Eurovoci märksõnad (näita)

12 ÕIGUS1206 õigusallikad ja õigusharudõigusallikasseadusandlusseadusseaduse rakendamine

16 MAJANDUS1616 piirkonnad ja piirkonnapoliitikaregionaalpoliitikaasulaplaneerimine

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2846 ehitus ja linnaplaneerimineehituspoliitikaehituseeskirjad

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2846 ehitus ja linnaplaneerimineehituspoliitikaehitusluba

48 TRANSPORT4816 maatransportmaatransportmaanteetransportmaanteeliiklus

48 TRANSPORT4816 maatransportmaatransportmaanteetransportteedevõrk

68 TÖÖSTUS6831 ehitamine ja riiklikud ehitustöödehitustööstusehitis

68 TÖÖSTUS6831 ehitamine ja riiklikud ehitustöödriiklikud ehitustööd

HALDUSÕIGUSEhitus ja planeerimine

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (lühend - EhSRS)

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.04.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2015
Avaldamismärge:RT I, 23.03.2015, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
11.03.2015 otsus nr 634

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus

Vastu võetud 18.02.2015
jõustumine 01.07.2015
2015. aasta 2. aprillil jõustuvad ainult § 1 lõiked 2 ja 3

§ 1.  Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringute menetlemine

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

  (2) Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu koostamisel ei kohaldata seni kehtinud planeerimisseaduse § 7 lõiget 5.

  (3) Kui mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga, loetakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele.

  (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud detailplaneeringu menetlus viiakse lõpule hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks.

  (5) Planeeringu koostamise korraldaja võib enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetada, kui planeerimisseaduse kohaselt puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.

§ 2.  Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud planeeringu kehtivus

  Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeering jääb kehtima pärast käesoleva seaduse jõustumist.

§ 3.  Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üleriigilise planeeringu ülevaatamise kohustus

  Siseministeerium vaatab enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üleriigilise planeeringu üle hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuariks. Alates 2020. aasta 1. jaanuarist vaadatakse üleriigiline planeering üle planeerimisseaduses sätestatud korras.

§ 4.  Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud maakonnaplaneeringu ülevaatamise kohustus

  Maavanem vaatab enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud maakonnaplaneeringu üle hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuariks. Alates 2020. aasta 1. jaanuarist vaadatakse maakonnaplaneeringud üle planeerimisseaduses sätestatud korras.

§ 5.  Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamise kohustus

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üldplaneeringud üle hiljemalt 2018. aasta 1. jaanuariks. Alates 2018. aasta 1. jaanuarist vaadatakse üldplaneeringud üle planeerimisseaduses sätestatud korras.

  (2) Lisaks planeerimisseaduses üldplaneeringu ülevaatamise kohta sätestatule esitatakse maavanemale ülevaade nimetatud üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute kohta. Kohaliku omavalitsuse üksus esitab ülevaates arvamuse, kas üldplaneeringut on detailplaneeringutega oluliselt muudetud ning kas üldplaneering on seetõttu terviklik ja elluviidav.

  (3) Maavanem võib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvamuse saamist esitada kohalikule omavalitsusele ettepaneku uue üldplaneeringu algatamiseks, kui tema hinnangul on üldplaneeringut detailplaneeringutega oluliselt muudetud.

§ 6.  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse kohaldamine vallasasjale

  Planeerimisseadust ja ehitusseadustikku kohaldatakse asjakohasel juhul ka ehitisele kui vallasasjale.

§ 7.  Ehitusmääruse kehtivus ja muutmine

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud ehitusmäärus jääb pärast käesoleva seaduse jõustumist kehtima osas, mis ei ole vastuolus planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja käesoleva seadusega.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud ehitusmäärused üle ja viib need vajaduse korral hiljemalt kahe aasta jooksul vastavusse planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja käesolevas seaduses sätestatuga.

  (3) Kui ehitusmääruses on enne käesoleva seaduse jõustumist ette nähtud supelranda teenindavate rajatiste iseloom ja paigutus, siis lähtutakse nende ehitamisel ehitusmäärusest.

  (4) Kui ehitusmääruses on enne käesoleva seaduse jõustumist defineeritud hoonete suurima lubatud ehitusaluse pindala mõiste, siis lähtutakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud detailplaneeringute elluviimisel ehitusmääruses sätestatud terminist.

§ 8.  Detailplaneeringu kohustusega alade ja juhtude määratlemine maakonnaplaneeringus

  (1) Kui käesoleva seaduse jõustumisel sisalduvad kehtivas maakonnaplaneeringus detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud, siis jäävad need kehtima ka pärast käesoleva seaduse jõustumist.

  (2) Kui käesoleva seaduse jõustumisel ei ole kehtestatud üldplaneeringut, siis võib vajaduse korral maakonnaplaneeringus määrata detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul kehtivad maakonnaplaneeringus määratletud detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud üldplaneeringu kehtestamiseni.

§ 9.  Eelvaliku tegemise arvestamine kehtestatud maakonnaplaneeringus

  (1) Kui maakonnaplaneering on koostatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel ja selles on tehtud ehitise asukoha eelvalik või asukohavalik enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse §-de 292 ja 34 alusel, siis võib maakonnaplaneeringu teema- või osaplaneeringu põhjal koostada planeerimisseaduses ettenähtud riigi eriplaneeringu, alustades detailsema lahenduse menetlusest.

  (2) Maakonnaplaneeringus tehtud eelvaliku või maakonnaplaneeringu teema- või osaplaneeringu alusel on võimalik koostada detailsem lahendus ainult planeerimisseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud ehitise kohta.

  (3) Maakonnaplaneeringus kehtestatud asukohavaliku või maakonnaplaneeringu teema- või osaplaneeringu alusel on detailsema lahenduse koostamine lubatud kuni kümne aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.

  (4) Kui maakonnaplaneeringu või selle osa- või teemaplaneeringu alusel kehtestatakse riigi eriplaneering, siis peatatakse riigi eriplaneeringu planeeringualaga hõlmatavas osas maakonnaplaneeringu kehtivus.

  (5) Kui maakonnaplaneeringu või selle osa- või teemaplaneeringu alusel kehtestatakse riigi eriplaneering, tunnistatakse osa- või teemaplaneering riigi eriplaneeringus hõlmatud osas kehtetuks.

  (6) Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu alusel võib samuti koostada riigi eriplaneeringu, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatust.

§ 10.  Eelvaliku tegemise arvestamine kehtestatud üldplaneeringus

  (1) Kui üldplaneering on koostatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel ja selles on tehtud ehitise asukoha eelvalik või asukohavalik enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse §-de 292 ja 34 alusel, siis võib ehitise asukoha valiku või üldplaneeringu teema- või osaplaneeringu põhjal koostada planeerimisseaduses ettenähtud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, alustades detailsema lahenduse menetlusest.

  (2) Üldplaneeringus tehtud eelvaliku või üldplaneeringu teema- või osaplaneeringu alusel on võimalik koostada detailsem lahendus ainult planeerimisseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud ehitiste kohta.

  (3) Üldplaneeringus kehtestatud asukohavaliku või üldplaneeringu teema- või osaplaneeringu alusel on detailsema lahenduse koostamine lubatud kuni kümne aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.

  (4) Kui üldplaneeringu või selle osa- või teemaplaneeringu alusel kehtestatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering, siis tunnistatakse see üldplaneering või selle osa- või teemaplaneering kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga hõlmatud osas kehtetuks.

§ 11.  Kehtivate maakonnaplaneeringute tervikuna kehtetuks tunnistamine

  (1) Uue maakonnaplaneeringu koostamisel vaadatakse üle sama maa-ala kohta varem kehtestatud maakonnaplaneeringu teema- ja osaplaneeringud ning vajaduse korral olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringud.

  (2) Maakonnaplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel otsustatakse maakonnaplaneeringu teema- ja osaplaneeringute ning vajaduse korral olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute:
  1) sissekandmine koostatavasse maakonnaplaneeringusse;
  2) osaline kehtetuks tunnistamine vastavalt koostatavale maakonnaplaneeringule, kui on vajalik nimetatud planeeringute muutmine seoses menetletava maakonnaplaneeringuga.

  (3) Maakonnaplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel ja uue maakonnaplaneeringu kehtestamisel kaotavad kehtivuse varem sama maa-ala kohta kehtestatud teema- ja osaplaneeringud, olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ning riiklikult tähtsa ehitise planeeringud.

  (4) Maakonnaplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel tehakse koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kehtetuks tunnistamine käsitleb ning kaasatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul asjassepuutuvad isikud ja asutused, kelle õigusi või huve võib kehtetuks tunnistamine puudutada.

  (5) Kehtestatud maakonnaplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute sissekandmist uude maakonnaplaneeringusse.

  (6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel koostatava maakonnaplaneeringu puhul.

§ 12.  Kehtivate üldplaneeringute tervikuna kehtetuks tunnistamine

  (1) Uue üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle sama maa-ala kohta varem kehtestatud üldplaneeringu teema- ja osaplaneeringud ning vajaduse korral olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringud.

  (2) Üldplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel otsustatakse üldplaneeringu teema- ja osaplaneeringute ning vajaduse korral olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringute:
  1) sissekandmine koostatavasse üldplaneeringusse;
  2) osaline kehtetuks tunnistamine vastavalt koostatavale üldplaneeringule, kui on vajalik nimetatud planeeringute muutmine seoses menetletava üldplaneeringuga.

  (3) Üldplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel ja uue üldplaneeringu kehtestamisel kaotavad kehtivuse varem sama maa-ala kohta kehtestatud teema- ja osaplaneeringud ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringud.

