Film Estonia toetuskava
Vastu võetud 16.04.2019 nr 14
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse Eesti ja välismaiste filmitootjate koostöös valmivate audiovisuaalsete teoste Eestis tootmiseks toetamise tingimused ja kord.
(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse Euroopa Liidu vastavaid õigusakte ja haldusmenetluse seadust.
(3) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, p 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), artikli 1 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud juhtudel.
(4) Määrust ei kohaldata taotlejale ja partnerile, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.
§ 2. Terminid
Käesoleva määruse tähenduses
1) taotleja on toetuse taotluse esitanud käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud juriidiline isik;
2) toetuse saaja on taotleja, kelle taotlus on rahuldatud;
3) partner on taotluses nimetatud välismaa äriühing, mille põhitegevusala on audiovisuaalsete teoste tootmine, kellel on taotlejaga sõlmitud koostööleping, mille eesmärk on audiovisuaalse teose tootmine Eestis, kes osaleb Eesti tootmisetapi projektis (edaspidi projekt) toetatava tegevuse elluviimisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kelle arvelduskontole toetus käesoleva määruse § 18 lõike 1 kohaselt kantakse;
4) toetuse andja on SA Eesti Filmi Instituut, kes vastutab käesoleva määruse rakendamise eest.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada väliskapitali juurdevoolu Eestisse ning Eesti ja välismaiste filmitootjate koostööd audiovisuaalsete teoste tootmiseks Eestis.
(2) Toetuse andmise tulemusena on loodud täiendavad töökohad, on tõusnud töötajate kvalifikatsioon, riigile on laekunud täiendavat maksutulu, on tehtud investeeringud taristusse ning mõjutatud positiivselt regionaalset arengut, on paranenud rahvusvaheline koostöö ja tugevnenud Eesti filmitööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime.
§ 4. Toetatavad tegevused ja riigiabi
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse järgmiste audiovisuaalsete teoste tootmiseks:
1) vähemalt 60-minutiline mängufilm;
2) vähemalt 45-minutiline dokumentaalfilm;
3) vähemalt 3-minutiline animafilm;
4) animasari;
5) kvaliteet-telesari.
(2) Toetuse andmise eelduseks on audiovisuaalse teose tootmiskulude tekkimine Eestis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse toetamine loetakse riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes.
(4) Riigiabi andmisel lähtutakse konkurentsiseaduse §-st 342 ning grupierandi määruse artiklist 54.
(5) Toetust ei anta harrastusliku filmiloomingu, telesaate, õppe-, promotsiooni- ja reklaamfilmi, ajaviitemängu, pornograafilise sisuga, rassismi, viha või vägivalda propageerivale projektile.
(6) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevus lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist.
2. peatükk Nõuded taotlejale, taotlusele ja taotluse esitamine
§ 5. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud äriühing või Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi äriühingu filiaal, mis on registreeritud Eesti äriregistris või väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki registreeritud äriühingu Eesti tütarettevõte või filiaal.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud;
2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
3) ta ei ole raskustes olev grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 kohaselt;
4) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasema projekti raames toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;
5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
6) ta on tegutsenud audiovisuaalsete teoste tootmise sektoris vähemalt kaks aastat enne taotluse esitamist;
7) tema äriühingus peab enne taotluse esitamist 12 kuu jooksul töötama töötajaid, kes on Eesti maksuresidendid tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 mõistes. Töötajate summeeritud tööjõumaksud peavad olema tasutud ulatuses, mis vastab Statistikaameti andmetel taotluse esitamisele eelneval aastal kahekordse Eesti keskmise brutopalga tööjõumaksudele;
8) tal on avatud arvelduskonto krediidiasutuste seaduse alusel tegutsevas krediidi- või finantseerimisasutuses, mis on ainuke arvelduskonto projekti finantseerimiseks laekuvate välisvahendite ja muude tulude kasutamiseks ning projekti kulude arveldamiseks;
9) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.
§ 6. Nõuded taotlusele
(1) Projekti abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud tingimustele.
