Teksti suurus:

Käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2021
Avaldamismärge:RT I, 23.02.2021, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
16.02.2021 otsus nr 699

Käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 10.02.2021

§ 1.  Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Ühendusesisene kaugmüük on kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. Ühendusesisese kaugmüügiga on tegemist ka juhul, kui kauba võõrandaja sekkub kaudselt käesolevas lõikes nimetatud kauba toimetamisse teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule.”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüük on kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest ühendusevälisest riigist ühenduses asuvale maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügiga on tegemist ka juhul, kui kauba võõrandaja sekkub kaudselt käesolevas lõikes nimetatud kauba toimetamisse ühendusevälisest riigist ühenduses asuvale maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule.”;

3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui isik võimaldab küberturvalisuse seaduse tähenduses internetipõhise kauplemiskoha kaudu ühendusevälisest riigist imporditud kaupade kaugmüüki saadetistes, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot, loetakse, et internetipõhist kauplemiskohta omav isik on soetanud ja võõrandanud need kaubad ise. Tegelikku väärtust mõistetakse käesolevas seaduses komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1–557), tähenduses.

(13) Kui isik võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslase, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, ühenduses asuvaid kaupu võõrandada maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, loetakse, et internetipõhist kauplemiskohta omav isik on soetanud ja võõrandanud need kaubad ise.”;

4) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõna „kaugmüüki” sõnadega „ühendusesisest kaugmüüki”;

5) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kauba ühendusesisest kaugmüüki teisest liikmesriigist Eestisse;”;

6) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või imporditakse Eestis asuvale saajale tingimusel, et kaup maksustatakse ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul;”;

7) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel maksustatud kaup võõrandatakse ühendusesisese kaugmüügi korras Eestist teise liikmesriiki.”;

9) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) võõrandab kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel maksustatud kauba ühendusesisese kaugmüügi korras teisest liikmesriigist Eestisse.”;

11) paragrahvi 9 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „maksukohustuslasest” sõnadega „või teise liikmesriigi maksukohustuslasest”;

12) paragrahvi 9 lõike 4 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „lõikes 5 nimetatud juhul” tekstiosaga „lõikes 5 ja käesoleva seaduse § 4 lõigetes 12 ja 13 sätestatud juhtudel”;

13) paragrahvi 9 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Sätet ei kohaldata käesoleva seaduse § 4 lõigetes 12 ja 13 sätestatud juhtudel.”;

14) paragrahv 101 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 101. Ühendusesisese kaugmüügi ja isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht

(1) Ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koht on Eesti, kui kaup võõrandatakse ja toimetatakse teisest liikmesriigist võõrandaja poolt või eest Eestisse maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule.

(2) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust osutatakse Eestis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) kauba võõrandab või teenust osutab ainult ühes liikmesriigis, välja arvatud Eestis, asukohta või püsivat tegevuskohta omav välisriigi isik;
2) kaup võõrandatakse ja toimetatakse mujale liikmesriiki kui kauba võõrandaja asukoha või püsiva tegevuskoha liikmesriik või teenust osutatakse muus liikmesriigis kui teenuse osutaja asukoha või püsiva tegevuskoha liikmesriik asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
3) käesolevas lõikes nimetatud tingimustele vastava kauba ja teenuse käive kokku ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa jooksval kalendriaastal 10 000 eurot;
4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isik ei ole punktis 3 nimetatud käibe tekkimise kohana määratlenud liikmesriiki, kus on teenuse saaja asu- või elukoht või kuhu kaubad toimetatakse.

(4) Kui teise liikmesriigi isiku käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kauba ja teenuse käive kokku ületab kalendriaastal 10 000 eurot, kohaldatakse lõiget 1 või 2 nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast alates.

(5) Ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui kaup võõrandatakse ja toimetatakse Eestist võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule.

(6) Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust osutatakse teises liikmesriigis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud käibe tekkimise koht on Eesti, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) kauba võõrandajal või teenuse osutajal ei ole asukohta või püsivat tegevuskohta mujal liikmesriigis peale Eesti;
2) kaup võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki või teenust osutatakse teises liikmesriigis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
3) käesolevas lõikes nimetatud tingimustele vastava kauba ja teenuse käive kokku ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa jooksval kalendriaastal 10 000 eurot.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tingimuste täitmisel võib kauba võõrandaja või teenuse osutaja määrata kauba või teenuse käibe tekkimise koha lõigete 5 ja 6 alusel vähemalt kaheks kalendriaastaks.

(9) Kui isiku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kauba ja teenuse käive kokku ületab jooksval kalendriaastal 10 000 eurot, kohaldatakse lõiget 5 ja 6 nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast alates.

