Välja kuulutanud
Vabariigi President
16.03.2011 otsus nr 873
Välismaalaste seaduse, riigilõivuseaduse ja lennundusseaduse muutmise seadus
Vastu võetud 23.02.2011
§ 1. Välismaalaste seaduse muutmine
Välismaalaste seaduses (RT I, 09.12.2010, 9) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 41 lõikes 1 punktist 4 jäetakse sõna „läbivaatamine” järel välja sõna „ja”;
2) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise käigus tehtud otsuse peale esitatud avalduse läbivaatamine.”;
3) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajaline viisa on välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 265/2010, millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 562/2006 seoses isikute liikumisega pikaajalise viisa alusel (ELT L 85, 31.03.2010, lk 1–4).”;
4) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Pikaajalise viisa võib anda kehtivusajaga kuni 12 kuud.”;
5) paragrahvi 65 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) välismaalase suhtes kehtib Eesti poolt kohaldatud sissesõidukeeld või Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva liikmesriigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld;”;
6) paragrahvi 78 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) välismaalase suhtes kehtib Eesti poolt kohaldatud sissesõidukeeld või Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva liikmesriigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld;”;
7) paragrahv 100 tunnistatakse kehtetuks;
8) seaduse 2. peatüki 2. jao 5. jaotist täiendatakse alljaotistega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4. alljaotis
Vaidlustamine
§ 1001. Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamine
(1) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale võib välismaalane esitada avalduse otsuse uuesti läbivaatamiseks (edaspidi käesolevas alljaotises avaldus) 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
(2) Avalduse esitamise tähtaega ei ennistata.
§ 1002. Avalduse esitanud välismaalase õiguslik seisund
Avalduse esitamine ei ole aluseks välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile saabumiseks, jätkuvaks Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil viibimiseks ega lükka välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkumise kohustuse täitmist edasi.
§ 1003. Nõuded avaldusele
(1) Avaldus esitatakse isiklikult, posti teel või esindaja kaudu.
(2) Avaldus esitatakse kirjalikult.
§ 1004. Avalduse esitamise koht
(1) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise otsus on tehtud Eesti välisesinduses, esitatakse avaldus Eesti välisesindusele, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsus on tehtud piiripunktis, esitatakse avaldus Politsei- ja Piirivalveametile.
(3) Kui välismaalane viibib viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse tegemise ajal Eestis, esitatakse avaldus otsuse teinud haldusorganile.
(4) Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse peale esitatakse avaldus Politsei- ja Piirivalveametile.
§ 1005. Avalduse läbivaatamise pädevus
(1) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegi Eesti välisesindus, vaatab avalduse läbi ja teeb vajaduse korral uue otsuse Eesti välisesindus.
(2) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse tegi Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet, vaatab avalduse läbi ja teeb vajaduse korral uue otsuse vastavalt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.
(3) Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse peale esitatud avalduse vaatab läbi ja teeb vajaduse korral uue otsuse Politsei- ja Piirivalveamet.
(4) Kui viisa andmisest keeldumise otsuse peale esitatud avalduse läbivaatamise käigus ilmneb, et välismaalasele viisa andmist ei ole kooskõlastanud siseministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus, edastab Eesti välisesindus viisataotluse uuesti kooskõlastamiseks Siseministeeriumi valitsemisala asutustele.
§ 1006. Avalduse läbivaatamise menetlus
(1) Avalduse läbivaatamise käigus kontrollib pädev haldusorgan viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse õiguspärasust ja otstarbekust.
(2) Kui avalduse läbivaatamise käigus ilmneb, et välismaalasele viisa andmist ei ole kooskõlastanud siseministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus, edastab Eesti välisesindus viisataotluse uuesti kooskõlastamiseks Siseministeeriumi valitsemisala asutustele.
(3) Välismaalase poolt esitatud avaldus vaadatakse läbi ja vajaduse korral tehakse uus otsus 15 päeva jooksul avalduse esitamise päevast arvates.
§ 1007. Avalduse alusel tehtud otsus
Haldusorgan võib:
1) avalduse rahuldada ja tunnistada viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa
kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse
lõpetamise otsuse kehtetuks ning teha uue otsuse;
2) jätta avalduse rahuldamata ja viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks
tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse muutmata.
§ 1008. Avalduse alusel tehtud otsuse põhjendamine
(1) Avalduse alusel tehtud otsust ei põhjendata.
(2) Välismaalasele ega muule isikule ei avaldata otsuse aluseks olevaid asjaolusid, otsuse tegemise põhjust ega sellega seonduvat teavet.
§ 1009. Avalduse alusel tehtud otsuse teatavaks tegemine
Avalduse alusel tehtud otsus tehakse välismaalasele teatavaks tema poolt avalduses näidatud kontaktandmete kohaselt.
