Teksti suurus:

Haanja looduspargi kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.02.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 23.01.2015, 6

Haanja looduspargi kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 22.01.2015 nr 10

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Haanja looduspargi kaitse-eesmärk

 (1) Haanja looduspargi2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
 1) kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku;
 2) kaitsta nende liikide elupaiku, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒25) nimetab I lisas. Need liigid on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), hallpea-rähn (Picus canus), täpikhuik (Porzana porzana), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos) ja händkakk (Strix uralensis);
 3) kaitsta, säilitada ja taastada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas, ja nende liikide elupaiku, mida see direktiiv nimetab II lisas. Need I lisa elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mille elupaiku kaitstakse, on harilik kobarpea (Ligularia sibirica), harivesilik (Triturus cristatus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), saarmas (Lutra lutra), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus);
 4) kaitsta ja säilitada Viitina, Uue-Saaluse ja Rogosi mõisa parke ja kaitsealale jäävaid kaitstava looduse üksikobjekte.

 (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja viieks piiranguvööndiks.

 (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

 (1) Kaitseala asub Võru maakonnas Haanja vallas Ala-Suhka, Ala-Tilga, Haanja, Haavistu, Hanija, Holdi, Horoski, Hulaku, Hämkoti, Ihatsi, Jaanimäe, Kaaratautsa, Kaldemäe, Kallaste, Kaloga, Kergatsi, Kirbu, Kotka, Kõomäe, Kääraku, Külma, Leoski, Lüütsepä, Mahtja, Mallika, Meelaku, Miilimäe, Mustahamba, Mäe-Suhka, Mäe-Tilga, Palanumäe, Palujüri, Pausakunnu, Peedo, Piipsemäe, Plaani, Plaksi, Pressi, Purka, Puspuri, Raagi, Resto, Ruusmäe, Saagri, Saika, Saluora, Simula, Soodi, Trolla, Tsiamäe, Tsolli, Tummelka, Tuuka, Tõnkova, Uue-Saaluse, Vaalimäe, Vakari, Vastsekivi, Villa, Vorstimäe ja Vänni külas, Lasva vallas Andsumäe, Noodasküla, Saaremaa, Sooküla, Tohkri ja Tüütsmäe külas, Rõuge vallas Aabra, Augli, Haki, Hallimäe, Handimiku, Hotemäe, Häramäe, Jaanipeebu, Jugu, Järvekülä, Kahru, Kiidi, Koke, Kokejüri, Kokemäe, Kurgjärve, Kuuda, Kähri, Lauri, Lutika, Muduri, Muna, Murdemäe, Mustahamba, Mõõlu, Möldri, Nogo, Nursi, Ortemäe, Paaburissa, Pulli, Rasva, Raudsepa, Rebase, Sika, Simmuli, Soekõrtsi, Soomeoru, Suure-Ruuga, Tealase, Tiidu, Tindi, Tootsi, Tsutsu, Utsali, Vadsa ja Viitina külas ning Rõuge alevikus, Vastseliina vallas Hinsa, Holsta, Käpa, Kündja, Luhte, Paloveere, Pari, Vaarkali ja Voki külas ning Võru vallas Kolepi, Koloreino, Mõisamäe, Mõksi ja Tootsi külas.

 (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
 5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5. Lubatud tegevus

 (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, pidada jahti ning püüda kala kogu kaitsealal.

 (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut.

 (3) Kaitsealal on lubatud telkimine ja lõkke tegemine:
 1) kinnisasja omaniku või valdaja loal, välja arvatud § 11 punktis 3 sätestatud juhul sihtkaitsevööndis;
 2) kinnisasja omaniku ja kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades, välja arvatud § 11 punktis 3 sätestatud juhul sihtkaitsevööndis.

 (4) Kaitsealal on lubatud:
 1) sõidukiga sõitmine teedel;
 2) sõiduki või maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevustel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ning metsa- ja põllumajandustöödel;
 3) kinnisasja omanikul või valdajal ning tema perekonnaliikmetel sõitmine sõiduki või maastikusõidukiga oma kinnisasja piires väljaspool teid, kui sellega ei kahjustata kaitseala kaitse-eesmärke;
 4) sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid punktides 2 ja 3 nimetamata juhtudel kaitseala valitseja ja kinnisasja valdaja nõusolekul.

