Teksti suurus:

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise ning sellega seoses teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2015
Avaldamismärge:RT I, 23.03.2015, 6

Välja kuulutanud
Vabariigi President
11.03.2015 otsus nr 639

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise ning sellega seoses teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 19.02.2015

§ 1.  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „ekspert” sõnaga „juhtekspert” vastavas käändes;

2) paragrahvi 1 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 21–24 järgmises sõnastuses:

§ 21. Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

§ 22. Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 23. Asjaomased asutused

(1) Asjaomased asutused on asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Eelmises lauses nimetatud asutuste hulka võivad olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse iseloomust kuuluda Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, maavalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus ning teised asjaomased asutused.

(2) Keskkonnaministeerium kuulub asjaomaste asutuste hulka, kui tegemist on piiriülese keskkonnamõju hindamise või piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamisega või kui strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja või tegevusloa andja on Riigikogu, Vabariigi Valitsus või ministeerium. Ülejäänud juhtudel kuulub asjaomaste asutuste hulka Keskkonnaamet.

§ 24. Menetlustähtaegade pikendamine

Käesoleva seaduse § 151 lõigetes 2, 4 ja 5, § 17 lõikes 3, § 18 lõigetes 2 ja 4, § 22 lõigetes 3, 5 ja 7, § 361 lõigetes 2, 4 ja 5, § 37 lõikes 6, § 39 lõigetes 2 ja 4 ning § 42 lõigetes 3, 5 ja 7 nimetatud tähtaegu võib põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus, pikendada, määrates menetlustoimingu teostamiseks uue tähtaja.”;

5) paragrahvi 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

§ 31. Keskkonnamõju hindamise eesmärk

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.”;

7) paragrahvid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„6) tuumkütuse tootmine või rikastamine ning kasutatud tuumkütuse töötlemine, käitlemine, lõppladustamine või ladustamine mujal kui tekkekohas kauem kui kümme aastat;
7) kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete käitlemine, üksnes radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine või ladustamine mujal kui tekkekohas kauem kui kümme aastat;”;

9) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„17) mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit;”;

10) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 171 järgmises sõnastuses:

„171) merepõhja ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit;”;

11) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„25) gaasi, nafta või kemikaalide transportimiseks üle 40 kilomeetri pikkuse ja üle 800-millimeetrise läbimõõduga torustiku rajamine;”;

12) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„27) niisuguse kodulinnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 60 000 lindu, 3000 siga kehamassiga üle 30 kilogrammi, 900 emist, 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle;”;

13) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„29) pealmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamisega või turba mehhaniseeritud kaevandamisega rikutud maa korrastamine;”;

14) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„31) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaal või märgalal uue kuivendussüsteemi ehitamine;”;

15) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 311 järgmises sõnastuses:

„311) üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine;”;

16) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 32 ja 33 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„32) vähemalt 100 000-kuupmeetrise mahuga ehitise või ehitiste püstitamine nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks;
33) ohtlikke kemikaale käitleva käitise püstitamine, kui see on kemikaaliseaduse § 11 lõike 2 punkti 4 alusel määratletav kui A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte;”;

17) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„35) käesoleva lõike punktides 1–341 nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab käesolevas lõikes sätestatud võimalikele künnistele.”;

18) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasest eelhinnangu tulemusest ja käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud asjaomase asutuse seisukohast.”;

19) paragrahvi 6 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Otsustaja annab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu, lähtudes kõikidest järgmistest kriteeriumidest:”;

20) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamisel peab otsustaja enne otsuse tegemist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.”;

21) paragrahvi 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) keskkonnakompleksluba või keskkonnaluba keskkonnaseadustiku üldosa seaduse tähenduses või hoonestusluba;”;

22) paragrahvi 7 punktist 3 jäetakse välja sõnad „maavara kaevandamise luba,”;

23) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Arendaja on käesoleva seaduse tähenduses isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia.”;

24) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse käesoleva seaduse § 6 lõike 2 või 21 alusel, võib õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aega põhjendatud juhul eelhindamise teostamiseks pikendada maksimaalselt 30 päeva võrra.”;

26) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse lauseosa „käesoleva seaduse § 6 lõike 2 alusel” lauseosaga „käesoleva seaduse § 6 lõike 2 või 21 alusel”;

27) paragrahvi 11 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.”;

28) paragrahvi 11 lõige 61 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 11 lõiget 9 täiendatakse pärast sõna „tegevusloa” sõnadega „andmise või”;

30) paragrahvi 11 lõikest 10 jäetakse välja tekstiosa „, kaitstava liigi elupaika”;

31) paragrahvi 11 lõiked 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral peatub tegevusloa taotluse menetlus käesoleva seaduse § 22 lõike 7 kohase Ametlikes Teadaannetes teavitamiseni.

