Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2020. a määruse nr 19 „Haridus- ja Noorteameti põhimäärus” muutmine
Vastu võetud 17.04.2024 nr 14
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2020. a määruses nr 19 „Haridus- ja Noorteameti põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 5 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Ameti nimetus inglise keeles
Ameti ingliskeelne nimetus on „Estonian Education and Youth Board”.”;
2) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Oma tegevusvaldkondades täidab amet järgmisi põhiülesandeid:
1) osaleb õigusaktide väljatöötamises, korraldab nende rakendamist ja oma pädevuse piires vastavat õigusnõustamist ning annab õigusaktidest tulenevate õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks juhiseid;
2) osaleb riiklike ja Euroopa Liidu teadus-, haridus- ja noorteprogrammide ettevalmistamisel ja elluviimisel;
3) osutab ja arendab õppenõustamisteenuseid;
4) nõustab õppeasutusi riiklike õppekavade rakendamisel;
5) teostab õpitulemuste välishindamist, korraldab rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite läbiviimist ja volituste piires tunnistuste väljastamist ning lõputunnistuste ja hindamislehtede plankide tellimist ja jaotamist;
6) koostab ja korraldab Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid ja eesti keele tasemeeksameid;
7) korraldab, arendab, seirab ja analüüsib noortepoliitika rakendustegevusi, sh huvihariduse ja noorsootöö teenuseid;
8) nõustab huvihariduse ja noorsootöö korraldajaid huvihariduse ja noorsootöö planeerimisel ja korraldamisel;
9) täidab huvihariduse ja -tegevusega seotud ülesandeid, sh analüüsib toetuse kasutamist ja tulemuste saavutamist;
10) hindab kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavaid ja kõrgharidust tõendavaid välisriigi kvalifikatsioone;
11) viib ellu Euroopa Liidu Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programme;
12) turundab Eesti haridus- ja noortevaldkonna tegevusi;
13) haldab ja arendab ameti peamiste tegevusvaldkondade infosüsteeme ja teisi tehnoloogilisi lahendusi;
14) annab ja vahendab haridus- ja noortevaldkonna stipendiume, toetusi, auhindu ja tunnustusi;
15) täidab seaduses või selle alusel sätestatud juhul andmekogu vastutava või volitatud töötleja ülesandeid;
16) esindab oma pädevuse piires ametit kohtus;
17) täidab muid seadustest või seaduse alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.”;
3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Ameti struktuuriüksus, mis tegeleb Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi elluviimisega, lähtub oma tegevuses programmide elluviimisele rakenduvatest Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustest, Euroopa Komisjoni juhendist Erasmus+ riiklikele agentuuridele (Guide for National Agencies), Euroopa Komisjoniga sõlmitud lepingutest Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide kohta ning on nendes õigusaktides nõutud ulatuses iseseisev ja sõltumatu.”;
4) paragrahvid 7 ja 8 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 7. Ameti struktuuriüksused ja Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur
(1) Ameti struktuuriüksused on osakonnad ja osakonna koosseisus olevad allüksused. Osakonna koosseisu võivad kuuluda allüksusena keskused ja üksused.
(2) Struktuuriüksused täidavad ameti tegevusvaldkonnas nende pädevuses olevaid ülesandeid.
(3) Peadirektori alluvuses võib olla osakonnaväliseid keskuseid või üksuseid, ametnikke ja töötajaid. Peadirektorile vahetult alluva ametniku või töötaja ülesanded määratakse kindlaks ametijuhendis või töölepingus.
(4) Osakonna juhi vahetus alluvuses võib olla keskuste või üksuste väliseid ametnikke ja töötajaid.
(5) Osakonna pädevus, struktuur ning struktuuriüksuste juhtide täpsemad ülesanded, volitused ja alluvus määratakse osakonna põhimääruses, mille kinnitab peadirektor.
(6) Ameti koosseisu kuulub ka sõltumatu ja iseseisev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur, mille juhtimine, ülesanded ja tegevused on reguleeritud käesoleva määruse 4. peatükis.
§ 8. Peadirektor
(1) Ametit juhib peadirektor.
(2) Peadirektori pädevus ja avaliku võimu volitused on reguleeritud seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega.
(3) Peadirektor:
1) juhib temale vahetult alluva ametniku ja töötaja ning struktuuriüksuse tööd ja korraldab ameti struktuuriüksuste juhtide kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;
2) korraldab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamist;
3) teeb ministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkondade otstarbekamaks korraldamiseks;
4) vastutab ameti tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru ministrile;
5) esindab ametit ning annab üld- ja erivolitusi ameti esindamiseks (sealhulgas avalik-õiguslike haldustoimingute sooritamiseks ja esindamiseks vaidlustuskomisjonis ja kohtumenetluses ning tsiviilõiguslikes suhetes);
6) kinnitab ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad;
7) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluvad ametnikud;
8) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud ameti töötajatega;
9) kinnitab teenistuskohtade koosseisu, teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks ja struktuuriüksuste põhimäärused;
10) kinnitab ametnike ja töötajate ametijuhendid ning otsustab lisatasude ja muutuvpalga maksmise kooskõlas õigusaktide ja ameti eelarvega;
11) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi;
12) annab ameti juhtimiseks ja tegevuse korraldamiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;
13) täidab muid talle õigusaktidega pandud või ministri või ministeeriumi kantsleri antud ülesandeid.