  (4) Üldplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel tehakse koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kehtetuks tunnistamine käsitleb ning kaasatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul asjassepuutuvad isikud ja asutused, kelle õigusi või huve võib kehtetuks tunnistamine puudutada.

  (5) Kehtestatavat üldplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringute sissekandmist uude üldplaneeringusse.

  (6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel koostatava üldplaneeringu puhul.

§ 13.  Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu kehtivus

  (1) Maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu kehtestamine ei mõjuta mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringute kehtivust.

  (2) Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut käsitletakse riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Nimetatud juhul ei kohaldata mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu suhtes planeerimisseaduse § 53 lõikes 3 sätestatut.

  (3) Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel võib ehitusprojekti koostada ja ehitusluba taotleda, kui vastav planeering on koostatud ehitusprojekti koostamiseks piisava detailsusega.

  (4) Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut võib täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud projekteerimistingimused annab joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel rajatava ehitise ehitusloa andja.

  (6) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on algatatud joonehitise planeering ning vastav planeering kehtestatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, siis on sundvõõrandamine lubatud joonehitise planeeringu alusel.

§ 14.  Riigi eriplaneeringu koostamise kohustuse erisus

  (1) Riigi eriplaneeringu koostamine merealal ei ole planeerimisseaduses nimetatud ehitisele kohustuslik, kui ehitise asukohta on käsitletud enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud maakonnaplaneeringus.

  (2) Riigi eriplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitist teenindavale veekaabelliinile.

§ 15.  Jätkuvalt riigi omandis oleva maa omanik

  (1) Maareformi seaduse § 31 lõike 2 alusel riigi omandisse jäetud maa puhul on kinnisasja omanikuks planeerimisseaduse tähenduses Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud isik.

  (2) Maareformi seaduse § 31 lõike 2 alusel riigi omandisse jäetud maa puhul on kinnisasja omanikuks ehitusseadustiku tähenduses maavanem või Maa-amet vastavalt oma pädevusele.

§ 16.  Enne käesoleva seaduse jõustumist tegutsenud isiku tegevusõigus ja kvalifikatsiooninõuded

  (1) Isik, kes võis enne ehitusseadustiku jõustumist tegutseda ehitusalal ja kelle oskuste ja teadmiste kohta esitatakse ehitusseadustikuga täiendavaid nõudeid, võib jätkata oma majandus- ja kutsetegevust seni kehtinud eeltingimuste täitmise korral kuni järgmiste tähtpäevade saabumiseni:
  1) 2016. aasta 30. juunini projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ning omanikujärelevalve tegevusalal;
  2) 2018. aasta 30. juunini ehituse tegevusalal.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib lõikes 1 sätestatud tähtpäevade möödumisel jätkata tegevust ehitusseadustikus sätestatud tingimustel.

  (3) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV taseme kutse üldehituse erialal, loetakse, et tal on sellele vastav ehitusinseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

  (4) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV taseme kutse hüdrotehnilise ehitamise erialal, loetakse, et tal on sellele vastav hüdrotehnikainseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hüdrotehnika alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

  (5) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV taseme kutse veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

  (6) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV taseme kutse kütte ja ventilatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala kütte, ventilatsiooni ja jahutuse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

  (7) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse üldehituse erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud ehitusinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

  (8) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse hüdrotehnilise ehitamise erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud hüdrotehnikainseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hüdrotehnika alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

  (9) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

  (10) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse kütte ja ventilatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala kütte, ventilatsiooni ja jahutuse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

  (11) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil ehitusjuhi III taseme kutse, loetakse, et tal on ehitusinseneri 6. taseme või veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 6. taseme või kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 6. taseme kutse omanikujärelevalve ametialal ehitusjuhi III taseme kutsestandardis ja kutsetunnistusel näidatud pädevuse ulatuses kehtivusega kuni antud kutsetunnistusel märgitud tähtaja lõpuni.

  (12) Elektritööde ja elektripaigaldise auditi puhul võib pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendada ka akrediteeritud personali sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega, kui pädevustunnistus on kehtiv ja antud käesoleva seadustiku jõustumisele eelnevalt kehtinud elektriohutusseaduse alusel kehtestatud sertifitseerimisskeemi või sellega kooskõlas oleva hilisema sertifitseerimisskeemi alusel.

  (13) Füüsiline isik, kellel ehitusseadustiku jõustumise ajal oli kehtiv teeseaduse alusel väljastatud pädevustunnistus või tegevusluba ja kelle kvalifikatsiooni suhtes esitatakse ehitusseadustikuga täiendavaid nõudeid, võib jätkata pädevustunnistusele või tegevusloale vastavat kutsetegevust seni kehtinud eeltingimuste täitmise korral kuni 2018. aasta 30. juunini.

  (14) Füüsiline isik, kellel ehitusseadustiku jõustumise ajal oli kehtiv teeseaduse alusel väljastatud pädevustunnistus või tegevusluba ja kelle kvalifikatsiooni suhtes ehitusseadustikuga täiendavaid nõudeid ei kehtestata, võib jätkata pädevustunnistusele või tegevusloale vastavat kutsetegevust pädevustunnistuse või tegevusloa kehtivuse lõpuni.

  (15) Käesoleva paragrahvi lõigetes 13 ja 14 sätestatud tähtaja möödumisel võib füüsiline isik jätkata kutsetegevust ehitusseadustikus sätestatud tingimustel.

  (16) Ehitusseadustiku §-s 25 sätestatud teatamiskohustus loetakse ehitusseadustiku jõustumise ajal täidetuks, kui ettevõtjal oli ehitusseadustiku jõustumise ajal kehtinud seaduse kohaselt vastaval tegevusalal teatamiskohustus täidetud või kehtiv tegevusluba.

  (17) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV kutse üldehituse, hüdrotehnilise või veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamise erialal ning ta on registreeritud majandustegevuse registris sellel erialal vastutavaks spetsialistiks projekteerimise tegevusalal, loetakse, et isik on pädev tegutsema üldehituse, hüdrotehnilise või veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamise eriala vastutava spetsialistina kuni 30. juunini 2019. aastal projekteerimise ametialal ehitusinseneri IV kutse pädevuse ulatuses.

§ 17.  Enne käesoleva seaduse jõustumist olemasoleva ehitise mahu arvutamine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist olemasoleva ehitise mahu arvutamisel võetakse aluseks pärast ehitusseaduse jõustumist ehitisregistrisse kantud andmed.

§ 18.  Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kirjaliku nõusoleku ja ehitusloa taotlus

  (1) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on esitatud kirjaliku nõusoleku või ehitusloa taotlus ehitise või ehitamise kohta, mille puhul ei ole ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba nõutav või mille puhul on nõutav ehitusteatise esitamine, siis lõpetab pädev asutus ehitusloa menetluse ehitusluba andmata.

  (2) Kui isik peab ehitusseadustiku alusel ehitamiseks esitama ehitusteatise, siis loetakse ehitusteatis esitatuks varem esitatud ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlusega.

§ 19.  Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kasutusloa taotlus

  (1) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on esitatud kasutusloa taotlus ehitise kohta, mille puhul ei ole ehitusseadustiku kohaselt kasutusluba nõutav või mille puhul on nõutav kasutusteatise esitamine, siis lõpetab pädev asutus kasutusloa menetluse kasutusluba andmata.

  (2) Kui isik peab ehitusseadustiku alusel esitama ehitise kasutamiseks kasutusteatise, siis loetakse kasutusteatis esitatuks varem esitatud kasutusloa taotlusega.

§ 20.  Ehitus- või kasutusloa ning kirjaliku nõusoleku kehtivus

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud ehitusluba kehtib tähtajatult, kui ehitamisega oli alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud kirjalik nõusolek kehtib tähtajatult, kui ehitamisega alustatakse kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud kasutusluba kehtib tähtajatult.

§ 21.  Loa- ja teatamiskohustusest vabastamine

  (1) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist oli ehitis vabastatud ehitusloa või kirjaliku nõusoleku kohustusest ning ehitise ehitamisega on alustatud, siis on lubatud ehitise ehitamise lõpetamine kahe aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Kui ehitise ehitamist ei lõpetata kahe aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest, siis tuleb vastavalt ehitusseadustikule esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba.

  (3) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist oli ehitis vabastatud kasutusloa kohustusest ning ehitise kasutamist on alustatud, siis on lubatud ehitise kasutamine kasutusteatise või kasutusloata.

§ 22.  Sundvõõrandamine avalikult kasutatava tee ja avaliku raudtee ehitamiseks kehtivate planeeringute alusel

  Sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks on lubatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üldplaneeringu ja selle alusel koostatud tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. Kui tee või raudtee eelprojekt või ehitusprojekt on koostatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud maakonnaplaneeringu või mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel, on sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks lubatud kehtestatud maakonnaplaneeringu või mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu ja tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel.

§ 23.  Nõuded olemasolevatele ehitistele

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitis peab olema ohutu.

  (2) Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele.

  (3) Kui ehitusettevõtja annab pärast 2009. aasta 1. jaanuari tellijale üle sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa, mis on projekteeritud ja mille kohta on ehitusluba väljastatud enne 2009. aasta 1. jaanuari, ei pea ehitusettevõtja tellijale energiamärgist üle andma.

  (4) Kui ehitise kasutusluba antakse või kasutamise teatis esitatakse sisekliima tagamisega hoonele, mille ehitusluba anti enne 2009. aasta 1. jaanuari, ei nõuta kasutusloa andmisel või kasutamise teatise juurde energiamärgist.