(12) Arendaja võib pöörduda enne tegevusloa taotluse esitamist otsustaja poole, et küsida otsustaja seisukohta, millist teavet peab ta keskkonnamõju hindamise käigus esitama. Otsustaja, kelle poole arendaja on pöördunud, peab enne oma seisukoha esitamist konsulteerima nii arendaja kui ka asjaomaste asutustega. Seisukoha esitamine ei takista otsustajal edaspidi keskkonnamõju hindamise käigus täiendava teabe nõudmist.”;

32) paragrahvi 12 pealkirjas asendatakse sõna „teatamine” sõnaga „teavitamine”;

33) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Otsustaja teavitab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist.”;

34) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Otsustaja teavitab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest:
1) koos tegevusloa andmise või sellest keeldumise teatega, kui on tagatud menetlusosaliste ja avalikkuse teavitamine, või
2) elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist.”;

35) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõna „teatatakse” sõnaga „teavitatakse”;

36) paragrahvi 12 lõike 3 punkti 2 täiendatakse enne sõna „kavandatava” tekstiosaga „arendaja nime,”;

37) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pärast kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemist koostab juhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel (edaspidi eksperdirühm) koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi, milles esitatakse:
1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht;
2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;
3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;
4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega;
5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;
6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta;
7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;
8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama;
9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega.”;

38) paragrahvi 14 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Juhtekspert ja eksperdirühma liikmed peavad olema kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel erapooletud ja objektiivsed, kajastades keskkonnamõju hindamise aruandes kõiki asjaolusid, mis on tulenevalt keskkonnamõju hindamise eesmärgist olulised.”;

39) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Juhteksperdi litsentsi olemasolu kontrollib otsustaja.”;

40) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaministeerium annab keskkonnamõju hindamise litsentsi (edaspidi litsents) füüsilisele isikule, kes:
1) on omandanud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni loodusteaduste või keskkonnakaitse õppesuuna õppekava järgi;
2) omab vähemalt viieaastast töökogemust loodusteaduste või keskkonnakaitsega seotud tegevusalal;
3) on läbinud keskkonnamõju hindamise alase koolituse, mis käsitleb hinnangute andmist muu hulgas käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatule, vähemalt 60 tunni mahus ja sooritanud positiivse tulemusega vastava eksami;
4) on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt kahe projekti juhtimise kogemust;
5) on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral sisulise eksperdina eksperdirühma töös;
6) on sooritanud keskkonnamõju hindamise alase testi keskkonnamõju hindamise litsentsi komisjoni ees;
7) on tasunud riigilõivu.”;

41) paragrahvi 15 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutavale ministrile” sõnaga „Keskkonnaministeeriumile”;

42) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kinnituse juhtimisalase koolituse läbimise ja projekti juhtimise kogemuse kohta.”;

43) paragrahvi 15 lõike 3 punktis 3 asendatakse arvud „1–4” arvudega „1–6”;

44) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahvi 15 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Keskkonnaministeerium annab taotlejale litsentsi viieks aastaks.”;

46) paragrahvi 15 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) litsentsi omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;”;

47) paragrahvi 15 lõike 6 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 15 lõikes 7 asendatakse arvud „1–4” arvudega „1–6”;

49) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Keskkonnaministeeriumi veebilehel avaldatakse informatsioon litsentsitud juhtekspertide kohta, sealhulgas teave litsentsi kehtetuks tunnistamise kohta.”;

50) paragrahvi 15 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Litsentsi kehtivuse pikendamiseks esitab isik vabas vormis kirjaliku taotluse. Litsentsi kehtivust pikendatakse, kui taotleja on litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt neljal korral juhteksperdina osalenud keskkonnamõju hindamises või detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises.”;

51) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Kui juhteksperdi litsentsi kehtivuse ajal on laekunud tema tegevuse kohta pretensioone, on keskkonnamõju hindamise litsentsi komisjonil õigus nõuda taotlejalt keskkonnamõju hindamise alase eksami sooritamist.”;

52) paragrahvi 15 lõike 9 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Keskkonnaministeerium võib tunnistada oma algatusel või otsustaja ettepanekul litsentsi kehtetuks või keelduda litsentsi kehtivuse pikendamisest, kui:”;

53) paragrahvi 15 lõike 9 punktis 1 asendatakse sõnad „taotleja on” sõnadega „litsentsi taotlemisel on taotleja”;

54) paragrahvi 15 lõike 9 punkti 4 täiendatakse enne sõna „vale” sõnaga „teadvalt”;

55) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 91–94 järgmises sõnastuses:

„(91) Litsentsi võib kehtetuks tunnistamata jätta või litsentsi kehtivust pikendada, kui käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1 või 3 nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada litsentsi või tegevusloa andmist või andmata jätmist.

(92) Keskkonnaministeerium teavitab litsentsi kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest litsentsi omajat 14 päeva jooksul menetluse algatamisest arvates. Litsentsi omajale edastatakse koos menetluse algatamise teatega ka kirjalik kokkuvõte asjaoludest, mille tõttu litsentsi kehtetuks tunnistamise menetlus algatati, ja määratakse tähtaeg omapoolsete kirjalike selgituste esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem kui 21 päeva.

(93) Enne litsentsi kehtetuks tunnistamise või litsentsi kehtivuse pikendamata jätmise otsuse tegemist kuulatakse litsentsi omaja suuliselt ära. Selleks määratud aeg ja koht teatatakse talle tähitud kirjaga vähemalt 14 päeva enne suulise ärakuulamise toimumist. Kui litsentsi omaja suulisel ärakuulamisel ei osale, võib Keskkonnaministeerium teha otsuse isikut suuliselt ära kuulamata.

