Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord
Vastu võetud 20.12.2022 nr 67
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 2, § 113 lõike 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 4 lõike 1 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse üldised tingimused põllumajandusmaa kohta, mille kohta antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiseid otsetoetusi ja maaelu arengu toetusi (edaspidi koos toetus), põllumajandusliku majapidamise üleandmise tingimused ja kord ning põllumassiivi kaardi koostamise ja põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise tingimused ja kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord.
§ 2. Põllumajandusmaa
(1) Toetust võib anda põllumajandusmaa kohta, mis vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele, kui muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Põllumajandusmaaks loetakse põllumaa, püsirohumaa ja püsikultuuridealune maa.
§ 3. Põllumaa
(1) Põllumaa on külvikorraga hõlmatud haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks või karjatamiseks, või maa, mis on tootmisest kõrvale jäetud. Põllumaaks loetakse ka püsiva või äravõetava katte all olev maa, kus taimi kasvatatakse maapinnal vahetult mullas.
(2) Lõikes 1 nimetatud kesa on taotlemise aastal saagi tootmisest kõrvale jäetud külvikorraga hõlmatud põllumaa. Eristatakse järgmisi kesa tüüpe:
1) mustkesa on külvikorraga hõlmatud põllumajanduskultuurideta maa, mida haritakse umbrohtude hävitamiseks;
2) haljaskesa on külvikorraga hõlmatud maa, mida kasutatakse haljasväetistaimede kasvatamiseks;
3) sööti jäetud maa on külvikorraga hõlmatud maa, mis on taotlemise aastal tootmisest kõrvale jäetud.
(3) Lõikes 1 nimetatud tootmisest kõrvale jäetud maa on maa, mis on tootmisest kõrvale jäetud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 15 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608–670), artikli 4 lõike 1 punkti f kohaselt.
(4) Agrometsandussüsteem loetakse põllumaaks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) puid kasvatatakse reas ja puude vahekaugus reas on maksimaalselt 10 meetrit;
2) puude ridade vaheline kaugus üksteisest on üle 15 meetri ja erinevates ridades kasvavate puude võrad ei ole omavahel liitunud;
3) põllumaal kasvavad puud ei takista põllumajanduslikku tegevust;
4) puude all kasvatatakse põllumajanduskultuure või rohumaakultuure või looduslikke rohttaimi või karjatatakse loomi;
5) agrometsandussüsteemil rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid.
(5) Põllumaana ei käsitata lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavat maad, kus puid kasvatatakse dekoratiivsel eesmärgil, et neid turustada enne raieküpseks saamist.
§ 4. Püsirohumaa
(1) Püsirohumaa ja püsikarjamaa (edaspidi koos püsirohumaa) on maa, millel kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid, kas looduslikul viisil või harimise teel, ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem.
(2) Lõikes 1 nimetatud looduslikud rohttaimed on taimed, mis tavapäraselt kasvavad looduslikel karja- või rohumaadel või mille seemned sisalduvad karja- või rohumaade jaoks mõeldud seemnesegudes.
(3) Pärandniit ehk poollooduslik kooslus on pikaajalise niitmise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise mõjul kujunenud loodusliku elustikuga püsirohumaa, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav.
(4) Väärtuslik püsirohumaa on kõrge loodusväärtusega inventeeritud püsirohumaa, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused kõrgema liigirikkuse kujunemiseks.
(5) Keskkonnatundlik püsirohumaa on Natura 2000 võrgustiku alal asuv:
1) püsirohumaa, mille muld on 100 protsendi ulatuses turvasmuld;
2) pärandniit;
3) inventeeritud väärtuslik püsirohumaa.
(6) Agrometsandussüsteem loetakse püsirohumaaks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) puid kasvatatakse reas ja puude vahekaugus reas on maksimaalselt 10 meetrit;
2) puude ridade vaheline kaugus üksteisest on üle 15 meetri ja erinevates ridades kasvavate puude võrad ei ole omavahel liitunud;
3) püsirohumaal kasvavad puud ei takista põllumajanduslikku tegevust;
4) puude all kasvatatakse rohumaakultuure või looduslikke rohttaimi või karjatatakse loomi;
5) agrometsandussüsteemil rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid.
(7) Tagasirajatud püsirohumaa puhul kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94), artikli 48 lõikes 5 sätestatut.
(8) Püsirohumaana ei käsitata lõikes 6 sätestatud tingimustele vastavat maad, kus puid kasvatatakse dekoratiivsel eesmärgil, et neid turustada enne raieküpseks saamist.
