protsendine osalus, või
4
kasu saadi punktis 3 nimetatud tingimustel samas punktis nimetatud äriühingu, lepingulise investeerimisfondi või muu varakogumi likvideerimisel.
2
Tulumaksuga ei maksustata lõike 1 punktis 3 nimetatud osaluse tagastamisel või sama lõike punktis 4 nimetatud likvideerimise korral saadud kasu osa, mille aluseks olev tulu on tulumaksuga maksustatud käesoleva peatüki sätete kohaselt või osaluse tagasi ostnud või likvideerimisjaotist maksnud äriühingu tasemel § 50 lõike 2 kohaselt.
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
31
3. ]]>
Renditulu
Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi ja aktsiaseltsifondi renditulu Eestis asutatud hooneühistu liikmesusest, Eestis asuvast korteriomandist, Eestis asuvast kinnisasjast või sellega seotud piiratud asjaõigusest.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
31
4. ]]>
Intress
1
Tulumaksuga maksustatakse intress, mida lepinguline investeerimisfond või aktsiaseltsifond sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast intressi maksmise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles intressi saajal oli intressi maksmise ajal vähemalt 10-protsendine osalus.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
2
Lõikes 1 nimetatud intressi ei maksustata tulumaksuga, kui selle aluseks olev investeerimisfondi tulu on käesoleva peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
31
5. ]]>
Investeerimisfond, mille tulu ei maksustata tulumaksuga
Paragrahve 312–314 ei kohaldata:
1
Eestis moodustatud pensionifondile;
2
muus lepinguriigis moodustatud pensionifondile, mille suhtes teostatakse finantsjärelevalvet ja mille kohta või mille fondivalitseja kohta kehtivad usaldatavusnõuded on vähemalt niisama ranged, kui on sätestatud pensionifondi fondivalitsejale investeerimisfondide seaduses.
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
31
6. ]]>
Osakuomaniku maksuvabastuse tõendamine
Eestis moodustatud lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja Eestis asutatud aktsiaseltsifond on osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel kohustatud andma tõendi talle osaku või aktsia tagasivõtmisel, fondi likvideerimisel või intressina tehtud väljamakse aluseks olnud tulu kohta, mis on käesoleva peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud, nimetatud väljamakse tegemisele järgneva kalendrikuu 5. kuupäevaks.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
6
ETTEVÕTLUSTULUST TEHTAVAD MAHAARVAMISED
32
Ettevõtluse kulud
1
Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud.
2
Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1.
3
Kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses.
4
Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust, millest on tehtud lõikes 1 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.
RT I
2020-12-28
1
128122020001
2021-01-02
, rakendatakse alates 01.01.2021
4
1)]]>
Füüsilisest isikust ettevõtja võib talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud lõikes 1 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.
RT I
2020-04-21
1
121042020001
2020-05-01
, rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. jaanuarist
5
Kehtetu -
RT I
2020-12-28
1
128122020001
2021-01-02
, rakendatakse alates 01.01.2021
6
Ettevõtlusega seotud kuluna käsitatakse ka füüsilisest isikust ettevõtja enda tervise edendamiseks tehtud kulusid ja ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegeledes tehtud dokumentaalselt tõendatud isiklikke toitlustamise kulusid § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
33
Piirangud kulude mahaarvamisel
1
Külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud § 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised. Lisaks sellele võib neid kulusid maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata kuni 32 euro ulatuses kalendrikuu kohta.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
2
Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast seda, kui on tasutud §-s 48 ettenähtud tulumaks.
3
Maksustamisperioodi ettevõtlustulust võib maha arvata reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulu, kui kauba või teenuse väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
4
Maksustamisperioodi ettevõtlustulust võib maha arvata füüsilisest isikust ettevõtja enda tervise edendamiseks tehtud kulutused vastavalt § 48 lõikes 55 sätestatud tingimustele.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
5
Maksustamisperioodi ettevõtlustulust võib maha arvata ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegeledes tehtud dokumentaalselt tõendatud isiklikud toitlustamise kulud. Toitlustamise kulud võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärade ulatuses. Ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegelemiseks loetakse olukord, kui füüsilisest isikust ettevõtja tegeleb ettevõtlusega ajutiselt riigis, kus ei toimu oluline osa tema ettevõtlusest.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
34
Kulud, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata
Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata:
1
käesoleva seadusega kehtestatud tulumaksu, välja arvatud § 48 alusel tasutud tulumaks;
2
kehtetu -
RT I
2000
58
377
72164
2000-01-01
3
seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse, välja arvatud maksukorralduse seaduse § 111 alusel ajatatud maksuvõlalt tasutud intresse, kui maks ei ole määratud maksuotsusega;
RT I
2018-12-07
1
107122018001
2020-01-01
4
maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust;
5
kehtetu -
RT I
2006
28
208
1039096
2006-07-01
6
kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;
7
kulusid, mis on tehtud käesoleva seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel;
8
kingituste ja annetuste maksumust, välja arvatud § 33 lõikes 3 nimetatud juhul;
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
9
kahju (§ 37), mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8), välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud tulumaks vastavalt §-le 48;
10
kahju (§ 37), mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult (§ 8) turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest;
11
pistist ja altkäemaksu;
12
Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust;
RT I
2015-06-30
1
130062015001
2017-01-01
13
füüsilisele isikule teenuse osutamise eest makstud summat, mis maksustatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel;
RT I
2017-07-07
2
107072017002
2018-01-01
14
sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktis 18 nimetatud arvestuslikku haigushüvitist;
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
15
kulusid, mis on tehtud § 14 lõikes 10 nimetatud ettevõtlustulu teenimiseks.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
35
Ettevõtluse tulust suuremate kulude edasikandmine
1
Kui § 32 lõigetes 1–3 lubatud mahaarvamiste summa ületab maksumaksja maksustamisperioodi ettevõtlustulu, võib ettevõtlustulu ületava kulude summa (edaspidi edasikantud kulud) maha arvata kuni kümne järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
2
Kui edasikantud kulude summa on suurem kui maksustamisperioodi ettevõtlustulu, arvatakse edasikantud kulud ettevõtlustulust maha osaliselt ning edasikantud kulude mahaarvamata osa kantakse edasi järgmistele maksustamisperioodidele.
3
Kui maksumaksjal tekib edasikantud kulusid mitmel maksustamisperioodil, võetakse need kulud arvele aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale. Üle kümne aasta vanuseid edasikantud kulusid või nende mahaarvamata osa ei tohi järgmistele maksustamisperioodidele edasi kanda.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
7
MAKSUSTATAVA TULU ARVESTAMISE EESKIRJAD
36
Maksustatava tulu arvestamine
1
Füüsilise isiku poolt saadud tulu (sealhulgas ettevõtlustulu) võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised (sealhulgas ettevõtluse kulud) võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti.
2
Maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente.
3
Ettevõtlustulu ning sellest tehtavate mahaarvamiste arvestamine toimub vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud eeskirjadele niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõikes 1 sätestatud arvestusmeetod kehtib ka tekkepõhist raamatupidamist kasutavate füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes.
4
Kui maksustamisele kuuluv tulu on saadud mitterahalises vormis, siis on maksumaksja tulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind.
5
Välisvaluutas saadud tulu, tulust lubatud mahaarvamised ning makstud või kinnipeetud tulumaks arvestatakse ümber eurodeks tulu saamise, väljamakse tegemise ja tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.
RT I
2010
22
108
13310847
2011-01-01
6
Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta.
7
Paragrahvi 14 lõikes 5 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja võib lepinguriigi residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis avada ühe erikonto, millel oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust ja kahanemine liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama maksustamisperioodi ettevõtlustulust, kui erikontole kantakse kümne tööpäeva jooksul laekumisest arvates ettevõtlustuluna arvestatud summad ning seoses ettevõtlusega saadud toetused ja hüvitised. Kui erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ületab maksumaksja sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega saadud toetuste ja hüvitiste summat, millest on tehtud §-s 32 sätestatud mahaarvamised, siis nimetatud tulemit ületavat osa maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha ei arvata ning selles osas erikonto kahanemist ettevõtlustulule ei liideta. Erikontol oleva summa kasvuks ei loeta § 14 lõikes 10 nimetatud ettevõtlustulu laekumist erikontole.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
7
1)]]>
Erikontol oleva summa kahanemist ei lisata maksustamisperioodi ettevõtlustulule erikonto üleandmisel § 37 lõikes 7 nimetatud juhul.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
7
2)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud erikontol oleva summa kahanemist ei liideta ettevõtlustulule, kui summa kahanemine on tingitud olemasoleva erikonto sulgemisest ja uue erikonto avamisest, tingimusel et suletaval erikontol olev kogu summa kantakse uuele erikontole kümne tööpäeva jooksul erikonto sulgemisest arvates.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
8
Krediidiasutuse poolt makstud intressid raha hoiustamise eest lõikes 7 nimetatud erikontol loetakse kontoomaniku ettevõtlustuluks. Ettevõtluse lõpetamisel lisatakse erikontol olev summa ettevõtlustulule.
37
Vara võõrandamisest saadud kasu või kahju arvestamine
1
Kasu või kahju vara (§ 15 lõige 1) müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.
2
Sellise vara võõrandamise korral, mille soetamismaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud või mis on omandatud lõikes 7 sätestatud korras, loetakse vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind maksumaksja ettevõtlustuluks.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
3
Kui maksumaksja on arvanud ettevõtlustulust maha varem kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni, vähendatakse sellise põhivara võõrandamise korral kasu arvestamisel vara soetamismaksumust selle vara amortisatsiooni võrra.
4
Lõikes 2 nimetatud vara isiklikku tarbimisse võtmisel (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) lisatakse selle vara turuhind maksumaksja ettevõtlustulule. Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa.
5
Lõikes 3 nimetatud vara isiklikku tarbimisse võtmisel (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) lisatakse maksumaksja ettevõtlustulule selle vara turuhind, millest on maha arvatud soetamismaksumuse ja arvestatud põhivara amortisatsiooni vahe. Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa.
6
Kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevus on vastavalt äriseadustikus ning notari ja kohtutäituri tegevus vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse, et käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud vara on võetud isiklikku tarbimisse.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
7
Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara üleandmist või pärandamist isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust. Vara üleandmisel maksuvabastuse rakendamise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
8
Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel loetakse võõrandamisega seotud kuludeks ka metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud ning maksumaksjal on õigus samal või kolmel järgneval maksustamisperioodil arvata need maha kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, kui on täidetud järgmised tingimused:
1
tegemist on metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses;
2
metsaseaduses sätestatud juhul on metsaomanik esitanud metsa majandamise tegevuse kohta Keskkonnaametile metsateatise ja Keskkonnaamet on lubanud metsateatises kavandatud tegevuse.
RT I
2011-07-08
5
108072011005
2012-01-01
9
Metsa majandamisega seotud kuludeks lõike 8 tähenduses ei loeta tulumaksuga mittemaksustatava toetuse arvel tehtud kulusid.
RT I
2011-07-08
5
108072011005
2012-01-01
10
Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile. Maksumaksjal on õigus vähendada edasikantud kasu sellel maksustamisperioodil tehtud lõikes 8 nimetatud kulu võrra.
RT I
2011-07-08
5
108072011005
2012-01-01
11
Füüsiline isik võib talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud lõikes 8 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.
RT I
2020-04-21
1
121042020001
2020-05-01
, rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. jaanuarist
38
Soetamismaksumus
1
Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud vahendustasud ja lõivud.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
1
1)]]>
Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
2
Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara soetamismaksumuseks on lepingujärgsete rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta.
3
Omavalmistatud asja soetamismaksumus on selle asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa.
4
Füüsilisele isikule riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine müügihind vara soetamise päeval. Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind vara soetamise päeval.
5
Äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusena omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumuseks loetakse ühineva, ühendatava, jaguneva või ümberkujundatava äriühingu või mittetulundusühistu osaluse soetamismaksumus või nimetatud osaluse soetamiseks tehtud sissemaksed, millele on juurde arvatud ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus tehtud täiendavad sissemaksed ja maha arvatud saadud väljamaksed.
5
1)]]>
Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumusega. Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud asja või varalise õiguse soetamismaksumus on eelnevalt maha arvatud füüsilise isiku ettevõtlustulust ja seda ei ole tulumaksuga maksustatud isiklikku tarbimisse võetud varana, loetakse osaluse soetamismaksumuseks null. Eelmises lauses sätestatut kohaldatakse ka mittetulundusühingu liikmelisuse suhtes, kui ühingule makstud sisseastumis- ja liikmemaks on ettevõtlustulust maha arvatud.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
5
2)]]>
Lõike 51 kohaselt määratud soetamismaksumusele arvatakse juurde tehtud täiendavad sissemaksed ja sellest arvatakse maha saadud väljamaksed. Soetamismaksumuse arvutamisel ei arvestata töö tegemist või teenuse osutamist mitterahalise sissemaksena.
6
Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel tuleb järjepidevalt lähtuda ühest alljärgnevatest meetoditest:
1
FIFO – võõrandamine toimub sisseostu järjekorras või
2
kaalutud keskmise meetod – ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende arvuga.
7
Kui vara müügitehingul kohustusega või õigusega osta see vara tagasi kindlaksmääratud tähtajal ja kindlaksmääratud hinnaga (repotehing) on vara tagasiostuhind kõrgem selle müügihinnast, loetakse tagasiostetud vara soetamismaksumuseks repotehingu käigus müüdud vara müügihind.
8
Paragrahvide 48–50 alusel või välisriigis maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa võrra.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
9
Käesoleva seaduse § 15 lõike 4 punktis 11 nimetatud investeerimisfondi osakute või aktsiate vahetamisel omandatavate osakute või aktsiate soetamismaksumuseks loetakse vahetuse käigus võõrandatud investeerimisfondi osakute või aktsiate soetamismaksumus.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
39
Väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju arvestamine
1
Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Väärtpaberi võõrandamisest saadud kasu ja kahjuna käsitatakse § 15 lõigetes 1–31 sätestatud juhtudel saadud väärtpaberiga seotud kasu ja kahju. Maha ei arvata kahju, mis on tekkinud väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest või väärtpaberite kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel või §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud väärtpaberite võõrandamisest.
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
1
1)]]>
Kui dividendi saamise õiguse andev väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, ei arvata selle väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju maha muude väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.
RT I
2006
28
208
1039096
2006-07-01
2
Summat, mille võrra maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, maksustatavast tulust maha ei arvata.
3
Kui väärtpaberite võõrandamisest maksustamisperioodil saadud kahju on suurem kui maksumaksja poolt samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, võib kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.