(94) Keskkonnaministeerium otsustab litsentsi kehtetuks tunnistamise või kehtetuks tunnistamata jätmise 60 päeva jooksul menetluse algatamisest arvates. Põhjendatud juhtudel võib Keskkonnaministeerium otsuse tegemise tähtaega pikendada. Sellest tuleb litsentsi omajat teavitada viivitamata.”;

56) paragrahvi 15 lõiked 10 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Keskkonnaministeerium teavitab litsentsi kehtetuks tunnistamisest või litsentsi kehtivuse pikendamata jätmisest litsentsi omajat tähitud kirjaga ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes. Teates märgitakse juhteksperdi nimi ja kehtetuks tunnistatud või pikendamata jäetud litsentsi number ning litsentsi kehtetuks tunnistamise või pikendamata jätmise otsuse tegemise kuupäev.

(11) Kui litsents tunnistatakse kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 1, 2 või 3 alusel, peab isik litsentsi uuesti taotlemiseks läbima keskkonnamõju hindamise täienduskoolituse vähemalt 60 tunni mahus ja sooritama positiivse tulemusega vastava eksami.”;

57) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:

„(111) Kui litsents tunnistatakse kehtetuks või litsentsi kehtivus jäetakse pikendamata käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 4 alusel ja keskkonnamõju hindamise aruandes teadvalt vale hinnangu andmine mõjutas tegevusloa andmise otsuse tegemist oluliselt, ei ole isikul õigust litsentsi uuesti taotleda.”;

58) paragrahvi 15 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

59) paragrahvi 15 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Kui keskkonnamõju hindava või hindamist juhtiva juhteksperdi litsents tunnistatakse kehtetuks või litsentsi kehtivus jäetakse pikendamata või keskkonnamõju hindamise menetluses esineb muu sellise tagajärjega asjaolu, määrab otsustaja arendaja ettepanekul lõpetamata keskkonnamõju hindamise uue juhteksperdi. Uue juhteksperdi määramisest teavitatakse keskkonnamõju hindamise menetluses vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõikele 1.”;

60) seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:

§ 151. Keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine

(1) Enne käesoleva seaduse § 16 kohast keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist peab otsustaja programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Seisukohtade küsimiseks esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi.

(2) Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks.

(3) Kui keskkonnamõju hindamise programm ei vasta käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele, tagastab otsustaja selle arendajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega.

(4) Asjaomane asutus esitab otsustajale 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Dokumentatsiooni läbivaatamisel peab asutus kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust.

(5) Otsustaja vaatab 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi.

(6) Juhtekspert või eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel programmis parandused ja täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist. Arendaja esitab otsustajale keskkonnamõju hindamise täiendatud programmi. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse programmile.

(7) Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud keskkonnamõju hindamise programmi, sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud.”;

61) paragrahvi 16 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Seejärel korraldab arendaja koostöös otsustajaga keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu.”;

62) paragrahvi 16 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ning punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul programmi saamisest arvates vähemalt:
1) Ametlikes Teadaannetes;
2) arendaja kulul ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes;”;

63) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul programmi saamisest arvates:
1) neid maavalitsusi ja kohalike omavalitsuste üksusi, kelle territooriumi piiresse võib ulatuda kavandatavast tegevusest lähtuv keskkonnamõju;
2) asjaomaseid asutusi;
3) Keskkonnainspektsiooni;
4) kavandatava tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatava kaitstava loodusobjekti valitsejat;
5) valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu;
6) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid;
7) muid menetlusosalisi.”;

64) paragrahvi 16 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kavandatava tegevuse lühikirjeldust, eesmärke ja täpset asukohta;”;

65) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Keskkonnamõju hindamise programmi avalikul arutelul tutvustatakse muu hulgas programmi kohta asjaomaste asutuste esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitatakse tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.”;

66) paragrahvi 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Arendaja saadab 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisest arvates elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise programmi kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused isikutele:
1) kes on esitanud oma ettepaneku, vastuväite või küsimuse kirjalikult;
2) kelle avalikul arutelul suuliselt esitatud ettepanek, vastuväide või küsimus jäi avalikul arutelul vastuseta.”;

67) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Arendaja esitab pärast keskkonnamõju hindamise programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

(2) Tuginedes käesoleva seaduse § 151 kohaselt esitatud asjaomaste asutuste seisukohtadele, kontrollib otsustaja 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates:
1) programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele;
2) programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks;
3) programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.

(3) Otsustaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

(4) Otsustaja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes.
27.01.2016 13:24
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "Teadaannetes" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu Kantselei 27.01.2016 taotlust nr 4-14/16-9/2.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt:
1) otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid;
2) kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki;
3) keskkonnamõju hindamise programmiga ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsusega tutvumise aega ja kohta.

(6) Kui otsustaja tuvastab, et keskkonnamõju hindamise programm ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

(7) Kui arendaja ei ole kuue kuu jooksul keskkonnamõju hindamise algatamisest arvates esitanud otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale.