(2) Taotletud toetuse summa ja osakaal peab vastama käesoleva määruse §-s 10 sätestatud tingimustele.
(3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja, partneri ja kaastootmise ettevõtete kohta;
2) audiovisuaalse teose lühike seisukirjeldus ja stsenaarium;
3) taotleja, partneri ja kaastootmise ettevõtete tegevuslood ja filmograafiad;
4) loomingulise grupi ja produtsentide CV-d ja filmograafiad;
5) projekti loomingulisse meeskonda kuuluvate isikute nimed;
6) projekti läbiviimise kirjeldus;
7) audiovisuaalse teose üldine ajakava ja projekti läbiviimise ajakava;
8) audiovisuaalse teose koondeelarve ja rahastusplaan;
9) projekti koondeelarve, detailne eelarve, rahastusplaan ja rahavoogude ajakava;
10) koostöö- või allhankeleping taotleja ja partneri vahel, mis fikseerib pooltevahelised õigused ja kohustused, välisvahendite suuruse, maksegraafiku ja tööjaotuse;
11) finantseerijate lepingud või kinnituskirjad;
12) audiovisuaalse teose autorite varaliste autoriõiguste üleandmise või litsentseerimise leping partnerile;
13) taotleja ja partneri äriregistri väljavõte;
14) taotleja ja partneri kinnituskiri käesoleva määruse § 5 lõige 2 punktis 3 nimetatud nõudele vastamise kohta;
15) tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni lisa 1;
16) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
(4) Kulud taotluse eelarves peavad olema märgitud ilma käibemaksuta, välja arvatud kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane.
(5) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
§ 7. Taotluse esitamine
(1) Taotlusi esitatakse jooksvalt.
(2) Jooksva taotlusvooru avamisest ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(3) Taotlus peab olema esitatud toetuse andja poolt kinnitatud taotlusvormil elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.
(4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik enne projekti või tegevustega seotud töö alustamist.
(5) Kui projekt on saanud kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 25 alusel vähemuskaastootmise toetust, tuleb taotlus esitada Eesti vähemuskaastootjal.
3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, on tehtud toetuse saaja poolt, kulu aluseks olev kaup on ostetud Eestis registreeritud juriidiliselt isikult või töö ja/või teenus on osutatud Eestis registreeritud juriidilise isiku poolt ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas
1) kulu, mis on tasutud käesoleva määruse § 5 lõige 2 punktis 8 nimetatud arvelduskontolt;
2) kulu, mis on tõendatud algdokumendiga;
3) kulu, mis on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid ja on kooskõlas käesoleva määruse § 19 punktiga 3;
4) kulu, mis on selgelt eristatavalt kirjeldatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuse käigus.
(3) Üldkulu ja tootmistasu kokku on abikõlblik kuni 15% projekti abikõlblikest kuludest.
(4) Personalikulu hulka loetakse taotleja või alltöövõtja või partneri Eesti maksuresidentidest töötajate töötasu koos sellelt tasutud maksude ja maksetega.
(5) Personalikulu peab moodustama projekti abikõlblikest kuludest vähemalt
1) 25% mängufilmil, dokumentaalfilmil ja kvaliteet-telesarjal, mille abikõlblikud kulud on kuni 2000000 eurot;
2) 500000 eurot mängufilmil, dokumentaalfilmil ja kvaliteet-telesarjal, mille abikõlblikud kulud on alates 2000001 eurost;
3) 40% animafilmil ja animasarjal.
(6) Mitteabikõlblik kulu on
1) kinnisvara ja põhivahendite soetamise kulu ning toetuse kasutamisega otseselt mitteseotud vallasasjade soetamise kulu;
2) kontoritehnika ja -sisustuse soetamise kulu;
3) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
4) rahatrahv ja rahaline karistus;
5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
6) sularahas tasutud kulu;
7) rahvusvaheline reisijatevedu, mille algus- ja lõpppunkt ei ole Eesti;
8) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.
§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad, lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast.
(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:
1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud ja
2) taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on toetuse saaja esitanud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(4) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja esindusõiguslikul isikul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.