(4) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori määratud osakonna juht.”;
5) paragrahvid 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Struktuuriüksuste ja nende allüksuste juhtimine
(1) Ameti struktuuriüksuseid ja nende allüksuseid juhivad järgmised ametnikud või töötajad:
1) osakonna juht, kes allub vahetult peadirektorile;
2) allüksuse juht, kes allub vahetult osakonna juhile.
(2) Iga struktuuriüksuse juht tagab tema juhitavale üksusele põhimäärusega ja osakonna põhimäärusega kinnitatud ülesannete täitmise ja vastutab struktuuriüksusele eraldatud ressursside sihipärase ja efektiivse kasutamise eest ning:
1) vastutab üksusele pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest ning kontrollib temale alluvate ametnike või töötajate teenistuskohustuste täitmist;
2) osaleb arengukavade, strateegiate ja tööplaanide väljatöötamisel ning juhib vastavate üksuse dokumentide koostamist;
3) annab struktuuriüksuse koosseisu kuuluvatele ametnikele või töötajatele korraldusi üksuse ülesannete täitmiseks;
4) täidab kõrgemalseisva juhi antud korraldused või teatab nende täitmise takistustest ning annab kõrgemalseisvale juhile aru üksuse tegevusest;
5) annab üksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumile;
6) teeb kõrgemalseisvale juhile ettepanekuid üksuse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks ning üksuse ametnike või töötajate motiveerimiseks ja vajaduse korral vastutusele võtmiseks;
7) taotleb üksuse ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise;
8) taotleb üksuse ametnike või töötajate täienduskoolitust teenistuskohustuste tulemuslikumaks täitmiseks;
9) annab struktuuriüksuse sisemist töökorraldust reguleerivaid juhendeid ja korraldusi;
10) allkirjastab üksuses koostatud kirjad, lepingud ja muud dokumendid oma pädevuse ja peadirektorilt saadud volituste piires.
(3) Struktuuriüksuse juhi täpsemad teenistusülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse töölepingus või ametijuhendis.”;
7) määrust täiendatakse paragrahviga 111 järgmises sõnastuses:
„§ 111. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad
Peadirektor võib ameti tegevusvaldkonnas ja selle ülesannete täitmiseks moodustada alalisi ja ajutisi nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse nende liikmed, ülesanded ja nende täitmise tähtajad ning töökord.”;
8) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ameti osakonnad on:
1) õppe kvaliteedi osakond;
2) noorte ja rahvusvahelistumise osakond;
3) haridusuuenduste osakond;
4) üldosakond.”;
9) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 14. Õppe kvaliteedi osakond
Osakonna põhiülesanneteks on hariduse kvaliteedi, välja arvatud kvaliteedi hindamise, heaks suunatud teenuste osutamine ja arendamine sealhulgas eksamite, testide ja uuringute läbiviimine, õppenõustamise korraldamine, kvalifikatsioonidokumentide kontroll ja hindamine, osalemine hariduse kvaliteedi alases rahvusvahelises koostöös ning eelpool nimetatud tegevustega seotud nõustamine.”;
10) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 16. Noorte ja rahvusvahelistumise osakond
(1) Osakonna põhiülesanneteks on haridus- ja noortevaldkonna arendamisele ja rahvusvahelistumisele suunatud teenuste pakkumine, sealhulgas erinevate toetusmeetmete ja programmide elluviimine ning stipendiumide vahendamine, koolitustegevuste korraldamine, auhindade andmine, võrgustike koordineerimine või nende töös osalemine, teabe vahendamine, uuringute kavandamine ja elluviimine ning turundustegevuste ja -programmide elluviimine.
(2) Osakonna juht moodustab Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmiga seotud tegevustega seonduvalt alalisi ja ajutisi nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad moodustatakse osakonna juhi korraldusega, milles määratakse nende liikmed, ülesanded ja nende täitmise tähtajad ning töökord.”;
12) paragrahv 18 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 18. Haridusuuenduste osakond
Haridusuuenduste osakonna põhiülesanded on toetada haridusasutustes innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu, teadus- ja arendustegevuste elluviimist, tööturu vajadustele vastavate õpivõimaluste arendamist ning pakkumist tehnoloogia- ja teadusmahukates valdkondades. Samuti on ülesanneteks digipädevuste valdkonna juhtimine ja siseriiklike kutsemeistrivõistluste läbiviimine, tegevuste rakendumiseks korraldatakse mh koolitusi ja toetatakse võrgustikutegevusi.”;
13) paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahv 22 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 22. Üldosakond
Osakonna põhiülesandeks on organisatsiooni siseste teenuste pakkumine, sealhulgas tagada asjaajamise, dokumendihalduse, kliendihalduse ja arhiivitöö, personalitöö, kommunikatsiooni- ja turundustegevuse, finantsarvestuse ja eelarvestamise ning õigusalase tegevuse korraldamine, töökeskkonna kujundamine, IT projektijuhtimine, riigivara haldamine ja hangete läbiviimine.”;
15) määruse 5. peatükk tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määrus jõustub 1. mail 2024. aastal.
Kristina Kallas
Minister
Kristi Vinter-Nemvalts
Kantsler