4
Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelnevatest maksustamisperioodidest edasikantud kahju summa on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, kaetakse selline kahju ainult maksustamisperioodi kasu ulatuses ning kahju katmata jääk kantakse edasi järgnevatele maksustamisperioodidele.
39
1. ]]>
Üüri arvestamine
Võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist (§ 16 lõige 1) arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%.
RT I
2015-06-30
1
130062015001
2016-01-01
8
TULUMAKSU KINNIPIDAMINE
40
Tulumaksu kinnipidaja
1
Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule, mitteresidendile, aktsiaseltsifondile või lepingulisele investeerimisfondile käesoleva seaduse 3., 5. ja 51. peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
2
Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud pidama §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel. Tulumaksu ei peeta kinni järgmistelt väljamaksetelt:
1
residendist juriidilisele isikule, välja arvatud aktsiaseltsifondile, tehtavatelt väljamaksetelt;
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
2
mitteresidendi Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale tehtavatelt väljamaksetelt;
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
3
äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale tehtud väljamaksetelt, kui väljamakse on saaja ettevõtlustulu;
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
4
residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt (§ 17 lõige 1) ning kindlustushüvitiselt (§ 20 lõige 3), kui maksumaksja on tulumaksu kinnipidajat teavitanud, et intress või kindlustushüvitis on saadud §-s 172 nimetatud investeerimiskontol või kogumispensionide seaduse §-s 31 nimetatud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt.
RT I
2021-12-22
4
122122021004
2022-01-01
2
1)]]>
Kehtetu -
RT I
2003
88
587
690814
2004-01-01
3
Füüsilisest isikust tööandja (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) ning Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta (§ 7), on kohustatud pidama tulumaksu kinni ainult § 41 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt.
3
1)]]>
Paragrahvi 41 punktis 1 nimetatud väljamaksetelt ei peeta kinni tulumaksu, kui väljamakse saaja täidab oma tööülesannet välisriigis ning:
1
väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
2
maksu kinnipidajal on välisriigi maksuhalduri tõend, et väljamakse saaja on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslane.
3
2)]]>
Mitteresident, kes on andnud oma töötajad rendile Eesti kasutajaettevõtjale (§ 29 lõige 13), on kohustatud kinni pidama tulumaksu Eestis töö tegemise eest makstavalt töötasult (§ 13 lõiked 1 ja 11).
RT I
2020-07-10
4
110072020004
2021-01-01
4
Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
5
Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni. Eesti resident ja riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus esitab deklaratsiooni elektrooniliselt, kui sellel näidatakse rohkem kui viis väljamakse saajat. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab
määrusega. Deklaratsioonis näidatud residendist füüsilisele isikule tehtud väljamakselt kalendriaasta jooksul kinni peetud tulumaksu summat ei vähendata pärast kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruari. Tulumaksu kinnipidaja esitab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud maksudeklaratsiooni töölepingu alusel töötavate töötajate või teenistussuhtes olevate ametnike kohta, kelle töötamine ei ole töötamise registri andmetel peatatud.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2017-08-01
5
1)]]>
Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral esitatakse lõikes 5 nimetatud deklaratsioon eraldi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva maksustamisperioodi osa kohta.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
6
Tulumaksu kinnipidaja on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi maksumaksjale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksete ning nendelt kinnipeetud tulumaksu kohta tululiikide ja maksumäärade lõikes järgneva aasta 1. veebruariks või maksumaksja töölt lahkumise korral koos lõpparvega. Tõendi vorm ja täitmise kord kehtestatakse
määrusega.
6
1)]]>
Tulumaksu kinnipidaja, kes on kalendriaasta jooksul tasunud maksumaksja eest täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid või summasid vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks, on kohustatud andma maksumaksja nõudmisel talle nende kohta tõendi kalendriaasta 1. detsembriks.
RT I
2011-02-18
1
118022011001
2012-01-01
7
Asutuse töötajate, kelle koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, tulumaksu arvestust peetakse
määrusega kehtestatud korras.
41
Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks
Tulumaks peetakse kinni:
1
residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 13 lõiked 1, 5 ja 6), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamist;
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
2
mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 29 lõiked 1 ja 11) ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 29 lõige 2), arvestades § 42 lõikes 5 nimetatud mahaarvamist;
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
3
füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult (§ 13 lõige 11, § 29 lõige 1);
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
4
residendist füüsilisele isikule, lepingulisele investeerimisfondile, aktsiaseltsifondile või mitteresidendile makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt (§ 17 lõige 1, § 314 ja § 29 lõige 7);
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
5
kehtetu -
RT I
2008
51
286
13080709
2009-01-01
6
mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustatavalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionilepingu alusel, pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt tehtud väljamakselt, stipendiumilt, toetuselt, hasartmänguvõidult ning perehüvitiste seaduse alusel makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõige 2, § 20 lõiked 1–3, § 201 lõige 1, § 21 lõige 1, § 29 lõige 9), välja arvatud punktis 12 nimetatud väljamaksetelt ning Natura 2000 erametsamaa toetuselt;
RT I
2020-12-28
1
128122020001
2021-01-02
, rakendatakse alates 01.01.2021
7
mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt renditulult (§ 16 lõige 1, § 29 lõike 6 punkt 2) ning residendist füüsilisele isikule makstavalt litsentsitasult (§ 16 lõiked 2 ja 3);
RT I
2015-06-30
1
130062015001
2016-01-01
7
1) ]]>
lepingulisele investeerimisfondile või aktsiaseltsifondile makstavalt renditulult (§ 313);
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
7
2) ]]>
füüsilisele isikule makstud dividendilt või muult kasumieraldiselt, kui see on § 501 alusel maksustatav dividendi maksva äriühingu tasemel või dividendi maksmise aluseks olevat kasumit jaotanud äriühingu tasemel ja kui see ei ole maksustatav § 50 lõike 1 alusel või kui see on makstud kasumist, mis teeniti §-s 521 sätestatud korra rakendamisel (§ 18 lõige 13 ja § 29 lõige 71);
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
8
mitteresidendile makstavalt litsentsitasult (§ 29 lõike 6 punkt 4);
9
mitteresidendist kunstnikule või sportlasele Eestis toimunud tegevuse eest makstavalt tasult, samuti kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest mitteresidendist või füüsilisest isikust kolmandale isikule makstavalt tasult (§ 29 lõige 10);
10
mitteresidendile Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3);
11
maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale juriidilisele isikule (§ 101) Eesti residendile osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3);
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-07-01
12
füüsilisele isikule tehtavatelt § 201 lõikes 4 ning § 21 lõigetes 2 ja 3 loetletud väljamaksetelt;
RT I
2020-10-27
1
127102020001
2021-01-01
13
residendist füüsilisele isikule tehtavalt eelmistes punktides nimetamata maksustatava tulu, välja arvatud §-s 15 nimetatud tulu, väljamakselt.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
42
Tulumaksu kinnipidamisel tehtavad mahaarvamised
1
Lepinguriigi residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha summa, mis on arvutatud järgmise valemi kohaselt: 500 – 500 / 900 × (väljamakse – 1200). Nimetatud summa ei või olla väiksem kui null ja suurem kui 500. Maksumaksja võib oma avalduses ette näha väiksema summa mahaarvamise.
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2022-01-01
1
1)]]>
Kehtetu -
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2018-01-01
1
2)]]>
Kehtetu -
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2018-01-01
2
Kui väljamakse saaja saab maksustatavat tulu mitmelt tulumaksu kinnipidajalt, võib ta lõikes 1 nimetatud avalduse esitada ainult ühele enda valitud tulumaksu kinnipidajale, välja arvatud lõikes 23 sätestatud juhul.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
2
1)]]>
Käesoleva seaduse § 201 lõikes 4 sätestatud kohustusliku kogumispensioni väljamaksest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud seaduse alusel makstavast pensionist tulumaksu kinnipidamisel. Paragrahvi 201 lõikes 4 sätestatud teistest kohustusliku kogumispensioni väljamaksetest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud samas lõikes nimetatud kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel. Kohustuslikust pensionifondist tehtud väljamaksest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel. Pensioni investeerimiskontolt tehtud väljamaksest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud kohustuslikust pensionifondist tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel.
RT I
2020-10-27
1
127102020001
2021-01-01
2
2)]]>
Maksuvaba tulu arvestamiseks vahetavad andmeid
määrusega kehtestatud korras pensioniregistri pidaja, Sotsiaalkindlustusamet ja pensionilepinguid sõlmivad kindlustusandjad.
RT I
2017-06-26
1
126062017001
2017-07-06
2
3)]]>
Kui väljamakse saaja saab samaaegselt maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametilt ja §-s 13 nimetatud tasu maksjalt, võib ta esitada avalduse mõlemale tulumaksu kinnipidajale. Sel juhul ei või avaldustele märgitud maksuvaba tulu kokku ületada üht kaheteistkümnendikku § 23 lõikes 1 sätestatud summast.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
3
Kehtetu -
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2018-01-01
4
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
5
Füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 1 kohaselt kinni peetud töötuskindlustusmakse.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
6
Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse.
7
Residendist füüsilisele isikule makstud § 41 punktis 1 nimetatud summadest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha tema eest tasutud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksed ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad § 13 lõike 3 punktis 15 sätestatud ulatuses. Arvestust peetakse summeeritult kalendriaasta algusest.
RT I
2012-03-29
1
129032012001
2012-03-30
8
Kui maksumaksja kohta on tulumaksu kinnipidamisel arvestatud maksuvaba tulu suuremas kui § 42 lõikes 1 toodud valemi kohaselt arvutatud summas, on Maksu- ja Tolliametil õigus teavitada tulumaksu kinnipidajat.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
9
Paragrahvi 13 lõikes 5 või 6 nimetatud maksustatavale tulule ei kohaldata lõiget 1.
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
43
Kinnipeetava tulumaksu määrad
1
Paragrahvis 41 nimetatud väljamaksetelt peetakse tulumaksu kinni järgmiste määrade järgi:
1
punktides 1–71, 11 ja 13 nimetatud väljamaksetelt § 4 lõike 1 kohaselt;
RT I
2013-02-14
1
114022013001
2014-01-01
1
1) ]]>
punktis 72 nimetatud väljamakselt – 7%;
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
2
punktides 8–10 ja punktis 12 nimetatud väljamaksetelt – 10%.
RT I
2008
51
286
13080709
2009-01-01
3
kehtetu -
RT I
2008
51
286
13080709
2009-01-01
2
Kui välislepingus on mitteresidendile tehtavalt väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel ette nähtud lõikes 1 toodud määradest väiksemad määrad, kohaldatakse neid juhul, kui tulumaksu kinnipidaja esitab Maksu- ja Tolliametile koos § 40 lõikes 5 nimetatud maksudeklaratsiooniga tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi. Nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui andmed tulu saaja ja tema residentsuse kohta on kantud maksukorralduse seaduses sätestatud maksukohustuslaste registrisse.
RT I
2012-10-25
1
125102012001
2012-12-01
3
Nõuded lõikes 2 nimetatud dokumentidele kehtestatakse
määrusega.
4
Lõikes 1 toodud või lõikes 2 nimetatud välislepingutes sätestatud määrade järgi kinnipeetud tulumaks on mitteresidendist väljamakse saajale Eesti tuluallikast saadud tulu maksustamisel lõplikuks tulumaksuks §-s 41 loetletud väljamaksetena saadud tulude osas. See säte ei kehti mitteresidendi suhtes, kes sai tulu läbi Eestis asuva püsiva tegevuskoha (§ 7).
9
TULUDE DEKLAREERIMINE JA TULUMAKSU TASUMINE
44
Tuludeklaratsioonid
1
Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud maksumaksja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil saadud tulu või kasu kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks. Samaks kuupäevaks esitab tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud mitteresidendist füüsiline isik, kes soovib kasutada § 29 lõikes 42 sätestatud õigust. Mitteresident, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifond on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ainult sellise tulu kohta, millelt ei ole § 41 alusel tulumaksu kinni peetud. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2021-01-01
1
1)]]>
Maksu- ja Tolliamet täidab tema käsutuses olevate andmete alusel tuludeklaratsiooni residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulu ja sellest §-de 23, § 28 ning § 281 lõigete 1 ja 2 alusel tehtavate mahaarvamiste, samuti § 571 lõikes 52 nimetatud andmetega väärtpaberite võõrandamise kohta ja teeb eeltäidetud tuludeklaratsiooni maksumaksjale kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel ning Maksu- ja Tolliameti teeninduskohas, alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. Maksumaksja on eeltäidetud tuludeklaratsiooni kasutamisel kohustatud kontrollima selles toodud andmete õigsust ning nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral esitama parandatud ja täiendatud tuludeklaratsiooni.
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2018-01-01
1
2)]]>
Füüsiline isik, kes ei olnud resident kogu maksustamisperioodi kestel, esitab tuludeklaratsiooni ainult residendiks oleku ajal saadud tulude kohta ja võib teha 4. peatükis lubatud mahaarvamisi sama ajavahemiku kohta. Paragrahvides 23 ja 231 sätestatud mahaarvamisi võib teha ning §-s 282 sätestatud summalist mahaarvamiste piirangut võetakse arvesse proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident.
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2018-01-01
1
3)]]>
Residendist füüsiline isik, kes on saanud tulu, mida § 13 lõike 4, § 14 lõike 10, § 18 lõike 11 või välislepingu alusel Eestis ei maksustata, on kohustatud selle deklareerima.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
1
4)]]>
Residendist füüsiline isik, kes on Eestis asutatud hooneühistu liige või kellele kuulub Eestis asuv korteriomand, kinnisasi või Eestis asuva kinnisasjaga seotud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus, kinnitab tuludeklaratsioonis maksustamisperioodil renditulu (§ 16 lõige 1) saamist või mittesaamist.
RT I
2015-06-30
1
130062015001
2016-01-01
2
Kehtetu -
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2017-01-01
2
1)]]>
Residendist maksumaksja, kes oli maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus, võib oma tuludeklaratsioonis maha arvata residendist abikaasa eest §-s 234 sätestatud täiendava maksuvaba tulu ning teha §-des 25 ja 26 sätestatud mahaarvamisi, arvestades §-s 282 sätestatud piiranguid. Käesolevas lõikes sätestatud mahaarvamisi võivad kasutada ka abikaasad, kellest üks on resident ja teine on lepinguriigi resident või kes mõlemad on lepinguriigi residendid.
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-04-05
, rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist.
3
Paragrahvi 36 lõikes 6 sätestatud juhul on füüsiline isik kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest.