§ 5. Püsikultuuridealune maa
(1) Püsikultuuridealune maa on külvikorraga hõlmamata maa, millel kasvatatakse ühel kohal vähemalt viis järjestikust aastat põllumajanduskultuure, mis annavad korduvat saaki. Püsikultuuridealuse maa hulka loetakse puukool ja lühikese raieringiga madalmets.
(2) Puukool on noorte puittaimedega kaetud maa, millel taimi kasvatatakse avamaal vahetult mullas hilisema ümberistutamise eesmärgil.
(3) Lühikese raieringiga madalmets on maa, millel kasvatatakse paju (Salix) ning millel tehakse raiet vähemalt igal viiendal aastal arvates istandiku rajamisest või viimase raie tegemisest.
(4) Püsikultuuridealuse maa hulka ei loeta püsirohumaad.
(5) Agrometsandussüsteem loetakse püsikultuuridealuseks maaks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) viljapuid ja marjapõõsaid kasvatatakse reas;
2) reavahedes kasvatatakse põllumajanduskultuure või rohumaakultuure või looduslikke rohttaimi või karjatatakse loomi;
3) agrometsandussüsteemil rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid.
§ 6. Põllumajandusliku majapidamise üleandmine
(1) Põllumajandusliku majapidamise üleandmiseks loetakse põllumajandusliku majapidamise tervikuna teisele isikule (edaspidi ülevõtja) võõrandamist või kasutusse andmist. Sel juhul lähevad üleandjalt ülevõtjale üle kõik toetuse taotlemisega seotud õigused ja kohustused, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini, võtab üleandja toetuse taotluse tagasi ja ülevõtja esitab uue taotluse.
(3) Kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle pärast 15. juunit, kuid hiljemalt taotluse esitamise kalendriaasta 1. septembriks, antakse toetus ülevõtjale, kui ülevõetud põllumajanduslik majapidamine ja selle ülevõtja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele.
(4) Kui lõikes 3 sätestatud juhul ei soovi ülevõtja toetust saada, antakse toetus üleandjale, kui üleantud põllumajanduslik majapidamine ja selle üleandja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele.
(5) Kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle pärast taotluse esitamise kalendriaasta 1. septembrit, antakse toetus üleandjale, kui üleantud põllumajanduslik majapidamine ja selle üleandja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele.
(6) Kui lõikes 5 sätestatud juhul ei soovi üleandja toetust saada, antakse toetus ülevõtjale, kui ülevõetud põllumajanduslik majapidamine ja selle ülevõtja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele.
(7) Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul, esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed:
1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood;
2) üleandja ja ülevõtja kinnitus põllumajandusliku majapidamise tervikuna üleandmise kohta;
3) andmed selle kohta, kas toetuse andmist taotleb üleandja või ülevõtja;
4) kinnitus selle kohta, et ülevõtja võimaldab kontrollida kinnisasjal toetuse saamise nõuete täitmist.
(8) Põllumajandusliku majapidamise üleandmisest teavitatakse PRIA-t seitsme kalendripäeva jooksul.
§ 7. Põllumassiivi kaardi koostamine
(1) Põllumassiivi kaardi koostab PRIA, kasutades topograafilise alusena ruumiandmete seaduse §-s 67 nimetatud Eesti topograafia andmekogu andmeid.
(2) Põllumassiiv on maastikul eristuvate püsivate objektide, katastriüksuse piiride või maa kasutusotstarbe piiridega piiristatud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust ja mis on ühe taotleja kasutuses.
(3) Põllumassiivide üle peetakse arvestust taotleja põhiselt.
(4) Põld on ühe taotleja kasutuses olev maastikul eristuv ühtne maa-ala, mis on kasutuses põllumaa või püsirohumaa või püsikultuuridealuse maana.
(5) Põllumassiivi kaardile kantakse põllumassiiv, mille pindala on vähemalt 0,30 hektarit.
(6) Põllumassiivi kaardile kantakse iga põllumassiivi kohta:
1) piiripunktid, mis on omavahel ühendatud ja moodustavad põllumassiivi kaardil põllumassiivi ruumiobjekti;
2) unikaalne numberkood;
3) maksimaalne toetusõiguslik pindala;
4) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt säilitamisele kuuluvad maastikule iseloomulikud vormid (edaspidi maastikuelemendid).
(7) Põllumassiivi kaardile ei kanta pärandniitu.
§ 8. Piiripunktide määramine
(1) Põllumassiivi piiripunktid määrab PRIA.