(10) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel maksustatud kauba ühendusesisesel kaugmüügil.”;

15) paragrahvi 11 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 11. Käibe tekkimise, kauba importimise, teenuse saamise, kauba ühendusesisese soetamise ja internetipõhist kauplemiskohta omava isiku poolt kauba soetamise aeg”;

16) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva seaduse § 4 lõigetes 12 ja 13 nimetatud juhtudel loetakse internetipõhist kauplemiskohta omava isiku poolt kaup soetatuks ja käive tekkinuks kauba eest tasumisel või tasumiskohustuse kinnituse või makse autoriseerimise teate saamisel.”;

17) paragrahvi 13 lõike 3 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Imporditava kaubasaadetise, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot ja mis saadetakse ühendusevälisest riigist otse ühenduses asuvale kaubasaajale, maksustatava väärtuse moodustavad saadetises sisalduva kauba tegelik väärtus, kauba impordiga seotud veo-, kindlustus- ja muud kulud, kui need ei sisaldu kauba tegelikus väärtuses ja on eraldi märgitud kauba müügidokumendil või muul kauba impordiga seotud dokumendil, ja kõik impordimaksud. Kaubasaadetise maksustatav väärtus tõendatakse maksedokumentide alusel.

(32) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud maksedokumendid puuduvad ja tollile ei esitata muid kauba maksustatavat väärtust tõendavaid dokumente või toll kahtleb põhjendatult, et deklareeritud maksustatav väärtus ei sisalda tegelikult kauba eest makstud summat, määratakse tolliväärtus, kasutades tolliseadustiku artiklis 74 nimetatud meetodeid. Kui vastavalt tolliseadustiku artiklile 74 määratud tolliväärtus ületab 150 eurot, kohaldatakse kaubasaadetise maksustatava väärtuse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.”;

19) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) kaup, mis võõrandatakse internetipõhist kauplemiskohta omavale isikule juhul, kui teda loetakse käesoleva seaduse § 4 lõike 13 kohaselt kauba soetajaks.”;

20) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kaup, mis maksustatakse Eestis või teises liikmesriigis ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikorra alusel tingimusel, et maksuhaldurile on hiljemalt impordideklaratsiooni esitamisel esitatud maksukohustuslase, teise liikmesriigi maksukohustuslase, ettevõtlusega tegeleva ühendusevälise riigi isiku või nende eest tegutseva vahendaja erikorra rakendamiseks antud maksukohustuslasena registreerimise number.”;

22) paragrahvi 19 lõike 1 esimeses lauses ja lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „Eesti isikule teostatav kaugmüük” sõnadega „ühendusesisene kaugmüük teisest liikmesriigist Eestisse”;

23) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Sätet ei kohaldata internetipõhist kauplemiskohta omavale isikule käesoleva seaduse § 4 lõikes 13 sätestatud juhul.”;

24) paragrahvi 19 lõike 3 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Registreerimiskohustust ei teki juhul, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive ja käive, mis tekib kauba võõrandamisel internetipõhist kauplemiskohta omavale isikule juhul, kui teda loetakse käesoleva seaduse § 4 lõike 13 kohaselt kauba soetajaks. Registreerimiskohustust ei teki teise liikmesriigi maksukohustuslasel ja ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul teenuse osutamisel, ühendusesisesel kaugmüügil ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamisel juhul, kui isik on registreeritud teises liikmesriigis teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra rakendajana ja nimetatud käive kuulub maksustamisele selle erikorra alusel.”;

25) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui internetipõhist kauplemiskohta omaval ühendusevälise riigi isikul, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, tekib käesoleva seaduse § 4 lõikes 13 nimetatud juhul maksustatav käive Eestis, kuid isik ei ole ennast registreerinud ei maksukohustuslasena ega teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ega internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra rakendajana, on käibemaksu tasumise eest temaga solidaarselt vastutav isik, kellelt ta kaubad soetas, käibe suhtes, mis on tekkinud kuni ühendusevälise riigi isiku maksukohustuslasena registreerimiseni.”;

26) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui ettevõtlusega tegeleva teise liikmesriigi isiku käesoleva seaduse § 101 lõikes 3 nimetatud kauba ja teenuse käive kokku ületab kalendriaastal 10 000 eurot, tekib tal registreerimiskohustus nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast alates.”;

27) paragrahvi 19 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 20 lõike 6 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sätet ei kohaldata käesoleva seaduse § 43 lõikes 22 nimetatud juhul.”;

29) paragrahvi 20 lõiked 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registrist kustutamiseks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) isik teostab ühendusesisest kaugmüüki teisest liikmesriigist Eestisse või osutab elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust Eestis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole registreeritud üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
2) isik on registreeritud maksukohustuslasena käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel enne § 19 lõikes 4 sätestatud registreerimiskohustuse tekkimist;
3) isik on olnud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks kalendriaastat;
4) isiku tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ei ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul § 19 lõikes 1 või 4 sätestatud piirmäära.”;

31) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik on registreeritud maksukohustuslasena käesoleva seaduse § 19 lõike 4 või § 20 lõike 2 alusel enne § 19 lõikes 4 sätestatud registreerimiskohustuse tekkimist ning registreerib ennast teises liikmesriigis teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra rakendajana, kustutatakse ta maksukohustuslasena registrist tema avalduse alusel tingimusel, et tema tehtavate § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ei ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära.”;

32) seadust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses:

§ 291. Maksukohustuse vähendamine

(1) Maksukohustuslasel on õigus vähendada oma maksukohustust võõrandatud kaubalt või osutatud teenuselt, mille eest on osaliselt või täielikult tasumata, arvestatud käibemaksusumma võrra vastavalt tasumata osale, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on väljastatud arve vastavalt käesoleva seaduse §-le 37;
2) käibemaksusumma on tehingult arvutatud ja kajastatud tehingu maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil;
3) nõuet pole võõrandatud;
4) arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat, välja arvatud käesoleva lõike punktis 6 nimetatud juhul;
5) nõue on raamatupidamises maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda, vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks, või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu;
6) suuremat kui 30 000-eurost käibemaksu sisaldava nõude korral on nõue tõendatud jõustunud kohtulahendiga;
7) kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse tähenduses;
8) maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul, märkides ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma.

(2) Maksukohustuslane korrigeerib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võõrandatud kaubalt või osutatud teenuselt, mille eest on osaliselt või täielikult tasumata, arvestatud käibemaksusumma võrra oma tasumisele kuuluvat käibemaksusummat maksustamisperioodil, kui nõue raamatupidamisarvestuses maha kanti.

(3) Kui maksukohustuslane on vähendanud tasumisele kuuluvat käbemaksusummat vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, kuid vähendamise aluseks olev nõue hiljem osaliselt või täielikult tasutakse, arvestatakse see nõue vastavalt selle tasutud osale maksustatava väärtuse hulka sellel maksustamisperioodil, kui nõue osaliselt või täielikult tasuti.

(4) Kui maksukohustuslane on jätnud kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult tasumata, kuid on arvanud osaliselt või täielikult tasumata arves sisalduva käibemaksu sisendkäibemaksuna maha ja saanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 nimetatud teavituse nõude raamatupidamises mahakandmise kohta, on ta kohustatud selle nõudega seotud käibemaksusumma võrra suurendama oma maksukohustust teavituse saamise maksustamisperioodil.”;

33) paragrahvi 35 lõikes 13 asendatakse sõnad „Elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse” sõnadega „Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja kauba internetipõhise kauplemiskoha kaudu võõrandamise”;

34) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) pidama arvestust oma internetipõhise kauplemiskoha kaudu võimaldatud kauba võõrandamise ja teenuse osutamise kohta maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule ning erandina käesoleva lõike punktist 1 säilitama neid andmeid kümme aastat alates käibe toimumise aasta lõpust.”;

35) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) pidama käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud arvestust.”;

36) paragrahvi 37 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Maksukohustuslane ja ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik väljastab käesoleva paragrahvi nõuetele vastava arve juhul, kui ta rakendab teenuse osutamisel käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud erikorda.”;

37) paragrahvi 37 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „kaugmüügi” sõnadega „ühendusesisese kaugmüügi”;

38) paragrahvi 37 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Arvet ei pea väljastama ühendusesisese kaugmüügi korral, kui maksukohustuslane rakendab käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud erikorda, ja ka käesoleva seaduse § 16 lõikes 1, 2 või 21 sätestatud kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel, kui vastavat käivet ei maksustata käibemaksuga.”;

39) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 43. Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord

(1) Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu võõrandatava kauba (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorraga hõlmatud kaubad ja teenused) käibemaksuga maksustamisel võivad maksukohustuslane ja ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorda rakendav isik) rakendada käesolevas paragrahvis sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord) tingimusel, et:
1) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, osutab teenust, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
2) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis, osutab teenust, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
3) ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, osutab teenust liikmesriigi isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
4) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, teostab ühendusesisest kaugmüüki;
5) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, teostada ühendusesisest kaugmüüki;
6) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis, teostab ühendusesisest kaugmüüki;
7) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, teostada ühendusesisest kaugmüüki;
8) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, teostab ühendusesisest kaugmüüki Eestist;
9) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, teostada ühendusesisest kaugmüüki Eestist;
10) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, kaupa võõrandada maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, kui võõrandatava kauba toimetamine soetajale algab ja lõpeb samas liikmesriigis, sealhulgas Eestis;
11) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, ühenduses asuvat kaupa võõrandada maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, kui võõrandatava kauba toimetamine soetajale algab ja lõpeb samas liikmesriigis, sealhulgas Eestis;
12) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslase, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, Eestis asuvat kaupa võõrandada Eestis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule.

