Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0431 poliitika ja avalik turvalisusinstitutsiooniline tegevusametlik keel

24 RAHANDUS2426 rahastamine ja investeeriminefinantseeriminerahastamispoliitikarahastamismeetod

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2836 sotsiaalne kaitsesotsiaalkindlustussotsiaalkindlustushüvitistervisekindlustus

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3206 haridusharidustäiskasvanute koolitus

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3211 õpetamineharidustasekõrgharidusülikoolavatud ülikool

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3216 õpetamise korraldaminekoolieluõppetoetus

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4406 tööhõivekutseõpetäiendkoolitus

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4406 tööhõivekutseõpeõppepuhkus

48 TRANSPORT4806 transpordipoliitikaliikluseeskirjadsõiduõpetus

HALDUSÕIGUSHaridus ja teadus

Teksti suurus:

Täiskasvanute koolituse seadus

Täiskasvanute koolituse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Mitte jõustunud redaktsioon
Avaldamismärge:RT I, 23.03.2015, 5

Välja kuulutanud
Vabariigi President
11.03.2015 otsus nr 636

Täiskasvanute koolituse seadus

Vastu võetud 18.02.2015

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Täiskasvanute koolituse seadusega sätestatakse täiskasvanuhariduse valdkonna juhtimise alused, täienduskoolitusasutuse pidamise ja täienduskoolituse läbiviimise nõuded, õppija õigus õppepuhkusele, täienduskoolituse rahastamise alused ning riiklik ja haldusjärelevalve.

 (2) Täiskasvanute koolitus jaguneb tasemeõppeks ja täienduskoolituseks.

 (3) Tasemeõppe korraldamist reguleerivad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus, rakenduskõrgkooli seadus, ülikooliseadus ning erakooliseadus.

 (4) Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus.

 (5) Käesolevat seadust kohaldatakse täienduskoolitust läbiviivale eraõiguslikule juriidilisele isikule, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele või füüsilisele isikule, kui tal on seaduses sätestatud kohustus taotleda täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või kui ta on esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks (edaspidi täienduskoolitusasutuse pidaja).

 (6) Käesolevas seaduses reguleeritud eraõigusliku juriidilise isiku ja füüsilise isiku majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ning käesolevas seaduses majandustegevuse teate esitamise, täienduskoolituse läbiviimise ja teabe avalikustamise, andmete muutmisest teatamise ning majandustegevusest loobumise kohta sätestatut kohaldatakse avalik-õigusliku juriidilise isiku ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse täienduskoolitusasutuse kohta niivõrd, kuivõrd selle eripärast ei tulene teisiti.

 (7) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 2. Täiskasvanuhariduse valdkonna juhtimine ja arendamine

 (1) Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne täiskasvanuhariduse valdkonnas on riikliku hariduspoliitika põhimõtete ja eesmärkide kavandamine ja rakendamine, hariduspoliitika teostamiseks vajaliku õigusruumi arendamine ning hariduspoliitika rakendamise eesmärgipärasuse ja järjepidevuse tagamine. Lisaks tagab Haridus- ja Teadusministeerium hariduspoliitika efektiivseks rakendamiseks koolitusvajaduse analüüsimise ja hindamise.

 (2) Täiskasvanuhariduse Nõukogu on nõuandev kogu, kuhu kuuluvad asjassepuutuvate ministeeriumide, täienduskoolitusasutuste, tasemeõppeasutuste, tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide ning teiste täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevate asutuste ja isikute esindajad. Täiskasvanuhariduse Nõukogu moodustab ja selle töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

 (3) Täiskasvanuhariduse Nõukogu:
 1) nõustab Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teisi osapooli täiskasvanuhariduse valdkonna strateegilise planeerimise, rahastamise ja korraldamise küsimustes;
 2) osaleb valdkonda puudutavate arengukavade koostamisel ning nende täitmise jälgimisel;
 3) annab eksperdihinnanguid ja vahendab Täiskasvanuhariduse Nõukogus esindatud organisatsioonide seisukohti valdkonna kohta.

2. peatükk Nõuded täienduskoolitusasutuse pidamisele 

§ 3. Majandustegevusteate esitamine

 (1) Täienduskoolitusasutuse pidajana tegutsemiseks esitab täienduskoolituse läbiviija majandustegevusteate, kui tal ei ole seadusega ette nähtud kohustust taotleda täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba.