3
1)]]>
Kehtetu -
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
4
Kehtetu -
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
5
Kehtetu -
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
5
1)]]>
Kehtetu -
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
5
2)]]>
Paragrahvi 311 lõikes 2 või 3 nimetatud mitteresident esitab nimetatud lõigetes lubatud mahaarvamiste kasutamiseks residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
6
Tuludeklaratsiooni ei pea esitama:
1
residendist füüsiline isik, kelle tulu ei ületanud §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda, välja arvatud lõikes 61 nimetatud juhul;
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2018-01-01
1
1) ]]>
lepinguriigi residendist füüsiline isik, kelle tulu ei ületanud §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda, välja arvatud juhul, kui isik saab Eestist § 29 lõike 3 alusel maksustatavat ettevõtlustulu või soovib kasutada § 23 lõikes 4 sätestatud õigust;
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2022-01-01
2
paragrahvi 43 lõikes 4 nimetatud isik.
3
kehtetu -
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
6
1)]]>
Järgmised isikud esitavad tuludeklaratsiooni, olenemata lõike 6 punktis 1 sätestatust:
1
füüsilisest isikust ettevõtja;
2
isik, kes tegi maksustamisperioodi jooksul §-s 172 nimetatud investeerimiskontole sissemakseid või sellelt väljamakseid;
3
paragrahvi 22 lõikes 6 ja käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud isik;
4
isik, kes soovib kasutada § 23 lõikes 4 sätestatud õigust;
5
maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud isik, kes soovib kasutada § 39 lõikes 3 sätestatud õigust.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.
7
Tuludeklaratsioonide ning nende lisade vormid ja täitmise kord kehtestatakse
määrusega.
45
Välismaal tasutud tulumaksu arvestamine
1
Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välismaalt, liidetakse kõik välisriikides saadud tulud isiku maksustatavale tulule ning tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tuludelt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaks vastavalt lõigetes 2–6 toodud tingimustele. Eestis ning igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta.
2
Kui välisriigis saadud tulult käesoleva seaduse järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutud tulumaksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma välisriigi tulumaksu ja Eesti tulumaksu vahe.
3
Kui välisriigis saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, samuti juhul, kui maksumaksja tuludeklaratsiooni järgi kõikidest allikatest saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, siis välisriigis enammakstud tulumaksu Eestis ei hüvitata.
4
Kui residendist füüsiline isik on saanud § 18 lõike 4 või § 22 järgi maksustamisele kuuluvat tulu, on tal õigus arvata oma tasumisele kuuluvast tulumaksust maha proportsionaalne osa välisriigi juriidilise isiku, isikute ühenduse või varakogumi poolt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaksust, mis vastab residendi tuluna maksustatavale kasumiosale. Kui residendist füüsiline isik on saanud § 18 lõike 6 järgi maksustamisele kuuluvat tulu, on tal õigus arvata oma tasumisele kuuluvast tulumaksust maha proportsionaalne osa usaldusfondi tulult välismaal tasutud või kinni peetud tulumaksust, mis vastab tema osale usaldusfondis.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
5
Välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu on lubatud Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult juhul, kui maksumaksja esitab välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi tulumaksu või muu tulumaksuga samaväärse maksu tasumise kohta.
6
Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik.
7
Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse see Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus.
8
Kui residendist füüsiline isik on saanud intressi, millelt tulenevalt nõukogu direktiivist 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38–48) või selle direktiivi alusel Eesti või Euroopa Ühenduse sõlmitud lepingust on tulumaks kinni peetud, võib kinnipeetud tulumaksu maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tulult tasutavast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa tagastatakse § 46 lõikes 6 sätestatud tähtpäevaks.
RT I
2006
28
208
1039096
2006-07-01
, lõiget 8 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. a 1. jaanuarist.
46
Tulumaksu tasumine ja tagastamine
1
Maksu- ja Tolliamet arvutab juurdemaksmisele kuuluva maksusumma (juurdemakse) ning saadab maksumaksjale sellekohase kirjaliku maksuteate. Maksuteadet ei väljastata elektrooniliselt esitatud deklaratsiooni puhul ning mitteresidendile, välja arvatud § 44 lõikes 52 nimetatud juhul. Maksuhaldur avaldab maksuarvestuse Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas „e-maksuamet/e-toll” ning teavitab kohustuste tekkimise tähtpäevast ja võimalusest tutvuda maksuarvestusega keskkonnas „e-maksuamet/e-toll”.
RT I
2018-12-07
1
107122018001
2019-01-01
1
1)]]>
Kui maksumaksja kasutab § 37 lõikes 10 sätestatud õigust, arvutatakse juurdemakse kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasult hiljemalt kasu saamise kalendriaastale järgneva kolmanda kalendriaasta eest esitatud tuludeklaratsiooni alusel.
RT I
2011-07-08
5
108072011005
2012-01-01
2
Maksustamisperioodi tulumaksu kogusummast arvatakse maha tulumaks, mis on maksustamisperioodi jooksul kas kinni peetud või makstud §-de 41 ja 47 alusel. Samuti arvatakse maha välisriigis kinni peetud või makstud tulumaks §-s 45 lubatud ulatuses.
RT I
2010
22
108
13310847
2011-01-01
3
Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
4
Kehtetu -
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
4
1)]]>
Kehtetu -
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
5
Kehtetu -
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
6
Füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma tagastab Maksu- ja Tolliamet maksudeklaratsioonil näidatud maksumaksja pangakontole või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole, välja arvatud maksukorralduse seaduses ettenähtud juhtudel. Enammakstud maksusumma tuleb tagastada hiljemalt lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
47
Avansilised maksed
1
Füüsilisest isikust ettevõtja, kes sai eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel tulumaksu avansilisi makseid. Avansilise makse suuruseks on 1/4 isiku poolt eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summast.
RT I
2006
28
208
1039096
2006-07-01
2
Avansilised maksed tuleb tasuda võrdsete summadena 15. septembriks ja 15. detsembriks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Avansilisi makseid ei pea tasuma, kui ühe kvartali makse suurus ei ületa 300 eurot.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
3
Esimese maksustamisperioodi kestel ei ole ettevõtlusest tulu saav maksumaksja kohustatud tulumaksu avansilisi makseid maksma.
4
Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kohustatud maksma tulumaksu avansilisi makseid, kui tema ettevõtlus on äriregistris registreeritud ajutise või hooajalisena või peatatud.
RT I
2008
60
331
13111040
2009-01-01
5
Maksu- ja Tolliametil on õigus vähendada avansilisi makseid või vabastada maksumaksja avansiliste maksete tasumisest, kui maksumaksja prognoositav ettevõtlustulu on maksustamisperioodil oluliselt väiksem eelmise maksustamisperioodi tulust ning kui maksumaksja esitab selle kohta põhjendatud taotluse.
10
TULUMAKSU MAKSMISE ERIJUHUD
47
1. ]]>
Krediidiasutuse avansilised maksed
1
Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole tulumaksu avansilise makse § 4 lõikes 5 sätestatud määraga eelmises kvartalis teenitud käesolevas lõikes, § 50 lõigetes 1 ja 2, §-s 501 ning § 53 lõikes 4 sätestatud maksukohustuste täitmise eelselt kasumilt.
2
Kvartali kasumit vähendatakse § 50 lõikes 11 ja § 53 lõikes 41 nimetatud sama kvartali tulu ning kuni 19 eelmise kvartali kahjumi võrra. Eelmiste kvartalite kahjumit saab kasumi vähendamiseks kasutada ulatuses, mida pole varem kasumi vähendamiseks kasutatud.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
48
Tulumaks erisoodustustelt
1
Tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt.
2
Tööandjaks lõike 1 tähenduses on residendist juriidiline või füüsiline isik, samuti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus ning mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7) või kellel on Eestis töötajad.
3
Töötajaks lõike 1 tähenduses on töölepingu alusel töötav isik, ametnik (§ 13 lõige 1), juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), samuti füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks lõike 1 tähenduses loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut.
RT I
2012-07-06
1
106072012001
2013-04-01
4
Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas:
1
eluasemekulude täielik või osaline katmine;
2
sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks;
3
kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega;
4
kehtetu -
RT I
2015-06-30
1
130062015001
2016-01-01
5
isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine § 13 lõike 3 punktis 2 sätestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punktid 2 ja 21, § 31 lõike 1 punkt 8);
RT I
2009
18
109
13157580
2009-07-01
6
laenu andmine turutingimustest madalama intressimääraga, välja arvatud, kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär;
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
7
asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga;
8
asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga;
9
loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust;
10
täiskasvanute koolituse seaduse § 1 tähenduses tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemeõppe või täienduskoolituse kulude katmine;
RT I
2015-03-23
5
123032015005
2015-07-01
11
tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu, arvestades lõikes 53 sätestatut.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
5
Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, millelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele §-de 13–21 või 30–31 kohaselt.
5
1)]]>
Erisoodustusena ei maksustata töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna hüvitamist. Muu transpordikulu hüvitamist ei maksustata erisoodustusena, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Samuti ei maksustata erisoodustusena tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta, või bussiga liiklusseaduse tähenduses.
RT I
2018-12-06
2
106122018002
2020-01-01
5
2)]]>
Erisoodustuseks ei loeta kulutusi, mida Eesti Vabariigi välisesindus teeb seoses diplomaadi osalemisega välissuhtlemise eesmärgil korraldatud diplomaatilisel vastuvõtul, kohtumisel või muul üritusel.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
5
3)]]>
Erisoodustuseks ei loeta osalusoptsiooni andmist. Kui osalusoptsiooni alusvara on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus, ei loeta erisoodustuseks osalusoptsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist, kui osalus omandatakse mitte varem kui kolme aasta möödumisel osalusoptsiooni andmisest arvates. Töötajal on kohustus teatada tööandjale osalusoptsiooni võõrandamisest. Optsiooni alusvara muutumise korral arvestatakse nimetatud tähtaega esialgse optsiooni andmisest arvates. Kui kogu osalus tööandjas või temaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus võõrandatakse vähemalt kolmeaastase tähtajaga optsioonilepingu kehtivuse ajal, samuti kui töötajal tuvastatakse täielik töövõimetus või töötaja sureb, ei loeta erisoodustuseks optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist ulatuses, mis vastab proportsionaalselt optsiooni hoidmise ajale enne nimetatud sündmust. Kui optsioonileping ei ole digitaalselt allkirjastatud ega notariaalselt kinnitatud, on tööandja kohustatud esitama nimetatud lepingu Maksu- ja Tolliametile viie tööpäeva jooksul selle sõlmimisest arvates.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2017-08-01
, lõiget 5³ rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.
5
4)]]>
Erisoodustuseks ei loeta töötajale, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste, abivahendite andmiseks tehtud kulutusi kuni 50% ulatuses talle selle aasta jooksul makstud sotsiaalmaksuga maksustatud summast. Erisoodustuse tekkimine määratakse kindlaks abivahendite andmise kalendriaasta viimase kuu eest esitatavas § 54 lõikes 1 nimetatud deklaratsioonis.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2017-08-01
, lõiget 5ˇ4 rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.
5
5)]]>
Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele:
1
avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
2
sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi;
3
tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi;
4
kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;
5
ravikindlustuslepingu kindlustusmakset.
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2018-01-01
5
6)]]>
Erisoodustuseks ei loeta tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1
töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil;
2
kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot muudel juhtudel.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2017-08-01
, lõiget 5ˇ6 rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.
6
Tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka need lõikes 4 nimetatud soodustused, mida tööandja annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik. Töötajal on kohustus teatada tööandjale erisoodustuse saamisest eelmises lauses nimetatud isikult.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
7
Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. Erisoodustuse hinna määramise kord kehtestatakse
määrusega.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
8
Tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutamise võimaldamisel on erisoodustuse hind 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku (kW) kohta kuus. Üle viie aasta vanuse sõiduauto puhul on erisoodustuse hind sõiduauto mootori võimsuse ühiku (kW) kohta 1,47 eurot. Erisoodustust ei teki maksustamisperioodil, kui sõiduauto on ajutiselt liiklusregistrist kustutatud või registrikanne on peatatud.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
8
1)]]>
Lõikes 8 sätestatud erisoodustuse hinna määramise korda võib kasutada ka liiklusseaduse tähenduses kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoauto kasutamise võimaldamisel töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
8
2)]]>
Kui tööandja, kes on sõiduauto omanik või liiklusseaduse mõttes vastutav kasutaja, ei võimalda enda omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamist töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, teavitab ta sõiduauto soetamisel või kasutusele võtmisel Maanteeametit, kes teeb sõiduki liiklusregistri andmetesse märke sõiduauto üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohta. Sellise sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutusele võtmise korral peab tööandja sellest eelnevalt teavitama Maanteeametit.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
9
Tulumaksuga ei maksustata erisoodustust, mis antakse töötajale seoses välisriigis töötamisega, kui on täidetud § 13 lõikes 4 sätestatud tingimused.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
49
Tulumaks kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt
1
Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 nimetatud erisusi. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu, arvestamata eelmises lauses sätestatud piirmäära.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
2
Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule kalendriaasta jooksul tehtud kingitusi ja annetusi, mille summa ei ületa üht alljärgnevatest piirmääradest:
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
1
3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktidele 1–4 ja 6 tehtud sotsiaalmaksuga (edaspidi isikustatud sotsiaalmaks) maksustatud väljamaksete summast;
2
10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist, mis on arvestatud vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele.
3
Kalendriaastal tehtud lõikes 2 nimetatud kingitusi ja annetusi arvestab maksumaksja summeeritult. Nende kingituste ja annetuste maksuvaba aastasumma määramisel lähtub maksumaksja oma valikul vaid ühest samas lõikes nimetatud piirmäärast.
4
Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku väljamakseid seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata neid väljamakseid kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus. Lisaks sellele võib viimati nimetatud juriidiline isik, kes teeb isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, teha kalendrikuus tulumaksuvabalt seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
4
1)]]>
Mittetulundusühingu ja sihtasutuse koostööpartnerina käsitatakse ka füüsilist isikut, kes oma vabast ajast ja tasu saamata osaleb mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuses.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
5
Kui residendist juriidiline isik kalendriaasta mõnel kuul ei tee lõikes 4 loetletud väljamakseid, või teeb neid samas lõikes sätestatud maksuvabast piirmäärast vähem, on tal sellel ja järgmistel kuudel kuni kalendriaasta lõpuni õigus teha nende väljamaksete summeeritud ümberarvestus.