(2) Erikorda tuleb kohaldada kõigi erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste maksustamisel.

(3) Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht on Eestis, ei rakenda erikorda niisuguse teenuse osutamisel, mille käibe tekkimise koht on Eestis või teises liikmesriigis, kus asub tema püsiv tegevuskoht.

(4) Kui maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kelle püsiv tegevuskoht on Eestis ja teises liikmesriigis, on valinud erikorra rakendamise Eestis, siis on selline otsus maksukohustuslase jaoks siduv erikorra rakendamise alustamise kalendriaastal ja kahel sellele järgneval kalendriaastal.

(5) Kui maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, teostab ühendusesisest kaugmüüki Eestist ja teisest liikmesriigist või võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, Eestis asuvat kaupa võõrandada Eestis ja teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, ning on valinud erikorra rakendamise Eestis, siis selline otsus on maksukohustuslase jaoks siduv erikorra rakendamise alustamise kalendriaastal ja kahel sellele järgneval kalendriaastal.

(6) Maksukohustuslane, kes soovib erikorda rakendada, või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes soovib end erikorra alusel Eestis registreerida, esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu selleks avalduse.

(7) Maksuhaldur annab ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule konkreetse erikorra rakendamiseks registreerimisnumbri ja teatab talle selle elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates.

(8) Erikorda hakatakse rakendama alates selle kvartali esimesest päevast, mis järgneb kvartalile, kui maksukohustuslane esitas erikorra rakendamiseks maksuhaldurile avalduse või ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik registreeriti.

(9) Kui isik võõrandab erikorraga hõlmatud kaupa või osutab erikorraga hõlmatud teenust enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud päeva, rakendatakse erikorda esimesest erikorraga hõlmatud tehingu toimumise päevast alates tingimusel, et isik on esitanud avalduse erikorra rakendamiseks hiljemalt erikorraga hõlmatud kauba võõrandamise või teenuse osutamise kuule järgneva kuu kümnendal kuupäeval.

(10) Erikorda rakendav isik esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu iga kvartali kohta erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsiooni. Erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsioon esitatakse järgmise kvartali esimese kuu lõpuks. Erikorda rakendav isik tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma nimetatud käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

(11) Kui erikorda rakendaval maksukohustuslasel on püsiv tegevuskoht teises liikmesriigis, kust ta osutab maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule teenust, mille käibe tekkimise koht on mujal liikmesriigis, kus maksukohustuslasel puudub püsiv tegevuskoht, siis selliste teenuste käive deklareeritakse erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsioonil.

(12) Kui erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste eest on tasutud muus valuutas kui euro, siis erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsioonil vajalike andmete väljendamiseks eurodes kohaldatakse Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, mis kehtis käibedeklaratsiooni esitamise kvartalile eelnenud kvartali viimasel päeval, või kui selle päeva kurssi ei ole avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskurssi.

(13) Erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsiooni andmete muudatused esitatakse jooksva kvartali asjaomasel käibedeklaratsioonil kolme aasta jooksul algse deklaratsiooni esitamise tähtpäevast alates, märkides liikmesriigi, kus erikorraga hõlmatud kaup võõrandati või teenust osutati, ning perioodi ja käibemaksusumma, mille puhul muudatus on vajalik.

(14) Erikorda rakendav isik ei või erikorraga hõlmatud maksustatava tegevusega seoses oma tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksuna maha arvata käibemaksu, mis on tasutud liikmesriigis, mille puhul konkreetset erikorda rakendatakse, kuid tal on õigus selle tagastamist taotleda asjaomase liikmesriigi maksuhaldurilt.

(15) Erikorda rakendav isik on kohustatud säilitama kümme aastat alates tehingu toimumise aasta 31. detsembrist järgmist teavet:
1) liikmesriik, kuhu kaup võõrandati või teenust osutati;
2) võõrandatud kauba kirjeldus ja kogus või osutatud teenuse liik;
3) kauba võõrandamise või teenuse osutamise kuupäev;
4) maksustatav summa ja kasutatav vääring;
5) maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine;
6) kohaldatav käibemaksumäär;
7) tasumisele kuuluv käibemaksusumma ja kasutatav vääring;
8) saadud maksete laekumise kuupäev ja summa;
9) enne kauba võõrandamist või teenuse osutamist saadud ettemaksed;
10) arve väljastamise korral arves sisalduv teave;
11) teenuse puhul teave, mida kasutatakse kliendi asu- või elukoha kindlaksmääramiseks, ning kauba puhul teave, mida kasutatakse kauba saajale toimetamise algus- ja lõppkoha kindlaksmääramiseks;
12) tõendid kauba võimaliku tagastamise kohta, sealhulgas maksustatav summa ja kohaldatav käibemaksumäär.