5. alljaotis
Vaidlustamise käigus tehtud otsuse edasikaebamine
§ 10010. Vaidlustamise käigus tehtud otsuse edasikaebamine
(1) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise käigus tehtud otsuse peale võib välismaalane esitada avalduse viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse teistkordseks läbivaatamiseks (edaspidi käesolevas alljaotises avaldus) 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 1001 nimetatud avalduse alusel tehtud otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
(2) Avalduse esitamise tähtaega ei ennistata.
§ 10011. Avalduse esitanud välismaalase õiguslik seisund
Avalduse esitamine ei ole aluseks välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile saabumiseks, jätkuvaks Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil viibimiseks ega lükka välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkumise kohustuse täitmist edasi.
§ 10012. Nõuded avaldusele
(1) Avaldus esitatakse isiklikult, posti teel või esindaja kaudu.
(2) Avaldus esitatakse kirjalikult.
§ 10013. Avalduse esitamise koht
(1) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegi Eesti välisesindus, esitatakse avaldus Välisministeeriumile.
(2) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse tegi Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet, esitatakse avaldus Siseministeeriumile.
§ 10014. Avalduse läbivaatamise pädevus ja menetlus
(1) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegi Eesti välisesindus, vaatab otsuse teistkordselt läbi Välisministeerium.
(2) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse tegi Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet, vaatab otsuse teistkordselt läbi Siseministeerium.
(3) Kui viisa andmisest keeldumise otsuse teistkordsel läbivaatamisel ilmneb, et välismaalasele viisa andmist ei ole kooskõlastanud siseministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus, kaasab Välisministeerium menetlusse Siseministeeriumi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul kontrollib Siseministeerium avalduse läbivaatamise menetluse käigus Siseministeeriumi valitsemisala asutuse tegevuse õiguspärasust ja otstarbekust viisa andmise kooskõlastamise menetluse läbiviimisel ning edastab oma seisukoha Välisministeeriumile. Siseministeeriumi seisukoht Siseministeeriumi valitsemisala asutuse tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse hindamisel on lõplik.
(5) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsus vaadatakse teistkordselt läbi ja vajaduse korral tehakse uus otsus 15 päeva jooksul avalduse esitamise päevast arvates.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud seisukoha edastab Siseministeerium Välisministeeriumile seitsme päeva jooksul Välisministeeriumi poolt menetlusse kaasamise päevast arvates.
§ 10015. Avalduse alusel tehtud otsus
Haldusorgan võib:
1) avalduse rahuldada ja tunnistada viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa
kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse
lõpetamise otsuse kehtetuks ning teha uue otsuse;
2) jätta avalduse rahuldamata ja viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks
tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse muutmata.
§ 10016. Avalduse alusel tehtud otsuse põhjendamine
(1) Avalduse alusel tehtud otsust ei põhjendata.
(2) Välismaalasele ega muule isikule ei avaldata otsuse aluseks olevaid asjaolusid, otsuse tegemise põhjust ega sellega seonduvat teavet.
§ 10017. Avalduse alusel tehtud otsuse teatavaks tegemine
Avalduse alusel tehtud otsus tehakse välismaalasele teatavaks tema poolt avalduses näidatud kontaktandmete kohaselt.
§ 10018. Avalduse alusel tehtud otsuse vaidlustamine
Avalduse alusel tehtud otsuse peale ei saa esitada uut avaldust ega kaebust halduskohtule.
§ 10019. Viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise erisus
Kui välismaalane on vaidlustanud viisa andmisest keeldumise otsuse ja ta esitab uue viisataotluse Eesti välisesindusele, jäetakse tema hilisem viisataotlus läbi vaatamata kuni esialgse viisataotluse suhtes lõpliku otsuse tegemiseni.”;
9) paragrahvi 101 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamiseks esitatava avalduse vormi, avalduses esitatavate andmete ja avaldusele lisatavate tõendite loetelu.”
§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse (RT I, 06.01.2011, 29) § 2577 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„(9) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise käigus tehtud otsuse peale esitatud avalduse esmakordse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.
(10) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise käigus tehtud otsuse peale esitatud avalduse teistkordse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.”
§ 3. Lennundusseaduse muutmine
Lennundusseaduses (RT I 1999, 26, 376; 2010, 24, 115) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 232 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi annab välja Lennuamet. Õhusõiduki
meeskonnaliikme sertifikaati ei anta välja või õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat
tunnistatakse kehtetuks, kui selle taotleja:
1) ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele;
2) ei ole edukalt läbinud käesoleva seaduse §-s 467 nimetatud taustakontrolli.”;
2) paragrahv 467 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 467. Taustakontroll
(1) Isiku sobilikkuse hindamiseks lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsemiseks, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi või tunnistuse saamiseks ja lennundusjulgestusalaste ülesannete täitmiseks teostab Kaitsepolitseiamet isiku taustakontrolli (edaspidi kontroll).