 (5) Kaitseala veekogudel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 6. Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
 4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas paadisilla ehitamiseks;
 5) anda projekteerimistingimusi;
 6) anda ehitusluba;
 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
 8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

 (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

 (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

 (3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus

 (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

 (2) Kaitsealal on kolmteist sihtkaitsevööndit:
 1) Hainjärve sihtkaitsevöönd;
 2) Hinni sihtkaitsevöönd;
 3) Jaanivariku sihtkaitsevöönd;
 4) Jürihani sihtkaitsevöönd;
 5) Kütioru sihtkaitsevöönd;
 6) Lakõsuu sihtkaitsevöönd;
 7) Munamäe sihtkaitsevöönd;
 8) Sitikaoru sihtkaitsevöönd;
 9) Tallikõsõ sihtkaitsevöönd;
 10) Tuhkrijärve sihtkaitsevöönd;
 11) Vaskna sihtkaitsevöönd;
 12) Vällämäe sihtkaitsevöönd;
 13) Ööbikuoru sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

 (1) Hainjärve, Jürihani, Kütioru, Lakõsuu, Tuhkrijärve ja Vällämäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ja kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on:
 1) Hainjärve sihtkaitsevööndis huumustoitelised järved ja järvikud ning vanad loodusmetsad;
 2) Kütioru sihtkaitsevööndis huumustoitelised järved ja järvikud, jõed ja ojad, lamminiidud, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning rusukallete ja jäärakute metsad;
 3) Lakõsuu sihtkaitsevööndis rabad, nokkheinakooslused ning siirdesoo- ja rabametsad;
 4) Jürihani sihtkaitsevööndis jõed ja ojad, lamminiidud, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, rohunditerikkad kuusikud, okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel ning rusukallete ja jäärakute metsad;
 5) Tuhkrijärve sihtkaitsevööndis vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud ning siirdesoo- ja rabametsad;
 6) Vällämäe sihtkaitsevööndis looduslikult rohketoitelised järved, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud ja rabad.

 (2) Hinni sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on liivakivipaljandite kaitse, looduse mitmekesisuse suurendamine ja säilitamine ning maastiku ilme säilitamine.

 (3) Ööbikuoru, Sitikaoru, Tallikõsõ ja Vaskna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on seal väljakujunenud looduslike koosluste kaitse, looduse mitmekesisuse suurendamine ja säilitamine, poollooduslike koosluste säilitamine ja taastamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on:
 1) Ööbikuoru sihtkaitsevööndis vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, allikad ja allikasood ning nõrglubja-allikad;
 2) Sitikaoru sihtkaitsevööndis jõed ja ojad, vanad loodusmetsad, okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirde- ja õõtsiksood, liigirikkad madalsood, lamminiidud ning niiskuslembesed kõrgrohustud;
 3) Tallikõsõ sihtkaitsevööndis rabad, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning liigirikkad madalsood;
 4) Vaskna sihtkaitsevööndis vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud.

 (4) Munamäe ja Jaanivariku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, sealhulgas rohunditerikaste kuusikute säilitamine, maastikuilme säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

§ 10. Lubatud tegevus

 (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 60 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohtades, mis on selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ja tähistatud. Rohkem kui 60 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ja tähistatud, või rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

 (2) Ööbikuoru, Vaskna, Sitikaoru ja Jürihani sihtkaitsevööndis on lubatud poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine.

 (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
 1) olemasolevate ehitiste hooldustööd, maaparandussüsteemide hoiutööd ning veerežiimi taastamine;
 2) Munamäe, Kütioru, Ööbikuoru ja Sitikaoru sihtkaitsevööndis kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
 3) Hinni, Munamäe, Tallikõsõ, Sitikaoru, Ööbikuoru, Vaskna ja Jaanivariku sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
 4) Tuhkrijärve, Ööbikuoru ja Munamäe sihtkaitsevööndis rajatiste püstitamine;
 5) punktis 4 nimetamata sihtkaitsevööndites rajatiste püstitamine kaitseala ning õppe- ja matkaradade tarbeks;
 6) tehnovõrgurajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnisasja või kaitseala tarbeks.

§ 11. Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega:
 1) majandustegevus;
 2) loodusvarade kasutamine;
 3) telkimine ja lõkke tegemine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.

§ 12. Vajalik tegevus

 (1) Ööbikuoru, Sitikaoru, Jürihani ja Vaskna sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel on koosluste ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja säilitamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. Poolloodusliku koosluse niitmine on lubatud alates 25. juunist, välja arvatud juhul, kui niitmine võib ohustada kaitstavaid liike. Sellisel juhul määrab niitmise alguse tähtpäeva kaitseala valitseja.

 (2) Vaskna ja Ööbikuoru sihtkaitsevööndis on vajalik raie vaadete avamiseks.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 13. Piiranguvööndi määratlus

 (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

 (2) Kaitsealal on viis piiranguvööndit:
 1) Hoiuküla piiranguvöönd;
 2) Pärandmaastiku piiranguvöönd;
 3) Tavaala piiranguvöönd;
 4) Keskusala piiranguvöönd;
 5) Pargi piiranguvöönd.