6
Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik maksab tulumaksu kõikidelt tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt ei ole tulumaks § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, välja arvatud järgmised põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingitused ja annetused:
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
1
paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule tehtud kingitused ja annetused;
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
2
kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
3
füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi Statistikaameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta;
RT I
2006
28
208
1039096
2006-07-01
4
noorte püsilaagris või noorte projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 32 euro ulatuses laagris osaleja kohta;
RT I
2010
44
262
13335738
2010-09-01
5
spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 32 euro ulatuses võistlusel osaleja kohta;
RT I
2010
22
108
13310847
2011-01-01
6
reklaami eesmärgil üle antud kaup või osutatud teenus, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
6
1)]]>
Kingitusena või annetusena ei käsitata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku vara üleandmist tema heategevusliku avalikes huvides toimuva tegevuse eesmärkide saavutamiseks.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
7
Kehtetu -
RT I
2003
88
587
690814
2004-01-01
50
Tulumaks dividendidelt ning muudelt kasumieraldistelt
1
Residendist äriühing, sealhulgas täis- ja usaldusühing, maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis, arvestades §-s 501 sätestatut. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
1
1)]]>
Dividendi ei maksustata lõikes 1 sätestatud tulumaksuga, kui:
1
dividendi maksev residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest;
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-07-01
2
dividendi makstakse residendist äriühingu lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel;
3
dividendi maksev äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ning dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud;
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-07-01
4
dividendi makstakse residendist äriühingu välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel ja see kasum on tulumaksuga maksustatud;
5
dividendi makstakse lõikes 21 nimetatud väljamakse osa arvel;
RT I
2008
51
286
13080709
2009-01-01
6
dividendi makstakse aktsiaseltsifondi 51. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud tulu arvel;
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
7
dividendi makstakse § 502 alusel maksustatud tagastatud laenu arvel;
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
8
dividendi makstakse välismaiselt kontrollitavalt äriühingult saadud dividendi või sellise äriühingu müügist saadud kasu arvel § 543 alusel tulumaksuga maksustatud summa ulatuses;
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
9
dividendi makstakse § 545 alusel tulumaksuga maksustatud ja püsivasse tegevuskohta väljaviidud vara arvel.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2020-01-01
1
2)]]>
Lõike 11 punktides 3 ja 4 nimetatud juhul võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
1
3)]]>
Lõike 11 punkte 1 ja 3 ning lõiget 21 kohaldatakse, kui äriühingul, kellelt dividend on saadud, ei ole õigust seda maksustatavast kasumist maha arvata.
RT I
2016-05-04
2
104052016002
2016-11-01
1
4)]]>
Kehtetu -
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
1
5)]]>
Dividendi saamisena lõike 11 punktides 1 ja 3 tähenduses käsitatakse ka dividendi saamist usaldusfondi poolt, milles residendist äriühing on osanik. Sellisel juhul käsitatakse lõike 11 punktides 1 ja 3 sätestatud osalusena residendist äriühingu usaldusfondis oleva osa suurusele vastavat kaudset osalust neis punktides nimetatud äriühingus.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
2
Residendist äriühing, välja arvatud aktsiaseltsifond, maksab tulumaksu aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ühendanud või ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemaksena ei võeta arvesse ühe ühinenud äriühingu poolt teise ühinenud äriühingu omakapitali või ühinenud äriühingu poolt ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemakseid. Jagunemisel käsitatakse omandava äriühingu omakapitali sissemaksena enne jagunemist tema omakapitali tehtud sissemakseid, mille arvel ei ole tehtud omakapitalist väljamakseid või mida ei ole üle antud teisele äriühingule, ning jaguneva äriühingu poolt talle üle antud samasuguste sissemaksete osa. Kui vara, välja arvatud püsivasse tegevuskohta viidud ning Eestisse tagasi toodud vara, residentsus või püsiva tegevuskoha majandustegevus tuuakse Eestisse, käsitatakse residendist äriühingu omakapitali tehtud sissemaksena maksumaksja või tema püsiva tegevuskoha riigis kindlaksmääratud vara väärtust. Kui kindlaksmääratud väärtus ei kajasta turuväärtust, lähtutakse turuväärtusest. Kui mitteresidendi püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluv ettevõte antakse üle residendist äriühingule, käsitatakse äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksetena ka enne ettevõtte üleandmist püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2020-01-01
, muudetud [RT I, 23.12.2019, 1]
2
1)]]>
Arvestades lõikes 11 sätestatud osaluse määra ning lõikes 12 sätestatut, ei maksustata tulumaksuga lõigetes 2 ja 22 nimetatud väljamakset, mille aluseks on äriühingu saadud lõikes 11 nimetatud summa või lõikes 2 või 22 nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Kui lõikes 2 või 22 nimetatud väljamakse saajaid oli mitu, rakendatakse selle edasimaksmisel maksuvabastust saadud väljamakse osale, mis on võrdeline väljamakse maksustatud osaga.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
2
2)]]>
Residendist äriühing, kes kustutatakse registrist, maksab tulumaksu vara, sealhulgas likvideerimisjaotiste turuväärtuselt, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid, mille arvel ei ole tehtud omakapitalist väljamakseid või mida ei ole üle antud teisele äriühingule. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui registrist ilma likvideerimiseta kustutatud äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt Eestis majandustegevuses teises äriühingus või kui registrist kustutatud äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt mitteresidendist äriühingu püsivas tegevuskohas. Kui majandustegevust jätkatakse teise residendist äriühingu kaudu, maksustatakse nimetatud omakapitali osa §-de 48–52 alusel. Kui äriühingul säilib Eestis püsiv tegevuskoht, maksustatakse nimetatud omakapitali osa § 53 alusel.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2020-01-01
2
3)]]>
Kehtetu -
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2020-01-01
2
4)]]>
Tulumaksuga ei maksustata lõigetes 1 ja 2 nimetatud väljamakset, mille aluseks olev tulu on saadud lepingulise investeerimisfondi osaku või aktsiaseltsifondi aktsia tagastamisel või fondi likvideerimisel või intressina fondist ning on 51. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
3
Kehtetu -
RT I
2000
102
667
72563
2001-01-01
4
Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
4
1)]]>
Lõikeid 4 ja 42‒8 kohaldatakse ka juriidilise isiku koosseisu kuuluvate majandusüksuste vahelistele tehingutele, kui neist vähemalt ühe tulu maksustatakse § 521 alusel.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
4
2)]]>
Vara üleandmise korral juriidilise isiku koosseisu kuuluvast majandusüksusest, mille kasum maksustatakse §-de 49–52 alusel, majandusüksusesse, mille tulu maksustatakse § 521 alusel, loetakse vara esimese majandusüksuse ettevõtlusest väljaviiduks ja ettevõtjal tekib maksukohustus vara turuväärtusest lähtuvalt. Maksukohustus tekib täies ulatuses ka juhul, kui varaga tehtavast tegevusest saadud tulule kohaldatakse § 521 vaid osaliselt.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
5
Lõiget 4 ei kohaldata siirdehinna ja tehingu turuväärtuse vahele, kui juriidiline isik on sellelt tulumaksu tasunud või sellelt on § 41 kohaselt tulumaks kinni peetud.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
6
Lõikes 4 nimetatud tehingute turuväärtuse määramise meetodid kehtestab
määrusega.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
7
Lõike 4 kohaldamiseks on residendist äriühing kohustatud maksuhalduri nõudmisel esitama täiendavaid andmeid seotud isikutega tehtud tehingute, samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse ning kontserni struktuuri kohta. Maksuhaldur annab äriühingule andmete esitamiseks vähemalt 60-päevase tähtaja.
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
8
Lõikes 7 nimetatud andmetele esitatavad nõuded kehtestab
määrusega.
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
9
Lõikes 2 ja §-s 501 nimetatud väljamakse tegija on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi kalendrikuu jooksul tehtud lõikes 2 ja §-s 501 nimetatud väljamaksete kohta järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks. Lõikes 2 nimetatud väljamakse puhul näidatakse tõendil väljamakse kogusumma ja selle osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Paragrahvis 501 nimetatud väljamakse puhul näidatakse tõendil väljamakse, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on maksustatav § 4 lõikes 5 sätestatud määraga. Tõendi vormi ja täitmise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
50
1. ]]>
Tulumaks regulaarselt makstavatelt dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt
Kalendriaastas jaotatud kasum, mis on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on § 50 lõigete 1 ja 2 või käesoleva paragrahvi alusel maksnud tulumaksu, väiksem või sellega võrdne, maksustatakse § 4 lõikes 5 sätestatud määraga. Kolme kalendriaasta keskmise jaotatud kasumi arvutamisel ei võeta arvesse § 50 lõike 11 alusel tulumaksust vabastatud dividendi, § 50 lõike 21 alusel tulumaksust vabastatud väljamakset ega § 502 alusel maksustatud kasumieraldist.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
50
2. ]]>
Tulumaks varjatud kasumieraldistelt
1
Residendist äriühing maksab tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega. Emaettevõtjale lõike 2 ja äriseadustiku § 6 tähenduses ning sama emaettevõtja teisele tütarettevõtjale, välja arvatud laenuandja tütarettevõtjale, antud laenu puhul, mille tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus. Maksuhaldur annab äriühingule tõendite esitamiseks vähemalt 30-päevase tähtaja.
2
Emaettevõtjana käsitatakse ka ühingut, kes asub kontserni (äriseadustiku § 6) struktuuris laenu andvast tütarettevõtjast ülalpool, samuti mittetulundusühingut ja sihtasutust, kellel on laenu andvas ühingus häälteenamus või valitsev mõju.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
51
Tulumaks ettevõtlusega ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kuludelt
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
1
Residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48–50.
2
Ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on:
1
paragrahvi 34 punktides 3–6, 11 ja 13 nimetatud kulud või väljamaksed;
RT I
2017-07-07
2
107072017002
2018-01-01
2
mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega;
3
väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument;
4
kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks;
5
kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks.
3
Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest isikust usuline ühendus maksab tulumaksu lõike 2 punktides 1 ja 3 ning §-s 52 nimetatud kuludelt ja väljamaksetelt, samuti isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt.
4
Kehtetu -
RT I
2008
51
286
13080709
2009-01-01
5
Ettevõtlusega mitteseotud kuludena ei käsitata § 13 lõikes 3 nimetatud kulusid.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
52
Tulumaks muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt
1
Residendist äriühing, välja arvatud krediidiasutus, maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48–51.
2
Ettevõtlusega mitteseotud väljamakse lõike 1 tähenduses on:
1
ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine;
2
maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku (§ 101) poolt emiteeritud väärtpaberite soetamine, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberid vastavad investeerimisfondide seaduse § 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele;
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-07-01
3
osaluse omandamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvas juriidilises isikus;
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-07-01
4
viivise või leppetrahvi tasumine, kohtu- või vahekohtuväliselt kahju hüvitamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale juriidilisele isikule;
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-07-01
5
laenu andmine või ettemakse sooritamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse omandamine maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku vastu.
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-07-01
3
Residendist krediidiasutus maksab tulumaksu järgmistelt väljamaksetelt ja kahjudelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48–51:
1
lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt;
2
lõike 2 punktis 4 nimetatud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui väljamakse on tehtud krediidi- või finantseerimisasutusele, mis vastab oma asukohariigi seadustes Eesti krediidi- või finantseerimisasutusele samaväärse asutuse kohta esitatud nõuetele;
3
kahjult, mida krediidiasutus saab maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku vastu omandatud nõudeõiguse (sealhulgas antud laenu ja tehtud ettemakse) võõrandamisest või sissenõudmisest loobumisest.
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-07-01
52
1. ]]>
Tulumaks kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulult
1
Residendist äriühing võib tasuda § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava laevaga kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo käesoleva paragrahvi lõigetes 6, 7 ja 9–11 või lõikes 13 nimetatud tegevustest saadud tulult tulumaksu käesoleva paragrahvi kohaselt, kohaldamata §-des 49–52 sätestatut (edaspidi tonnaažikord).
2
Tonnaažikorra rakendamine on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse merendusabi suuniseid, laevahaldusettevõtjate suuniseid ja Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust.
3
Residendist äriühing võib rakendada tonnaažikorda, kui on täidetud järgmised tingimused:
1
ta on võtnud endale vastutuse § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud;
2
laeva käitamisega seotud strateegilised, ärilised ja tehnilised juhtimisotsused tehakse Eestis;
3
laeva meeskonna juhtimisega seotud otsused tehakse lepinguriigis;
4
ta ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;
5
tal ei ole täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.
4
Tonnaažikorra rakendamiseks peab residendist äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest:
1
vähemalt 25% olema äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate omanduses või kasutusel laevapereta prahilepingu alusel;
2
vähemalt 60%, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, olema registreeritud lepinguriigi lipu all.
5
Kaupade ja reisijate meritsi vedu loetakse käesoleva paragrahvi tähenduses rahvusvaheliseks, kui rohkem kui 50% reisidest toimub:
1
Eesti ja välisriigi sadama vahel;
2
Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel;
3
välisriigi või välisriikide sadamate vahel;
4
välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel.
6
Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevused on:
1
kaupade või reisijate vedu tasu eest;
2
kajuti tasu eest kasutusse andmine;
3
toidu ja joogi müük pardal koheseks tarbimiseks;
4
laeva tasu eest kasutusse andmine prahilepingu alusel (edaspidi väljaprahtimine), välja arvatud laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimine.
7
Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo lisategevused on:
1
tavaliselt reisilaeval pakutavate teenuste osutamine või kaupade müük tingimusel, et vastav tegevus on otseselt seotud reisijate meritsi veoga;
2
varapääste;
3
kauba laadimine, lossimine ja kinnitamine, juhul kui seda teevad residendist äriühingu laevapere liikmed;
4
konteineri või muu mahuti tasu eest kasutusse andmine;
5
laevas asuva ruumi üürile andmine kauba müüjale või teenuse osutajale;
6
reklaamipinna tasu eest kasutusse andmine laeval;
7
huviväärsusega tutvumise vahendamine reisijale reisi kestel tingimusel, et kajut jääb reisija kasutusse.
8
Lõikes 7 sätestatud lisategevustest saadud tulu maksustatakse käesoleva paragrahvi kohaselt, kui see ei ületa 50% § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava laeva kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevustest saadud tulust.
9
Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka järgmisi tegevusi:
1
laeva meeskonna juhtimine või laeva tehniline juhtimine;
2
laeva väljaprahtimine laevapereta prahilepingu alusel lepinguriigis asuvale samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale.
10
Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka laeva väljaprahtimist laevapereta prahilepingu alusel tingimusel, et:
1
väljaprahtimise põhjuseks on residendist äriühingu poolt ajutiselt mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimine muul põhjusel kui laeva ostmine või prahtimine väljaprahtimise eesmärgil;
2
laev prahitakse välja kõige rohkem kolmeks aastaks;
3
väljaprahtimine ei ületa 50% residendist äriühingu kasutuses olevast tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest.