(7) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja teavitab sellest toetuse saajat.
§ 10. Toetuse osakaal
(1) Toetuse maksimaalne osakaal sõltub audiovisuaalse teose üldeelarvest ja projekti abikõlblikest kuludest. Toetuse osakaalu arvutamisel võetakse arvesse ainult abikõlblikke kulusid.
(2) Audiovisuaalse teose üldeelarve peab olema
1) mängufilmil vähemalt 1000000 eurot;
2) dokumentaalfilmil vähemalt 200000 eurot;
3) animafilmil vähemalt 250000 eurot;
4) animasarjal vähemalt 500000 eurot;
5) kvaliteet-telesarjal vähemalt 200000 eurot ühe episoodi kohta.
(3) Projekti abikõlblike kulude eelarve peab olema
1) mängufilmil vähemalt 200000 eurot;
2) dokumentaalfilmil, animafilmil, animasarjal ja kvaliteet-telesarjal vähemalt 70000 eurot;
3) mängufilmi, dokumentaalfilmi, animafilmi, animasarja ja kvaliteet-telesarja järeltootmisel vähemalt 30000 eurot.
(4) Toetuse osakaal on 20%, kui projekti abikõlblikud kulud on
1) mängufilmil 200000 kuni 400000 eurot;
2) dokumentaalfilmil, animafilmil, animasarjal ja kvaliteet-telesarjal 70000 kuni 100000 eurot;
3) mängufilmi, dokumentaalfilmi, animafilmi, animasarja ja kvaliteet-telesarja järeltootmisel 30000 kuni 50000 eurot.
(5) Toetuse osakaal on 25%, kui projekti abikõlblikud kulud on
1) mängufilmil 400001 kuni 500000 eurot;
2) dokumentaalfilmil, animafilmil, animasarjal ja kvaliteet-telesarjal 100001 kuni 150000 eurot;
3) mängufilmi, dokumentaalfilmi, animafilmi, animasarja ja kvaliteet-telesarja järeltootmisel 50001 kuni 80000 eurot.
(6) Toetuse osakaal on 30%, kui projekti abikõlblikud kulud on
1) mängufilmil vähemalt 500001 eurot;
2) dokumentaalfilmil, animafilmil, animasarjal ja kvaliteet-telesarjal vähemalt 150001 eurot;
3) mängufilmi, dokumentaalfilmi, animafilmi, animasarja ja kvaliteet-telesarja järeltootmisel vähemalt 80001 eurot.
(7) Toetuse andja võib suurendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud toetuse osakaalu 25%ni juhul, kui projekti on kaasatud üks Eesti loominguline töötaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 5 toodud toetuse osakaalu 30%ni juhul, kui projekti on kaasatud vähemalt kaks Eesti loomingulist töötajat.
(8) Eesti loominguline töötaja on Eesti maksuresidendist füüsiline isik, sealhulgas
1) mängufilmi ja kvaliteet-telesarja stsenarist, režissöör, operaator, kunstnik, helilooja, monteerija, helirežissöör, platsi helioperaator, kostüümikunstnik, grimmikunstnik, värvimääraja, 2D animaator, 3D animaator, komposiitija, näitleja peaosas ja näitleja läbivas kõrvalosas;
2) animafilmi ja animasarja idee autor, stsenarist, režissöör, peakunstnik, karakterite disainer, operaator, helilooja, helirežissöör, monteerija, animaatiku kunstnik, animaator, taustade looja, komposiitija, värvimääraja;
3) dokumentaalfilmi stsenarist, režissöör, taustauuringute tegija (kui erineb stsenaristist või režissöörist), operaator, helilooja, monteerija, helirežissöör, platsi helioperaator, värvimääraja, 2D animaator, 3D animaator, komposiitija;
4) järeltootmise monteerija, helirežissöör, värvimääraja, 2D animaator, 3D animaator, komposiitija.
(9) Toetuse andmisel võetakse arvesse grupierandi määruse artiklis 8 toodud kumuleerimisreegleid.
