Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusest seoses põhikooli ja gümnaasiumi hindamise korralduse ning gümnaasiumi lõpetamisega 2020/2021. õppeaastal

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:26.04.2021
Avaldamismärge:RT I, 23.04.2021, 6

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusest seoses põhikooli ja gümnaasiumi hindamise korralduse ning gümnaasiumi lõpetamisega 2020/2021. õppeaastal

Vastu võetud 22.04.2021 nr 39

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2, § 30 lõike 6 ja § 31 lõike 11 alusel.

§ 1.  Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” muutmine

Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruses nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 4 punktid 12 ja 13 sõnastatakse järgmiselt:

„12) gümnaasiumis sooritatud õpilasuurimuse või praktilise töö teema ning hinne numbri ja sõnaga või õigusaktides sätestatud juhtudel sõnalise hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”;
13) põhikooli lõpueksamite või gümnaasiumi koolieksami ained ja hinded numbrite ja sõnadega või õigusaktides sätestatud juhtudel sõnalise hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”;”;

2) paragrahv 201 sõnastatakse järgmiselt:

§ 201. Loovtöö, õpilasuurimuse ja praktilise töö ning gümnaasiumi koolieksami kandmine hinnetelehele 2020/2021. õppeaastal

(1) Loovtöö sooritamise kohta tehakse 2020/2021. õppeaastal hinnetelehele märge „Sooritamine ei olnud piirangute tõttu võimalik”, kui õpilane ei sooritanud loovtööd, sest see ei olnud õppenõukogu otsusel eelmisel õppeaastal kehtinud eriolukorrast või 2020/2021. õppeaastal õpilaste turvalisuse kaitseks kooli poolt rakendatud õppekorralduslikest erisustest tulenevalt võimalik.

(2) Õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamise kohta tehakse 2020/2021. õppeaastal hinnetelehele järgmised märked:
1) kui õppenõukogu on otsustanud, et õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine ei ole COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu võimalik, kantakse hinnetelehele märge „Ei sooritanud piirangute tõttu”;
2) kui õppenõukogu punktis 1 nimetatud otsust ei teinud, kuid õpilane õpilasuurimust või praktilist tööd ei sooritanud, kantakse hinnetelehele märge „Jättis sooritamata”.

(3) Gümnaasiumi koolieksami kohta tehakse 2020/2021. õppeaastal hinnetelehele järgmised märked:
1) kui õppenõukogu on otsustanud, et koolieksami sooritamine ei ole COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu võimalik, kantakse hinnetelehele märge „Ei sooritanud piirangute tõttu”;
2) kui õppenõukogu punktis 1 nimetatud otsust ei teinud, kuid õpilane koolieksamit ei sooritanud, kantakse lõputunnistusele märge „Jättis sooritamata”.”.

§ 2.  Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” muutmine

Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruses nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 52 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

§ 52. Erisused põhikooli lõpetamisel ja hindamisel 2020/2021. õppeaastal lihtsustatud õppes”;

2) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) 2020/2021. õppeaasta lõpuni võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.

(4) Õppeainete viimased aastahinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on 2020/2021. õppeaastal kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras 2020/2021. õppeaastal õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.”.

§ 3.  Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 252 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

§ 252. Erisused põhikooli lõpetamisel ja hindamisel 2020/2021. õppeaastal”;

2) paragrahvi 252 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) 2020/2021. õppeaasta lõpuni võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.

(6) Õppeainete viimased aastahinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on 2020/2021. õppeaastal kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras 2020/2021. õppeaastal õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.”.

§ 4.  Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 221 pealkirjast ja lõikest 4 jäetakse välja tekst „ja 2020/2021.”;

2) paragrahvi 221 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

3) määrust täiendatakse §-ga 222 järgmises sõnastuses:

§ 222. Erisused hindamisel, gümnaasiumi koolieksami, õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamisel ja gümnaasiumi lõpetamisel 2020/2021. õppeaastal

(1) 2020/2021. õppeaastal võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.

(2) Kursusehinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on 2020/2021. õppeaastal kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik kursusehinnet välja panna numbrilise hindena, võib kursusehindena kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.

(3) Kooliastmehinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on kõik kooliastmehinde aluseks olevad kursusehinded väljendatud hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”, võib kooliastmehindena kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.

(4) Koolieksami hindamisel võib kasutada hinnangut „arvestatud/mittearvestatud”.

(5) 2020/2021. õppeaastal ei pea õpilane sooritama koolieksamit ja õpilasuurimust või praktilist tööd, kui see ei ole õppenõukogu otsusel COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu võimalik või on oluliselt raskendatud.

(6) 2020/2021. õppeaastal ei kohaldata gümnaasiumi lõpetamisele § 18 lõigetes 3 ja 4 sätestatut ning kool annab gümnaasiumi lõputunnistuse õpilasele, kelle kooliastmehinded on vähemalt „rahuldavad” või lõikes 3 nimetatud juhul „arvestatud”.

(7) 2020/2021. õppeaastal luuakse gümnaasiumi lõpetajatele võimalus sooritada riigieksamid, mis ei ole seotud gümnaasiumi lõpetamisega, eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning ühe järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest:
1) Diplôme d'études en langue française B1-taseme eksam ja Diplôme d'études en langue française B2-taseme eksam (prantsuse keel);
2) Goethe-Zertifikat B1-taseme eksam, Goethe-Zertifikat B2-taseme eksam, Saksa II astme keelediplomi B2-/C1-taseme eksam ning Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksam, kus punktid vahemikus 1–4 loetakse vastavaks keeleoskustasemega B2 ning punktid vahemikus 5–15 keeleoskustasemega C1 (saksa keel);
3) тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksam ja тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksam (vene keel);
4) Cambridge English C1 Advanced eksam (inglise keel).”.

Kaja Kallas
Peaminister

Liina Kersna
Haridus- ja teadusminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json