  (5) Kui sisekliima tagamisega hoone energiamärgis on antud enne 2013. aasta 9. jaanuari paberil, annab sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa võõrandaja energiamärgise üle asja omandajale või võimaldab hoone või selle osa tasulisel võõrandamisel või kasutusse andmisel lepingu sõlmimisest huvitatud isikul energiamärgisega tutvuda.

§ 24.  Avalikuks kasutamiseks määratud eratee

  Teeseaduse § 4 lõike 3 alusel sõlmitud lepingud jäävad kehtima lepingute kehtivuse lõpuni.

§ 25.  Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotluste menetlemine

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Veeseaduse § 229 lõiget 31 ja § 2210 lõike 1 punkte 5 ja 8 kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotlustele.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotluse menetlused antakse Tehnilise Järelevalve Ametile üle hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks.

  (3) Lõikes 2 nimetatud taotluste osas peab olema menetlus läbi viidud hiljemalt 2018. aasta 31. detsembriks.

§ 26.  Ehitisregistri andmete korrastamine ja elektroonilise menetluse rakendamine

  (1) Ehitisregistri andmed korrastatakse 2020. aasta 1. jaanuariks.

  (2) Ehitisregistri andmete korrastamise käigus kantakse ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned.

  (3) Hoone ehitisregistrisse kandmisel võetakse aluseks ajakohased ortofotod. Ortofotodelt kantakse ehitisregistrisse ehitise ehitisealune pind ja hoone koordinaadid.

  (4) Ortofotodelt saadud andmeid võrreldakse olemasolevate ehitisregistri andmetega ning selgitatakse välja edasise kontrolli vajadus.

  (5) Ehitusseadustiku sätteid pädevale asutusele dokumentide elektrooniliselt ehitisregistri kaudu esitamisele ning lubade menetlemisele ehitisregistri vahendusel ja andmisele ehitisregistrisse kohaldatakse alates 2016. aasta 1. aprillist.

  (6) Kuni 2016. aasta 1. aprillini esitatakse ehitus- ja kasutusteatis, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa taotlus ning seonduvad dokumendid pädevale asutusele. Pädev asutus kannab esitatud ehitus- ja kasutusloa taotluste, ehitus- ja kasutusteatiste ning ehitus- ja kasutuslubade andmed ehitisregistrisse.

  (7) Kuni 2016. aasta 31. märtsini ehitisregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.

§ 27.  Enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitiste väljaselgitamine

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib seni ehitisregistrisse kandmata ehitisi. Kohaliku omavalitsuse üksus lähtub kontrollil korrakaitseseaduses ja ehitusseadustikus kehtestatud riikliku järelevalve sätetest.

  (2) Ehitiste kontrollimise käigus selgitatakse eelkõige välja:
  1) ehitise ehitamise õiguslik alus;
  2) ehitise ehitisealune pind;
  3) ehitise kasutamise otstarve;
  4) ehitise ehitamise aeg;
  5) vajaduse korral ehitise varasema ümberehitamise, laiendamise või lammutamisega seonduv teave;
  6) vajaduse korral eluruumide loendusega seonduvad andmed;
  7) muud järelevalvemenetluseks olulised asjaolud.

  (3) Kui kinnisasja omanik ei esita piisavaid tõendeid ehitamise aja kohta, eeldatakse, et ehitis on ehitatud pärast ehitusseaduse jõustumist.

  (4) Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab kontrolli tulemusel täiendavate riikliku järelevalve meetmete rakendamise või täiendavate andmete kogumise vajaduse.

  (5) Enne 1999. aasta 1. aprilli ehitatud tehnorajatised loetakse õiguspäraselt ehitatuks, olenemata nende kohta käivate andmete puudumisest või puudulikkusest ehitisregistris.

§ 28.  Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis

  (1) Enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. Nimetatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitis ei ole valmis, siis antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või esitatakse ehitusteatis. Kui nimetatud ehitis on valmis ja ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustiku lisale 2.

  (3) Kui ehitisregistrisse kandmata ehitisele on antud planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse kohane õiguslik alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, siis kantakse ehitis ehitisregistrisse ehitusseadustiku § 60 lõikes 5 sätestatud ehitisregistrile andmete esitamise teatise alusel.

  (4) Ehitise ehitamise õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 14 sätestatut.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kasutatav ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt.

  (6) Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tellib omanik.

  (7) Enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kasutatav ehitis tuleb ehitisregistri kande puudumisel kanda ehitisregistrisse.

§ 29.  Enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitis

  (1) Pärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitis ei ole valmis, siis antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või esitatakse ehitusteatis. Kui nimetatud ehitis on valmis ja ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustiku lisale 2.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kasutatav ehitis peab vastama ehitusseadustiku § 11 lõikes 2 ja §-s 12 sätestatud nõuetele.

  (4) Kui ehitise ehitamise ajal oli ehitusprojekti koostamiseks nõutav detailplaneeringu olemasolu, siis võib kohaliku omavalitsuse üksus asendada detailplaneeringu ehitusseadustiku §-s 26 sätestatud projekteerimistingimuste andmisega. Projekteerimistingimuste andmisel rakendatakse avatud menetlust.

  (5) Kui projekteerimistingimuste andmine ei ole võimalik vastuolu tõttu üldplaneeringu või muude olulisest avalikust huvist tulenevate tingimustega, tuleb koostada detailplaneering planeerimisseaduse kohaselt.

  (6) Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitise auditi tellib omanik.

  (7) Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riikliku järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige:
  1) ehitisele esitatavate nõuete täitmist, sealhulgas olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust;
  2) ehitise ehitamise aega;
  3) ehitise kasutamise otstarvet;
  4) kinnisasja omaniku ning vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitset.

  (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ehitise auditi tulemusel selgub ehitise ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, teeb kohaliku omavalitsuse üksus ettekirjutuse ehitise nõuetega vastavusse viimiseks.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 8 nimetatud kohustuse täitmiseks sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 10 000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.

§ 30.  Olemasoleva ehitise kaitsevöönd

  Käesoleva seaduse jõustumise ajal olemasoleva ehitise kaitsevöönd kantakse maakatastrisse hiljemalt 2020. aastaks.

§ 31.  Seaduste kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse:
  1) ehitusseadus;
  2) planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579);
  3) teeseadus.

§ 32.  Asjaõigusseaduse muutmine

Asjaõigusseaduse §-s 1581 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses.”;

3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel.”.

§ 33.  Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „§ 1581 lõikes 1” tekstiosaga „§-s 1581”.

§ 34.  Autoveoseaduse muutmine

Autoveoseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tegevusloa taotleja ja selle omaja mainet peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses heaks, kui neid ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest, jäätmeseaduse §-s 1204 või 1205, liiklusseaduse §-s 202, 204, 208, 210, 2102, 2104, 2106, 213, 216, 220, 225, 244, 252, 255, 2612 või 2613, maksukorralduse seaduse §-s 1531, 154, 1541 või 1552, tolliseaduse §-des 73–79, vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 62 või 63, välismaalaste seaduse §-s 300 ja käesoleva seaduse §-s 311 sätestatud väärteo eest. Tegevusloa taotleja või selle omaja karistatuse puhul võetakse arvesse ka välisriigist saadud karistusandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste kohta.”;

2) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest, karistusseadustiku §-s 423 sätestatud kuriteo eest, jäätmeseaduse §-s 1204 või 1205, liiklusseaduse §-s 202, 204, 208, 210, 2102, 2104, 2106, 213, 216, 220, 225, 244, 252, 255, või 2613, välismaalaste seaduse §-s 300 ja käesoleva seaduse §-s 311 sätestatud väärteo eest või kui karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud; veokorraldaja karistatuse puhul võetakse arvesse ka välisriigist saadud karistusandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste kohta, mille kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg;”;

3) paragrahvi 191 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) tegevusloa omajat, tema veokorraldajat või tema juures töötavat autojuhti on vedude korraldamisel rohkem kui üks kord karistatud suuremõõtmelise või raskekaalulise veose vedamisel liiklusseaduse § 341 lõike 2 kohase eriloal märgitud nõuete rikkumise või nimetatud vedude eriloata teostamise eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud;”.

§ 35.  Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmine

Eesti territooriumi haldusjaotuse seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

§ 41. Maakonna piirid planeerimisseaduse tähenduses

Planeerimisseaduses sätestatud pädevuse ulatuses on maavanemal õigus koostada maakonnaplaneering nii maismaa kui ka avalike veekogude kohta, välja arvatud sise- ja territoriaalmere kohta.”.

§ 36.  Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmine

Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 12 lõike 10 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitise väärtuse hindamisel ei hinnata ehitise uusi osi, mis ehitusseadustiku § 11 nõuetele mittevastavuse tõttu tuleb lammutada.”.

§ 37.  Elamuseaduse muutmine

Elamuseaduse § 7 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 38.  Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduse § 921 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise kavandamiseks peab taotlema Tehnilise Järelevalve Ametilt veeseaduse § 225 lõike 1 kohase hoonestusloa.”.

§ 39.  Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„25) liinirajatis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses;”;

2) seaduse 11. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 180 tunnistatakse kehtetuks.

§ 40.  Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) planeerimisseaduse §-s 130 nimetatud leping;”.

§ 41.  Kaevandamisseaduse muutmine

Kaevandamisseaduses asendatakse läbivalt sõna „ehitusseadus” sõnaga „ehitusseadustik” vastavas käändes.

