„2) ettevõtjal on piisav arv vajaliku pädevusega töötajaid, sealhulgas elektritöö ja elektripaigaldise käitamiseks pädevad isikud;”;
2) paragrahvi 26 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.
]]>2) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Tootmisjärgselt lõhnatu küttegaasi võib turule lasta, kui sellele on lisatud selgelt tajutavat lõhnaainet koguses, mis võimaldab gaasi olemasolu õhus tajuda, kui gaasi on õhus ühe viiendiku ulatuses selle alumisest plahvatuspiirist. Lõhnastamata küttegaasi võib turule lasta vabatarbijatele müügiks üle 5-baarise töörõhuga gaasitorude vahendusel tööstuslikus protsessis kasutamiseks, edasiseks töötlemiseks või muul eriotstarbel kasutamiseks, kui gaasi jaotuspunktist nendeks juhtudeks gaasi edastamiseks ettenähtud gaasitoru kaudu ei edastata gaasi väiketarbijatele. Lõhnastamata küttegaasi turule laskmisel peab lekke avastamine olema tagatud muude meetmetega.”;
3) paragrahvi 231 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) Tehnilise Järelevalve Amet – küttegaasi turule laskmise nõuete üle ning ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele käesolevast seadusest tulenevate kemikaali arvestuse pidamise ja tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning vastutuskindlustuse nõude täitmise üle;”.
]]>„10. jaotis
Plahvatusohutsooni nõuded
§ 291. Plahvatusohutsooni nõuded
(1) Isik, kelle tegevus toob kaasa plahvatusohtliku keskkonna tekke, peab määrama plahvatusohutsoonid ning kasutama vaid vastavas plahvatusohutsoonis kasutamiseks ettenähtud plahvatusohutsooni seadmeid, kaitsesüsteeme, komponente ja tarvikuid.
(2) Nõuded plahvatusohutsoonide määramisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada ohutusnõuded plahvatusohtlikku keskkonda tekitava tegevuse kohta.
§ 292. Käesolevas jaotises kasutatavad terminid
(1) Plahvatusohtlik keskkond on põlevaine ja atmosfääritingimustele vastava õhu segu gaasi, auru, udu või tolmuna, milles põlemine levib süttimise järel kogu põlemata segule.
(2) Plahvatusohutsoon on keskkond, mis võib muutuda plahvatusohtlikuks kohapealsete olude ja kasutustingimuste tõttu.
(3) Plahvatusohutsooni seade on masin, aparaat, kohakindel või teisaldatav seade või selle juhtimiskomponent või detail ja avastamis- või summutamissüsteem, mis eraldi või koos on ette nähtud aine töötlemiseks või energia tekitamiseks, ülekandmiseks, hoidmiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks või muundamiseks ning mis võib tekitada plahvatuse omaenda potentsiaalsest süüteallikast põhjustatuna.
(4) Kaitsesüsteem on seade, mis on mõeldud algplahvatuse viivitamatuks peatamiseks või plahvatuse mõju piiramiseks ja mis lastakse turule eraldi, kasutamiseks autonoomse süsteemina, ning mis ei ole komponent.
(5) Komponent on mis tahes oluline osa plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemi ohutu töö tagamiseks ja sellel puudub iseseisev funktsioon.
(6) Tarvik on ohutus-, kontroll- või reguleerimisseade, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool plahvatusohutsooni, kuid on plahvatusohu vältimise seisukohalt vajalik plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemi ohutu töötamise tagamiseks.”;
2) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) Tehnilise Järelevalve Amet – raudteetranspordi ja allmaarajatiste tuleohutusnõuete alal ning plahvatusohutsooni kohta kehtestatud nõuete üle;”.
]]>