11
Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka süvendaja või puksiiriga tehtavat tööd väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd, kui rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu, ning ainult selliste vedude ulatuses.
12
Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele vastav ettevõtja on saanud vähemalt kolme aasta jooksul käesolevas paragrahvis sätestatud korra kohaselt maksustatava tulu teenimiseks kasutatud laeva võõrandamisest, kui laeva üleandmisel on tasutud tulumaks § 50 lõike 42 kohaselt või kui nimetatud laev oli soetatud käesolevas paragrahvis sätestatud korra kohaselt maksustatud tulu arvel.
13
Tonnaažikorda võib rakendada ka residendist äriühing, kes saab tulu § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva meeskonna juhtimise või tehnilise juhtimise teenuse osutamisest ning kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimustele, kui:
1
laeva meeskonna juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis ning järgib täielikult ja kohaldab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni kõiki nõudeid;
2
laeva tehnilise juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis, võtab endale vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud;
3
kõik laevad ja meeskonnad, mida punktides 1 ja 2 nimetatud teenuse osutaja haldab, vastavad rahvusvahelistele standarditele ja Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele, mis on seotud meresõidu turvalisuse ja ohutusega, meremeeste koolituse ja sertifitseerimisega, keskkonnahoiuga ning töötingimustega laeval;
4
vähemalt 60% äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, on registreeritud lepinguriigi lipu all;
5
kuni kümne laeva meeskonna juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks meeskonnajuht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva meeskonna juhtimiseks vähemalt kaks meeskonnajuhti ning kaheksa muud töötajat;
6
kuni kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks tehnilise halduse juht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva tehniliseks juhtimiseks vähemalt kaks tehnilise halduse juhti ning kaheksa muud töötajat;
7
vähemalt 51% punktides 5 ja 6 nimetatud töötajatest on lepinguriigi kodanikud.
14
Tonnaažikorra rakendamise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks esitab käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele vastav ettevõtja (edaspidi tonnaažikorra rakendaja) maksuhaldurile tonnaažikorrale üleminekuks ja selle kohaldamiseks vajalikud andmed. Nimetatud andmete loetelu kehtestab
määrusega.
15
Lõikes 4 või lõike 13 punktis 4 sätestatud tingimustele vastab ettevõtja, kes täidab tingimused koos temaga samasse kontserni kuuluvate tonnaažikorra kohaldamise tingimustele vastavate ettevõtjatega ning kui kõik nimetatud ettevõtjad on tonnaažikorraga liitunud.
16
Lõigetes 5, 8 ja 11 sätestatud osakaalu tingimustele vastab ettevõtja, kes täidab tingimused kalendriaasta jooksul proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul tonnaažikorda kohaldati.
17
Tonnaažikorda rakendatakse seni, kuni selle rakendamise tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Tonnaažikorra rakendamise õiguse lõppemisel on õigus tonnaažikorda uuesti rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning tonnaažikorra rakendamise tingimused on täidetud.
18
Tonnaažikorra rakendamisel arvutatakse maksustatava tulu summa tonnaažikorra rakendaja iga § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva kohta iga alanud 24-tunnise ajavahemiku kohta, sõltumata sellest, kas laeva kasutatakse või mitte.
19
Lõikes 18 nimetatud maksustatava tulu summa arvutatakse tonnaažikorra rakendaja kasutuses oleva laeva puhasmahutavuse ja vastava suhtarvu korrutisena järgmiselt:
1
tonnaaživahemikule kuni 1000 kohaldatav suhtarv on 0,0084 eurot;
2
tonnaaživahemikule 1001 kuni 10 000 kohaldatav suhtarv on 0,0062 eurot;
3
tonnaaživahemikule 10 001 kuni 25 000 kohaldatav suhtarv on 0,0040 eurot;
4
tonnaaživahemikule alates 25 001 kohaldatav suhtarv on 0,0020 eurot.
20
Lõikes 19 sätestatud suhtarve rakendatakse sõltuvalt laeva vanusest järgmiselt:
1
50% laevade puhul, mis ei ole vanemad kui viis aastat;
2
75% laevade puhul, mis on vanemad kui viis aastat, kuid ei ole vanemad kui kümme aastat;
3
100% laevade puhul, mis on vanemad kui kümme aastat.
21
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti andmete alusel riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle.
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
53
Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine
1
Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), maksab tulumaksu §-de 48–52, 541–543 ja 547 kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis nimetatud erisusi.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
2
Paragrahvi 48 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik erisoodustused, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel oma töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele, sõltumata sellest, kas erisoodustuse saaja on resident või mitteresident.
3
Paragrahvi 49 alusel maksustatakse tulumaksuga kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel, sõltumata sellest, kas kingituse või annetuse saajaks, külaliseks või koostööpartneriks on resident või mitteresident. Külaliseks ja koostööpartneriks loetakse ka mitteresidendi peakontori või muu väljaspool Eestit asuva struktuuriüksuse esindajaid.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
4
Paragrahvi 50, 501 või 502 alusel maksustatakse tulumaksuga püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mis on maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis välja viidud.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
4
1)]]>
Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit, mille aluseks on püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud dividend, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui dividendi saajale kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% dividendi maksnud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ja kui:
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
1
dividend saadi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing);
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-07-01
2
dividend saadi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv äriühing) ja dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-07-01
4
2)]]>
Lõike 41 punktis 2 nimetatud juhul võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Lõike 41 kohaldamisel lähtutakse § 50 lõikest 13.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
4
3)]]>
Kui residendist äriühing kustutatakse äriregistrist ning äriühingu majandustegevust jätkatakse Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, käsitatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasumina lõike 4 tähenduses ka äriregistrist kustutatud äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2020-01-01
4
4)]]>
Lõiget 4 ei kohaldata püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluva ettevõtte üleandmisel teisele äriühingule mitterahalise sissemaksena või ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus, kui selle ettevõtte kaudu jätkatakse Eestis majandustegevust. Kui ettevõtte omandas mitteresidendist äriühing, käsitatakse tema püsiva tegevuskoha kasumina ka ettevõtte üleandnud mitteresidendi püsivale tegevuskohale omistatud maksustamata kasumit.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
4
5)]]>
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
4
6)]]>
Paragrahvi 50 lõikeid 4–8 kohaldatakse ka mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel tehtud tehingutele.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
4
7)]]>
Arvestades lõikes 41 sätestatud osaluse määra ja lõiget 42, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit, mille aluseks on mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud § 50 lõikes 21 nimetatud väljamakse osa.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
4
8)]]>
Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui kasumi aluseks on püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud tulu lepingulise investeerimisfondi osaku või aktsiaseltsifondi aktsia tagastamisel või fondi likvideerimisel või intressina fondist, mis on 51. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
4
9)]]>
Dividendi saamisena lõike 41 tähenduses käsitatakse ka dividendi saamist usaldusfondi poolt, milles mitteresidendist juriidiline isik on osanik. Sellisel juhul käsitatakse lõikes 41 sätestatud osalusena mitteresidendi usaldusfondis oleva osa suurusele vastavat kaudset osalust lõikes 41 nimetatud äriühingus.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
4
10)]]>
Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui kasum viiakse välja:
1
paragrahvi 502 alusel maksustatud tagastatud laenu arvel või
2
lõike 413 alusel kindlaksmääratud ja maksustatud summa arvel.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
4
11)]]>
Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit, mille aluseks on välismaiselt kontrollitavalt äriühingult saadud dividend või sellise äriühingu müügist saadud kasu, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga ulatuses, mis on maksustatud vastavalt lõikele 8.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
4
12)]]>
Püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara väärtuse kindlaksmääramisel lähtutakse selles riigis kindlaks määratud vara väärtusest, kust vara toodi. Kui kindlaksmääratud väärtus ei kajasta turuväärtust, lähtutakse turuväärtusest.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
4
13)]]>
Püsivale tegevuskohale omistatud kasumina lõike 4 tähenduses käsitatakse ka väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahet vara väljaviimise hetkel ning püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud lõikes 412 nimetatud vara turuväärtuse ja sama lõike alusel kindlaksmääratud väärtuse positiivset vahet selle püsivast tegevuskohast väljaviimise hetkel. Vara väljaviimist püsivast tegevuskohast käsitatakse mitterahalises vormis kasumi väljaviimisena lõike 4 tähenduses.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
4
14)]]>
Püsiva tegevuskoha jaoks vara sissetoomisena ja püsivast tegevuskohast vara väljaviimisena ei käsitata vara sissetoomist, väljaviimist või tagatiseks andmist seoses väärtpaberite rahastamisega, kui vara tuuakse tagasi või tagatis vabastatakse 12 kuu jooksul. Eelmist lauset kohaldatakse ka vara suhtes, mis tuuakse sisse, viiakse välja või antakse tagatiseks usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
5
Paragrahvide 51 ja 52 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha tulu arvel tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud või muud väljamaksed. Mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali kaudu tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed maksustatakse § 51 ja § 52 lõike 3 alusel.
6
Paragrahvi 541 alusel maksustatakse tulumaksuga tulu, mis oleks püsivale tegevuskohale omistatud, või kulu, mida ei oleks tehtud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, kui oleks puudunud §-s 51 nimetatud tunnustele vastav tehing või tehingute ahel.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
7
Paragrahvi 542 alusel maksustatakse tulumaksuga püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud ülejääv laenukasutuse kulu.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
8
Paragrahvi 543 alusel omistatakse mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale ja maksustatakse tema kasumina välismaise kontrollitava äriühingu kasumi osa, mis saadi niisuguse vara kasutamise ja selliste riskide võtmise tulemusel, mis on seotud kontrolliva äriühingu püsiva tegevuskoha võtmetöötajatega ja mis on saadud näilikest tehingutest, mille peamine eesmärk oli saada maksueelis. Mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatav välismaise kontrollitava äriühingu kasum arvutatakse kooskõlas turuväärtuse põhimõttega.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
9
Paragrahvi 547 alusel maksab mitteresident püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tulumaksu summalt, mis on põhjustanud maksustamise ebakõla.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
54
Tulumaksu deklareerimine ja tasumine
1
Paragrahvi 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta.
RT I
2012-10-25
1
125102012001
2012-12-01
2
Residendist juriidiline isik ja §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude, tulude ja väljamaksete ning §-des 50, 502, 521 ja 53 sätestatud maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuul.
RT I
2020-02-28
2
128022020002
2020-07-01
2
1)]]>
Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud esitama iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni eelmise kvartali kasumi kohta.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
3
Lõigetes 1–21 ja §-des 544 ja 549 nimetatud maksudeklaratsiooni ja selle lisade vormid ning nende täitmise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
4
Maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
4
1)]]>
Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal võib § 50 lõike 1 või 2, § 501 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata § 471 alusel eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed. Paragrahvi 50 lõike 22 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust võib maha arvata ka jooksval kalendriaastal makstud avansilised maksed ja nõuda enammakstud avansiliste maksete tagastamist. Avansilisi makseid saab maha arvata ulatuses, mida pole varem maha arvatud.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018
5
Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel on saanud mitteresidendist äriühingult § 50 lõikes 1 või 2 nimetatud tulu, millele ei kohaldata § 50 lõiget 11 või 21, või on saanud välismaal muud tulu, võib ta § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal sellelt tulult tasutud või kinnipeetud tulumaksu, arvestades § 547 lõikes 9 sätestatut. Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Paragrahvides 541 ja 543 nimetatud tehingute puhul loetakse, et tulumaksu tasumine välisriigis ei olnud kohustuslik. Igas riigis tasutud tulumaksu kohta peetakse eraldi arvestust. Paragrahvi 50 lõike 11 või 12 või § 53 lõike 41 või 47 kohaselt mittemaksustatava väljamakse aluseks olevalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu arvesse ei võeta.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
5
1)]]>
Kehtetu -
RT I
2005
25
193
898219
2005-07-01
, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist.
5
2)]]>
Kehtetu -
RT I
2005
25
193
898219
2005-07-01
, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist.
5
3)]]>
Kehtetu -
RT I
2008
51
286
13080709
2009-01-01
5
4)]]>
Kehtetu -
RT I
2008
51
286
13080709
2009-01-01
5
5)]]>
Lõiget 5 kohaldatakse ka juhul, kui residendist äriühing või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha arvel on usaldusfondi osanik ja lõikes 5 nimetatud tulu on saanud usaldusfond. Sellisel juhul võib maha arvata välismaal usaldusfondi tulult tasutud või kinni peetud tulumaksu proportsionaalselt residendi või mitteresidendi osalusega usaldusfondis.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
6
Kui maksumaksja kasutab § 49 lõigetes 3 ja 5 nimetatud summeeritud arvestust või kui langevad ära § 51 lõike 2 punktides 3–5, § 51 lõikes 3 ning § 52 lõigetes 2 ja 3 maksustamise aluseks olevad asjaolud, on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Vastavad ümberarvutused tehakse lõikes 2 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
10
1. peatükk]]>
KASUMI MAKSUSTAMISEST KÕRVALEHOIDUMISE VASTASED MEETMED
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
54
1. ]]>
Tulumaks maksueelise saamise eesmärgil tehtavalt tehingult
Tulumaksuga maksustatakse summa, mille residendist äriühing oleks tuluna saanud, või summa, mille residendist äriühing oleks kuluna kandmata jätnud, kui oleks puudunud §-s 51 nimetatud tunnustele vastav tehing või tehingute ahel.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
54
2. ]]>
Tulumaks ülejäävalt laenukasutuse kulult
1
Tulumaksuga maksustatakse residendist äriühingu, välja arvatud finantsettevõtja, ülejääv laenukasutuse kulu, mis ületab 3 000 000 eurot ning 30% residendist äriühingu majandusaasta intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (edaspidi amortisatsioonieelne kasum), osas, mis ületab residendist äriühingu kahjumit, välja arvatud juhul, kui:
1
residendist äriühing ei ole finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni osa ja tal ei ole sidusettevõtjat ega püsivat tegevuskohta või
2
laenu kasutatakse pikaajaliste avaliku sektori taristuprojektide rahastamiseks, mille puhul on nii projekti teostaja, laenukasutuse kulu, vara kui ka tulu asukoht Euroopa Liidus, või
3
residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, valib lõike 8 kohaldamise.