4. peatükk Taotluse menetlemine
§ 11. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 kalendripäeva taotluse esitamisest arvates.
(2) Kui esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid esitamise järjekorras.
(3) Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata kui taotlusvooru eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletava toetuse summa ja osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu.
(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 5 ja 6 sätestatud nõuded.
§ 12. Taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-s 5 ja 6 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
5) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
(7) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui ta on selleks nõusoleku andnud või tähtkirjana posti teel.
§ 13. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
§ 14. Vaide esitamine
(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) Taotleja või toetuse saaja, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.
5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
6. peatükk Aruande esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 17. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande ja lõpparuande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.
(2) Aruande vormid kehtestab toetuse andja ja avalikustab oma veebilehel.
(3) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 kalendripäeva esitamisest arvates.
(4) Aruande esitamise tähtaega võib toetuse saaja avalduse alusel põhjendatud juhtudel kuni 30 kalendripäeva võrra pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt antud tähtaja lõppu.
(5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 14 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise aeg.
(6) Toetuse andja kinnitab aruande kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud ning toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist.
(7) Aruanne peab sisaldama
1) toetuse saaja ja partneri andmeid;
2) projekti kulude ja tulude võrdlust projekti eelarve ja rahastusplaaniga, milles on eristatud projekti abikõlblikud kulud ja teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest saadud tuludega kaetud kulud;
3) tegevusaruannet tehtud töödest ja saavutatud tulemustest;
4) toetuse kasutamise perioodil sõlmitud olulisi kokkuleppeid ja lepinguid;
5) arvelduskonto väljavõtet;
6) abikõlblike kulude raamatupidamise algdokumentide koopiaid, sealhulgas vastava majandustehingu toimumist tõendavaid arveid, vara vastuvõtu akte ja lepinguid;
7) personalikulude tasumist tõendavat dokumenti.
§ 18. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetus makstakse välja partnerile toetuse saaja tegelike kulude alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist ja aruande kinnitamist kümne tööpäeva jooksul.
(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt.
7. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 19. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja kohustub
1) tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tingimustel;
2) esitama toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
3) järgima tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 30 000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
4) eristama tegevuste elluviimisega seotud abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;
5) andma toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldama toetuse andjal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
6) võimaldama toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutama selleks igakülgset abi;
7) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
8) tagastama toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
9) säilitama toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest;
10) kasutama audiovisuaalse teose algus- ja/või lõputiitrites Film Estonia logo.
§ 20. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus
1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 13 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames;
3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.
§ 21. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud
1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud tähtaja jooksul;
2) tagama riigiabi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise;
3) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
4) kontrollima projekti elluviimist;
5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
7) tegema muid käesolevas määruses, kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.
§ 22. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus
1) kontrollida toetuse saaja territooriumil projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;
2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi;
5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel;
6) suurendada toetuse summat, kui see on põhjendatud ja taotlusvooru rahastamise eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist;
7) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 23 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus;
9) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolul projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi.
8. peatükk Toetuse tagasinõudmine
§ 23. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
1) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
2) toetust on kasutatud ja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
3) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel kirjalikult, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
(4) Toetuse tagasinõudmise otsuse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral võib teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.
(5) Toetuse saaja peab maksma tagasi tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 30 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.
(7) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.
(8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.
(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne kalendripäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(11) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja.
(12) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale elektrooniliselt e-posti teel või tähtkirjaga posti teel.
(13) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates.
(14) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
9. peatükk Määruse rakendamine
§ 24. Rakendussäte
Enne määruse jõustumist esitatud taotlused menetletakse lõpuni ja rahuldatud taotluste alusel elluviidavad projektid lõpetatakse lähtudes toetuse andja poolt 21. detsembril 2015. a kehtestatud dokumendis „Film Estonia toetuste eraldamise tingimused ja kord“ ja selle hilisemates muudatustes sätestatud nõuetest.
Indrek Saar
Minister
Tarvi Sits
Kantsler
Facebook
Twitter