 (2) Majandustegevusteade täienduskoolituse läbiviimiseks sisaldab lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule loetelu käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud täienduskoolituse õppekavarühmadest (edaspidi täienduskoolituse õppekavarühm), milles täienduskoolitust läbi viiakse.

§ 4. Täienduskoolitusasutuse nimi

 (1) Täienduskoolitusasutuse pidaja, kes viib läbi üksnes täienduskoolitust, ei tohi täienduskoolitusasutuse nimes mingil viisil viidata tasemeõppe läbiviimise võimalusele.

 (2) Sõna „rahvaülikool” võib oma nimes kasutada üksnes täienduskoolitusasutus, millel on kindel tegevuskoht ja mis pakub pidevalt täienduskoolitust vähemalt kolmes täienduskoolituse õppekavarühmas.

§ 5. Täienduskoolitusasutuse veebileht

  Täienduskoolitusasutuse pidaja on kohustatud pidama täienduskoolituse teabe avalikustamiseks veebilehte.

§ 6. Täienduskoolitusasutuse pidajana täienduskoolituse läbiviimise peatamise, keelamise ning täienduskoolituse läbiviimisest loobumise erisused

 (1) Täienduskoolitusasutuse pidajale kehtestatud majandustegevuse nõuete olulise rikkumise korral võib Haridus- ja Teadusministeerium haldusaktiga peatada või keelata täienduskoolituse läbiviimise täienduskoolitusasutuse pidajana. Kui Haridus- ja Teadusministeerium annab täienduskoolituse läbiviimise peatamise või keelamise haldusakti või teeb ettekirjutuse, mille järgimata jätmine võib kaasa tuua täienduskoolituse läbiviimise peatamise või keelamise haldusakti andmise, avaldab Haridus- ja Teadusministeerium haldusakti resolutsiooni ja põhjendused osas, mille avaldamiseks on avalik huvi, haldusmenetluse seaduse §-s 31 sätestatud korras ning oma veebilehel.

 (2) Täienduskoolituse läbiviimisest loobumisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 34 sätestatut. Täienduskoolituse läbiviimisest täielikult loobunuks loetakse ka täienduskoolitusasutuse pidaja, kes ei ole täitnud käesoleva seaduse § 8 lõikes 5 sätestatud andmete esitamise kohustust kuue kuu möödumisel selle kohustuse täitmise tähtaja lõppemisest arvates.

3. peatükk Täienduskoolituse läbiviimine ja teabe avalikustamine 

§ 7. Täienduskoolituse õppekorraldus ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused

 (1) Täienduskoolitusasutuse pidaja kehtestab täienduskoolituse õppekorralduse alused ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused.

 (2) Täienduskoolituse õppekorralduse alustes sätestatakse õppijate täienduskoolitusele vastuvõtu ja koolituselt väljaarvamise tingimused ja kord ning täienduskoolituse eest õppetasu maksmise, sellest vabastamise ja selle tagastamise tingimused ja kord ning teised õppe korraldamiseks olulised tingimused.

 (3) Täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alustes sätestatakse vähemalt täienduskoolituse õppekavade, täienduskoolituskursusega seotud täiskasvanute koolitajate ja õppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimused ja kord ning täienduskoolituse kohta tagasiside kogumise kord.

§ 8. Täienduskoolitusasutust käsitleva teabe avalikustamine

 (1) Täienduskoolitusasutuse pidaja avalikustab Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) kaudu täienduskoolitusasutuse õppekavarühmad, milles täienduskoolitust läbi viiakse, täienduskoolituse läbiviimise tegevusloa väljaandmise aluseks olnud õppekavad, tegevusloa andmed, asutuse kontaktandmed ja veebilehe aadressi.

 (2) Täienduskoolitusasutuse pidaja avalikustab oma veebilehel täienduskoolituse õppekorralduse alused, täienduskoolituse õppekavad, täienduskoolituskursusega seotud täiskasvanute koolitajate nimed koos nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldusega, loakohustusega täienduskoolituse läbiviimiseks antud tegevusloa andmed ning täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused.