§ 42.  Kalmistuseaduse muutmine

Kalmistuseaduse § 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hauatähist ja hauaplatsi piirdeaeda ei loeta ehitiseks ehitusseadustiku tähenduses ning neile ei kohaldata ehitusseadustikus ehitisele esitatavaid nõudeid.”.

§ 43.  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) planeeringu keskkonnamõju strateegilisele hindamisele ulatuses, mis on reguleeritud planeerimisseaduses.”;

2) paragrahvi 31 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) üleriigiline, maakonna-, üld- või detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduse tähenduses;”;

§ 44.  Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks seadustes sätestatud ulatuses.”.

§ 45.  Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmine

Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sundvõõrandamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 ja 9–15 nimetatud juhtudel on lubatud planeerimisseaduse tähenduses detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel projekteerimistingimuste alusel. Samuti on sundvõõrandamine lubatud riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel. Sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks on lubatud projekteerimistingimuste, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel.”.

§ 46.  Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.”;

2) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 29 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;”.

§ 47.  Kunstiteoste tellimise seaduse muutmine

Kunstiteoste tellimise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Avaliku otstarbega hoone käesoleva seaduse tähenduses on ühiskondlikuks kasutamiseks ette nähtud hoone, millele on kas täielikult, osaliselt ja pidevalt või ajutiselt ligipääs lisaks asutuse töötajatele ja ametnikele ka kolmandatel isikutel. Sellised hooned on näiteks:
1) büroohoone;
2) administratiivhoone;
3) haridusasutuse hoone;
4) tervishoiuasutuse hoone;
5) spordihoone;
6) hoolekandeasutuse hoone;
7) kultuuri- või meelelahutusasutuse hoone;
8) transpordihoone;
9) teenindushoone;
10) kaubandushoone;
11) toitlustushoone;
12) majutushoone;
13) kultus- või tavandihoone;
14) ajateenijate väljaõppeks mõeldud hoone.”;

2) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ehitustöö seisneb avaliku otstarbega hoone püstitamises, laiendamises või ümberehitamises;”;

3) paragrahvi 2 lõiget 21 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„5) ehitatakse karistusasutuse hoonet;
6) ehitatakse asenduskodu hoonet.”.

§ 48.  Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduse § 16 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „ehitusseaduse” sõnaga „ehitusseadustiku”.

§ 49.  Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduse § 35 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(61) Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide detailplaneeringud ning ehitusprojektid tuleb asjakohasel juhul kooskõlastada Lennuameti, Kaitseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Kaitseministeeriumiga kooskõlastamisel lähtutakse planeerimisseaduses või ehitusseadustikus sätestatud alustest. Lennuametil, Kaitseministeeriumil ning Politsei- ja Piirivalveametil on õigus 30 päeva jooksul esitada põhjendatud vastuväiteid detailplaneeringule või ehitusprojektile.”.

§ 50.  Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus sätestab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded, tee omaniku kohustused ja teede rahastamise, mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimise ja neile esitatavad nõuded, juhtimisõiguse andmise, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõuded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:

§ 11. Teehoiu rahastamine ja teehoiukava

(1) Riigiteedega seonduvat tegevust (edaspidi teehoid) rahastatakse teehoiukava alusel.

(2) Riigiteede teehoiu rahastamise maht ning kohalike teede hoiu toetuste maht aastate kaupa nähakse ette riigi eelarvestrateegias.

(3) Raha teehoiuks määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves.

(4) Riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondis nähakse ette kohaliku omavalitsuse üksustele toetus kohalike teede hoiuks.

(5) Kui riigieelarves on ette nähtud kohalike teede hoiuks juhtumipõhine toetus, jaotatakse toetus kooskõlas riigieelarve seadusega.

(6) Riigiteede teehoiukava peab sisaldama vähemalt ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirja koos rahastamise mahu ja allikatega aastate kaupa. Teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames võib ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. Teehoiukava võib lisaks riigiteedele sisaldada ka kohalike teede liiklusohutust toetavaid tegevusi.

(7) Riigiteede teehoiukava koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähemalt neljaks aastaks ja seda muudetakse vajaduse korral igal aastal.

(8) Riigiteede teehoiukava kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(9) Vabariigi Valitsus võib teehoiukava kehtestamisel volitada valdkonna eest vastutavat ministrit teehoiukava muutmiseks Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses, kui riigiteede teehoiuks kavandatud rahastamise maht teehoiukava kehtivuse ajal muutub.”;

3) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 311 järgmises sõnastuses:

„311) liiklusväline teabevahend on püsivalt maapinnaga ühendatud alusele või teisaldatavale kandekonstruktsioonile või muule teabevahendi kandjale paigaldatud kuulutus, teadaanne, reklaam või märgis, mis ei ole ette nähtud liikluse korraldamiseks või mis ei ole liikluskorraldusvahendi kohta kehtestatud nõuete kohane;”;

4) paragrahvi 2 punkt 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„35) maastik on maa-ala, mis ei ole tee ehitusseadustiku tähenduses ja mis ei ole ette nähtud mootorsõiduki, trammi ega raudteesõiduki liiklemiseks;”;

5) paragrahvi 2 punkt 70 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„70) suurveos on veosega või veoseta sõiduk, autorong või masinrong, mille kas või üks mõõde ületab käesoleva seaduse § 80 alusel kehtestatud nõudeid;”;

6) seadust täiendatakse §-dega 51–53 järgmises sõnastuses:

§ 51. Teave tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta

(1) Riigiteede seisundi, tee sulgemise ning tee kasutamise ja kaitse põhinõuete kohta annab teavet Maanteeamet. Operatiivinfot riigiteede liiklusolude kohta annab Maanteeamet üleriigilise levikuga raadio ning interneti kaudu.

(2) Maanteeamet teavitab üleriigilise levikuga raadio kaudu riigitee liikluskorralduse olulisest muudatusest ja selle kehtimisajast vähemalt 24 tundi ette. Avalikult kasutatava tee omanik peab liikluskorraldusest ja liikluskorralduse muudatusest teatama viisil, mis võimaldab teavet saada sellel liiklejal, kes seda vajab.

(3) Tugeva lumetuisu ja kiilasjää tekkimise korral ning muul liikluskorraldust või liiklusohutust oluliselt mõjutaval juhul annab Maanteeamet üleriigilise levikuga raadio kaudu viivitamata teada riigitee olukorrast, samuti operatiivinfot loodus- või liiklusõnnetusest põhjustatud liikluskorralduse muudatustest.

§ 52. Avalikult kasutatava tee omaniku õigused ja kohustused

(1) Avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud:
1) kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa, liiklusele ohtliku ehitise, prahi, hukkunud loomad ja linnud;
2) liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid.

(2) Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib avalikult kasutatava tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata.

(3) Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab avalikult kasutatava tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest.

(4) Reisijate ohutuse tagamiseks võib avalikult kasutatava tee omanik seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liiklemiseks ühissõidukite marsruudil.

§ 53. Liiklusväline teabevahend

(1) Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa tee kaitsevööndisse, välja arvatud hoonetele, annab tee omanik. Loa saamiseks tuleb taotlejal esitada teabevahendi joonis ja paigutuse skeem.

(2) Tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis:
1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit;
2) ei raskenda liikluskorraldusvahendi eristamist;
3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega;
4) ei piira nähtavust ristmikul.

(3) Teele ja tee kaitsevööndi alale ei või paigaldada liiklusvälist teabevahendit, mis oma kujult, värvilt või kujunduselt on selline, et seda võidakse pidada liikluskorraldusvahendiks.

(4) Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi omanik.

(5) Euroopa teedevõrgu teele ja selle kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada ainult rööpselt tee teljega.

(6) Maantee kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel, kui teabevahendi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest on vähemalt 12 meetrit.

(7) Liiklusvälise teabevahendi omanik kannab kõik kulutused seoses teabevahendi paigaldamise, hoiu ja kõrvaldamisega.

(8) Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab teabevahendi omanik tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omanikul või tee kaitsevööndi maa omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi omanik.”;

7) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid peavad vastama käesolevas seaduses ja ehitusseadustikus sätestatud nõuetele.”;

8) seadust täiendatakse §-ga 62 järgmises sõnastuses:

§ 62.Teemaksu elektrooniline kogumine

(1) Elektroonilises teemaksukogumissüsteemis tuleb kasutada ühte või enamat järgmistest tehnoloogiatest:
1) satelliitsidel põhinev asukoha määramine;
2) mobiilside, kasutades GSM-GPRS standardit GSM TS 03.60/23 060;
3) 5,8 GHz kõrgsageduslaine tehnoloogia.

(2) Tee omanik peab tee kasutajatele kättesaadavaks tegema sõiduki seadmestiku, mis on sobiv kasutamiseks kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, kus kasutatakse elektroonilist maksukogumissüsteemi.

(3) Elektroonilise maksukogumissüsteemi tehnoloogilised lahendused ja teemaksu andmekogu võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 124–143).

(4) Riigitee kasutamise eest tasu ei võeta.”;

9) seadust täiendatakse §-dega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

§ 71. Tee tähistamine

(1) Avalikult kasutatavale teele peab olema määratud kohanimeseaduse § 4 kohane kohanimi. Kohanime võib kohanimeseaduses sätestatud korras määrata ka muudele teedele.

(2) Teede liigid, mis peavad olema tähistatud, ning juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise korra ja sihtpunktide viitamise süsteemi kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Tee ehitamise ajal tagab liikluskorraldusvahendite nõuetekohase paigalduse ja liiklusohutuse ettevõtja ehitusseadustiku tähenduses.

(4) Nõuded liikluskorraldusele kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 72. Tee kasutamisele esitatavad nõuded

(1) Keelatud on teed kahjustada ja risustada.