(2) Kontrolli teostatakse füüsilise isiku (edaspidi kontrollitav) suhtes, kes taotleb või omab
järgmisi dokumente või kes hakkab täitma või täidab järgmisi lennundusjulgestusalaseid
ülesandeid:
1) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsu võimaldav läbipääsuluba
(edaspidi läbipääsuluba);
2) õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat (edaspidi meeskonnaliikme sertifikaat);
3) õhusõiduki meeskonnaliikme tunnistus (edaspidi meeskonnaliikme tunnistus);
4) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal julgestusotstarbelise läbivaatuse,
juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamine;
5) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal julgestusotstarbelise läbivaatuse,
juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutamine;
6) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuse eest vastutamine;
7) kokkuleppelise esindaja julgestuse eest vastutamine;
8) tuntud saatja julgestuse eest vastutamine;
9) pardavarude kokkuleppelise tarnija julgestuse eest vastutamine;
10) julgestuskoolitusi läbiviiva instruktori ülesannete täitmine.
(3) Kontrolli tulemus võib olla aluseks:
1) läbipääsuloa ja meeskonnaliikme sertifikaadi ning tunnistuse väljastamisest keeldumiseks
ning nende kehtetuks tunnistamiseks;
2) kontrollitava tööle või teenistusse võtmisest keeldumiseks ja töö- või teenistussuhte
lõpetamiseks või teenuse kasutamisest keeldumiseks.
(4) Kontrolli tulemusena peab kohaldama käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud meetmeid, kui
esinevad järgmised asjaolud:
1) kontrollitava tegevus on suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku vastu;
2) kontrollitav on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku
korda või mille eesmärk on rünnata lennundustegevust;
3) kontrollitav on piiratud teovõimega.
(5) Kontrolli tulemusena võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud meetmeid, kui
esinevad järgmised asjaolud:
1) kontrollitav on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana või süüdistatavana;
2) kontrollitav on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest viimase viie aasta jooksul ja neid
karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
3) kontrollitaval on mitu väärteokaristust ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist
kustutatud;
4) kontrollitav on isikuandmete ankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud
andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid;
5) kontrollitaval on narkootilise või psühhotroopse aine, alkoholi- või hasartmängusõltuvus;
6) kontrollitaval on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda
juhtida;
7) kontrollitav on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad.
(6) Kaitsepolitseiametil on õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude esinemist kontrollida ka läbipääsuloa või meeskonnaliikme sertifikaadi ja tunnistuse kehtivusajal või ajal, mil kontrollitav täidab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–10 nimetatud lennundusjulgestusalaseid ülesandeid.
(7) Kui kontrollitava suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmeid, nimetatakse kontrollitav võimaluse korral teisele ameti- või töökohale või vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse alusel ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras või lõpetatakse töösuhe käesoleva seaduse alusel ja töölepingu seaduses ettenähtud korras.
(8) Kontrolli tegemiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul, peab
kontrollitav esitama isikuandmete ankeedi ja kirjaliku nõusoleku isikuandmete töötlemiseks
järgmiselt:
1) lennuvälja või kopteriväljaku käitajale või Lennuametile, kui taotletakse läbipääsuluba;
2) lennuettevõtjale, kui taotletakse meeskonnaliikme tunnistust;
3) Lennuametile kõikidel muudel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.
(9) Isikuandmete ankeedis esitab kontrollitav oma isikuandmed, andmed perekondlike sidemete, hariduskäigu ja tööalase tegevuse kohta ning muud andmed, mis võimaldavad kontrollida käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude esinemist. Võimaluse korral esitab kontrollitav koos isikuandmete ankeediga selles toodud elu- ja töökohaandmeid ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid ning karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist taotluses märgitud elukohariikidest, välja arvatud Eestist.
(10) Lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, lennuettevõtja ning Lennuamet edastavad kontrollitava esitatud dokumendid kontrolli tegemiseks Kaitsepolitseiametile.
(11) Kaitsepolitseiamet teavitab kirjalikult 15 päeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist lennuvälja ja kopteriväljaku käitajat, lennuettevõtjat ning Lennuametit kontrolliga tuvastatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 toodud asjaoludest.
(12) Kui kontrolli läbiviimiseks tuleb Kaitsepolitseiametil teha järelepärimine rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigile või kohalikule omavalitsusele või haridusasutusele, võib kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada kuni 45 päevani.
(13) Isikuandmete ankeedi vormi kehtestab siseminister määrusega.”
§ 4. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse §-d 1 ja 2 jõustuvad 2011. aasta 5. aprillil.
Ene Ergma
Riigikogu esimees