 (3) Täienduskoolitusasutuse pidaja loob võimalused käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud dokumentidega tutvumiseks täienduskoolitusasutuses.

 (4) Täienduskoolitusasutuse pidaja ei pea avalikustama või tutvumiseks kättesaadavaks tegema õppekavasid ja nendega seotud täiskasvanute koolitajate andmeid, kui õppekava on lepingu alusel välja töötatud üksnes lepingus määratletud isikute koolitamiseks.

 (5) Täienduskoolitusasutuse pidaja teeb iga aasta 31. märtsiks hariduse infosüsteemi kaudu kättesaadavaks Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 32 alusel kehtestatud ministri määruses sätestatud tegevusnäitajad eelmise kalendriaasta kohta.

 (6) Täienduskoolitusasutuse pidaja peab tagama, et käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete õigsus on dokumentaalselt tõendatav.

§ 9. Täienduskoolituse standard ja täienduskoolituse õppekava

 (1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täienduskoolituse standardi, milles sätestatakse täienduskoolituse õppekava nõuded, täienduskoolituse läbimist ja selles osalemist tõendavate dokumentide nõuded ning täienduskoolituse õppekavarühmade loetelu.

 (2) Täienduskoolitust viiakse läbi täienduskoolitusasutuse pidaja kinnitatud täienduskoolituse õpiväljundipõhise õppekava ja täienduskoolituse õppekorralduse aluste kohaselt.

 (3) Täienduskoolituse õppekava maht määratakse akadeemilistes tundides. Üks akadeemiline tund vastab 45 minutile.

§ 10. Õppekeskkond

  Täienduskoolitusasutuse õppekeskkond peab olema piisav täienduskoolituse läbiviimiseks ning õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks. Täienduskoolitusasutuse pidaja kirjeldab täienduskoolituse õppekavas õppekeskkonda, kus täienduskoolitust läbi viiakse.

§ 11. Täiskasvanute koolitaja

 (1) Täiskasvanute koolitaja on käesoleva seaduse tähenduses spetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearendust.

 (2) Täienduskoolituse läbiviimiseks tagab täienduskoolitusasutuse pidaja õppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks vajaliku arvu õppekavas kirjeldatud kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemusega koolitajate olemasolu.

§ 12. Täienduskoolituse olulistest tingimustest teavitamine

 (1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 31 lõikes 2 sätestatule teeb täienduskoolitusasutuse pidaja täienduskoolituses osalejale ja koolituse rahastajale teatavaks vähemalt järgmised andmed ja dokumendid:
 1) täienduskoolituse õppekava;
 2) täienduskoolitust läbi viiva täiskasvanute koolitaja nimi ja andmed tema kvalifikatsiooni kohta;
 3) täienduskoolituse toimumise aeg;
 4) täienduskoolituse läbiviimise koht ja aadress;
 5) õppemaksu suurus ja muud õpingutega kaasnevad kulud, sealhulgas õppevahendite kulud;
 6) õppemaksu tasumise kord ja tähtaeg;
 7) õppemaksu tagastamise alused ja kord;
 8) vaidluste lahendamise kord.

 (2) Kui täienduskoolituse tellija tellib täienduskoolitust riigihangete seaduse alusel või korraldab koolituse tellimiseks muu konkursi, viiakse täienduskoolitus läbi tellija teatavaks tehtud tingimuste kohaselt.

4. peatükk Õppija õigus õppepuhkusele 

§ 13. Õppepuhkuse taotlemine ja tasustamine

 (1) Töötajale ja ametnikule (edaspidi koos töötaja) antakse tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tööandja huvidest lähtuva koolituse puhul lähtutakse töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punktis 5 või avaliku teenistuse seaduse §-s 31 sätestatust. Õppepuhkust antakse ka välisriigi samaväärses õppeasutuses tasemeõppes või täienduskoolitusel osalemiseks.

 (2) Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest selle õppekava läbimiseks või lõpetamiseks, mille alusel toimuvad õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu.

 (3) Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras.

