Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord
Vastu võetud 18.02.2021 nr 10
Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 24 lõike 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.
§ 2. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) maapealne veevõtukoht – veevõtukoht, mille väljund on maa peal;
2) maa-alune veevõtukoht – veevõtukoht, mille väljund paikneb maa-aluses kaanega kaevus;
3) survestatud veeallikas – veeallikas, kust veevõtukoha kaudu on võimalik ilma pumbata võtta ehitise kustutamiseks nõutud vooluhulgas vett;
4) survestamata veeallikas – veeallikas, kust veevõtukoha kaudu on võimalik pumbaga võtta ehitise kustutamiseks nõutud vooluhulgas vett;
5) päästetehnikaga survestatav veevõtukoht – veevõtukoht, mis asub päästetehnikaga survestataval torustikul;
6) päästetehnikaga survestatava veevõtukoha survestamise koht – koht, kust päästetehnikaga pumbatakse vesi veevõtukohast torustikku, millel asub veevõtukoht;
7) veevõtukoha veeallikas – torustik, sealhulgas ühisveevärk, ja looduslik või tehisveekogu, sealhulgas mahuti.
2. peatükk Veevõtukoha rajamine
§ 3. Veevõtukoha rajamise tingimused
(1) Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine.
(2) Veevõtukoha tüübi valikul eelistatakse maapealset veevõtukohta.
(3) Kui ühele veeallikale paigaldatakse mitu veevõtukohta, peab kaugus nende vahel olema vähemalt kuus meetrit.
(4) Kui esineb maapealse veevõtukoha vigastamise oht, ümbritsetakse see piirdega, mis ei tohi takistada veevõtukohast vee võtmist.
(5) Päästetehnikaga survestatava veevõtukoha survestamise koht peab paiknema vahetult veevõtukoha väljundi kõrval, ent mitte kaugemal kui kolm meetrit.
(6) Juhul kui kogu hoone on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga, mis rakendub ja teavitab sellest hoones olijaid, ei pea veevõtukohta rajama järgmistele hoonetele:
1) üksikelamu;
2) paariselamu;
3) korterelamu, välja arvatud kõrghoone;
4) kuni kümne voodikohaga hooldekodu;
5) kuni kümne kasutajaga kogunemishoone;
6) kuni kümne voodikohaga majutushoone;
7) kuni kümme töökohaga büroohoone.
(7) Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada veevõtukoha tehniliste nõuetega, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 1.
§ 4. Veevõtukoha rajamise dokumendid
(1) Veevõtukoha rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis ehitusseadustiku § 35 lõike 3 kohaselt.
(2) Veevõtukoha rajamiseks tuleb koostada ehitusseadustiku § 36 lõike 4 kohane ehitusprojekt, mis peab sisaldama ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud siseministri määruses toodud andmeid.
§ 5. Veevõtukoha veeallikas
(1) Veevõtukoha veeallikas (edaspidi veeallikas) tuleb aasta ringi tagada vajalik veevooluhulk nõutud aja jooksul ja sobilik vee kvaliteet.
(2) Veeallikast saadav vesi ei tohi olulisel määral sisaldada tahkeid osakesi läbimõõduga üle kaheksa millimeetri.
(3) Veeallika valikul tuleb arvestada selle teiste tarbijate veevajadusega.
§ 6. Veevõtukoha kaugus ehitisest ja asukoht
(1) Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus.
(2) Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
(3) Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel.
(4) Päästetehnikaga survestatav veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 50 meetri kaugusel.
(5) Esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Eelmises lauses nimetatud leevendust ei saa kasutada linnas ja alevikus.
(6) Veevõtukoht rajatakse tee peale või tee äärde nii, et selle kasutamine mõjutab liiklust võimalikult vähe.
(7) Kui veevõtukoht rajatakse tee äärde, peab veevõtukoht olema päästetehnikaga ligipääsetavast teest kuni 2,5 meetri kaugusel.
§ 7. Nõuded veevooluhulgale veevõtukohas
(1) Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas (edaspidi veevooluhulk) määratakse lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest järgmiselt:
Hoone tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormus |
Veevooluhulk veevõtukohas |
0–600 |
10 |
601–1200 |
20 |
> 1201 |
30 |
(2) Veevooluhulga määramisel arvestatakse nende tuletõkkesektsioonide eripõlemiskoormusega, mis on suuremad kui 200 m².
(3) Kõrghoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni pindalast ja automaatse tulekustutussüsteemi (edaspidi AKS) olemasolust järgmiselt:
Hoone tuletõkkesektsiooni pindala |
Vooluhulk AKS-ita |
Vooluhulk AKS-iga |
l/s | ||
< 100 |
10 |
10 |
101–200 |
20 |
10 |
201–400 |
30 |
10 |
401–500 |
30 |
20 |
501–600 |
40 |
20 |
601–900 |
50 |
20 |
901–1000 |
50 |
30 |
1001–1200 |
60 |
30 |
1201–1500 |
70 |
30 |
1501–1700 |
70 |
40 |
1701–1800 |
80 |
40 |
1801–2200 |
90 |
40 |
2201–2400 |
90 |
50 |
(4) Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul ja kõrghoone puhul ühe tunni jooksul.