(8) Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud keskkonnamõju hindamise aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi.”;

68) paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks;

69) paragrahvi 20 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lähtudes nõuetele vastavast keskkonnamõju hindamise programmist, koostab juhtekspert või eksperdirühm keskkonnamõju hindamise aruande, milles ta:”;

70) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „eeldatavalt” sõnaga „oluliselt”;

71) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „kaasneva” sõnaga „olulise”;

72) paragrahvi 20 lõike 1 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„6) analüüsib kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju, sealhulgas kaudset mõju ning koosmõju teiste tegevusliikidega keskkonnaseisundile, mõju inimese tervisele, heaolule, varale, taimedele, loomadele, pinnasele, maastikule, maavaradele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alale, selle kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, kultuuripärandile ning käesolevas punktis nimetatud tegurite vastastikust mõju;
7) hindab olulise keskkonnamõju eeldatavat toimet ja kirjeldab kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hindab nende kasutamise eeldatavat efektiivsust;”;

73) paragrahvi 20 lõike 1 punktis 71 asendatakse sõna „olulisest” sõnaga „ebasoodsast” ja sõna „kahju” sõnaga „kahjustuse”;

74) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) võrdleb kavandatavat tegevust reaalsete alternatiivsete võimalustega;”;

75) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktidega 161 ja 162 järgmises sõnastuses:

„161) käsitleb keskkonnamõju hindamise programmi, mille lisab aruandele;
162) käsitleb eksperdirühma koosseisu, kui võrreldes programmiga on kaasatud täiendavaid liikmeid, ning põhjendab, millist mõju on iga rühma kuuluv isik hinnanud;”;

76) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Keskkonnamõju hindamise aruande koostamise käigus täiendavate asjaolude ilmnemise korral võib aruandes põhjendatud juhul kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 18 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmist. Sellekohased põhjendused tuleb esitada keskkonnamõju hindamise aruandes ning juhul, kui otsustaja või asjaomane asutus, kes annab aruandele omapoolse seisukoha, ei nõustu programmist kõrvalekaldumisega, tuleb aruannet vastavalt programmile täiendada.”;

77) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

§ 201. Keskkonnamõju hindamise aruande kohta seisukoha küsimine

(1) Keskkonnamõju hindamise aruande kohta küsitakse asjaomaste asutuste seisukohta käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud korras.

(2) Otsustaja kontrollib 21 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise aruande saamisest arvates aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 20 kehtestatud nõuetele ning aruande asjakohasust ja piisavust.”;

78) paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Keskkonnamõju hindamise aruanne avalikustatakse ning avalikustamise tulemusi arvestatakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 16 ja 17, välja arvatud aruande avaliku väljapaneku tähtaeg, mis on vähemalt 21 päeva.”;

79) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 22. Keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Arendaja esitab pärast keskkonnamõju hindamise aruande avalikku arutelu aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

(2) Otsustaja edastab keskkonnamõju hindamise aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks.

(3) Asjaomane asutus, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab või jätab kooskõlastamata keskkonnamõju hindamise aruande 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates. Käesoleva seaduse § 23 lõike 2 kohane asutus hindab muu hulgas aruande vastavust käesoleva seaduse § 20 lõike 1 nõuetele.

(4) Asjaomane asutus ei kooskõlasta keskkonnamõju hindamise aruannet juhul, kui:
1) esineb otsene vastuolu õigusaktiga;
2) aruandes on puudulik informatsioon, mis mõjutab aruande lõppjäreldusi ja sellest tulenevalt võib kavandatava tegevuse elluviimisel eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju.

(5) Tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise kooskõlastuste saamisest arvates:
1) aruande vastavust keskkonnamõju hindamise programmile;
2) aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele;
3) aruande asjakohasust ja piisavust tegevusloa andmiseks;
4) aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.

(6) Otsustaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

(7) Otsustaja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt:
1) otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid;
2) arendaja nime, kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki;
3) keskkonnamõju hindamise aruandega ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsusega tutvumise aega ja kohta.

(9) Kui otsustaja tuvastab, et keskkonnamõju hindamise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne.”;

80) paragrahv 23 tunnistatakse kehtetuks;

81) paragrahvi 24 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „aruandele lisatud keskkonnanõudeid” sõnadega „aruandes sisalduvaid ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid”;

82) paragrahvi 24 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Otsustaja keeldub tegevusloa andmisest, kui arendajal ei ole võimalik täita tegevusloa andmisel määratavaid ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid.”;

83) paragrahvi 25 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja” sõnaga „Keskkonnaamet” vastavas käändes;

84) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui järelhindamisel selgub, et keskkonnaseire tulemused viitavad õigusaktis või tegevusloas sätestatud nõuete rikkumisele, algatab otsustaja Keskkonnaameti ettepanekul menetluse tegevusloa tingimuste muutmiseks.”;

85) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 27. Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise keskkonnamõju hindamise erisus

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatule hinnatakse keskkonnamõju maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekti koostamise käigus.

(2) Arendaja käesoleva paragrahvi tähenduses on maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa omaja.

(3) Otsustaja käesoleva paragrahvi tähenduses on Keskkonnaamet.