 (4) Tasemeõppe lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu. Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse õppepuhkuse päevade arv töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kuu keskmise kalendripäeva õppepuhkusetasu määraga. Ühe kuu keskmise kalendripäeva õppepuhkusetasu määra leidmiseks jagatakse töötasu alammäär kalendriaasta päevade arvu ja arvu 12 jagatisega. Tööandja võib keelduda tasemeõppe lõpetamiseks puhkuse andmisest, kui ta on samale töötajale juba andnud puhkust sama õppekava lõpetamiseks.

 (5) Õppepuhkuse taotluses määrab töötaja, kas ta soovib võtta õppepuhkust õppes osalemiseks või tasemeõppe lõpetamiseks.

 (6) Puhkuste ajakavasse märkimata õppepuhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt neliteist kalendripäeva ette.

§ 14. Õppepuhkuse andmisest keeldumine ja selle katkestamine

 (1) Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele.

 (2) Tööandjal on õigus õppepuhkus katkestada või selle andmine edasi lükata töölepingu seaduse § 69 lõikes 5 ettenähtud tingimustel. Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on töötajal õigus kasutada kasutamata jäänud õppepuhkuse osa tasemekoolituses või täienduskoolituses osalemiseks talle sobival ajal, arvestades käesolevas peatükis kehtestatud piiranguid.

5. peatükk Täienduskoolituse rahastamise korraldus 

§ 15. Täienduskoolituse rahastamine

 (1) Täienduskoolituse kulud katab sellest huvitatud isik või asutus.

 (2) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve ning struktuurifondi vahenditest on lubatud rahastada või hüvitada üksnes täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavat täienduskoolitust, mis vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis kehtestatud nõuetele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud tingimust ei kohaldata, kui täienduskoolitust viivad läbi ühe isiku või asutuse töötajad sama isiku või asutuse töötajatele või kui koolitust viib läbi riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja teise riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse töötajale või kui koolituse läbiviimine kuulub riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja töö- või teenistusülesannete hulka.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud tingimust võib põhjendatud erandina jätta kohaldamata, kui soovitud täienduskoolitust ei korralda ükski täienduskoolitusasutuse pidaja.

§ 16. Riiklik täienduskoolituse tellimus

 (1) Ministeerium võib esitada täienduskoolitusasutuse pidajale või nende liidule riikliku tellimuse täienduskoolituse pakkumiseks (edaspidi riiklik täienduskoolituse tellimus). Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamisel lähtutakse riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajaduse uuringutest ja prognoosidest või muust infost koolitusvajaduse kohta.

 (2) Riiklik täienduskoolituse tellimus on riigieelarvest rahastatavate täienduskoolituskohtade arv täienduskoolituse õppekavarühmade või kursuste kaupa.

 (3) Riikliku täienduskoolituse tellimuse maksumus täienduskoolituskoha kohta kujuneb akadeemiliste tundide arvu järgi.

 (4) Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise korra ning akadeemilise tunni maksumuse õppekavarühmade kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (5) Akadeemilise tunni maksumuse kehtestamisel arvestatakse täienduskoolituse õppekavarühmade õppe keerukusest tulenevate kulude erisustega, täienduskoolituse läbiviimiseks vajalike materjalidega ning õppekeskkonna kuludega.

 (6) Riikliku täienduskoolituse tellimuse alusel moodustatud õppekohal õppimine on õppija jaoks tasuta, kui selle tellimuse esitamisel ei ole õppija jaoks kehtestatud omaosaluse määra.

6. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve 

§ 17. Riiklik ja haldusjärelevalve täienduskoolituse läbiviija üle

 (1) Haridus- ja Teadusministeerium teostab riiklikku või haldusjärelevalvet täienduskoolitusasutuse pidajate ja nende tegevuse vastavuse üle käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

 (2) Haridus- ja Teadusministeerium teostab riiklikku või haldusjärelevalvet täienduskoolitust läbi viiva täienduskoolitusasutuseks mitte oleva isiku või asutuse üle, kui tema läbiviidavast täienduskoolitusest lähtub kõrgendatud või oluline oht ning muu korrakaitse- või majandushaldusorgan ei ole pädev seda ohtu tõrjuma.