2
Ülejääv laenukasutuse kulu on summa, mille võrra residendist äriühingu mahaarvatav laenukasutuse kulu ületab intressitulu ja muud majanduslikult samaväärset maksustatavat tulu. Laenukasutuse kuluks käesoleva seaduse tähenduses loetakse intressikulu igasuguselt võlakohustuselt ning muu kulu, mis on majanduslikult samaväärne rahaliste vahendite kaasamisel tekkinud intressi ja kuluga, sealhulgas:
1
maksed kasumiosaluslaenudelt;
2
vahetusvõlakirjadelt ja nullkupongvõlakirjadelt kogunenud arvestuslik intress;
3
alternatiivsete rahastamiskokkulepete alusel saadud summad;
4
kapitalirendi maksete rahastamiskulude osa;
5
kapitaliseeritud intress, mis on arvestatud sellega seotud vara bilansilise väärtuse hulka, või kapitaliseeritud intressi amortisatsioonikulu;
6
turuväärtuse põhimõtte alusel arvutatud rahastamise tootlusele vastavad summad;
7
asjaomase üksuse laenukasutusega seotud tuletisinstrumentide või riskimaanduskokkulepete alusel tekkinud tinglik intress;
8
laenukasutusest ja rahaliste vahendite kaasamisega seotud instrumentidest tulenev vahetuskursikasum või -kahjum;
9
rahastamiskokkulepete garantiitasud, korraldustasud ja samalaadsed rahaliste vahendite laenamisega seotud kulud.
3
Finantsettevõtja on krediidiasutus, investeerimisühing, alternatiivse investeerimisfondi valitseja, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud fondivalitseja, kindlustusandja, edasikindlustusandja, tööandjapensioni kogumisasutus, pensionikindlustusasutus, alternatiivne investeerimisfond, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, keskne vastaspool või väärtpaberite keskdepositoorium.
4
Finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontsern on kontsern, kuhu kuuluvad kõik üksused, mis on täielikult hõlmatud konsolideeritud finantsaruandega, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite või Euroopa Liidu liikmesriigi finantsaruandlussüsteemi alusel.
5
Sidusettevõtja on:
1
üksus, milles residendist äriühingul on otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25% hääleõigusest või kapitalist või mille kasumist on tal õigus saada vähemalt 25%;
2
füüsiline isik või üksus, kellel on maksumaksjas otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25% hääleõigusest või kapitalist, või kellel on õigus saada vähemalt 25% selle maksumaksja kasumist;
3
kõik asjaomased üksused, kui füüsilisel isikul või üksusel on maksumaksjas ja ühes või enamas üksuses otsene või kaudne osalus, mis on vähemalt 25%.
6
Pikaajaline avaliku sektori taristuprojekt on projekt, mille eesmärk on pakkuda, ajakohastada, käitada või hooldada suuremahulist vara, mida Euroopa Liidu liikmesriik peab üldist avalikku huvi pakkuvaks.
7
Amortisatsioonieelne kasum arvutatakse, liites tulumaksuga maksustatavale tulule ülejääva laenukasutuse kulu maksustamise eesmärgil korrigeeritud summad ning maksustamise eesmärgil korrigeeritud kulumi- ja amortisatsioonisummad. Kui maksustamise eesmärgil korrigeeritud summasid ei ole, siis lähtutakse raamatupidamislikest summadest. Amortisatsioonieelsest kasumist jäetakse välja:
1
tulumaksust vabastatud tulu, sealhulgas tulu, mille arvel jaotatud kasumit ei maksustata;
2
kogu pikaajalise avaliku sektori taristuprojekti rahastamiseks kasutatud laenust saadud tulu.
8
Residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, võib valida, et tema ülejäävat laenukasutuse kulu ei maksustata, kui ta tõendab, et tema omakapitali ja koguvara suhe on sama või suurem kui kontserni, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate, omakapitali ja koguvara suhe, ning kui on täidetud järgmised tingimused:
1
residendist äriühingu omakapitali ja koguvara suhet peetakse võrdseks kontserni omakapitali ja koguvara suhtega, kui residendist äriühingu omakapitali ja koguvara suhe on kontserni omast kuni kaks protsendipunkti väiksem;
2
kõiki varasid ja kohustusi hinnatakse sama meetodiga nagu konsolideeritud finantsaruandes, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite või Euroopa Liidu liikmesriigi finantsaruandlussüsteemi alusel.
9
Residendist äriühing, kes on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni liige, võib lähtuda lõikes 1 sätestatust kõrgemast ülejääva laenukasutuse kulu piirmäärast. Kõrgem ülejääv laenukasutuse kulu piirmäär arvutatakse kahes etapis:
1
suhtarv arvutatakse, jagades kolmandate isikutega seoses tekkinud kontserni ülejääva laenukasutuse kulu, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate ja lõike 1 punktis 2 nimetatud laenukasutuse kulu, kontserni, välja arvatud kontserni kuuluvate finantsettevõtjate, amortisatsioonieelse kasumiga;
2
saadud suhtarv korrutatakse residendist äriühingu amortisatsioonieelse kasumiga.
10
Kui residendist äriühingu ülejääv laenukasutuse kulu jääb maksustamisperioodil allapoole käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäära, on residendist äriühingul õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel ülejäävalt laenukasutuse kulult tasutud tulumaksu kohta kuni käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäärani ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutused tehakse §-s 544 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
54
3. ]]>
Tulumaks välismaise kontrollitava äriühingu kasumilt
1
Residendist äriühingule omistatakse ja tema kasumina maksustatakse välismaise kontrollitava äriühingu kasumi osa, mis saadi niisuguse vara kasutamise ja selliste riskide võtmise tulemusel, mis on seotud kontrolliva äriühingu võtmetöötajatega ning mis on saadud näilikest tehingutest, mille peamine eesmärk oli saada maksueelis. Residendist äriühingule omistatav välismaise kontrollitava äriühingu kasum arvutatakse kooskõlas turuväärtuse põhimõttega.
2
Lõike 1 kohaldamisel peetakse tehingut või tehingute ahelat näilikuks, kui asjaomasel üksusel või püsival tegevuskohal ei oleks vara, millelt ta kogu või osa oma tulust saab, ja ta ei oleks võtnud vastavaid riske, kui teda ei kontrolliks äriühing, kus täidetakse selle vara ning nende riskidega seotud võtmetöötajate funktsiooni, mis on kontrollitava äriühingu tulu teenimisel määrava tähtsusega.
3
Välismaise kontrollitava äriühinguna käsitatakse:
1
üksust, mille puhul residendist äriühingul üksi või koos oma sidusettevõtjatega on § 542 lõike 5 tähenduses otsene või kaudne osalus rohkem kui 50% hääleõigusena või ta omab otseselt või kaudselt rohkem kui 50% kapitalist või tal on õigus saada rohkem kui 50% kõnealuse üksuse kasumist;
2
püsivat tegevuskohta.
4
Lõiget 1 ei kohaldata residendist äriühingule, kelle kontrollitava äriühingu eelmise majandusaasta kasum ei ületa 750 000 eurot ja kelle muud äritulud, kasum tütarettevõtjatelt, sidusettevõtjatelt ja finantsinvesteeringutelt, intressitulud ning muud finantstulud kokku ei ületa samal perioodil 75 000 eurot.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
54
4. ]]>
Tulumaksu deklareerimine ja maksmine
1
Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-s 541 nimetatud äriühing on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima maksustamisperioodi jooksul §-s 51 nimetatud tehingu või tehingute ahela tõttu saamata jäänud tulu või kantud kulu maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
2
Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 6 ja § 541 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
3
Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-s 542 nimetatud äriühing on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima majandusaastal tekkinud maksustatava ülejääva laenukasutuse kulu hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
4
Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 7 ja § 542 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
5
Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-s 543 nimetatud äriühing on kohustatud Eestis maksustatava kasumi Maksu- ja Tolliametile deklareerima hiljemalt välismaise kontrollitava äriühingu järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
6
Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 8 ja § 543 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt välismaise kontrollitava äriühingu järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
7
Paragrahvis 545 nimetatud äriühing on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima maksustamisperioodi jooksul tema püsivasse tegevuskohta viidud vara maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2020-01-01
8
Maksumaksja on kohustatud kandma § 545 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks, välja arvatud § 545 lõikes 3 nimetatud juhul.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2020-01-01
54
5. ]]>
Tulumaks lahkumisel
1
Tulumaksuga maksustatakse summa, mis võrdub väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahega vara Eestist väljaviimise hetkel, kui residendist äriühing viib vara teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta.
2
Lõiget 1 ei kohaldata väärtpaberite rahastamisega seotud vara väljaviimise suhtes, tagatiseks antud vara suhtes või juhul, kui vara viiakse välja usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks, kui vara paigutatakse 12 kuu jooksul tagasi Eestisse.
3
Lõikes 1 ja § 50 lõikes 22 nimetatud tulumaksu tasumist võib ajatada, tasudes seda kuni viie aasta jooksul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1
residendist äriühing viib vara lepinguriigis asuvasse püsivasse tegevuskohta;
2
residendist äriühing muutub teise lepinguriigi residendiks.
4
Lõiget 3 ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistest kolmandate riikide suhtes, kui nad ei ole sõlminud Eestiga või Euroopa Liiduga lepingut vastastikuse abi kohta maksunõuete sissenõudmisel, mis on samaväärne vastastikuse abiga, mis on ette nähtud nõukogu direktiivis 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.03.2010, lk 1–12).
5
Kui on olemas põhjendatud kahtlus, et maksumaksja maksu ei maksa, võib temalt nõuda lõikes 3 sätestatud tulumaksu ajatamisel tagatist. Tulumaksu tasumine ajatatakse, tagatist nõutakse ja ajatatud tulumaksukohustuselt makstakse intressi maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
6
Lõikes 3 sätestatud tulumaksu tasumise ajatamine tühistatakse ja maksuvõlg muutub sissenõutavaks järgmistel juhtudel:
1
väljaviidud vara või püsiva tegevuskoha koosseisu kuulunud ettevõte on müüdud või muul viisil võõrandatud;
2
väljaviidud vara on edasi viidud kolmandasse riiki;
3
äriühingu residentsus või püsiva tegevuskoha majandustegevus on üle viidud kolmandasse riiki;
4
kuulutatakse välja äriühingu pankrot või äriühing likvideeritakse;
5
äriühing ei täida oma kohustusi seoses ajatatud maksetega ja ei paranda olukorda 12 kuu jooksul.
7
Lõike 6 punkte 2 ja 3 ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistest kolmandate riikide suhtes, kui nad on sõlminud Eestiga või Euroopa Liiduga lepingu vastastikuse abi kohta maksunõuete sissenõudmisel, mis on samaväärne nõukogu direktiivis 2010/24/EL ette nähtud vastastikuse abiga.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2020-01-01
10
2. peatükk]]>
MAKSUSTAMINE MAKSUSTAMISE EBAKÕLA KORRAL
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
54
6. ]]>
Käesolevas peatükis kasutatavad terminid
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
1
Ebakõla on olukord, kus:
1
sama väljamakse, kulu või kahjum (edaspidi koos kulu) lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta rohkem kui ühes jurisdiktsioonis;
2
sama väljamakse või arvestuslik makse (edaspidi koos makse) lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta jurisdiktsioonis, kus seda makset käsitatakse tehtuna, kuid seda ei lisata maksustatava kasumi arvestamisel tulude hulka jurisdiktsioonis, kus makset käsitatakse saaduna.
2
Maksustamise ebakõla on ebakõla, mis on tekkinud:
1
residendist äriühingu ja tema sidusettevõtja vahel;
2
juriidilise isiku ja tema püsiva tegevuskoha vahel;
3
mitteresidendist juriidilise isiku kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel, millest üks asub Eestis;
4
hübriidüksusele või hübriidüksuse tehtud makse tulemusena või
5
maksuskeemi tulemusena.
3
Maksustamise ebakõla on ka olukord, mis tekib juhul, kui finantsinstrumendi alusel tehtud makse tekitab lõike 1 punktis 2 kirjeldatud ebakõla seetõttu, et nimetatud jurisdiktsioonid on finantsinstrumenti või selle alusel tehtud makset erinevalt liigitanud ja seda makset ei võeta mõistliku aja jooksul makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse. Maksustamise ebakõla ei teki, kui turutingimustel tehtava hübriidülekande alusel teeb makse kaupleja ning maksja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt käsitab kaupleja kõiki finantsinstrumentidega kauplemisest saadud tulusid oma maksustatava kasumi osana.
4
Finantsinstrumendi alusel tehtud makse võetakse lõike 3 tähenduses mõistliku aja jooksul arvesse, kui:
1
makse võetakse makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse maksustamisperioodil, mis algab 12 kuu jooksul pärast maksja maksustamisperioodi lõppu, või
2
on mõistlik eeldada, et makse võetakse makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse järgmisel maksustamisperioodil, ja makse on tehtud turuväärtuses.
5
Sidusettevõtjana käsitatakse § 542 lõikes 5 nimetatud isikut või üksust, arvestades järgmisi erisusi:
1
käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punktide 2–5, § 547 lõike 7 ning § 548 kohaldamisel asendatakse § 542 lõikes 5 sätestatud 25% nõue 50% nõudega;
2
paragrahvide 547 ja 548 kohaldamisel käsitatakse, et isik, kellel on üksuses hääleõigus või kes osaleb üksuse kapitalis koos teise isikuga, kasutab samal ajal ka sellele teisele isikule kuuluvat hääleõigust ja osaleb teisele isikule kuuluvas kapitalis;
3
paragrahvide 547 ja 548 kohaldamisel tähendab sidusettevõtja ka üksust, mis kuulub maksumaksjaga samasse finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni, ja ettevõtjat, kelle juhtimises on maksumaksjal oluline mõju, samuti ettevõtjat, kellel on oluline mõju maksumaksja juhtimises.
6
Maksja jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, kust makse pärineb või kus seda käsitatakse tehtuna, kus kanti kulu või tekkis kahjum. Hübriidüksuse või püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud makse puhul on maksja jurisdiktsioon see, kus hübriidüksus või püsiv tegevuskoht on asutatud või asub.
7
Peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, mis lubab lisaks maksja jurisdiktsioonile lõike 1 punktis 1 nimetatud kulu arvesse võtta.
8
Makse saaja jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, kus makse saadakse või kus seda käsitatakse saaduna mõne muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt.
9
Mahaarvatud kulu on summa, mida lubatakse maksja või peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioonis maksustatava kasumi arvestamisel kuluna arvesse võtta.
10
Arvesse võetud tulu on summa, mis võetakse makse saaja jurisdiktsioonis maksustatava kasumi arvestamisel tuluna arvesse. Finantsinstrumendi alusel tehtud makset ei käsitata arvesse võetud tuluna, kui maksele kohaldatakse maksusoodustust üksnes selle kvalifitseerimise viisi tõttu makse saaja jurisdiktsioonis.