(4) Keskkonnamõju hindamise aruanne kuulub eraldi osana kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekti juurde.”;

86) paragrahvi 28 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja määratud keskkonnanõudeid”;

87) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku alale:
1) peab keskkonnamõju hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust;
2) saadab otsustaja enne käesoleva seaduse § 22 kohast nõuetele vastavuse kontrollimist kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks keskkonnamõju hindamise aruande.

(2) Tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.

(3) Kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul tuleb tegevusloa andmisel seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitset. Keskkonnaministeerium teavitab vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamata pärast loa andmist. Loas määratud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist.

(5) Kui kavandatav tegevus mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib loa anda ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Loas määratud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist.”;

88) paragrahvi 30 lõikes 3 asendatakse sõna „teatab” sõnaga „teavitab”;

89) paragrahvi 30 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) andmed otsustaja kohta, märkides, kelle poole on võimalik pöörduda küsimuste ja märkuste korral;”;

90) paragrahvi 30 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Keskkonnaministeerium teavitab piiriülese keskkonnamõju päritoluriiki oma soovist osaleda piiriülese keskkonnamõju hindamises ja konsultatsioonide vajalikkusest päritoluriigi määratud ajaks. Keskkonnaministeerium teavitab keskkonnamõju hindamise dokumentide avalikustamisest käesoleva seaduse § 16 lõigetes 2 ja 3 nimetatud viisil. Keskkonnaministeerium saadab keskkonnamõju hindamise dokumentide kohta esitatud ettepanekud ja vastuväited piiriülese keskkonnamõju päritoluriigile.”;

91) paragrahvi 31 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) üleriigiline, maakonna-, üld- või detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduse tähenduses;”;

92) seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:

§ 311. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on:
1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;
2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
3) edendada säästvat arengut.”;

93) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Keskkonnamõju strateegiline hindamine käesoleva seaduse tähenduses on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.”;

94) paragrahvi 33 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnamõju strateegiline hindamine tuleb algatada, kui strateegiline planeerimisdokument:
1) koostatakse põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2–4 sätestatust;
2) on üleriigiline planeering, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, maakonna- või üldplaneering;
3) on detailplaneering, mille alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust;
4) on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi;
2) koostatakse maakonnaplaneering või üldplaneering teemaplaneeringuna;
3) koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul;
4) koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.”;

95) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Planeerimisseaduse mõistes planeeringule korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras.”;

96) paragrahvi 33 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:”;

97) paragrahvi 33 lõike 5 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:”;

98) paragrahvi 33 lõike 5 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;”;

99) paragrahvi 33 lõiget 5 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.”;

100) paragrahvi 33 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.”;

101) paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 34. Keskkonnamõju strateegilise hindamise osalised

(1) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eest vastutab ja sellega seotud kulud kannab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja.

(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab või jätab algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja. Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja koostamise korraldaja ei kattu, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise algatada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja.

(3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalikud väljapanekud ning seejärel avalikud arutelud korraldab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja.

(4) Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju strateegilist hindamist võib juhtida juhtekspert, kes:
1) on omandanud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni;
2) omab vähemalt viieaastast töökogemust keskkonnakaitsega seotud tegevusalal või käesoleva seaduse § 40 lõike 4 punktis 6 nimetatud valdkonnas;
3) on läbinud keskkonnamõju strateegilise hindamise alase koolituse, mis käsitleb hinnangute andmist muu hulgas käesoleva seaduse § 40 lõikes 4 nimetatud valdkondadele, vähemalt 60 tunni mahus ja sooritanud positiivse tulemusega vastava eksami;
4) on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral sisulise eksperdina keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdirühma töös;
5) on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt kahe projekti juhtimise kogemust;
6) on esitanud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale allkirjastatud kinnituse selle kohta, et ta vastab käesoleva lõike punktides 1–5 esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.

(5) Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju võib hinnata või hindamist juhtida käesoleva seaduse § 14 lõike 1 kohane juhtekspert.

(6) Kui juhteksperdi kvalifikatsioon ei ole teatud keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks piisav, peab juhtekspert keskkonnamõju strateegilisse hindamisse kaasama eriala spetsialiste.

(7) Juhteksperdi käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud nõuetele vastavust kontrollib strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja.

(8) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande koostab juhtekspert koostöös strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga.

(9) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja võib täita juhteksperdi ülesandeid, kui ta vastab juhteksperdi kvalifikatsiooninõuetele.”;

102) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse käesoleva seaduse § 33 lõike 1 alusel, otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja koostamise korraldaja ei kattu, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise algatada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja pärast selle dokumendi koostamise algatamist.”;

103) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus selgub alles strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus, algatatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine viivitamata.”;

104) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral, lisatakse otsusele asjakohane põhjendus.”;

105) paragrahvi 35 lõike 5 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

106) paragrahvi 35 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusest teavitatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga käesoleva seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutust.”;

107) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm:
1) määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
2) sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;
3) sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeerimisdokumentidega;
4) selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;
5) kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;
6) nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu;
7) sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;
8) sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse § 34 lõike 4 punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;
9) kirjeldab käesoleva seaduse § 361 kohaseid asjaomaste asutuste esitatud seisukohti.”;

108) paragrahvi 36 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

109) seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:

§ 361. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta seisukoha küsimine

(1) Enne käesoleva seaduse § 37 kohast keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamist peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Seisukohtade küsimiseks esitab strateegilise planeerimisdokumendi koostaja strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi.