§ 18. Riikliku järelevalve erimeetmed

  Riiklikku järelevalvet teostav asutus võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 19. Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 20. Üleminekusätted

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist erakooliseaduse alusel tööalase või vabaharidusliku koolituse läbiviimiseks väljastatud koolitusload või tegevusload kehtivad kuni 2016. aasta 30. juunini. Nimetatud koolitusloa või tegevusloa alusel täiskasvanute koolitusasutuste pidajad on kuni loa kehtivuse lõpuni võrdsustatud täienduskoolitusasutuse pidajaga käesoleva seaduse tähenduses.

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist täiskasvanute koolitusasutusena tegutsenud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud on kuni 2016. aasta 30. juunini võrdsustatud täienduskoolitusasutuse pidajaga käesoleva seaduse tähenduses.

 (3) Täienduskoolitusasutuse pidajad peavad käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused kehtestama hiljemalt 2016. aasta 1. juuliks.

§ 21. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 50 lõike 5 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) gümnaasium, kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool, kes on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi;”.

§ 22. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine

Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõnad „tööalase koolituse” sõnaga „täienduskoolituse”.

§ 23. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine

Eesti Vabariigi haridusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõna „täiendusõppeasutused” sõnaga „täienduskoolitusasutused”;

2) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) avalike haridusasutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja nende tegevuse lõpetamise korra kehtestamine;”;

3) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Huviharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis on omandatud süsteemse juhendatud tegevuse käigus vaba tahte alusel tasemeõppest, täienduskoolitusest ja tööst vabal ajal ning mis loob võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks.”;

4) paragrahvi 191 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 26. Täienduskoolitusasutused

Täienduskoolitusasutuste tegevuse alused kehtestatakse täiskasvanute koolituse seadusega.”;

6) paragrahvi 366 lõikes 31 asendatakse sõnad „ja kutseõppeasutuste” tekstiosaga „, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste”.

§ 24. Erakooliseaduse muutmine

Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes võimaldavad huvihariduse omandamist, kohaldatakse käesolevat seadust, kui nende korraldatav õpe kestab enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas.”;

2) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 3 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „lõike 2 punktides 1–13” tekstiosaga „lõikes 2”;

5) paragrahvi 5 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 54 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja sõnad „ja täiskasvanute koolitusasutusele”;

7) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „, huvi- või täiendusharidus” sõnadega „või huviharidus”;

8) paragrahvi 11 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees. Käesolevat sätet ei kohaldata huvikoolile ja koolieelsele lasteasutusele.”;

10) paragrahvi 21 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „täiskasvanute koolitusasutuse ning”.

§ 25. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine

Euroopa Liidu kodaniku seaduses asendatakse läbivalt sõnad „tööalane koolitus” sõnaga „täienduskoolitus” vastavas käändes.

§ 26. Huvikooli seaduse muutmine

Huvikooli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse sõnad „tööalast koolitust” sõnaga „täienduskoolitust”.

§ 27. Keeleseaduse muutmine

Keeleseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 28 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „taotleda” sõnadega „täienduskoolitusasutuse pidajale, kellele on antud tegevusluba tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks,”;

2) seadust täiendatakse §-dega 281–284 järgmises sõnastuses:

§ 281. Loakohustus

(1) Isikul peab olema tegevusluba asjaomasel keeleoskustasemel eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks, kui koolitus on suunatud eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamisele.

(2) Tegevusloa taotlus lahendatakse käesoleva seaduse ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel.

(3) Käesolevas seaduses ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses tegevusloa taotlemist, taotluse lahendamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, andmete muutmisest teatamist ning majandustegevusest loobumist reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka isikule ja asutusele, kes ei ole ettevõtja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõike 1 tähenduses, niivõrd, kuivõrd selle eripärast ei tulene teisiti.

§ 282. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse, kui taotlejal on:
1) käesoleva seaduse § 29 sätestatud nõuetele vastavad täienduskoolituse õppekavad, mis on väljundipõhised ning vastavad täienduskoolituse standardile;
2) õppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks vajalik arv nõutava pädevusega õpetajaid;
3) tagatud õppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks vajalik õppekeskkond, sealhulgas õppevahendid ja muud tingimused.

§ 283. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse esitab taotleja Haridus- ja Teadusministeeriumile Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(2) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise tuvastab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete ja dokumentide alusel Keeleinspektsioon eelhaldusaktiga.