§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

 (1) Hoiuküla piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse, põllumajandusliku maakasutuse ja asustusstruktuuri ning piirkonnale omase arhitektuuri hoidmine. Hoiuküla piiranguvööndis kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved, looduslikult rohketoitelised järved, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, niiskuslembesed kõrgrohustud, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ning liigirikkad madalsood.

 (2) Pärandmaastiku piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning põllumajandusliku maakasutuse ja asustusstruktuuri säilimine. Pärandmaastiku piiranguvööndis kaitstavad elupaigad on liiva-alade vähetoitelised järved, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, looduslikult rohketoitelised järved, kuivad niidud lubjarikkal mullal, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, niiskuslembesed kõrgrohustud, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, siirde- ja õõtsiksood ning liigirikkad madalsood.

 (3) Tavaala piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Tavaala piiranguvööndis kaitstavad elupaigad on liiva-alade vähetoitelised järved, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, niiskuslembesed kõrgrohustud, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ning liigirikkad madalsood.

 (4) Keskusala piiranguvööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Keskusala piiranguvööndis kaitstavad elupaigad on vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved, looduslikult rohketoitelised järved, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, niiskuslembesed kõrgrohustud, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ning liigirikkad madalsood.

 (5) Pargi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Viitina, Rogosi ja Uue-Saaluse pargi kaitse.

 (6) Piiranguvööndi metsa kaitse-eesmärk on liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamine.

§ 15. Lubatud tegevus

 (1) Piiranguvööndis on lubatud:
 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega;
 2) kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;
 3) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud metsamaal, veekogus ja poollooduslikul kooslusel.

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
 1) rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;
 2) puuvõrade või põõsaste kujundamine ning puittaimede istutamine ja raie Pargi piiranguvööndis;
 3) uue maaparandussüsteemi rajamine;
 4) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine;
 5) herbitsiidi kasutamine invasiivse võõrliigi tõrjeks metsamaal.

 (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud uuendusraie, välja arvatud Pargi piiranguvööndis, kõvalehtpuupuistutes ja pärnikutes. Uuendusraie tegemisel peab arvestama järgmisi tingimusi:
 1) lageraiet on lubatud teha kuni 1 ha suuruse langina;
 2) turberaie liikidest on lubatud aegjärkne raie ja häilraie kuni 5 ha suuruse langina.

 (4) Raie tegemisel tuleb elustiku mitmekesisuse säilitamiseks jätta raielangile, välja arvatud hall-lepikutes, hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

§ 16. Ehitustegevus piiranguvööndis

 (1) Hoiuküla, Pärandmaastiku, Tavaala ja Keskusala piiranguvööndis on olemasoleval hoonestusalal lubatud väikeehitiste püstitamine, mis ei nõua ehitusseadusest tulenevalt kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut.

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
 1) Keskusala, Tavaala ja Pargi piiranguvööndis ehitiste püstitamine;
 2) Hoiuküla ja Pärandmaastiku piiranguvööndis ehitiste püstitamine kinnistu olemasolevatel ja endistel hoonestusaladel, uue hoonestusala rajamine vastavalt välja kujunenud asustusstruktuurile ja ehitise püstitamine hoonestuse tarbeks väljapoole hoonestusala.

§ 17. Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
 1) maavara kaevandamine;
 2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

§ 18. Vajalik tegevus

  Piiranguvööndi poollooduslike koosluste ja rohumaade esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. Poolloodusliku koosluse niitmine on lubatud alates 25. juunist, välja arvatud juhul, kui niitmine võib ohustada kaitstavaid liike. Sellisel juhul määrab niitmise alguse tähtpäeva kaitseala valitseja.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 19. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 20. Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1995. a määrus nr 300 „Haanja looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

§ 21. Menetluse läbiviimine

  Haanja looduspargi kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 31. märtsi 2009. a käskkirjaga nr 477 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.

§ 22. Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

2 Kaitseala on moodustatud keskkonnaministri 19. aprilli 1991. a määrusega nr 12 „Haanja Looduspargi formeerimine juriidiliseks isikuks” Haanja maastikukaitseala baasil, mis oli asutatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 „Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta”. Varem (Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s”) oli moodustatud maastikulised keelualad Suur-Munamägi ja Vällamägi ning Rõuge järvestik. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 5 jääb kaitseala Haanja linnualale ja punkti 2 alapunktist 39 Haanja loodusalale, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Taavi Rõivas
Peaminister

Mati Raidma
Keskkonnaminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa Haanja looduspark (Leht 1)

Leht 2 

Leht 3