(2) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja kontrollib 14 päeva jooksul keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi saamisest arvates programmi vastavust käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks.

(3) Kui keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ei vasta käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele, tagastab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja selle strateegilise planeerimisdokumendi koostajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega.

(4) Asjaomane asutus esitab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale 30 päeva jooksul keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi saamisest arvates programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Dokumentatsiooni läbivaatamisel peab asutus kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust.

(5) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja vaatab 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning annab strateegilise planeerimisdokumendi koostajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi.

(6) Juhtekspert või eksperdirühm koos strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga teeb vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel programmis parandused ja täiendused, selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist. Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja esitab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud programmi. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse programmile.

(7) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja kontrollib parandatud ja täiendatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi, sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud.”;

110) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teavitab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest 14 päeva jooksul programmi saamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, ajalehes ja oma veebilehel ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga käesoleva seaduse § 36 lõike 2 punktis 5 nimetatud asutusi ja isikuid, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendavat organisatsiooni ning käesoleva seaduse § 361 lõikes 1 nimetatud asutusi.”;

111) paragrahvi 37 lõikes 3 asendatakse sõna „koostaja” sõnadega „koostamise korraldaja”;

112) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikul arutelul tutvustatakse muu hulgas programmi kohta asjaomaste asutuste poolt esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitatakse tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.”;

113) paragrahvi 37 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja teeb koostöös juhteksperdiga avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete alusel keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis vajalikud parandused ja täiendused. Ettepanekute ja vastuväidete arvesse võtmist kirjeldatakse ning arvestamata jätmist põhjendatakse täiendatud programmis või selle lisas.”;

114) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja või koostamise korraldaja saadab 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisest arvates elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused isikutele:
1) kes on esitanud oma ettepaneku, vastuväite või küsimuse kirjalikult;
2) kelle avalikul arutelul suuliselt esitatud ettepanek, vastuväide või küsimus jäi avalikul arutelul vastuseta.”;

115) paragrahv 38 tunnistatakse kehtetuks;

116) paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 39. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja esitab pärast keskkonnamõju hindamise programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning käesoleva seaduse § 37 lõikes 6 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

(2) Tuginedes käesoleva seaduse § 361 kohaselt esitatud asjaomaste asutuste seisukohtadele, kontrollib strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja 30 päeva jooksul keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi saamisest arvates:
1) programmi vastavust käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
2) programmi asjakohasust ja piisavust strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamiseks;
3) programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.

(3) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

(4) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates menetlusosalisi ja isikuid, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle vastu, ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt:
1) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ja kehtestaja nime ning tema kontaktisiku nime ja kontaktandmeid;
2) strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki;
3) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsusega tutvumise aega ja kohta.

(6) Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja tuvastab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tagastab ta programmi strateegilise planeerimisdokumendi koostajale, kes täiendab programmi ja esitab pärast seda programmi strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.”;

117) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on strateegilise planeerimisdokumendi juurde kuuluv dokument, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud teavet.”;

118) paragrahvi 40 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lähtudes nõuetele vastavast keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist, peab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisaldama:”;

119) paragrahvi 40 lõike 4 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„3) eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajal ja alternatiivsete arengustsenaariumide elluviimise korral, sealhulgas alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida;
4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest lähtuvaid keskkonnaprobleeme, eelkõige neid, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega;”;

120) paragrahvi 40 lõike 4 punktis 6 asendatakse sõnad „positiivse ja negatiivse” sõnadega „soodsa ja ebasoodsa”;

121) paragrahvi 40 lõike 4 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnangut;”;

122) paragrahvi 40 lõiget 4 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) vajaduse korral ülevaadet strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 701 tähenduses, samuti nende meetmete tõhususe ja vajaliku rakendusmahu hinnangut;”;

123) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise käigus täiendavate asjaolude ilmnemise korral võib aruandes põhjendatud juhul kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 39 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist. Sellekohased põhjendused tuleb esitada keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes ning juhul, kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja või asjaomane asutus, kes annab aruandele omapoolse seisukoha, ei nõustu programmist kõrvalekaldumisega, tuleb aruannet vastavalt programmile täiendada.”;

124) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

§ 401. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta seisukoha küsimine

(1) Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta küsitakse asjaomaste asutuste seisukohta käesoleva seaduse §-s 361 sätestatud korras.

(2) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja kontrollib 21 päeva jooksul keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande saamisest arvates aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud nõuetele ning aruande asjakohasust ja piisavust.”;

125) paragrahvi 41 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne avalikustatakse ning avalikustamise tulemusi arvestatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 37, välja arvatud aruande avaliku väljapaneku tähtaeg, mis on sama pikk kui strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu avalikul väljapanekul, kuid mitte lühem kui 21 päeva.”;

126) paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 42. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimine ja seiremeetmete kehtestamine

(1) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja esitab pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikku arutelu aruande strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

(2) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja edastab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks.