(2) Piiripunkti koordinaatide määramiseks kasutatakse ortofotot, katastriüksuse piiri, maakasutusotstarbe piiri ja kontrolli käigus, sealhulgas paikvaatluse käigus saadud andmeid, kasutades ristkoordinaatide süsteemi L-EST97. Maakasutusotstarbe piir on toetuse taotlusel esitatud andmete, kohapealse kontrolli ja ortofoto abil tuvastatav maakasutuse piir.
§ 9. Põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmine
(1) PRIA annab põllumassiivi kaardile kantavale põllumassiivile unikaalse 11-kohalise numberkoodi.
(2) Kui põllumassiivi kaardile kantud:
1) põllumassiiv jagatakse osadeks, säilitatakse ühele endine põllumassiivi unikaalne numberkood ja ülejäänutele põllumassiividele antakse uus unikaalne numberkood;
2) põllumassiivid liidetakse üheks, säilitatakse põllumassiivile ühe endise põllumassiivi unikaalne numberkood.
(3) Kui põllumassiivi jagamisel osadeks või nende liitmisel ei ole tehnilistel põhjustel võimalik säilitada endise põllumassiivi unikaalset numberkoodi, antakse põllumassiivile uus unikaalne numberkood.
§ 10. Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramine
(1) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määrab PRIA.
(2) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise korral võetakse aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide järgi. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivil paiknevad järgmised maa-alad, millel põllumajanduslik tegevus ei ole võimalik või mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks:
1) üle 0,01 hektari suurune maa-ala, sealhulgas maa-ala, millel kasvavad puittaimed võrade liitusega vähemalt 30 protsenti;
2) alla 0,01 hektari suurused maa-alad, kui nende pindala põllumassiivil kokku ületab 0,01 hektarit, seahulgas alla 0,01 hektari suurused maa-alad, millel kasvavate puittaimede võrad on omavahel liitunud.
(3) Inimtekkelise ehitise alune maa-ala, välja arvatud lõikes 7 nimetatud maastikuelementide alune maa-ala, arvatakse põllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast maha olenemata selle suurusest.
(4) Lõikes 2 nimetatud maa-alad, mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, on järgmised:
1) päikesepaneelidealune maa;
2) õueala;
3) haljasala;
4) golfiväljak.
(5) Lõike 4 punktis 1 nimetatud päikesepaneelidealuseks maaks loetakse:
1) paneeli- või paneelidealust maad koos seda ümbritseva aia või selgelt eristuva harimispiiriga;
2) paneelialust maad koos seda ümbritseva ühe meetri laiuse alaga, mida arvestatakse paneeli välimisest küljest, kui kahe või enama paneeli omavaheline kaugus on üle 13 meetri või tegemist on üksiku paneeliga ja puudub paneeli või paneele ümbritsev aed või selgelt eristuv harimispiir;
3) paneelidevahelist maad koos paneelialuse maa ja seda ümbritseva ühe meetri laiuse alaga, mida arvestatakse paneeli välimisest küljest, kui kahe või enama paneeli omavaheline kaugus on kuni 13 meetrit ning puudub paneele ümbritsev aed või selgelt eristuv harimispiir.
(6) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse kuni kahe meetri laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm.
(7) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt säilitamisele kuuluvad maastikuelemendid.
(8) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Puuks loetakse vähemalt 1,3 meetri kõrgust puittaime.
(9) Agrometsandussüsteemi ja pärandniidu puhul arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka ka selline ala, kus ühe hektari kohta kasvab rohkem kui 50 puud.
(10) Lõikes 8 sätestatud juhul ei kohaldata lõike 2 punkti 2.
§ 11. Põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed
Andmed põllumassiivi kasutamise kohta saadakse asjakohaselt toetuse taotluselt.
§ 12. Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamine
Põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivi piiripunktide, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ja põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise korral võib mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamisel kasutada mõõtmiseks vahendit, mille puhul on tõendatult tagatud Euroopa Liidus kohalduvate tehniliste standarditega vähemalt samaväärne mõõtmiskvaliteet.
§ 13. Rakendussätted
(1) Enne selle määruse jõustumist põllumassiivi kaardile kantud põllumassiivi andmete töötlemist jätkatakse selle määruse alusel.
(2) Põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” §-d 2–4, 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks.
(3) Kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle pärast taotluse esitamise kalendriaasta 1. septembrit ja üleandja ei soovi „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” alusel antavat toetust, ei anta üleandjale ega ülevõtjale „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” raames antavat toetust.
§ 14. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a.
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Marko Gorban
Kantsler
Facebook
Twitter