(16) Erikorda rakendav isik on kohustatud maksuhalduri nõudmisel tegema käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud teabe viivitamata elektrooniliselt kättesaadavaks.

(17) Erikorda rakendav isik teatab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu erikorraga hõlmatud kaupade võõrandamise või teenuste osutamise lõpetamisest, oma tegevuse muutmisest selliselt, et ta ei täida enam erikorra rakendamiseks vajalikke tingimusi, ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud avalduses esitatud andmete muutumisest muudatuse kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Erikorra rakendamise lõpetamisest, kui isik jätkuvalt võõrandab erikorraga hõlmatud kaupa või osutab erikorraga hõlmatud teenust, tuleb teatada maksuhaldurile vähemalt 15 päeva enne selle kvartali lõppu, kui ta kavatseb lõpetada erikorra rakendamise.

(18) Maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase suhtes erikorra rakendamise või kustutab registrist ettevõtlusega tegeleva ühendusevälise riigi isiku, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) erikorda rakendav isik on teatanud, et ta enam ei võõranda kaupu või ei osuta teenuseid, mis on erikorraga hõlmatud;
2) erikorda rakendav isik ei ole kahe aasta jooksul erikorra alusel maksustatavaid kaupu võõrandanud või teenuseid osutanud;
3) erikorda rakendav isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele;
4) erikorda rakendav isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata.

(19) Maksuhaldur saadab erikorda rakendavale isikule tema suhtes erikorra rakendamise lõpetamise või tema kustutamise otsuse elektrooniliselt. Otsus jõustub otsuse saatmise kvartalile järgneva kvartali esimesel päeval. Kui erikorra rakendamise lõpetamine on seotud isiku asukoha või püsiva tegevuskoha muutumisega, jõustub otsus selle muutuse kuupäeval. Kui erikorra rakendamise lõpetamine või erikorda rakendava isiku registrist kustutamine on seotud selle isiku poolt korduvalt erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmisega, jõustub otsus selle elektroonilisele edastamisele järgneval päeval.

(20) Kui maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase suhtes erikorra rakendamise või kustutab ettevõtlusega tegeleva ühendusevälise riigi isiku registrist, kuna isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata, ei ole isikul õigust erikorda ja käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud erikorda rakendada kahe aasta jooksul erikorra rakendamise lõpetamise otsuse jõustumise kvartalile järgnevast kvartalist arvates.

(21) Käesoleva paragrahvi tähenduses on erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmine korduv, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) maksuhaldur on elektrooniliselt väljastanud erikorda rakendavale isikule kolme vahetult eelneva kvartali kohta meeldetuletused erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsioonide esitamise kohustusest, kuid neid deklaratsioone ei ole ühegi asjaomase kvartali kohta kümne päeva jooksul meeldetuletuse saatmisest arvates esitatud;
2) maksuhaldur on elektrooniliselt väljastanud erikorda rakendavale isikule kolme vahetult eelneva kvartali kohta meeldetuletused käibemaksuvõlgnevusest, kuid isik ei ole võlgu olevat käibemaksusummat ühegi asjaomase kvartali kohta kümne päeva jooksul meeldetuletuse saatmisest arvates tasunud, välja arvatud juhul, kui maksmata summa on väiksem kui 100 eurot iga kvartali kohta;
3) pärast maksuhalduri taotlust ning üks kuu pärast maksuhalduri saadetud meeldetuletust ei ole erikorda rakendav isik teinud elektrooniliselt kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud teavet.

(22) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes on valinud erikorra kasutamise, ei saa endale määrata maksuesindajat.”;

40) seadust täiendatakse §-dega 431 ja 432 järgmises sõnastuses:

§ 431. Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikord

(1) Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord) kohaldatakse ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi korral kaubasaadetisele, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot. Erikorda ei kohaldata aktsiisikaupadele.

(2) Erikorda võivad rakendada järgmised isikud (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorda rakendav isik):
1) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis ja kes teostab ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki;
2) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis ja kes teostab ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki;
3) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis ja kes võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki;
4) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis ja kes võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki;
5) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud maksukohustuslane ja ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kellel puudub ühenduses asukoht või püsiv tegevuskoht, kes teostab ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki või võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki ja keda esindab vahendaja;
6) ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kellel puudub ühenduses asukoht või püsiv tegevuskoht, kelle asukohariigiga on liit sõlminud käibemaksuga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu ja kes teostab oma asukohariigist kaupade kaugmüüki.