(3) Asjaomane asutus, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab või jätab kooskõlastamata keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates. Käesoleva seaduse § 23 lõike 2 kohane asutus hindab muu hulgas aruande vastavust käesoleva seaduse § 40 lõike 4 nõuetele.

(4) Asjaomane asutus ei kooskõlasta keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet juhul, kui:
1) esineb otsene vastuolu õigusaktiga;
2) aruandes on puudulik informatsioon, mis mõjutab aruande lõppjäreldusi ja sellest tulenevalt võib strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisel eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju.

(5) Tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastustele, kontrollib strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja 30 päeva jooksul kooskõlastuste saamisest arvates:
1) aruande vastavust käesoleva seaduse § 39 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile;
2) aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud nõuetele;
3) aruande asjakohasust ja piisavust strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks;
4) aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.

(6) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

(7) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates menetlusosalisi ja isikuid, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle vastu, ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt:
1) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ja kehtestaja nime ning tema kontaktisiku nime ja kontaktandmeid;
2) strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki;
3) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsusega tutvumise aega ja kohta.

(9) Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja tuvastab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele, tuleb strateegilise planeerimisdokumendi koostajal esitada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne.

(10) Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja leiab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne vastab nõuetele, teeb ta käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuses ettepaneku seiremeetmete kohta. Seiremeetmete eesmärk on teha varakult kindlaks, kas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju, ning rakendada ebasoodsat keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid.

(11) Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja peab seiremeetmed kehtestama koos strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisega või esitama strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel põhjenduse, miks keskkonnamõju strateegilise hindamise seiremeetmeid ei kehtestata.

(12) Kehtestatud seiremeetmed on strateegilise planeerimisdokumendi elluviijale järgimiseks kohustuslikud. Seirel võib kasutada olemasolevat keskkonnaseiresüsteemi või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju jälgimiseks kavandatud seiret. Seire võib toimuda ühe või mitme strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatud tegevuse raames.”;

127) paragrahvi 43 punktist 1 jäetakse pärast sõna „tulemusi” välja sõnad „ja kinnitatud seiremeetmeid”;

128) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teavitab strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul kehtestamise otsuse tegemisest arvates:
1) asutusi ja isikuid, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu;
2) piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise korral konsultatsioonides osalenud mõjutatavat riiki.”;

129) paragrahvi 44 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest teavitamise korral tuleb tagada, et asjaomastele asutustele ja avalikkusele ning piiriülese keskkonnamõju hindamisel osalenud mõjutatavale riigile oleks kättesaadav:”;

130) paragrahvi 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku alale:
1) peab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust;
2) saadab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja enne käesoleva seaduse § 42 kohast nõuetele vastavuse kontrollimist kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande.

(2) Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.

(3) Kui hoolimata strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

(4) Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul tuleb seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, tagamaks Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitset. Keskkonnaministeerium teavitab vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamatult pärast strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist. Strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist.

(5) Kui strateegiline planeerimisdokument mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku ainult juhul, kui see on seotud inimese tervise, elanikkonna ohutuse või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib planeerimisdokumendi kehtestada ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist.”;

131) paragrahvi 46 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse, kui:
1) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneb oluline keskkonnamõju teise riigi keskkonnale;
2) seda taotleb eeldatavalt oluliselt mõjutatav riik;
3) Eesti Vabariik osaleb teise riigi territooriumilt lähtuva piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises.

(2) Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse seoses strateegilise planeerimisdokumendiga, mille elluviimisega eeldatavalt kaasneb oluline keskkonnamõju teise riigi keskkonnale, või kui piiriülese olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkus selgub keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi või aruande koostamisel, peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja viivitamata teavitama sellest Keskkonnaministeeriumi.”;

132) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul saadab Keskkonnaministeerium eeldatavalt oluliselt mõjutatavale riigile teate niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitatakse Eesti Vabariigis. Kui Keskkonnaministeeriumi teavitatakse piiriülese olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkusest keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi või aruande koostamise ajal, saadab Keskkonnaministeerium eeldatavalt oluliselt mõjutatavale riigile teate niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui toimub programmi või aruande avalikustamine Eesti Vabariigis.”;

133) paragrahvi 46 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „2” arvuga „21”;

134) paragrahvi 46 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

135) paragrahvi 46 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) edastab Keskkonnaministeerium mõjutatavale riigile strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu enne selle kehtestamist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande enne käesoleva seaduse § 42 kohast nõuetele vastavuse kontrollimist;”;

136) paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Kui piiriülese keskkonnamõju päritoluriik saadab Keskkonnaministeeriumile teate strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega teise riigi keskkonnale eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, esitab Keskkonnaministeerium päritoluriigile oma seisukoha piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises osalemise ja konsultatsioonide vajaduse kohta päritoluriigi määratud ajaks.