(5) Kui ehitis on kaitstud AKS-iga, mis rakendumisel teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga tagamise aega vähendada ühe tunnini.
(6) I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.
(7) Väljaspool hoonet asuva üle 200 m² pindalaga põlevmaterjali alalise ladustamisala kustutusvee vooluhulk määratakse ladustamisala ümbermõõdu järgi, arvestades iga 50 meetri kohta vooluhulgaks 10 l/s.
3. peatükk Veevõtukoha tähistamine
§ 8. Veevõtukoha tähistamine
(1) Veevõtukoht tähistatakse aasta ringi nähtava viidaga, millelt on tuvastatav veevõtukoha asukoht.
(2) Viit paigaldatakse veevõtukohast kuni 20 meetri kaugusele nähtavale kohale.
(3) Viit peab vastama käesoleva määruse lisas 2 esitatule.
4. peatükk Veevõtukoha katsetamine, kasutamine ja korrashoid
§ 9. Veevõtukoha katsetamine
(1) Veevõtukohta katsetatakse nii enne selle kasutuselevõttu kui ka korrashoiu tagamiseks.
(2) Veevõtukoha katsetamise käigus mõõdetakse veevooluhulka ning hinnatakse veekogust, rõhule vastu pidamist, külmumisvastaste meetmete toimimist ning kontrollitakse veevõtukohale juurdepääsu nõudeid ja andmete õigsust viidal. Katsetamise täpne metoodika on esitatud käesoleva määruse lisas 3.
(3) Veevõtukoha katsetamine korrashoiu tagamiseks tuleb teha järgmise sagedusega:
1) survestatud veeallikal paikneval veevõtukohal vähemalt üks kord kolme aasta jooksul;
2) survestamata veeallikal ja päästetehnikaga survestatava veevõtukoha survestamise kohas vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
(4) Veevõtukoha katsetamise tagab tuleohutuse seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud isik.
(5) Veevõtukohta katsetab isik, kellel on selleks vajalikud vahendid ja teadmised.
(6) Pärast igat korrashoiu tagamiseks tehtavat katsetamist edastatakse veevõtukoha katsetamise tulemus Päästeametile.
§ 10. Veevõtukoha kasutamine
(1) Enne veevõtukoha kasutuselevõtmist edastatakse veevõtukoha katsetamise tulemus ehitisregistri kaudu kohaliku omavalitsuse üksusele koos kasutusteatisega. Veevõtukoht võetakse kasutusele pärast kasutusteatise esitamist ehitusseadustiku § 47 lõike 4 kohaselt.
(2) Veevõtukoha kasutamise järel peab tagama selle korrashoiu.
(3) Veevõtukoha kasutamine muul eesmärgil, kui on sätestatud tuleohutuse seaduse § 23 lõikes 1, on lubatud üksnes veevõtukoha valdaja loal.
§ 11. Veevõtukoha korrashoid
Veevõtukoha korrashoid peab tagama:
1) veevõtukoha aastaringse kasutamise;
2) veevõtukoha nõuetekohase tähistamise;
3) vaba juurdepääsu veevõtukohale.
5. peatükk Teabevahetus
§ 12. Teabevahetus
(1) Veevõtukoha valdaja teavitab esimesel võimalusel Päästeametit, kui:
1) veevõtukohta ei saa kasutada;
2) ajutiselt kasutamatut veevõtukohta saab taas kasutada.
(2) Päästeamet edastab esimesel võimalusel veevõtukoha valdajale pärast veevõtukoha kasutamist järgmise informatsiooni:
1) kasutatud vee koguse;
2) veevõtukoha ja veeallika puudused, kui neid ilmnes.
(3) Päästeamet avalikustab veevõtukohtade asukohad ja vooluhulgad.
6. peatükk Rakendussätted
§ 13. Rakendussätted
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist olemasolevate veevõtukohtade andmed asukoha koordinaatide, veeallika tüübi ja veevooluhulga kohta kannab pädev asutus või ehitisregistri vastutav töötleja ehitisregistrisse hiljemalt 1. jaanuariks 2024. aastal.
(2) Enne käesoleva määruse jõustumist olemasolevate veevõtukohtade korrashoid ja katsetamine tagatakse esimesel võimalusel, kuid survestatud veeallikal paikneval veevõtukohal hiljemalt 1. märtsiks 2024. aastal ning survestamata veeallikal ja päästetehnikaga survestatava veevõtukoha survestamise kohas hiljemalt 1. märtsiks 2023. aastal.
§ 14. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. märtsil 2021. aastal.
Kristian Jaani
Siseminister
Lauri Lugna
Kantsler
Lisa 1 Veevõtukoha tehnilised nõuded
Lisa 2 Veevõtukoha viit
Lisa 3 Veevõtukoha katsetamine
Facebook
Twitter