(3) Vahendaja käesoleva paragrahvi tähenduses on maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis ja kelle on erikorda rakendav isik määranud isikuks, kes tema eest ja nimel on kohustatud täitma erikorras sätestatud kohustusi. Vahendajana on õigus tegutseda isikul, kes on maksevõimeline ja laitmatu mainega ning kellel ei ole maksuvõlga.

(4) Erikorda rakendav isik on kohustatud erikorda kohaldama kogu oma ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügile.

(5) Kui maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht on Eestis ja teises liikmesriigis, on valinud erikorra rakendamise Eestis, siis on selline otsus maksukohustuslase jaoks siduv erikorra rakendamise alustamise kalendriaastal ja kahel sellele järgneval kalendriaastal.

(6) Erikorda rakendav isik võib määrata korraga ühe vahendaja.

(7) Erikorra alusel maksustamisele kuuluva kauba kaugmüügi käibe tekkimise ajaks on päev, kui erikorda rakendav isik on saanud kauba eest tasumise või tasumiskohustuse kinnituse või makse autoriseerimise teate.

(8) Maksukohustuslane, ühendusevälise riigi isik või vahendaja, kes soovib alustada erikorra rakendamist, esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu selleks avalduse.

(9) Maksuhaldur annab erikorra rakendamiseks maksukohustuslasena registreerimise numbri maksukohustuslasele, ühendusevälise riigi isikule ja vahendajale iga isiku kohta, keda ta on määratud esindama. Vahendajale antakse maksukohustuslasena registreerimise number erikorda rakendava isiku eest ja nimel erikorras sätestatud kohustuste täitmiseks. Maksuhaldur teatab registreerimisnumbri isikule elektrooniliselt. Konkreetset registreerimisnumbrit kasutatakse üksnes konkreetse erikorra puhul.

(10) Erikorda on õigus rakendada alates päevast, kui erikorda rakendavale isikule või vahendajale on antud käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud maksukohustuslasena registreerimise number.

(11) Erikorda rakendav isik või vahendaja esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu iga kuu kohta ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni. Imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsioon esitatakse käibe tekkimise kuule järgneva kuu lõpuks. Erikorda rakendav isik või vahendaja on kohustatud tasumisele kuuluva käibemaksusumma tasuma imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

(12) Imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni andmete muudatused esitatakse jooksva kuu asjaomasel käibedeklaratsioonil kolme aasta jooksul algse deklaratsiooni esitamise tähtpäevast alates, märkides liikmesriigi, perioodi, mille kohta esitatud käibedeklaratsiooni muudetakse, ja käibemaksusumma, mille puhul muudatus on vajalik.

(13) Kui erikorraga hõlmatud kaupade eest on tasutud muus valuutas kui euro, siis ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsioonil vajalike andmete väljendamiseks eurodes kohaldatakse Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, mis kehtis käibedeklaratsiooni esitamise kuule eelnenud kuu viimasel päeval, või kui selle päeva kurssi ei ole avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskurssi.

(14) Erikorda rakendav isik ei või erikorraga hõlmatud maksustatava tegevusega seoses oma tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksuna maha arvata käibemaksu, mis on tasutud liikmesriigis, mille suhtes konkreetset erikorda rakendatakse, kuid tal on õigus selle tagastamist taotleda asjaomase liikmesriigi maksuhaldurilt.

(15) Erikorda rakendav isik ja vahendaja iga oma esindatava kohta on kohustatud säilitama kümme aastat alates tehingu toimumise aasta 31. detsembrist järgmist teavet:
1) liikmesriik, kuhu kaup toimetatakse;
2) kauba kirjeldus ja kogus;
3) kauba käibe tekkimise kuupäev;
4) maksustatav summa eurodes;
5) maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine;
6) kohaldatav käibemaksumäär;
7) tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes;
8) saadud maksete laekumise kuupäev ja summa eurodes;
9) arve väljastamise korral arves sisalduv teave;
10) teave, mida kasutatakse kauba saajale toimetamise algus- ja lõppkoha kindlaksmääramiseks;
11) tõendid kauba võimaliku tagastamise kohta, sealhulgas maksustatav summa ja kohaldatav käibemaksumäär;
12) tellimuse number või tehingu number;
13) saadetise number, kui erikorda rakendav isik on kauba toimetamisega otseselt seotud.

(16) Erikorda rakendav isik või vahendaja on kohustatud maksuhalduri nõudmisel tegema käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud teabe viivitamata elektrooniliselt kättesaadavaks.

(17) Erikorda rakendav isik või vahendaja teatab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu erikorra rakendamise lõpetamisest, oma tegevuse muutmisest selliselt, et ta enam ei täida erikorra rakendamiseks sätestatud tingimusi, ja käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud avalduses esitatud andmete muutumisest muudatuse kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Erikorra rakendamise lõpetamisest tuleb teatada maksuhaldurile vähemalt 15 päeva enne selle kuu lõppu, mis eelneb kuule, kui ta kavatseb lõpetada erikorra rakendamise.