(3) Keeleinspektsioon tuvastab 30 päeva jooksul eelhaldusaktiga käesoleva seaduse §-s 282 nimetatud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete ja dokumentide alusel.

(4) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised dokumendid:
1) täienduskoolituse õppekava, mille alusel õpetamiseks tegevusluba taotletakse;
2) taotluse esitaja kinnitus vajalike õppevahendite olemasolu kohta.

(5) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab tegevusloa taotluse läbi kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete ja dokumentide esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud tähtaegade kulgemine peatub, kui Keeleinspektsioon annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaegade kulgemine jätkub pärast puuduste kõrvaldamise tähtpäeva saabumist.

§ 284. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Haridus- ja Teadusministeerium võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa kehtetuks tunnistada ka juhul, kui täienduskoolitusasutuse pidaja ei ole täitnud täiskasvanute koolituse seaduse §-s 8 kehtestatud avalikustamise ja andmete kättesaadavaks tegemise kohustust.”;

3) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 29. Nõuded eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistava koolituse õppekavale

Tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse õppekavas peab olema määratud asjaomase keeleoskustaseme õppe eesmärk, õppe sisu ja maht ning kavandatud õpiväljundite seos käesoleva seaduse lisas kirjeldatud keeleoskustasemetega.”;

4) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmiselt:

„Inspektsiooni pädevuses on kontrollida tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitust läbiviiva täienduskoolitusasutuse pidaja tegevuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.”;

5) paragrahvi 30 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 30 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§-s 30” tekstiosaga „§-des 30 ja 50”;

7) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) tutvuda tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse korraldusega ning viibida selle koolituse läbiviimise juures.”;

8) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:

§ 391. Üleminekusätted

(1) Käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 kehtestatud nõuet, et eesti keele õppe eest tasutud õppemaksu hüvitamist saab taotleda, kui täienduskoolitusasutuse pidajale on antud tegevusluba tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks, kohaldatakse pärast 2016. aasta 30. juunit alustatud eesti keele õppe puhul. Varem alustatud eesti keele õppe õppemaksu hüvitamisel lähtutakse enne käesoleva sätte jõustumist kehtinud hüvitamise korrast.

(2) Enne 2015. aasta 1. juulit eesti keele õpet täiskasvanute tööalase või vabaharidusliku koolitusena korraldavale isikule väljastatud tegevusluba kehtib 2016. aasta 30. juunini. Kuni selle kuupäevani võivad käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isikud korraldada tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitust ilma käesoleva seaduse §-s 281 nimetatud tegevusloata.”.

§ 28. Kodakondsuse seaduse muutmine

Kodakondsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 81 lõikes 1 asendatakse sõnad „koolitusluba omavale erakoolile” sõnadega „tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba omavale täienduskoolitusasutuse pidajale”;

2) paragrahvi 361 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 kehtestatud nõuet, et eesti keele õppe eest tasutud õppemaksu hüvitamist saab taotleda, kui täienduskoolitusasutusele on antud tegevusluba tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele koolituse läbiviimiseks, kohaldatakse pärast 2016. aasta 30. juunit alustatud eesti keele õppe puhul. Varem alustatud eesti keele õppe puhul lähtutakse enne käesoleva sätte jõustumist kehtinud hüvitamise nõuetest.”.

§ 29. Kutseseaduse muutmine

Kutseseaduse § 17 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „tööalaseks koolituseks” sõnaga „täienduskoolituseks”.

§ 30. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Kutseõppeasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 lõikes 6 asendatakse sõnad „tööalast koolitust” sõnaga „täienduskoolitust”;

2) paragrahvi 38 lõikest 4 jäetakse välja sõna „tööalases”.

§ 31. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 111 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesolevas seaduses ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses tegevusloa taotlemist, taotluse lahendamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, andmete muutmisest teatamist ning majandustegevusest loobumist reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka mootorsõidukijuhi koolitust korraldavale isikule ja asutusele, kes ei ole ettevõtja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõike 1 tähenduses, niivõrd kui selle eripärast ei tulene teisiti.”;

2) paragrahvi 113 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Tegevusloa taotluse esitab taotleja Haridus- ja Teadusministeeriumile Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu.”;

3) paragrahvi 113 täiendatakse lõigetega 21–22 järgmises sõnastuses:

„(21) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab tegevusloa taotluse läbi kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud tähtaja kulgemine peatub, kui Maanteeamet annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaegade kulgemine jätkub pärast puuduste kõrvaldamise tähtpäeva saabumist.”;

4) paragrahvi 117 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Mootorsõidukijuhi õpetaja koolitust viib läbi rakenduskõrgkool või ülikool.”.