(62) Piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises osalemise korral teavitab Keskkonnaministeerium piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumentide avalikustamisest käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud viisil ning saadab keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumentide kohta esitatud ettepanekud ja vastuväited piiriülese keskkonnamõju päritoluriigile.”;

137) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45).”;

138) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolevas seaduses on mõisted „tõendaja” ja „organisatsioon” Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 2 punktide 20 ja 21 tähenduses.”;

139) paragrahvi 47 lõigetes 3 ja 4, § 48 lõigetes 1 ja 2 ning § 49 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrus 761/2001” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2009” vastavas käändes;

140) paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tõendajat akrediteerib sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus või rahvusvaheliselt tunnustatud akrediteerimisasutus.”;

141) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Valdkonna eest vastutav minister võib tõendaja akrediteerimise ja tõendajate poolt tehtavate toimingute järelevalve ülesande volitada halduslepinguga täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule. Halduslepingu sõlmib valdkonna eest vastutav minister halduskoostöö seaduses sätestatud korras.

(12) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab Keskkonnaministeerium.

(13) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Keskkonnaministeerium.”;

142) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ühenduse vabatahtlik ökomärgise (edaspidi ökomärgis) andmise süsteem on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.01.2010, lk 1–19).”;

143) paragrahvi 51 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrusele 1980/2000” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 66/2010”;

144) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„(8) Enne käesoleva sätte jõustumist algatatud keskkonnamõju hindamine või keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse lõpule selle algatamise ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt. Kui eelmises lauses nimetatud keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus ei ole lõpetatud kolme aasta jooksul arvates käesoleva sätte jõustumisest, viiakse edasine menetlus lõpule menetluse ajal kehtiva keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt.

(9) Enne käesoleva sätte jõustumist välja antud keskkonnamõju hindamise litsentsid loetakse juhteksperdi litsentsideks ning nendes märgitud tegevus- ja mõjuvaldkonnad kehtivad kuni litsentsi kehtivusaja lõpuni. Enne käesoleva sätte jõustumist välja antud keskkonnamõju hindamise litsentsi kehtivusaja pikendamisel ei kanta litsentsile tegevus- ja mõjuvaldkondi. Enne käesoleva sätte jõustumist välja antud keskkonnamõju hindamise litsentsi kehtivust ei pikendata käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud nõuetele mitte vastava isiku suhtes alates 2019. aasta 1. jaanuarist.”;

145) normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.01.2012, lk 1–21), muudetud direktiiviga 2014/52/EL (ELT L 124, 25.04.2014, lk 1–18);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.07.2001, lk 30–37);
nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50), viimati muudetud direktiiviga 2013/17/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 193–229).”.

§ 2.  Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 100 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Otsustajaks vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-le 9 on sel juhul keskkonnakompleksloa andja.”.

§ 3.  Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 43 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui keskkonnaloa andmise otsustamiseks viiakse läbi kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlus, annab kohaliku omavalitsuse üksus arvamuse 21 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 lõike 7 kohase teate kättesaamisest arvates.”;

2) paragrahvi 57 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud korras ei anta keskkonnaluba enne keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 lõike 7 kohase teate avaldamist, kui keskkonnaloa andmisel hinnatakse kavandatud tegevuse keskkonnamõju.”;

3) paragrahvi 59 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4.  Keskkonnaseire seaduse muutmine

Keskkonnaseire seaduse § 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5.  Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 701 lõikes 1 asendatakse sõna „oluliselt” sõnaga „ebasoodsalt”.

§ 6.  Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduse § 14 lõikes 51 ja § 28 lõikes 5 asendatakse sõna „heakskiitmist” sõnadega „nõuetele vastavuse kontrollimist”.

§ 7.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 118 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ühenduse ökomärgise (edaspidi ökomärgis) kasutamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1) mikroettevõte 200 eurot;
2) väike- ja keskmise suurusega ettevõte ning arenguriikidest pärit ettevõte 250 eurot;
3) suurettevõte 320 eurot.

(2) Ökomärgise tootel kasutamise õiguse eest tasutakse aastas riigilõivu:
1) mikroettevõte 50 eurot;
2) väike- ja keskmise suurusega ettevõte ning arenguriikidest pärit ettevõte 100 eurot;
3) suurettevõte 200 eurot.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud ettevõtete klassifitseerimisel lähtutakse komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 09.08.2008, lk 3–47), lisas 1 nimetatud kriteeriumidest.

(4) Kui ettevõte klassifitseerub alternatiivsete kriteeriumite tõttu mitme erineva ettevõtte klassi hulka, loetakse ta suurema ettevõtte klassi kuuluvaks.

(5) Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemis (EMAS) registreeritud või ISO 14001 standardi alusel sertifitseeritud taotleja taotluse menetlemise tasu vähendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 66/2010 sätestatud korras ja ulatuses.”.

§ 8.  Veeseaduse muutmine

Veeseaduse § 23 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 9.  Välisõhu kaitse seaduse muutmine

Välisõhu kaitse seaduse § 67 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 10.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. juulil.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktis 101 esitatud keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 4 punkt 3 jõustub 2016. aasta 1. veebruaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 3 jõustub keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatüki jõustumisel.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json