(2) Tee kasutamisel peab veoste või sõitjate veoga tegelev isik andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ja sõidusageduse kohta.

(3) Teed võib liiklusväliseks otstarbeks kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel.

(4) Kui tee suletakse liiklusväliseks otstarbeks, peab asjaomase loa saanud isik hüvitama liikluse ümberkorraldamisega seotud kulud tee omanikule.

(5) Eratee omanik peab lubama erateed kasutada alarmsõidukil, jälitussõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal Kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab eratee omanik lubama erateed ajutiselt kasutada ainult juhul, kui samasse kohta mõistlikult juurdepääsu võimaldav avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud.”;

10) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Reguleerija peab olema vähemalt 18-aastane isik, kes on saanud koolituse vastavalt kehtestatud korrale. Parklas parkimist korraldav reguleerija võib erandina olla vähemalt 16-aastane isik. Erivedu saatev reguleerija peab lisaks omama vähemalt CE-kategooria autorongi juhtimisõigust. Käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktides 8 ja 9 nimetatud reguleerijal peab olema reguleerija tunnistus ning tema terviseseisund peab vastama vähemalt § 101 lõike 10 alusel B-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud tervisenõuetele.”;

11) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Perioodiliselt mittekorduva, kuni kolm ööpäeva kestva reguleerimisvajadusega ürituse või tegevuse korral, välja arvatud eriveo saatmine, on reguleerija ettevalmistamise õigus ka isikul, kes on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud koolitajalt reguleerija ettevalmistuse. Tee omanik, kelle teele on liikluse reguleerimine kavandatud, võib nõuda lõikes 3 nimetatud reguleerija kasutamist.”;

12) paragrahvi 12 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) eriveol 90 kilomeetrit tunnis, kui käesoleva seaduse § 341 lõikes 3 toodud eriloa väljastaja ei ole suurimat lubatud sõidukiirust vähendanud;”;

14) paragrahvi 34 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kui sõiduki, autorongi ja masinrongi mõõde veosega või veoseta ületab käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suuruse, võib sõidukit kasutada käesoleva seaduse §-s 341 sätestatud korras.”;

15) paragrahvi 34 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust, kui selle kohta ei ole käesoleva seaduse § 341 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba.”;

16) paragrahvi 34 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Kui veosega või veoseta sõiduki, autorongi või masinrongi tegelik mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, võib sõidukit, autorongi või masinrongi kasutada käesoleva seaduse §-s 341 sätestatud korras.”;

17) seadust täiendatakse §-dega 341–343 järgmises sõnastuses:

§ 341. Erivedu

(1) Erivedu on raske- või suurveose liiklemine teel.

(2) Avalikult kasutataval teel on erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud. Erateel toimub erivedu tee omaniku nõusolekul ja tingimustel.

(3) Eriloa annab tee omanik. Eriluba peab olema juhil kaasas või elektrooniliselt kättesaadav ja see tuleb esitada liiklusjärelevalve teostajale tema nõudmisel. Eriloa andja peab enne eriloa välja andmist veenduma, et käesoleva seaduse § 342 lõike 2 punktides 1–4 toodud nõuded on täidetud.

(4) Eriveo eest võetav eritasu määr on kuni 650 eurot ühe veo ja ühe tee omaniku kohta, olenevalt käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimate lubatud masside, teljekoormuste ja mõõtude ületamisest ning veokaugusest. Eriloa menetlustasu on kuni kümme eurot iga tee omaniku välja antud eriloa kohta.

(5) Eriloa andja võib nõuda tee või selle osa püsivuse kontrollarvutust ning ekspertiisi tehtud arvutusele. Raskeveose kontrollarvutuse tegijaks peab olema vastavat pädevust omav isik. Kontrollarvutuse ja ekspertiisi, eriveo võimaldamise ja liiklusohutuse tagamisega seotud täiendavad kulutused kannab eriloa taotleja.

(6) Eriluba antakse välja kehtivusega kuni üks aasta.

(7) Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise korra, samuti tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 342. Eriveo ohutust tagavad lisanõuded

(1) Eriveol peab:
1) võimalikult vähe takistama ja ohustama teisi liiklejaid;
2) võimaluse korral vältima vedu tipptundidel ja muul ajal, kui see on tee- ja ilmastikuolude ning liiklussageduse tõttu ohtlik või põhjustab teistele liiklejatele olulisi liiklustakistusi;
3) võimaluse korral vältima läbisõitu asulatest, samuti nende tiheda liiklusega tänavatest, liiklussõlmedest ja ristmikest;
4) arvestama tee ääres ja tee kohal olevaid rajatisi, liikluskorraldusvahendeid, elektri- ja sideliine, elektrisõidukite kontaktliine või muid sellesarnaseid objekte;
5) järgima määratud veoteed.

(2) Juht on kohustatud:
1) enne sõidu alustamist veenduma raske- või suurveose nõuetekohases tähistamises ning teel olles jälgima veose ja sõiduki, autorongi või masinrongi korrasolekut;
2) teel liiklemisel hoiduma võimaluse korral võimalikult paremale ja vajaduse korral peatuma selleks sobivas kohas, et võimaldada enda taha kogunenud sõidukitel mööduda või anda teed vastassuunast tulevatele sõidukitele.

(3) Vajaduse korral tuleb eriveo teostamisel kokku leppida tee ääres või tee kohal olevate rajatiste omanikega või valdajatega vedu takistavate rajatise osade ajutiseks tõstmiseks või eemaldamiseks.

(4) Kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad veotee muutmist, peab eriloa omaja taotlema muudetud veotee puhuks uue käesoleva seaduse § 341 lõikes 2 nimetatud eriloa.

§ 343. Eriloa kehtivuse peatamine, kehtetuks tunnistamine ja eriloa andmisest keeldumine

(1) Eriloa andja keeldub eriloa andmisest, kui:
1) eriveo teostamisel ei ole võimalik tagada käesoleva seaduse § 342 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmist;
2) ei ole täidetud käesoleva seaduse § 341 lõike 7 alusel kehtestatud tingimused;
3) erivedu võib oluliselt kahjustada teed või ei ole võimalik täita tingimusi ohutuks liiklemiseks;
4) eriloa taotlemisel esitati valeandmeid või võltsiti dokumente, mis mõjutavad eriloa andmist;
5) taotletud eriloa eest ei ole ettenähtud korras tasutud.

(2) Eriluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) ilmneb, et eriloa taotlemisel esitati valeandmeid või võltsiti dokumente, mis mõjutasid eriloa andmist;
2) eriloa omaja ei ole täitnud käesoleva seaduse § 341 lõike 7 alusel kehtestatud või tee omaniku määratud eriveo tingimusi.”;

18) paragrahvi 44 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) sõidukil, mida kasutatakse autoveoseaduse kohaselt.”;

19) paragrahvi 65 lõiked 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Jääteele lubatava sõiduki suurima lubatud massi määrab valvetalituse töötaja olenevalt jää- ja ilmastikuoludest.

(10) Suurima lubatud sõidukiiruse määrab valvetalituse töötaja olenevalt jää- ja ilmastikuoludest.”;

20) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 151 ja 152 järgmises sõnastuses:

„(151) Avalikult kasutatava jäätee rajamise ja korrashoiu kohta esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(152) Jäätee rajaja korraldab korrashoidu jääteel ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema rajatud jääteel.”;

21) paragrahvi 80 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras.”;

22) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele mittevastavaid sõidukeid võib liikluses kasutada tee omaniku nõusolekul ja tingimustel.”;

23) seadust täiendatakse §-dega 2611−2615 järgmises sõnastuses:

§ 2611. Tee püsivust ohustava sõiduki, autorongi ja masinrongiga liiklemine

(1) Normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil tee püsivust ohustava sõiduki, autorongi või masinrongiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.

§ 2612. Tee püsivust ohustava liikluse lubamine

(1) Sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 2613. Tee püsivust ja liiklusohutust ohustava liikluse lubamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 2612 nimetatud sõiduki, autorongi või masinrongiga liigelda lubamise eest selle omaniku, valdaja või käitamise eest vastutava isiku poolt, samuti sõidukite liiklemise lubamise eest suletud teel või teeosal, mis ei ole liiklemiseks ette nähtud –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 2614. Liikluskorraldusvahendi nõuetevastane paigaldamine

(1) Liikluskorraldusvahendi paigaldamata jätmise, nõuetevastase paigaldamise või ettenähtud ajaks kõrvaldamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 2615. Liiklusvälise teabevahendi omavoliline paigaldamine

(1) Teele või tee kaitsevööndi alale liiklusvälise teabevahendi paigaldamise eest tee omaniku loata –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

24) paragrahv 263 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 263. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 201–2615 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Käesoleva seaduse §-des 241 ja 261 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ka valla- või linnavalitsus.

(3) Käesoleva seaduse §-des 2611–2615 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) väärteo toimepanemise korral riigiteel ka Maanteeamet;
2) väärteo toimepanemise korral kohaliku omavalitsuse teel ka valla- või linnavalitsus.

(4) Käesoleva seaduse §-des 217–2172 ning §-des 243–255 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Tööinspektsioon.

(5) Kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerib käesoleva seaduse §-des 215 ja 228 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.”;

25) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 124–143).”.

§ 51.  Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;”;

2) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist.”;

3) paragrahvi 38 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(51) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele.”;

4) paragrahvi 42 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse määrab kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega.”.