(18) Maksuhaldur kustutab registrist erikorda rakendava isiku, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) erikorda rakendav isik on maksuhaldurit teavitanud, et ta ei teosta ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki;
2) erikorda rakendav isik ei ole kahe aasta jooksul erikorra alusel ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki teostanud;
3) erikorda rakendav isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele;
4) erikorda rakendav isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata.

(19) Maksuhaldur kustutab vahendaja ja selle vahendaja poolt esindatud isiku registrist, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) vahendaja ei ole kahe järjestikuse kvartali jooksul tegutsenud vahendajana;
2) vahendaja ei täida vahendajana tegutsemise tingimusi;
3) vahendaja on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata.

(20) Maksuhaldur kustutab vahendaja poolt esindatava isiku registrist, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) vahendaja on maksuhaldurit teavitanud, et tema esindatav isik ei teosta enam ühendusevälisest riigist imporditud kaupade kaugmüüki;
2) isik ei ole kahe aasta jooksul erikorra alusel ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki teostanud;
3) isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele;
4) isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata;
5) vahendaja on maksuhaldurit teavitanud, et ta ei esinda enam asjaomast isikut.

(21) Maksuhaldur saadab erikorda rakendavale isikule ja vahendajale tema registrist kustutamise otsuse elektrooniliselt. Otsus jõustub selle väljastamise kuule järgneva kuu esimesel päeval. Kui erikorda rakendava isiku või vahendaja registrist kustutamine on seotud erikorda rakendava isiku või vahendaja asukoha või püsiva tegevuskoha muutumisega, jõustub otsus selle muutuse kuupäeval. Kui erikorda rakendava isiku või vahendaja registrist kustutamine on seotud erikorda rakendava isiku või vahendaja poolt korduvalt erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmisega, jõustub otsus selle elektroonilisele edastamisele järgneval päeval.

(22) Kui maksuhaldur kustutab registrist erikorda rakendava isiku, kuna viimane on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata, ei ole isikul õigust erikorda ja käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud erikorda rakendada kahe aasta jooksul registrist kustutamise otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust arvates. Kui maksuhaldur kustutab registrist vahendaja, kuna viimane on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata, ei ole isikul õigust vahendajana tegutseda kahe aasta jooksul alates selle kuu algusest, kui ta registrist kustutati.

(23) Erikorra rakendamiseks käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel antud number kehtib pärast isiku registrist kustutamise otsuse jõustumist kuni kaks kuud üksnes erikorraga hõlmatud tehingute korral, mis on tehtud enne otsuse jõustumist. Sätet ei kohaldata erikorda rakendava isiku suhtes, kes kustutati registrist erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete korduvalt täitmata jätmise tõttu, sealhulgas isiku suhtes, keda esindav vahendaja kustutati registrist eelnimetatud nõuete korduvalt täitmata jätmise tõttu.

(24) Käesoleva paragrahvi tähenduses on erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmine korduv, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) maksuhaldur on elektrooniliselt väljastanud erikorda rakendavale isikule või vahendajale kolme vahetult eelneva kuu kohta meeldetuletused imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni esitamise kohustusest, kuid neid deklaratsioone ei ole ühegi asjaomase kuu kohta kümne päeva jooksul meeldetuletuse saatmisest arvates esitatud;
2) maksuhaldur on elektrooniliselt väljastanud erikorda rakendavale isikule või vahendajale kolme vahetult eelneva kuu kohta meeldetuletused käibemaksuvõlgnevusest, kuid isik ei ole võlgu olevat käibemaksusummat ühegi asjaomase kuu kohta kümne päeva jooksul meeldetuletuse saatmisest arvates tasunud, välja arvatud juhul, kui maksmata summa on väiksem kui 100 eurot iga kuu kohta;
3) pärast maksuhalduri taotlust ja üks kuu pärast maksuhalduri saadetud meeldetuletust ei ole erikorda rakendav isik või vahendaja teinud elektrooniliselt kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud teavet.

§ 432. Imporditud kauba eest käibemaksu deklareerimise ja tasumise erikord

(1) Ühendusevälisest riigist imporditud kauba eest käibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord) kohaldatakse imporditud kaubasaadetisele, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot ja millele ei kohaldata ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikorda Eestis ega teises liikmesriigis. Erikorda ei kohaldata aktsiisikaupadele.

(2) Erikorda on õigus rakendada maksukohustuslasel (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorda rakendav isik), kes:
1) esitab tollile imporditud kauba tollideklaratsiooni kaudse esindajana kauba saaja eest;
2) on kauba valdaja tolliseadustiku tähenduses;
3) toimetab kauba Eestis asuvale kaubasaajale.