11
Maksusoodustus on maksuvabastus, maksumäära vähendamine ja õigus maksukohustuse vähendamisele või maksutagastusele. Maksusoodustusena ei käsitata õigust võtta arvesse välismaal kinnipeetud tulumaksu.
12
Kahekordselt arvesse võetav tulu on tulu, mis võetakse maksustamisel arvesse rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, kus ebakõla on tekkinud.
13
Hübriidüksus on üksus, mida ühes jurisdiktsioonis käsitatakse maksumaksjana, kuid mille tulu või kulu käsitatakse teises jurisdiktsioonis teise isiku tulu või kuluna.
14
Finantsinstrument on igasugune hübriidülekande käigus üle antud väärtpaber, millelt teenitud tulu või kasu maksustatakse kas maksja või makse saaja jurisdiktsioonis kui võõr- või omakapitalilt või tuletisinstrumendilt saadud tulu või kasu.
15
Kaupleja on isik või üksus, kes ettevõtluse käigus regulaarselt ostab või müüb oma arvel finantsinstrumente.
16
Hübriidülekanne on igasugune tehing finantsinstrumendi üleandmiseks, kui selle üleandmise tulemusena käsitatakse finantsinstrumendilt saadud tulu maksustamise eesmärgil samal ajal rohkem kui ühe tehingupoole tuluna.
17
Turutingimustel tehtav hübriidülekanne on igasugune hübriidülekanne, mille kaupleja teeb tavapärase tegevuse käigus ja mitte maksuskeemi osana.
18
Tunnustamata püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mida käsitab püsiva tegevuskohana peakontori jurisdiktsioon, kuid mitte tema asukoha jurisdiktsioon.
19
Maksuskeem on tehingute ahel, mille eelduseks on maksustamise ebakõla esinemine või mis on kujundatud maksustamise ebakõla tekitamiseks. Nimetatud tingimustele vastavat tehingute ahelat ei käsitata maksuskeemina, kui on mõistlik eeldada, et tehingute osalised ei pidanud ebakõlast teadlikud olema ega saanud osa maksustamise ebakõlast tulenevast maksusoodustusest.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
54
7. ]]>
Tulumaks maksustamise ebakõla põhjustavalt summalt
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
1
Kui maksustamise ebakõla tekib § 546 lõike 1 punktis 1 kirjeldatud olukorra tulemusena ja residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik on Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu hübriidüksuse osanik või välismaal asuva püsiva tegevuskoha peakontor, tasub ta tulumaksu summalt, mis lubatakse kuluna maha arvata maksja jurisdiktsioonis.
2
Kui maksustamise ebakõla tekib § 546 lõike 1 punktis 1 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse tegija on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, tasub ta tulumaksu summalt, mis lubatakse kuluna maha arvata peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioonis.
3
Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lisaks kulule võetakse mõlemas jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse ka tulu. Kui kahekordselt arvesse võetav tulu tekib kulu tegemise maksustamisperioodile järgnevatel maksustamisperioodidel, on residendist äriühingul ja mitteresidendist juriidilisel isikul Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel lõigete 1 ja 2 alusel tasutud tulumaksu kohta ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutus tehakse §-s 549 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
4
Kui maksustamise ebakõla tekib § 546 lõike 1 punktis 2 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse tegija on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, tasub ta tulumaksu summalt, mida ei võeta tuluna arvesse saaja jurisdiktsioonis.
5
Kui maksustamise ebakõla tekib § 546 lõike 1 punktis 2 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse saaja on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel ning väljamakse on kuluna arvesse võetud maksja jurisdiktsioonis, ei rakendata § 50 lõikes 11 ja § 53 lõikes 41 sätestatud maksuvabastust summa suhtes, mis põhjustaks ebakõla.
6
Lõiget 5 ei kohaldata juhul, kui § 546 lõike 1 punktis 2 kirjeldatud maksustamise ebakõla tekib:
1
hübriidüksusele tehtud makse omistamise reeglite erinevusest hübriidüksuse jurisdiktsioonis ja hübriidüksuses osalust omava isiku jurisdiktsioonis;
2
püsivat tegevuskohta omavale üksusele tehtud makse omistamise reeglite erinevusest peakontori jurisdiktsioonis ja püsiva tegevuskoha jurisdiktsioonis;
3
tunnustamata püsivale tegevuskohale tehtud makse tulemusena;
4
peakontori ja püsiva tegevuskoha vahelise arvestusliku makse tulemusena seetõttu, et saaja jurisdiktsioon seda makset ei tunnista.
7
Tulumaksuga maksustatakse residendist äriühingu või mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud makse, millega rahastatakse otse või kaudselt mahaarvatavat või mittemaksustatavat kulu, mis tekitab maksustamise ebakõla sidusettevõtjate vahelise tehingu või tehingute ahela kaudu või maksuskeemi osana. Kui üks tehingu või tehingute ahelaga seotud jurisdiktsioonidest on selle maksustamise ebakõlaga seotud summa juba maksustanud, siis eelmises lauses sätestatut ei kohaldata.
8
Kui residendist äriühing on kahe või enama jurisdiktsiooni resident, maksustatakse tulumaksuga kulu, mida ta saab teises jurisdiktsioonis maha arvata sellisest tulust, mis ei ole kahekordselt arvesse võetav tulu. Eelmises lauses nimetatud kulu ei maksustata Eestis juhul, kui teine residendiriik on liikmesriik ning selle liikmesriigiga sõlmitud välislepingu alusel peetakse maksumaksjat Eesti residendiks. Kui kahekordselt arvesse võetav tulu tekib kulu tegemise maksustamisperioodile järgnevatel maksustamisperioodidel, on residendist äriühingul või mitteresidendist juriidilisel isikul Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel käesoleva lõike alusel tasutud tulumaksu kohta ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutus tehakse §-s 549 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
9
Kui hübriidülekande tulemusena tekib õigus kinnipeetud tulumaksu mahaarvamiseks üle antud finantsinstrumendilt saadud maksest, mida käsitatakse rohkem kui ühe tehinguosalise tuluna, on residendist äriühingul ja mitteresidendil, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, õigus kinnipeetud tulumaksu arvesse võtta proportsionaalselt maksustatava netotuluga.
10
Paragrahvi 50 lõike 11 punkti 2 ei kohaldata tunnustamata püsiva tegevuskoha puhul.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
54
8. ]]>
Hübriidüksuse tulumaksukohustus
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2022-01-01
Usaldusfond või selle valitseja tasub tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui usaldusfondi osanik:
1
on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku vähemalt 50% usaldusfondi osalusest, ja
2
asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena, ja seda tulu ei maksustata § 29 lõike 11 või 12 või muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2022-01-01
54
9. ]]>
Tulumaksu deklareerimine ja tasumine
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
1
Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-des 547 ja 548 nimetatud maksumaksja on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima majandusaastal maksustamise ebakõla põhjustanud summa hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2022-01-01
2
Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 9 ning §-de 547 ja 548 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2022-01-01
11
INFORMATSIOONIKOHUSTUS
55
Majandusaasta aruande esitamine
1
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
2
Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliametile püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
56
Aktsionäridele ja osanikele tehtud väljamaksetest teatamine
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
1
Residendist äriühing, välja arvatud aktsiaseltsifond, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni maksustamisperioodil makstud dividendide ja muude kasumieraldiste, likvideerimisjaotiste, aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel ning aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul äriühingu omakapitalist tehtud väljamaksete suuruse ning saajate kohta.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
1
1)]]>
Aktsiaseltsifond on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni maksustamisperioodil makstud dividendide ja muude kasumieraldiste ning likvideerimisjaotiste suuruse ja saajate kohta.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
2
Kehtetu -
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
2
1)]]>
Kehtetu -
RT I
2008
51
286
13080709
2009-01-01
3
Lõigetes 1 ja 11 nimetatud deklaratsioon esitatakse väljamakse tegemise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
56
1. ]]>
Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisest teatamine
Residendist juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule § 13 lõike 3 punktis 2 või 21 nimetatud väljamakseid, on kohustatud esitama nende kohta Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
56
2. ]]>
Koolituskuludest teatamine
1
Residendist juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul katnud § 48 lõike 4 punktis 10 nimetatud tasemekoolituse kulusid, mida ei käsitata erisoodustusena, on kohustatud esitama selliste kulude kohta Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni järgmise aasta 1. veebruariks.
2
Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
56
3. ]]>
Usaldusfondi tulust teatamine
Usaldusfond on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaasta jooksul saadud tulu ja tulu saamise ajal fondis osalust omanud isikute, neile omistatava tuluosa suuruse ja nende residentsuse kohta tulu saamise kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2016-12-31
3
131122016003
2017-01-10
56
4. ]]>
Tervise edendamise maksusoodustuse kasutamisest teatamine
1
Residendist juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul katnud § 48 lõikes 55 nimetatud kulusid, on kohustatud nende kulude kohta esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni järgmise aasta 1. veebruariks.
2
Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2018-01-01
56
5. ]]>
Seotud isikule antud laenust teatamine
Residendist äriühing ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuv püsiv tegevuskoht, välja arvatud aktsiaseltsifond, residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks deklaratsiooni eelmise kvartali jooksul §-s 502 nimetatud isikutele antud laenude ja nende tagastamise kohta. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
57
Registrikannetest teatamine
Kehtetu -
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
57
1. ]]>
Maksusoodustustega seonduv informatsioonikohustus
1
Residendist krediidi- või finantseerimisasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaal võib Maksu- ja Tolliametile esitada deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute poolt tasutud selliste laenude intresside kohta, mille üheks eesmärgiks on eluaseme soetamine (sealhulgas ehitamine).
RT I
2012-10-25
1
125102012001
2012-12-01
2
Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutus, avalik-õiguslik ülikool ja erakool, kellel on tegevusluba, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis, kutseõppe läbiviimise õigus või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute tasutud §-s 26 nimetatud koolituskulude kohta.
RT I
2013-07-02
1
102072013001
2014-07-01
(jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)
3
Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastal saadud kingituste ja annetuste kohta, samuti nende kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise, sealhulgas § 19 lõike 6 kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate stipendiumide saajate ja igale isikule makstud stipendiumi suuruse kohta. Usuline ühendus ei pea esitama eelmises lauses nimetatud deklaratsiooni kingituste ja annetuste saamise kohta.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
4
Kindlustusandja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kalendriaastal saadud kindlustusmaksete osa kohta, mille tasumise eesmärk oli kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina. Deklaratsioonis ei näidata kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 ja § 65 lõikes 3 nimetatud kindlustusmakseid.
RT I
2011-02-18
1
118022011001
2012-01-01
5
Pensioniregistri pidaja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni vabatahtlike pensionifondide osakute soetamiseks kalendriaastal makstud summade kohta. Deklaratsioonis ei näidata summasid, mille eest pensionifondi osakud soetati osakute vahetamise käigus, ega kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 nimetatud sissemakset.
RT I
2017-06-26
1
126062017001
2018-09-01
5
1)]]>
Sotsiaalkindlustusamet esitab Maksu- ja Tolliametile 31. detsembri seisuga § 231 lõikes 3 nimetatud lapsetoetust saavate isikute nimed ja isikukoodid ning laste nimed ja isikukoodid.
RT I
2008
51
283
13080773
2009-01-01
5
2)]]>
Väärtpaberite keskdepositoorium ja pensioniregistri pidaja esitab Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud residendist füüsilise isiku kohta järgmised andmed:
RT I
2017-06-26
1
126062017001
2017-07-06
1
ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2
väärtpaberi emitendi nimetus;
3
väärtpaberi liik ja ISIN-kood;
4
väärtpaberite kogus;
5
müügihind;
6
võõrandamise kuupäev.
5
3)]]>
Residendist krediidi- või finantseerimisasutus, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaal ja kindlustusandja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni füüsilistele isikutele makstud § 40 lõike 2 punktis 4 nimetatud intressi ja kindlustushüvitise kohta, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
6
Lõigetes 1–53 nimetatud deklaratsioonid ja andmed esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Lõikes 3 nimetatud deklaratsioon kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise kohta esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. juuliks. Deklaratsioonide vormid ja esitamise kord kehtestatakse
määrusega.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
7
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on kohustatud kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastal füüsilistele isikutele tasutud Natura 2000 erametsamaa toetuste kohta.
RT I
2020-07-10
5
110072020005
2020-07-20
57
2. ]]>
Intressist teatamise kohustus
Kehtetu -
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2017-01-01
12
RAKENDUSSÄTTED
58
1999. aasta tulude maksustamine
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
59
Tulumaksu arvestamine põhivara võõrandamisel
1
Füüsilisest isikust maksumaksja, kellel on põhivara, millelt on enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 17 alusel arvutatud amortisatsiooni, arvestab põhivara objekti võõrandamise korral kasu või kahju (§ 37) lähtuvalt vara korrigeeritud maksumusest. Korrigeeritud maksumuseks loetakse käesoleva seaduse jõustumise päevaks lõppenud viimase maksustamisperioodi kohta koostatud maksuamortisatsiooni tabelis toodud järgmisele maksustamisperioodile ülekantav põhivara väärtus. II amortisatsioonigruppi kuuluva põhivara puhul arvutatakse iga üksiku põhivara objekti korrigeeritud maksumus proportsionaalselt vastavalt iga objekti soetamismaksumuse ja kõikide II amortisatsioonigrupi põhivara objektide soetamismaksumuste kogusumma suhtele.
2
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
3
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
4
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
5
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
60
Erisused dividendide maksustamisel
Kehtetu -
RT I
2013-12-23
3
123122013003
2015-01-01
61
Muud rakendussätted
1
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
2
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
3
Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 22 alusel edasikantud kahju võib maha arvata maksumaksja vara müügist saadud kasust vastavalt §-le 39.
4
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
5
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
6
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
7
Enne 2001. aasta 1. jaanuari sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel väljamakstud summat tulumaksuga ei maksustata.
RT I
2010
34
181
13329765
2011-01-01
8
Kehtetu -
RT I
2005
25
193
898219
2005-07-01
, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist.
9
Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja poolt tehtud väljamaksed maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksu määraga, arvestades lõigetes 10–12 sätestatud erisusi.
RT I
2005
25
193
898219
2005-07-01
, lõikes 9 sätestatud viidet käesoleva seaduse § 4 lõikele 1 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist.
10
Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist või kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed maksustatakse tulumaksu määraga 10%.
RT I
2021-12-22
5
122122021005
2022-01-01
, rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist
11
Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale pärast tema 55-aastaseks saamist kuni tema surmani perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul makstavat kindlustuspensioni ja kindlustusvõtjale, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga, tehtavaid väljamakseid ei maksustata tulumaksuga.