§ 52.  Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „ehitusseadus” sõnaga „ehitusseadustik” vastavas käändes;

2) paragrahvid 26−28 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) lõhkematerjalitehase maa-ala plaan;”;

4) paragrahvid 37 ja 38 tunnistatakse kehtetuks.

§ 53.  Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohalik omavalitsusorgan esitab katastripidajale andmed tema poolt kinnitatud katastriüksuse sihtotstarbe, üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, detailplaneeringu ja maakorralduskava, seadusjärgsete ja teiste kitsenduste muudatuste ning teiste katastri andmeid muutvate otsuste vastuvõtmise kohta mitte harvem kui kord kvartalis, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.”;

2) paragrahvi 18 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui see ei too kaasa ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitamist, määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusseadustiku kohases kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe või otstarvete alusel.

(5) Kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisega kaasneb ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslik ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusseadustiku kohases ehitusloas nimetatud ehitise kasutamise otstarbe või otstarvete alusel.”.

§ 54.  Maaparandusseaduse muutmine

Maaparandusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Maaparandusehitise ehitamisele ja maaparandussüsteemi maa-alale ehitamisele kohaldatakse ehitusseadustikku niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesoleva seadusega.”;

2) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Maaparandussüsteemi hoonetele kohaldatakse ehitusseadustiku §-s 11 sätestatud nõudeid.”;

3) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maaparandussüsteemi ehitamiseks kasutatavad ehitustooted peavad vastama ehitusseadustikus sätestatud nõuetele.”.

§ 55.  Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesolevat seadust ei kohaldata teealuses maapõue osas tehtavate kaevandamistööde suhtes, välja arvatud allmaaehitiste rajamine.”;

2) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Erateed kasutatakse ehitusseadustikus sätestatud korras.”;

3) paragrahvi 63 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering või detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud isikuga.”.

§ 56.  Maareformi seaduse muutmine

Maareformi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitis käesoleva seaduse tähenduses on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras välja antud ehitusluba.”;

2) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset lausetega järgmises sõnastuses:

„Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.”;

3) paragrahvi 6 lõige 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(32) Elamu käesoleva seaduse tähenduses on hoone, mille üldpinnast vähemalt 20 protsenti on ette nähtud alaliseks elamiseks ja ülejäänud osa põllumajanduslikuks tootmiseks või muuks elamuga seotud sihtotstarbeks. Elamu kohta sätestatut kohaldatakse ka lõpetamata elamu suhtes, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hoone tunnustele. Lõpetamata ehitise vastavus käesolevas lõikes sätestatud elamu tunnustele määratakse ehitise ehitusprojekti alusel. Lõpetamata elamut, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hoone tunnustele, ja enne 2003. aasta 1. jaanuari elamu püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba käsitletakse käesolevas seaduses muu ehitisena.”;

4) paragrahvi 22 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Tiheasustusega aladel erastatakse maa, millele ei ole ostueesõigusega erastamise taotlusi, katastriüksuste kaupa.”;

5) paragrahvi 28 lõike 1 punktis 9 asendatakse tekstiosa „ehitusseaduse jõustumist” tekstiosaga „2003. aasta 1. jaanuari”.

§ 57.  Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kinnismälestisel või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ehitamisele kohaldatakse ehitusseadustikus sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.”;

2) seaduses asendatakse läbivalt sõna „ehitusseadus” sõnaga „ehitusseadustik” vastavas käändes;

3) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Nõuded üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise korrale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muinsuskaitse eritingimustes nähakse ette muinsuskaitseala, kinnismälestiste või nende kaitsevööndi säilitamise ning vaadeldavuse tagamise nõuded.”.

§ 58.  Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduse § 5 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) ehitusseadustiku kohaselt esitatavale ehitus- või kasutusloa eelnõule kooskõlastuse andmine või sellest keeldumine kümne päeva jooksul eelnõu esitamise päevast arvates, kui ehitise suhtes on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded;”.

§ 59.  Raudteeseaduse muutmine

Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) raudteeinfrastruktuuri hoone on raudteeinfrastruktuuriga olemuslikult seotud hoone, mis on ehitatud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks;”;

2) paragrahvi 3 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvid 24–271, 31–33, 37, 104 ja 105 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 111 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva seaduse §-des 79, 83, 88, 101, 103, 107, 109 ja 110–1102 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.”.

§ 60.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 8. peatüki 4. jagu tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse 8. peatüki 6. jao 7. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7. jaotis
Ehitusseadustiku alusel tehtavad toimingud
”;

3) paragrahvid 214 ja 215 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 214. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusloa taotluse läbivaatamine

Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot.

§ 215. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamine

Avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.”;

4) seadust täiendatakse §-dega 2151 ja 2152 järgmises sõnastuses:

§ 2151. Riigi eriplaneeringu alusel ehitatava ehitise ehitusloa taotluse läbivaatamine

(1) Riigi eriplaneeringu alusel ehitatava ehitise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. Ehitise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

(2) Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut ehitist, siis tasutakse riigilõiv iga taotluses sisalduva ehitusloakohustusliku ehitise eest eraldi.

§ 2152. Riigi eriplaneeringu alusel ehitatava ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamine

(1) Riigi eriplaneeringu alusel ehitatava ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.

(2) Kui kasutusloa taotlus sisaldab mitut ehitist, siis tasutakse riigilõiv iga taotluses sisalduva kasutusloakohustusliku ehitise eest eraldi.”;

5) seaduse 8. peatüki 9. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

9. jagu
Ehitisregistri toimingud
”;

6) seaduse 16. peatüki 1. jagu tunnistatakse kehtetuks;

7) seaduse 16. peatükki täiendatakse jaoga 11 järgmises sõnastuses:

11. jagu
Ehitusseadustiku alusel tehtavad toimingud

§ 3311. Hoone ehitusloa taotluse läbivaatamine

(1) Elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot. Elamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

(2) Mitteelamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. Mitteelamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

(3) Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut hoonet ja seda teenindavat rajatist, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva ehitusloakohustusliku hoone eest eraldi.

§ 3312. Rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamine

(1) Raudteerajatise, auditikohustusliku surveseadme või gaasipaigaldise, jaotusvõrgu elektrirajatise, side- ja telekommunikatsiooniehitise, kanalisatsiooniehitise, pinnaveehaarde, puurkaevu, puuraugu, spordi- või puhkerajatise, supelranda teenindava kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatise ning erirajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. Nimetatud rajatiste lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

(2) Avalikkusele ligipääsetava eratee, õhutranspordirajatise, sadama- ja avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud rajatise, muu avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata rajatise, sealhulgas kaldaga funktsionaalselt seotud rajatise, veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku, kanalisatsiooniehitise, tammi, paisu, kaldakindlustusrajatise, veehoidla, niisutus- ja kuivendusrajatise, tõsteseadme, põhivõrgu elektrirajatise ja prügimäerajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. Nimetatud rajatiste lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

(3) Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut iseseisvat rajatist, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva rajatise eest eraldi.

§ 3313. Hoone kasutusloa taotluse läbivaatamine

(1) Elamu ja seda teenindava rajatise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

(2) Mitteelamu ja seda teenindava rajatise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.

(3) Kui kasutusloa taotlus sisaldab mitut hoonet ja seda teenindavat rajatist, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva kasutusloakohustusliku hoone eest eraldi.

§ 3314. Rajatise kasutusloa taotluse läbivaatamine

(1) Raudteerajatise, auditikohustusliku surveseadme või gaasipaigaldise, jaotusvõrgu elektrirajatise, side- ja telekommunikatsiooniehitise, kanalisatsiooniehitise, pinnaveehaarde, puurkaevu ning spordi- või puhkerajatise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

(2) Avalikkusele ligipääsetava eratee, õhutranspordirajatise, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata rajatise, sealhulgas kaldaga funktsionaalselt seotud rajatise, veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku, veehoidla, niisutus- ja kuivendusrajatise, tõsteseadme, põhivõrgu elektrirajatise ja prügimäerajatise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.

(3) Kui kasutusloa taotlus sisaldab mitut iseseisvat rajatist, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva rajatise eest eraldi.

§ 3315. Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamine

Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot.

§ 3316. Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmine

Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot. Ehitisregistrisse kandmisel ei ole vajalik täiendavalt tasuda riigilõivu ehitus- või kasutusloa eest.

§ 3317. Ehitisregistri dokumendi väljastamine

Ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2 eurot iga lehekülje eest.”.

§ 61.  Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduse § 7 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Maanteeameti peadirektor esindab Eesti Vabariiki edasivolitamise õigusega riigiteede ehitamiseks vajalike maaüksuste omandamiseks maaomanikega läbirääkimiste pidamisel ja vajalike tehingute tegemiseks kõigi seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega. Riigi poolt riigiteede ehitamiseks omandatavate maaüksuste valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.”.

§ 62.  Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduse § 44 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ehitusseadustiku tähenduses tee (edaspidi liikluspind), mille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis; aadressikoha nime võib määrata ka teelõigule;”.

§ 63.  Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduse § 128 lõikes 31 asendatakse sõna „ehitusseaduses” sõnaga „ehitusseadustikus”.

§ 64.  Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või kasutusloa andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded.”;

2) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning korstna ja ühenduslõõri võib kutse- ja majandustegevusena ehitada või paigaldada pädev isik, kellel on pottsepa kutsetunnistus.

(2) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses muus hoones võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid.”;

3) paragrahvi 11 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib kutse- ja majandustegevusena osutada pädev isik, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus.

(4) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud põletada tahma suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.”.