(3) Erikorda rakendav isik kogub käibemaksu isikult, kellele kaup saadetakse ja kelle eest tollideklaratsioon esitatakse.

(4) Erikorda rakendav isik tasub kauba saaja eest kalendrikuu jooksul maksuhaldurile esitatud tollideklaratsioonidel määratud tasumisele kuuluva käibemaksusumma koonddeklaratsiooni alusel järgneva kuu 16. kuupäevaks. Koonddeklaratsiooni koostab maksuhaldur isiku kalendrikuu jooksul esitatud tollideklaratsioonide alusel ja esitab selle isikule hiljemalt tollideklaratsioonide esitamise kuule järgneva kuu esimesel päeval. Koonddeklaratsioonil korrigeeritakse tasumisele kuuluv summa vastavalt isiku eelmistel perioodidel esitatud tollideklaratsioonide andmete muudatustele.

(5) Imporditud kaubasaadetise maksustamisel erikorra alusel kohaldatakse käibemaksumäära 20 protsenti.

(6) Erikorda rakendav isik on kohustatud maksuhalduri nõudmisel tegema käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tollideklaratsiooniga seotud lisadokumendid elektrooniliselt kättesaadavaks.”;

41) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 326, 21.11.1986, lk 40–41);
nõukogu direktiiv 2006/79/EÜ kolmandatest riikidest imporditavate mittekaubanduslikku laadi kaupade väikesaadetiste maksuvabastuse kohta (ELT L 286, 17.10.2006, lk 15–18);
nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118), muudetud direktiividega 2006/138/EÜ (ELT L 384, 29.12.2006, lk 92–93), 2007/75/EÜ (ELT L 346, 29.12.2007, lk 13–14), 2008/8/EÜ (ELT L 44, 20.02.2008, lk 11–22), 2008/117/EÜ (ELT L 14, 20.01.2009, lk 7–9), 2009/47/EÜ (ELT L 116, 09.05.2009, lk 18–20), 2009/69/EÜ (ELT L 175, 04.07.2009, lk 12–13), 2009/162/EL (ELT L 10, 15.01.2010, lk 14–18), 2010/23/EL (ELT L 72, 20.03.2010, lk 1–2), 2010/45/EL (ELT L 189, 22.07.2010, lk 1–8), 2010/88/EL (ELT L 326, 10.12.2010, lk 1–2), 2013/42/EL (ELT L 201, 26.07.2013, lk 1–3), 2013/43/EL (ELT L 201, 26.07.2013, lk 4–6), 2013/61/EL (ELT L 353, 28.12.2013, lk 5–6), (EL) 2016/856 (ELT L 142, 31.05.2016, lk 12–13), (EL) 2016/1065 (ELT L 177, 01.07.2016, lk 9–12), (EL) 2017/2455 (ELT L 348, 29.12.2017, lk 7–22), (EL) 2018/912 (ELT L 162, 27.06.2018, lk 1–2), (EL) 2018/1695 (ELT L 282, 12.11.2018, lk 5–7), (EL) 2018/1713 (ELT L 286, 14.11.2018, lk 20–21), (EL) 2018/1910 (ELT L 311, 07.12.2018, lk 3–7), (EL) 2018/2057 (ELT L 329, 27.12.2018, lk 3–7), (EL) 2019/475 (ELT L 83, 25.03.2019, lk 42–43), (EL) 2019/1995 (ELT L 310, 02.12.2019, lk 1–5);
nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta (ELT L 346, 29.12.2007, lk 6–12);
nõukogu direktiiv 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis (ELT L 44, 20.02.2008, lk 23–28), muudetud direktiiviga 2010/66/EL (ELT L 275, 20.10.2010, lk 1–2);
nõukogu direktiiv 2009/132/EÜ direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 punktide b ja c rakendusala määratluse kohta seoses teatavate kaupade käibemaksuvabastusega nende lõplikul importimisel (ELT L 292, 10.11.2009, lk 5–30), muudetud direktiiviga 2017/2455 (ELT L 348, 29.12.2017, lk 7–22).”.

§ 2.  Tolliseaduse muutmine

Tolliseaduse § 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tollil on keeldude ja piirangutega seotud kaupade Eestisse sisseveo ja Eestist väljaveo nõuete rikkumise ohu hindamiseks ning liidu finantshuvide kaitsmiseks õigus saada ettevõtjalt, kes tegeleb Eesti ja teiste liidu liikmesriikide vahelise kaubandusega ning postisaadetiste ja reisijate veoga, andmeid kauba, kaubaga seotud isikute ja logistika ning reisijate kohta.”.

§ 3.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. juulil.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 32 ja 35 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json