§ 32. Loomakaitseseaduse muutmine

Loomakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „täiskasvanute koolitusasutus” sõnaga „täienduskoolitusasutus”;

2) paragrahvi 35 punktis 8 asendatakse sõnad „tööalane koolitus” sõnaga „täienduskoolitus”.

§ 33. Loomatauditõrje seaduse muutmine

Loomatauditõrje seaduse § 44 lõikes 5 asendatakse sõnad „teeb tööalast koolitust” sõnaga „korraldab õppusi”.

§ 34. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „täiskasvanute tööalane koolitus” sõnaga „täienduskoolitus” vastavas käändes;

2) paragrahvi 20 lõikes 7 asendatakse sõnad „täiendusõppekursuse läbimist tõendava tunnistuse” sõnadega „täienduskoolituse läbimist tõendava tunnistuse või tõendi”;

3) paragrahvi 29 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna „tööalast” sõnaga „täienduskoolitust”.

§ 35. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 12 lõikes 1 asendatakse sõnad „tööalaseks ja tasemekoolituseks” sõnadega „täienduskoolituseks tööalase enesetäiendamise eesmärgil ja tasemeõppeks”.

§ 36. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõikes 6 asendatakse sõnad „vabahariduslik koolitus” sõnaga „täienduskoolitus” vastavas käändes.

§ 37. Rakenduskõrgkooli seaduse muutmine

Rakenduskõrgkooli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõikes 7 asendatakse sõna „tasemekoolitust” sõnaga „tasemeõpet”;

2) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Täiendusõpe on täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.”.

§ 38. Raudteeseaduse muutmine

Raudteeseaduse § 452 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vedurijuhi koolitust võib läbi viia ettevõtja, kellele on antud selleks tegevusluba ja kes vastab komisjoni otsuse (EL) nr 2011/765/EL vedurijuhtide koolitamisega tegelevate koolituskeskuste tunnustamise kriteeriumide, vedurijuhtide eksamineerijate tunnustamise kriteeriumide ja eksamite korraldamise kriteeriumide kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ (ELT L 314, 29.11.2011, lk 36–40) artiklites 3 ja 4 kehtestatud nõuetele. Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium kolme kuu jooksul. Käesolevas lõikes nimetatud nõuete täitmise tuvastab Tehnilise Järelevalve Amet eelhaldusaktiga. Taotleja esitab tegevusloa taotlemisel järgmised andmed ja dokumendid:
1) kinnitus, et läbiviidav vedurijuhi koolitus vastab komisjoni otsuse (EL) nr 2011/765/EL artiklis 3 kehtestatud sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele;
2) andmed ja dokumendid, mis tõendavad komisjoni otsuse (EL) nr 2011/765/EL artikli 4 lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastamist.”.

§ 39. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust või üldkeskharidust omandav isik, kutseõppe tasemeõppes õppiv isik ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane.”;

2) paragrahvi 12 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 40. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 53 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-dega 561–563 järgmises sõnastuses:

§ 561. Keeleseaduse alusel eesti keele täienduskoolituse läbiviimise tegevusloa läbivaatamine

Tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse läbiviimise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.

§ 562. Raudteeseaduse alusel vedurijuhi koolituse läbiviimise tegevusloa läbivaatamine

Vedurijuhi koolituse läbiviimise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.

§ 563. Turvaseaduse alusel turvatöötaja õppe korraldaja tegevusloa läbivaatamine

Turvatöötaja õppe korraldaja tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.”.

§ 41. Taimekaitseseaduse muutmine

Taimekaitseseaduses asendatakse § 87 lõikes 3, § 872 punktis 2, § 873 punktis 2 ja § 875 lõike 2 punktis 8 sõnad „tööalane koolitus” sõnaga „täienduskoolitus” vastavas käändes.