§ 65.  Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toote kontaktpunkt aitab teabe jagamisega kaasa toodete vabale liikumisele Euroopa Majanduspiirkonnas. Ettevõtja saab toote kontaktpunkti kaudu teavet toote suhtes kohaldatavate tehniliste normide kohta määrustes (EÜ) nr 764/2008 ja (EL) nr 305/2011 sätestatu kohaselt.

(2) Määrustes (EÜ) nr 764/2008 ja (EL) nr 305/2011 nimetatud toote kontaktpunkti ülesannete täitmise tagab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

§ 101. Tehnilise hindamise asutus

(1) Valdkonna eest vastutav minister annab õiguse tegutseda Eesti tehnilise hindamise asutusena isikule, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 305/2011 sätestatud nõuetele. Tegutsemisõiguse ulatus Eesti tehnilise hindamise asutusena nähakse ette valdkonna eest vastutava ministri ning isiku vahelises halduslepingus.

(2) Eesti tehnilise hindamise asutusena tegutseda sooviv isik esitab valdkonna eest vastutavale ministrile taotluse, milles ta kinnitab, et on võimeline täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 305/2011 sätestatud kohustusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse saamisel moodustab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga komisjoni isiku nõuetele vastavuse hindamiseks.”;

3) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.01.2002, lk 4–17);
nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 192, 11.07.1987, lk 49–50);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus nr 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.08.2008, lk 82–128);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.07.1998, lk 37–48), muudetud direktiiviga 98/48/EÜ (EÜT L 217, 05.08.1998, lk 18–26);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamise raamistiku kehtestamise kohta (EÜT L 285, 31.10.2009, lk 10–35);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/30/EÜ energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (EÜT L 153, 18.06.2010, lk 1–12);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 79–106);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 357–374);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 251–308);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/34/EL plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 309–356);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/28/EL tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist ja järelevalvet käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 1–44);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/29/EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 178, 28.06.2013, lk 27–65);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.05.2014, lk 62–106);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/68/EL surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 189, 27.06.2014, lk 164–259);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/29/EL lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 45–78);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 149–250);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 107–148);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (ELT L 170, 30.06.2009, lk 1–37);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 01.07.2011, lk 88–110);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90–131).”.

§ 66.  Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja ümberehitamist ehitusseadustiku tähenduses ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel.”.

§ 67.  Tööstusheite seaduse muutmine

Tööstusheite seaduse § 89 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tehas loetakse rajatuks, kui käitajale on antud ehitusseadustiku § 50 kohane kasutusluba.”.

§ 68.  Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduse § 45 lõikes 1 asendatakse sõna „ehitusseaduse” sõnaga „ehitusseadustiku”.

§ 69.  Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Veekaitse ja käesoleva seaduse peatükis 41 sätestatud avalikku veekogusse ehitamise osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile ning merekeskkonna kaitse osas ka Eestis registreeritud laevadele ja õhusõidukitele väljaspool Eesti mereala.”;

2) paragrahvi 123 punktides 5 ja 6 ning § 32 lõikes 1 asendatakse sõna „likvideerimine” sõnaga „lammutamine” vastavas käändes;

3) paragrahvi 17 lõigetes 3 ja 8 asendatakse sõna „ehitusseadus” sõnaga „ehitusseadustik” vastavas käändes;

4) paragrahvi 221 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahv 222 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 223 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega, kui sellega kaasneb kaldajoone muutumine ja kaldakinnisasja pindala suurenemine, peab kaldakinnisasja omanik maksma riigile ühekordset tasu, mille suurus on 1/2 juurde tekkinud maismaa maksustamishinnast.”;

7) paragrahvi 223 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega või selle osaga, millega ei kaasne kaldajoone muutumist ja kaldakinnisasja pindala suurenemist, peab kaldakinnisasja omanik ehitise või selle osa ehitisealuse pinna eest maksma iga-aastast kasutustasu, mille suurus on 4 protsenti ehitisega või selle osaga koormatud avaliku veekogu osa arvestuslikust maksustamishinnast.”;

8) paragrahvi 223 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasu ei võeta järgmiste ehitiste ehitamise puhul:
1) ajutine ehitis;
2) kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ehitis;
3) sadamaseaduse tähenduses väikesadamas asuv ujuvkai.”;

9) paragrahvi 223 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Kui avalikku veekogu koormatakse sellise kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega, mille ühe osaga kaasneb kaldajoone muutumine ja kaldakinnisasja pindala suurenemine, aga teise osaga mitte, maksab kaldakinnisasja omanik kaldakinnisasja pindala suurendanud ehitise osa eest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu ja ülejäänud ehitise osa eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tasu.”;

10) paragrahvi 223 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud maksevabastus hõlmab ühe kaldakinnisasja piires ühte avalikku veekogusse ehitatud kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga kaldaga püsivalt ühendatud ehitist.”;

11) paragrahvi 223 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 225 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesolevat jagu ei kohaldata avaliku veekogu süvendamisele ja avalikku veekogusse paigaldatavale navigatsioonimärgile.”;

13) paragrahvi 226 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hoonestusloa taotlus esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi pädev asutus).

(2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) ehitise kasutamise otstarve;
2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed;
21) ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala;
3) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites;
4) selle uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha;
5) hoonestusloa taotletav kestus.”;

14) paragrahvi 226 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud.”;

15) paragrahvi 226 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoonestusloa taotluse vormi ning täpsustavad nõuded taotlusele ja selle lisadele.”;

16) paragrahvi 227 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hoonestusloa menetluse algatamise otsustab pädev asutus.”;

17) paragrahvi 227 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 227 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Arvamuse avaldaja peab oma arvamust põhjendama. Tähtaeg arvamuse avaldamiseks on 30 päeva. Kui arvamuse avaldaja nimetatud tähtaja jooksul oma arvamust ei esita, loetakse, et tal puuduvad hoonestusloa taotlusele vastuväited.”;

19) paragrahvi 227 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui ei ilmne hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid, siis enne hoonestusloa menetluse algatamist avaldab pädev asutus teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. Teates avaldatakse hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed. Käesolevas lõikes sätestatud teate avaldamise kohustust ei kohaldata ehitusseadustiku § 104 lõikes 3 sätestatud ehitisele.”;

20) paragrahvi 227 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kahekümne päeva jooksul teate avaldamisest arvates on teistel huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. Taotlus peab vastama käesoleva seaduse §-s 226 sätestatud nõuetele. Kui ühe avaliku veekogu ala kohta esitatakse mitu taotlust ja ehitised, millega avaliku veekogu ala koormamist soovitakse, erinevad oluliselt esimeses taotluses esitatud ehitisest, esitab pädev asutus ka teised taotlused käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras arvamuse avaldamiseks.

(5) Kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu ala kohta esitatud mitu hoonestusloa taotlust, mille puhul puuduvad käesoleva seaduse §-s 2210 sätestatud alused, algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis kõige enam vastab Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule. Teiste taotluste puhul keeldub pädev asutus menetluse algatamisest, välja arvatud kui ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba. Kui mitme taotluse puhul ei ole võimalik teha otsust piisavate kaalutluste puudumise tõttu, korraldab pädev asutus nende taotluste esitajate vahel hoonestusloa menetluse algatamiseks konkursi kirjaliku enampakkumise alusel.”;

21) paragrahvi 227 täiendatakse lõigetega 51–57 järgmises sõnastuses:

„(51) Hoonestusloa menetluse algatamiseks hoonestusloa taotluse väljavalimisel konkursi korras võib pädev asutus määrata:
1) enampakkumise alghinna kuni 1 000 000 eurot;
2) konkursil osalemise osalustasu.

(52) Osalustasu peab olema enampakkumisel osalejatele (edaspidi pakkuja) võrdne ning ei tohi olla suurem kui käesoleva paragrahvi lõike 51 punkti 1 kohaselt määratav enampakkumise alghind. Osalustasu tagastatakse pärast enampakkumise võitja selgumist ja enampakkumise nurjumisel. Enampakkumise võitja makstud osalustasu võetakse arvesse enampakkumisel pakutud summa osalise tasumisena. Kui enampakkumise võitja ei tasu enampakkumisel pakutud summat, siis osalustasu ei tagastata.

(53) Pädev asutus ei kvalifitseeri pakkujat, kui ta ei ole tähtaegselt tasunud konkursil osalemise osalustasu või pakkuja ei ole esitanud konkursil osalemiseks vajalikke andmeid või dokumente.

(54) Pädev asutus lükkab pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta pakkumisele esitatud nõuetele.

(55) Pädev asutus tunnistab enampakkumine nurjunuks, kui:
1) ainult üks pakkuja kvalifitseeritakse;
2) esitati ainult üks nõuetele vastav pakkumine;
3) ühtegi pakkujat ei kvalifitseerita;
4) ei esitatud ühtegi pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist;
5) esineb muu põhjus, mis mõjutas või võis mõjutada oluliselt enampakkumise tulemust.

(56) Enampakkumise nurjunuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõike 55 punktides 3–5 sätestatud juhtudel võib pädev asutus 30 päeva jooksul pakkumiste avamise päevast arvates korraldada uue enampakkumise.

(57) Enampakkumise korral algatatakse hoonestusloa menetlus pakkuja suhtes, kes pakub kirjalikul enampakkumisel kõrgeimat hinda ja kes tasub enampakkumisel pakutud summa konkursi teates määratud tähtajaks. Kui konkursi võitja ei tasu enampakkumisel pakutud summat tähtaegselt või võtab hoonestusloa taotluse tagasi, loetakse enampakkumise võitjaks ja algatatakse hoonestusloa menetlus paremuselt järgmise pakkumise teinud pakkuja suhtes, kes tasub enampakkumisel pakutud summa pädeva asutuse määratud tähtajaks. Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks käesoleva paragrahvi lõike 55 punktides 1 ja 2 sätestatud põhjusel, algatatakse hoonestusloa menetlus pakkuja suhtes, kes ainukesena kvalifitseeriti või kes ainukesena esitas nõuetele vastava pakkumise.”;

22) paragrahvi 227 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 227 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Taotluses esitatud koormatava ala muutmisel enne hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist küsib pädev asutus asjaomastelt asutustelt arvamust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras. Põhjendatud juhtudel võib taotluses esitatud koormatavat ala muuta pärast lõike 3 kohast Ametlikes Teadaannetes teate avaldamist ja lõike 5 kohast menetlust. Kui taotluses esitatud koormatava ala muutmine toimub pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 kohast Ametlikes Teadaannetes teate avaldamist ja lõike 5 kohast menetlust ning suuremas ulatuses kui 33 protsenti, tuleb avaldada käesoleva paragrahvi lõike 3 kohane teade Ametlikes Teadaannetes ning konkureerivate taotluste esitamisel läbi viia käesoleva paragrahvi lõike 5 kohane menetlus.”;

24) paragrahvi 227 lõikes 7, § 228 lõikes 1, §-des 2211 ja 2212 ning § 2214 lõikes 4 asendatakse läbivalt sõnad „Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister” sõnadega „pädev asutus”;

25) paragrahvi 227 lõike 7 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) vajaduse korral uuringud, mida taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja;”;

26) paragrahvi 227 lõiget 7 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) vajaduse korral tingimused, millega peab arvestama, kui taotletava ala kohta on algatatud ka teine hoonestusloa menetlus või taotletava ala koormamiseks on kehtiv teine hoonestusluba;”;

27) paragrahvi 227 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Pädev asutus võib hoonestusloa taotleja põhjendatud taotlusel pikendada hoonestusloa algatamisel määratud uuringute tegemise tähtaega ja muuta muid tingimusi.”;

28) paragrahvi 227 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud konkursi läbiviimise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

29) paragrahvi 228 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest ka juhul, kui:
1) taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus, mille tulemusel antava hoonestusloa alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole asjaomasele alale võimalik anda teist hoonestusluba;
2) taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud;
3) kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatut ei kohaldata, kui taotleja on nõus, et hoonestusluba antakse käesoleva seaduse § 2211 lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga.”;

30) paragrahvi 229 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hoonestusloa annab pädev asutus.

(2) Hoonestusloa andmisel määratakse järgmised hoonestusloa tingimused:
1) hoonestusloa omaja;
2) avaliku veekogu koormatava ala, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus ruutmeetrites;
3) ehitise kasutamise otstarve;
4) ehitise lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud ehitise olulised tehnilised andmed;
5) ehitiste suurim lubatud arv ja suurim lubatud ehitisealune pind;
6) hoonestusloa kehtivuse tähtaeg;
7) hoonestusloa kasutamise piirangud;
8) muud vajalikud tingimused.”;

31) paragrahvi 229 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Hoonestusloa menetlemisel, tuginedes eelkõige teostatud uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustele, võib hoonestusloa andmisel avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratletud koormatava alaga maksimaalselt kuni 33 protsendi ulatuses nihutada või suurendada. Koormatavat ala võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti. Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada ala suhtes, kus on algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus.”;

32) paragrahvi 229 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 2210 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest, kui:
1) hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud täiendavat tähtaega nende täitmiseks;
2) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus mõne kehtiva hoonestusloaga;
3) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga;
4) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega;
5) esineb oluline negatiivne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist;
7) hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele;
8) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemustele tuginevalt vaja muuta ning taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega.

(2) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui taotleja puhul esineb kahtlus, et ta võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut.”;

34) paragrahvi 2211 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering, ja kui planeerimismenetlus ei ole lõppenud, siis kehtib selle hoonestusloa menetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta peale planeeringu kehtestamist.”;

35) paragrahvi 2212 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 2213 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui hoonestusluba on läinud teisele isikule üle üldõigusjärgluse korras, siis muudab pädev asutus loa omaja andmeid üldõigusjärglase taotlusel või omal algatusel.”;

37) paragrahvi 2214 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pädev asutus võib hoonestusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel või hoonestusloa omaja taotlusel.

(2) Pädev asutus otsustab hoonestusloa kehtetuks tunnistamise pärast seda, kui ta on teinud hoonestusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid hoonestusloa omaja ei ole seda täitnud. Puuduste kõrvaldamise ettepanekut ei pea tegema, kui selle täitmine on ilmselgelt võimatu.”;

38) paragrahvi 2214 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks, kui:”;

39) paragrahvi 2214 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 2215 lõikes 2 asendatakse sõnad „hoonestusloa menetleja” sõnadega „pädev asutus”;

41) paragrahvi 2217 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesolevat jagu ei kohaldata järgmistele ehitistele:
1) avaliku veekogu süvendamise teel rajatud süvendile;
2) avalikku veekogusse paigaldatavale navigatsioonimärgile;
3) supelranda teenindavale spordi- või puhkerajatisele.”;

42) paragrahvid 30–306 tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahvi 401 lõike 14 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitis;”;

44) paragrahvi 401 lõige 141 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(141) Käesoleva seaduse 41. peatüki 5. jagu ei kohaldata enne 2010. aasta 1. jaanuari avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitistele ja enne 2015. aasta 1. juulit välja antud veekaabelliiniga koormamise nõusoleku alusel ehitatud veekaabelliinile.”;

45) paragrahvi 42 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib ehitise vastavust kehtestatud nõuetele ja teeb vajaduse korral hoonestusloa taotlejale ettekirjutuse ehitisega seotud puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub hoonestusloa andmisest käesoleva seaduse §-s 2210 sätestatud alustel või juhul, kui hoonestusloa taotleja ei vii ehitist kehtestatud nõuetega kooskõlla ettekirjutuses määratud tähtajaks. Hoonestusloa andmisest keeldumisel rakendatakse ehitise suhtes ehitusseadustiku § 131 lõike 3 punktis 1 sätestatut.”;

46) seadust täiendatakse §-dega 43 ja 44 järgmises sõnastuses:

§ 43. Enne 2015. aasta 1. juulit välja antud veekaabelliiniga koormamise nõusolek

(1) Enne 2015. aasta 1. juulit välja antud veekaabelliiniga koormamise nõusoleku asendamiseks hoonestusloaga tuleb hoonestusluba taotleda hiljemalt 2016. aasta 31. detsembriks.

(2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama käesoleva seaduse § 226 lõike 2 punktides 1–3 ja 5 ning lõikes 3 nimetatud andmeid, taotlusele lisatakse ehitise asukohaplaan. Taotluse menetlemisel ei kohaldata käesolevas seaduses hoonestusloa menetluse algatamise kohta sätestatut.

(3) Tehnilise Järelevalve Amet annab hoonestusloa välja samadel tingimustel kui veekaabelliini koormamise nõusoleku, arvestades käesoleva seaduse § 229 lõikes 2 sätestatud tingimusi hoonestusloa sisule. Hoonestusluba antakse välja kehtivusega 50 aastat, kui taotleja ei taotle teistsugust ajalist kestust.

(4) Enne 2015. aasta 1. juulit välja antud veekaabelliiniga koormamise nõusolek kehtib kuni hoonestusloa andmiseni.

§ 44. Hoonestusloa taotluses esitatud avaliku veekogu koormatava ala muutmine

Enne 2015. aasta 1. juulit esitatud hoonestusloa taotluse osas, mille kohta ei ole tehtud hoonestusloa menetluse algatamise otsust, võib enne hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist muuta taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat ala, kui koormatava ala muutmine on tingitud pärast hoonestusloa taotluse esitamist tehtud uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustest ja koormatav ala on kuni 33 protsendi ulatuses erinev taotluses esitatud koormatavast alast. Koormatava ala muutmisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 227 lõikes 3 sätestatud Ametlikes Teadaannetes avaldamise kohustust.”.

§ 70.  Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 218 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Müügilepingu puhul, mille esemeks on kinnisasi või selle osa, korteriomand või piiratud asjaõigus, mille osaks on ehitis, või hooneühistu liikmesus, ning mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul ehitise tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas ehitise üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus ehitise või puuduse olemusega. Käesolevas lõikes sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.”;

2) paragrahvi 642 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Töövõtulepingu puhul, mille esemeks on ehitamine ehitusseadustiku mõistes ja mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku ja tarbija vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul töö tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Käesolevas lõikes sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.”.

§ 71.  Välisõhu kaitse seaduse muutmine

Välisõhu kaitse seaduse § 127 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Välisõhus leviva müra piiramiseks planeeringu koostamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”.

§ 72.  Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse muutmine

Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 4 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Ekspertkomisjoni koosseisus peab olema vähemalt üks isik, kellel on vastavalt ehitusseadustikule õigus ehitisi kontrollida.”.

§ 73.  Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 46 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) loa omaja või tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötav ühissõidukijuht ei täida ametialases tegevuses töölepingu seaduse, liiklusseaduse või käesoleva seaduse või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid.”;

2) paragrahvi 46 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) või tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötav ühissõidukijuht ei täida ametialases tegevuses töölepingu seaduse, liiklusseaduse või käesoleva seaduse või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid või”.

§ 74.  Seaduste jõustumine

  (1) Ehitusseadustik, planeerimisseadus ja käesolev seadus jõustuvad 2015. aasta 1. juulil.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 lõiked 2 ja 3 jõustuvad üldises korras.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json