RT I
2021-12-22
5
122122021005
2022-01-01
, rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist
12
Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel väljamakstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitised maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksu määraga sõltumata § 20 lõikes 5 ja § 21 lõikes 5 sätestatust.
RT I
2005
25
193
898219
2005-07-01
, lõikes 12 sätestatud viidet käesoleva seaduse § 4 lõikele 1 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist.
13
Kehtetu -
RT I
2012-03-29
1
129032012001
2013-01-01
13
1)]]>
Kehtetu -
RT I
2012-03-29
1
129032012001
2013-01-01
14
Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud enne 2002. aasta 1. maid, võib residendist füüsiline isik lisaks § 28 lõike 1 punktis 1 sätestatule oma maksustamisperioodi tulust maha arvata nimetatud lepingu alusel maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena.
15
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
16
Paragrahvi 28 lõiget 11 ei kohaldata enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni lepingutele.
17
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
18
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
19
Paragrahvi 4 lõikes 1 sätestatud maksumäära kohaldatakse vastava maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvale tulumaksule.
20
Paragrahvis 25 sätestatud korras on residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata ka krediidiasutusega samasse kontserni mittekuuluvale Eesti residendist finantseerimisasutusele tasutud eluasemelaenu või liisingu intressid, kui leping on sõlmitud enne Eesti Euroopa Liiduga liitumise päeva. Samuti võib residendist füüsiline isik tulust maha arvata oma abikaasale, vanematele või lastele eluaseme soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid, kui leping on sõlmitud enne 2005. aasta 1. jaanuari.
21
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
22
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
23
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
24
Enne 2004. aasta 1. jaanuari alanud lepingulise suhte korral võib § 572 lõikes 1 nimetatud intressi saajat puudutav informatsioon piirduda intressi saaja nime, elukohariigi ja aadressiga elukohariigis. Info tehakse kindlaks intressi maksjale kättesaadavate andmete põhjal.
RT I
2005
36
277
915681
2006-01-01
, lõike 24 sätteid kohaldatakse alates samast kuupäevast makstud intressidele.
25
Paragrahvi 54 lõike 5 alusel maha arvatava tulumaksu summa ei tohi § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt olla suurem summast, mis moodustab 20/80 mitteresidendi tehtud väljamakse summast.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
26
Paragrahvi 50 lõiget 11, § 53 lõiget 41 ja § 54 lõiget 5 rakendatakse alates 2005. aasta 1. jaanuarist saadud dividendi arvel tehtud väljamaksetele.
RT I
2005
25
193
898219
2005-07-01
, lõiget 26 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2005. a 1. jaanuarist.
27
Kehtetu -
RT I
2013-12-23
3
123122013003
2015-01-01
28
Kehtetu -
RT I
2013-12-23
3
123122013003
2015-01-01
29
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
30
2007. aasta maksustamisperioodile eelnenud maksustamisperioodi eest tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ja makseid võib füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulust maha arvata sõltumata § 34 punktis 12 sätestatust. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulult kogumispensionide seaduse § 11 lõike 2 alusel tasutud kohustusliku kogumispensioni makset ettevõtlustulust maha ei arvata.
RT I
2006
28
208
1039096
2007-01-01
31
Kehtetu -
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
32
Paragrahvi 50 lõiget 21 ja § 53 lõiget 47 rakendatakse nendes lõigetes nimetatud väljamaksete suhtes, mis on saadud alates 2009. aasta 1. jaanuarist.
RT I
2008
51
286
13080709
2009-01-01
33
Residendist äriühingu või mitteresidendi Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu enne 2009. aasta 1. jaanuari saadud tulu suhtes rakendatakse kuni nimetatud kuupäevani kehtinud tulumaksuseaduse § 50 lõiget 11 või § 53 lõiget 41 ning § 54 lõiget 5.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
34
Kui residendist äriühing on teinud fondiemissiooni enne 2000. aastat:
1
maksustatakse § 50 lõikes 2 nimetatud väljamaksete summa osa, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning enne 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat;
2
maksustatakse § 50 lõikes 22 sätestatud juhul äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning enne 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat.
RT I
2008
51
286
13080709
2009-01-01
35
Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse ka Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja suhtes ümberregistreerimise perioodil 2009. aasta 1. jaanuarist kuni tema kustutamiseni maksukohustuslaste registrist.
RT I
2008
60
331
13111040
2009-01-01
36
Deklaratsiooni esitamisel 2009. aastal tasutud õppelaenu intresside ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksude kohta kohaldatakse 2009. aasta 31. detsembrini kehtinud § 571 lõikeid 2 ja 3.
RT I
2009
54
362
13234657
2010-01-01
37
Tulumaksuga ei maksustata lepinguriigi residendist krediidiasutuse või krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel hoiuselt kuni 2013. aasta 31. detsembrini makstud § 17 lõike 3 punktis 1 nimetatud intressi, kui see on saadud enne 2011. aasta 1. jaanuari hoiustatud summalt, mida ei ole deklareeritud investeerimiskonto sissemaksena.
RT I
2010
34
181
13329765
2011-01-01
38
Paragrahvi 171 lõike 2 punktis 5 nimetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehtud sisse- ja väljamaksete vahe 2010. aasta 31. detsembri seisuga või selleks kuupäevaks kogunenud kogumisreservi väärtuse võib deklareerida investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. Sellist finantsvara käsitatakse investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.
RT I
2010
34
181
13329765
2011-01-01
39
Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud finantsvaralt saadava kasu või tulu korral tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks deklareeritakse väärtpaberite soetamismaksumus või hoiustatud summa investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. Sellist finantsvara käsitatakse investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.
RT I
2010
34
181
13329765
2011-01-01
40
Eelnevatest maksustamisperioodidest edasi kantud väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju võib deklareerida investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. Sissemaksena deklareeritud summat väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha ei arvata.
RT I
2010
34
181
13329765
2011-01-01
41
2010. aasta 31. detsembri seisuga usuliste ühenduste registris olev juriidiline isik kantakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja alates 2011. aasta 1. jaanuarist ilma taotlust esitamata. Nimetatud isik esitab § 571 lõikes 3 sätestatud deklaratsiooni esmakordselt 2012. aasta 1. juuliks.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
42
Tulumaksuga maksustatakse püsivast tegevuskohast väljaviidava vara maksumus osas, mis võrdub püsiva tegevuskoha jaoks sissetoodud vara arvel enne 2011. aasta 1. jaanuari väljaviidud püsivale tegevuskohale omistatud maksustamata kasumiga.
RT I
2010-11-18
1
118112010001
2011-01-01
43
Kehtetu -
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
44
Residendist juriidiline isik ning §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud deklareerima 2015. aasta 10. veebruariks esitatavas § 54 lõikes 2 nimetatud maksudeklaratsioonis kõik §-des 50 ja 53 sätestatud maksukohustuse suurust mõjutavad asjaolud 2014. aasta 31. detsembri seisuga. Ühendanud või ühinemisel asutatud äriühing ei või deklareerida tema omakapitali tehtud sissemaksena ühinemises osalenud äriühingu poolt tema omakapitali tehtud sissemakseid. Jagunemisel osalenud omandav äriühing võib deklareerida jagunemisel saadud omakapitali sissemaksena ainult jaguneva äriühingu poolt talle üle antud omakapitali sissemaksete osa.
RT I
2014-07-11
5
111072014005
2015-01-01
44
1)]]>
Kuni 2016. aasta 30. juunini loetakse käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud koolituskulude hulka ka riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis või asjaomase õppekava alusel õppe läbiviimiseks tegevusluba omavas erakoolis täienduskoolituses osalemise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud, kui õppija osales eelnimetatud täienduskoolituse läbiviija täienduskoolituses, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe.
RT I
2015-06-30
1
130062015001
2016-01-01
45
Isikul, kellel on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud töövõime kaotus alates 40%-st, loetakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 54 sätestatud osalise või puuduva töövõime tingimus täidetuks. Isikul, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse § 201 lõike 3 punktis 1 ja § 21 lõike 4 punktis 1 ning § 61 lõigetes 10 ja 11 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.
RT I
2020-12-28
1
128122020001
2021-01-02
, rakendatakse alates 01.01.2021
46
Paragrahvi 40 lõikes 5 nimetatud tööaja määr näidatakse esimest korda 2015. aasta detsembrikuu eest esitatavas deklaratsioonis.
RT I
2015-06-30
2
130062015002
2016-01-01
47
Paragrahvi 13 lõike 3 punkti 15 kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. jaanuarist.
RT I
2015-12-17
2
117122015002
2016-01-01
48
Paragrahvi 50 lõiget 13 kohaldatakse väljamaksetele, mille aluseks olev dividend või omakapitali väljamakse on saadud alates 2016. aasta 1. novembrist.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
49
Kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud § 25 lõiget 4 kohaldatakse maksumaksja suhtes, kellel oli selle kuupäeva seisuga nimetatud lõikes sätestatud õigus, kuni edasikantud intresside maha arvamise lõpuni.
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2017-01-01
50
Tuludeklaratsiooni esitamisel 2016. aasta eest kohaldatakse kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud § 44 lõiget 2 ning § 46 lõikeid 1–6.
RT I
2016-12-24
1
124122016001
2017-01-01
51
Paragrahvi 234 ja § 44 lõiget 21 rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. jaanuarist.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2017-08-01
52
Paragrahvi 13 lõike 3 punkti 23, § 19 lõike 3 punktide 31 ja 17, § 48 lõigete 51, 53, 54 ja 56 ning § 61 lõike 45 2017. aasta 1. augustil jõustunud redaktsiooni rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2017-08-01
53
Paragrahvi 501 alusel eelmise kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumi arvutamisel loetakse esimeseks arvesse võetavaks aastaks aasta 2018. Paragrahvi 4 lõikes 5 sätestatud määra rakendatakse:
1
2019. aastal ühele kolmandikule 2018. aastal jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu;
2
2020. aastal ühele kolmandikule 2018. ja 2019. aastal jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
54
Paragrahvis 502 sätestatud tõendamise kohustus ja § 565 sätestatud laenude deklareerimise kohustus rakendub alates 2017. aasta 1. juulist antud laenu suhtes, samuti sellise laenu suhtes, mille puhul on alates 2017. aasta 1. juulist laenusummat suurendatud, laenu tagastamise tähtaega pikendatud või muid olulisi tingimusi muudetud.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
55
Residendist äriühing on kohustatud deklareerima lõikes 54 nimetatud laenud 2018. aasta 20. aprilliks esitatavas §-s 565 nimetatud maksudeklaratsioonis.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
56
Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud tasuma Maksu- ja Tolliameti pangakontole §-s 471 nimetatud esimese avansilise makse § 4 lõikes 5 sätestatud määraga 2018. aasta teises kvartalis teenitud kasumilt 2018. aasta 10. septembriks. Paragrahvi 471 lõike 2 alusel ei vähendata krediidiasutuste kasumit enne 2018. aasta teist kvartalit tekkinud kahjumi võrra.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
57
Kui riikliku pensioni saaja ei saanud 2017. aastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, loetakse § 42 lõikes 1 nimetatud avaldus esitatuks Sotsiaalkindlustusametile 2018. aasta 1. jaanuaril ühe kaheteistkümnendiku § 23 lõikes 1 sätestatud summa ulatuses, välja arvatud juhul, kui isik on väljendanud soovi Sotsiaalkindlustusametile avaldust mitte esitada.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
58
Paragrahvi 35 alusel võib 2018. aasta ettevõtlustulu ületava kulude summa maha arvata kuni kaheksa järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
59
Paragrahvi 35 alusel võib 2019. aasta ettevõtlustulu ületava kulude summa maha arvata kuni üheksa järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust.
RT I
2017-12-28
74
128122017074
2018-01-01
60
Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima 2019. aasta 10. veebruariks esitatavas § 54 lõikes 2 nimetatud maksudeklaratsioonis püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud ja tagasi välja viimata vara 2018. aasta 31. detsembri seisuga.
RT I
2018-12-28
44
128122018044
2019-01-01
61
Paragrahvides 49–52 sätestatud maksuarvestuselt §-s 521 sätestatud maksuarvestusele üleminekul või §-s 521 sätestatud maksuarvestuselt §-des 49–52 sätestatud maksuarvestusele üleminekul on residendist äriühing kohustatud deklareerima kõik §-des 49–521 sätestatud maksukohustuse suurust mõjutavad asjaolud.
RT I
2019-03-04
1
104032019001
2020-07-01
, jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2]
62
Mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi 2019. aasta tulude deklareerimisel kohaldatakse kuni 2019. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõikeid 31–51.
RT I
2019-12-23
2
123122019002
2020-01-01
63
Tulumaksuga ei maksustata juriidilise isiku 2020. aasta 12. märtsist kuni 1. juulini Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele või hoolekandeasutusele või Eestis asuva haigla pidajale heategevuslikul eesmärgil tehtud kingitust ega annetust.
RT I
2020-04-21
1
121042020001
2020-04-22
64
Paragrahvi 41 punktis 6 Natura 2000 erametsamaa toetuse kohta sätestatut kohaldatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. jaanuarist.
RT I
2020-12-28
1
128122020001
2021-01-02
, rakendatakse alates 01.01.2021
65
Kindlustusvõtja puhul, kes on täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud, ja isiku puhul, kes omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt enne 2021. aasta 1. jaanuari, on § 21 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud iga 55 aastat, arvestades kogumispensionide seaduse § 727.
RT I
2020-10-27
1
127102020001
2021-01-01
62
Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril.
13
MUUDATUSED KEHTIVATES ÕIGUSAKTIDES
63
§ 63.
–
67
§ 67.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
1
Nõukogu direktiiv 2003/48/EÜ hoiuseintresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38–48), muudetud nõukogu direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136);nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 49–54), muudetud nõukogu direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136);nõukogu direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34–46);nõukogu direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8–16), muudetud direktiiviga 2014/86/EL (ELT L 219, 25.07.2014, lk 40–41) ja direktiiviga 2015/121/EL (ELT L 21, 28.01.2015, lk 1–3);nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.07.2016, lk 1–14);nõukogu direktiiv (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (ELT L 144, 07.06.2017, lk 1–11);nõukogu järeldused maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta (ELT C 66, 26.02.2021, lk 40–45 ja järgnevad);maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu – käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) aruanne, milles soovitatakse teha muudatusi nõukogu 18. veebruari 2020. aasta järelduste lisades (ELT C 331, 07.10.2020, lk 3–5 ja järgnevad).
RT I
2021-03-26
1
126032021001
2021-07-01