§ 42. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, antud õppekava osas tegevusluba, registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigust kõrgharidustaseme õpet läbi viia omavas erakoolis, sealjuures eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Õppija täienduskoolituses osalemise dokumentaalselt tõendatud kulud loetakse koolituskuludeks juhul, kui selle täienduskoolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks olemas tegevusluba või ta on esitanud täienduskoolituse läbiviimiseks majandustegevusteate. Tulust ei arvata maha koolituskulu, mille isik on teinud § 19 lõike 5 või 6 alusel tulumaksuga mittemaksustatava sihtotstarbelise stipendiumi arvel.”;

2) paragrahvi 48 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) täiskasvanute koolituse seaduse § 1 tähenduses tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemeõppe või täienduskoolituse kulude katmine;”;

3) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 441 järgmises sõnastuses:

„(441) Kuni 2016. aasta 30. juunini loetakse käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud koolituskulude hulka ka riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis või asjaomase õppekava alusel õppe läbiviimiseks tegevusluba omavas erakoolis täienduskoolituses osalemise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud.”.

§ 43. Turvaseaduse muutmine

Turvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) täienduskoolitus.”;

2) paragrahvi 27 lõikes 5 asendatakse sõna „täiendõpe” sõnaga „täienduskoolitus”;

3) paragrahvi 27 lõikes 6 asendatakse sõnad „tööalase koolituse” sõnaga „täienduskoolituse”;

4) paragrahvi 28 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „täiendusõppe” sõnaga „täienduskoolituse”;

5) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Turvatöötaja õppekava kehtestab turvatöötajate väljaõpet ja täienduskoolitust korraldava juriidilise isiku õppeasutus, järgides kutseseaduse alusel kehtestatud kutsestandardit.”;

6) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise tuvastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide alusel Politsei- ja Piirivalveamet eelhaldusaktiga.”;

7) paragrahvi 30 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõna „kooskõlastatud”;

8) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab tegevusloa taotluse läbi kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja kulgemine peatub, kui Politsei- ja Piirivalveamet annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaegade kulgemine jätkub pärast puuduste kõrvaldamise tähtpäeva saabumist.”.

§ 44. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „tööalane koolitus” sõnaga „täienduskoolitus”;

2) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eesti Töötukassa tellib tööturukoolitust täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.”;

3) paragrahvi 13 lõike 4 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) täitma täienduskoolituse standardis sätestatud nõudeid täienduskoolituse läbiviimise ning tunnistuse või tõendi väljastamise kohta, välja arvatud juhul, kui halduslepingus on kokku lepitud teisiti;
3) pidama kinni õppekavast.”;

4) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses:

„(19) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 kehtestatud nõuet, et tööturukoolitust saab tellida üksnes täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses rakendatakse alates 2016. aasta 1. juulist tellitavate tööturukoolituste puhul. Varem tellitavate koolituste puhul lähtutakse enne käesoleva sätte jõustumist kehtinud nõuetest.”.

§ 45. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses asendatakse läbivalt sõnad „tööalane koolitus” sõnadega „tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitus” vastavas käändes.

§ 46. Välisteenistuse seaduse muutmine

Välisteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 60 lõikes 2 asendatakse sõnad „taseme- ja tööalases koolituses” sõnadega „tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses”;

2) paragrahvi 62 lõikes 2 asendatakse sõnad „taseme- ja tööalase koolitusega” sõnadega „tasemeõppe või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusega”;

3) paragrahvi 80 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) teenistuja pikaajalisse tasemeõppesse või pikaajalisele tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusele saatmise kohta;”.

§ 47. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „täiskoormusega” tekstiosaga „täis- või osakoormusega”;

2) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi.”;

4) paragrahvi 15 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 2” tekstiosaga „lõikes 1”;

5) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kui laenusaaja lõpetas õpingud muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhjusel laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates pooleteisekordse õppeasutuses õpitud aja, kuid mitte lühema kui kuuekuulise perioodi jooksul ja mitte pikema perioodi kui õppekava pooleteisekordse nominaalkestuse jooksul.”.

§ 48. Ülikooliseaduse muutmine

Ülikooliseaduse § 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Täiendusõpe on täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.”.

§ 49. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. juulil.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees