Teksti suurus:

Eesti numeratsiooniplaan

Väljaandja:Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.05.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.02.2019
Avaldamismärge:RT I, 23.05.2018, 5

Eesti numeratsiooniplaan

Vastu võetud 21.05.2018 nr 25

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 30 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse kohaldamisala

 (1) Eesti numeratsiooniplaaniga määratakse kindlaks üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus), elektroonilise side teenuse ja muu teenuse (edaspidi sisuteenuse) osutamiseks vajaliku numeratsiooni kasutusviis ja otstarve Eestis.

 (2) Määruses ning selle lisas (edaspidi ka lisa) sätestatud nõuded kohalduvad numbriloa alusel Eesti numeratsiooniplaani numbreid kasutavale isikule sõltuvalt tema osutatava sideteenuse või selle abil osutatava muu sideteenuse või sisuteenuse liigist.

§ 2.  Numeratsiooniplaani ülesehitus

 (1) Eesti numeratsiooniplaan on suletud numeratsiooniplaan, milles puuduvad suunanumbrid.

 (2) Numbrite, lühinumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nende pikkus ja kasutusotstarve on esitatud lisas.

§ 3.  Numeratsiooniväli

  Numeratsiooniväli on järjestikuste numbrite hulk, millel on ühine numbri algusosa.

2. peatükk Rahvusvaheline number 

§ 4.  Rahvusvaheline number

  Rahvusvaheline number on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu standardiseerimise sektori (International Telecommunication Union – Telecommunication Standardardization Sector – ITU-T) soovituse E.164 kohane kümnendnumber, mis koosneb riigikoodist (Country Code – CC) ja sellele järgnevast riigisisesest (tähenduslikust) numbrist (National (Significant) Number – N(S)N).

§ 5.  Rahvusvahelise numbri struktuur

 (1) Rahvusvahelise numbri pikkus on maksimaalselt 15 numbrimärki.

 (2) Eesti riigikood on 372.

3. peatükk Riigisisene number 

§ 6.  Riigisisene number

 (1) Riigisisene number on maksimaalselt 12 numbrimärgiga number, või lühinumber, mis seob lõppkasutaja või kliendi Eesti numeratsiooniplaaniga.

 (2) Riigisisese numbri liigid:
 1) telefoninumber;
 2) mobiiltelefoninumber;
 3) M2M-mobiiltelefoninumber (masin-masin vaheline sideteenus);
 4) 800, 900, 901 teenusnumbrid;
 5) personaalnumbrid;
 6) e-faksinumbrid;
 7) lühinumber.

§ 7.  Telefoninumbri kasutamisotstarve ning tingimused

 (1) Telefoninumber on ITU-T soovituse E.164 kohane riigisisene number, mida kasutatakse telefoniteenuse või sellega seotud sideteenuse osutamiseks.

 (2) Telefoninumbri omanikuks ja selle kasutamise korraldajaks on elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) või valitsusasutus talle antud pädevuse piires.

 (3) Telefoninumbri omanik on kohustatud telefoninumbri kasutamist korraldama lisas määratud numeratsiooniväljas, otstarbel ja pikkuses kooskõlas elektroonilise side seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega.

 (4) Telefoninumbri omanik võib vastava numbriloa ja broneeringu alusel kasutada telefoninumbrit:
 1) üldkasutatava elektroonilise side võrgu (edaspidi sidevõrk) või selle osade töö korraldamiseks;
 2) telefoniteenuse või sellega seotud sideteenuse osutamiseks;
 3) oma kliendi kasutusse andmiseks sideteenuse kasutamiseks;
 4) elektroonilise side teenuse korraldamiseks ja osutamiseks.

 (5) Telefoninumbri kasutamise õiguse üle andmine teisele sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks on lubatud juhul, kui:
 1) sideettevõtja lõpetab täielikult või osaliselt oma tegevuse sideteenuse osutajana ja teine sideettevõtja jätkab samade numbrite kasutamise õigusega sideteenuse osutamist;
 2) klient vahetab sideettevõtjat elektroonilise side seaduse §-s 89 sätestatu alusel.

§ 8.  Mobiiltelefoninumbri kasutamisotstarve ning tingimused

 (1) Mobiiltelefoninumber on ITU-T soovituse E.164 kohane riigisisene number, mida kasutatakse mobiiltelefoniteenuse või sellega seotud sideteenuse osutamiseks.

 (2) Mobiiltelefoninumbri omanikuks ja selle kasutamise korraldajaks on sideettevõtja või valitsusasutus talle antud pädevuse piires.

 (3) Mobiiltelefoninumbri omanik on kohustatud korraldama mobiiltelefoninumbri kasutamist lisas määratud numeratsiooniväljas, otstarbel ja pikkuses kooskõlas elektroonilise side seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega.

 (4) Mobiiltelefoninumbri omanik võib vastava numbriloa ja broneeringu alusel kasutada mobiiltelefoninumbrit:
 1) sidevõrgu või selle osade töö korraldamiseks;
 2) mobiiltelefoniteenuse, sellega seotud sideteenuse või M2M-sideteenuse osutamiseks;
 3) oma kliendi kasutusse andmiseks sideteenuse kasutamiseks;
 4) klientidele rändlusteenuse osutamiseks;
 5) elektroonilise side teenuse korraldamiseks ja osutamiseks.

 (5) M2M-mobiiltelefoninumbrit kasutatakse M2M-vahelise sideteenuse osutamiseks, kui ühendus luuakse kas kahe või enama masina vahel või inimese ja masina vahel, kasutamata seejuures kahepoolset kõneedastust.

 (6) Mobiiltelefoninumbri kasutamise õiguse üle andmine teisele sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks on lubatud juhul, kui:
 1) sideettevõtja lõpetab täielikult või osaliselt oma tegevuse sideteenuse osutajana ja teine sideettevõtja jätkab samade numbrite kasutamise õigusega sideteenuse osutamist;
 2) klient vahetab sideettevõtjat elektroonilise side seaduse §-s 89 sätestatu alusel.

§ 9.  Teenusnumbri kasutamisotstarve ning tingimused

 (1) Teenusnumber on riigisisene number, mida kasutatakse lõppkasutajale või kliendile sideteenuse vahendusel tasuta, eritariifita või eritariifiga tasustatud sisuteenuse osutamiseks.

 (2) Eritariifiga tasustatud sisuteenus on sideteenuse vahendusel osutatav mis tahes sisuteenus, mille hind koosneb elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) tasust ja sisuteenuse osutaja tasust

 (3) Teenusnumbri liigid:
 1) 800, 900, 901-seeria teenusnumber;
 2) personaalnumber;
 3) e-faksinumber.

 (4) Teenusnumbri omanikuks ja selle kasutamise korraldajaks on numbriluba omav sideettevõtja või muu isik, kes kasutab sideteenust sisuteenuse osutamiseks.

 (5) Teenusnumbri omanik on kohustatud korraldama teenusnumbri kasutamist määruses ning lisas määratud numeratsiooniväljas, otstarbel ja pikkuses kooskõlas elektroonilise side seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega.

 (6) Sideettevõtja võib vastava numbriloa ja broneeringu alusel kasutada teenusnumbrit sideteenuse osutamiseks või selle abil sisuteenuse osutamiseks või anda kliendi kasutusse sisuteenuse osutamiseks.

 (7) 800-seeria teenusnumber on number, mida kasutatakse lõppkasutajale sideteenuse vahendusel tasuta riigisisese või rahvusvahelise (International Freephone Service – IFS) sisuteenuse osutamiseks.

 (8) 800-seeria teenusnumbri kasutamine rahvusvahelise tasuta sisuteenuse osutamisel toimub vastavalt ITU-T soovituses E.152 sätestatud põhimõtetele.

 (9) 900-seeria teenusnumber on number, mida kasutatakse lõppkasutajale sideteenuse vahendusel eritariifiga tasustatud sisuteenuse osutamiseks.

 (10) 900-seeria teenusnumbri omanik korraldab vahetult enne sisuteenuse osutamist helistajale 10 sekundi jooksul sisuteenuse hinna automatiseeritud teavitamise. Teavitamise ajal ei ole lubatud sisuteenuse hinda rakendada.

 (11) Lõikes 10 sätestatud nõuet ei pea rakendama reaalajas meedia vahendusel läbiviidava hääletuse, võistluse, tarbijamängu või annetuse kogumise korral, mille hind on helistajale vahetult teatavaks tehtud koos teenusnumbriga sama meedia vahendusel.

 (12) 901-seeria teenusnumber on number, mida kasutatakse lõppkasutajale sideteenuse vahendusel internetile juurdepääsu teenuse (Internet access service) osutamiseks.

 (13) Personaalnumber on teenusnumber, mis ei ole seotud ühegi kliendiliini ega terminalseadmega ja mida kasutatakse telefoni- või mobiiltelefoniteenuse vahendusel kliendile sissetuleva kõne või sõnumi suunamiseks tema valitud numbrile. Personaalnumbri vahendusel sideteenuse osutamisel ei ole lubatud eritariifi rakendada.

 (14) Sideettevõtja võib kasutada personaalnumbrit ka sisuteenuse korraldamisel kliendi telefoni- või mobiiltelefoninumbri tuvastamiseks.

 (15) E-faksinumber on teenusnumber, mida kasutatakse kliendile elektroonilise faksiteenuse (eFax service) osutamiseks.

§ 10.  Lühinumbri kasutamisotstarve ning tingimused

 (1) Lühinumber on kolme- kuni kuuekohaline kümnendnumber, mida kasutatakse sideteenuse osutamiseks või sideettevõtja või muude adressaatide lihtsustatud valimiseks.

 (2) Lühinumbri liigid on:
 1) kolme- kuni viiekohaline teenuse lühinumber, mille abil tagatakse sideteenuse kasutajal võimalus valida lihtsustatult eri liiki sisuteenuseid;
 2) kuuekohaline üleeuroopaliselt harmoneeritud sotsiaalset väärtust omav ühtlustatud teenuse lühinumber;
 3) sideteenuse osutaja kood ehk operaatorkood, mille abil võimaldatakse sideteenuse kasutajal valida konkreetset sideteenuse osutajat rahvusvahelise ja riigisisese sideteenuse osutamiseks.

 (3) Teenuse lühinumbri omanikuks ja selle kasutamise korraldajaks on numbriluba omav sideettevõtja või muu isik, kes kasutab sideteenust sisuteenuse osutamiseks.

 (4) Lühinumbri omanik on kohustatud korraldama lühinumbri kasutamist lisas määratud numeratsiooniväljas, otstarbel ja pikkuses kooskõlas elektroonilise side seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega.

 (5) Sideettevõtja võib vastava numbriloa ja broneeringu alusel kasutada teenuse lühinumbrit sideteenuse osutamiseks või selle abil sisuteenuse osutamiseks ise või anda selle oma kliendi kasutusse sisuteenuse osutamiseks.

 (6) Teenuse lühinumbrite vahendusel võib kliendile osutada tasuta, eritariifita või eritariifiga sisuteenust.

 (7) Teenuse lühinumbri omanik, kes kasutab lühinumbrit eritariifiga tasustatava sisuteenuse osutamiseks, korraldab vahetult enne sisuteenuse osutamist helistajale 10 sekundi jooksul sisuteenuse hinna automatiseeritud teavitamise. Teavitamise ajal ei ole lubatud sisuteenuse hinda rakendada.

 (8) Lõikes 7 esitatud nõuet ei pea rakendama reaalajas meedia vahendusel läbiviidava hääletuse, võistluse, tarbijamängu või annetuse kogumise korral, mille hind on helistajale vahetult teatavaks tehtud koos teenuse lühinumbriga sama meedia vahendusel.

 (9) Üleeuroopaliselt harmoneeritud teenuse lühinumbrit 112 kasutatakse sideteenuse vahendusel tasuta hädaabiteenuse osutamiseks.

 (10) Numbriinfoteenust osutatakse numeratsiooniväljas 118 paiknevatel teenuse lühinumbritel. Lisaks võib vastavate lühinumbrite vahendusel pakkuda täiendavalt muid infoteenuseid.

 (11) Sotsiaalset väärtust omavat ühtlustatud teenust osutatakse ainult numeratsiooniväljas 116 paiknevatel üleeuroopaliselt harmoneeritud teenuse lühinumbritel.

 (12) Sotsiaalset väärtusega omavat ühtlustatud teenust osutatakse järgmistel tingimustel:
 1) helistajale tema heaolu ja turvalisuse tõstmiseks informatsiooni, teadete ning igakülgse abi andmiseks;
 2) abi osutamiseks teenusekasutajate probleemide lahendamisel;
 3) ühiskonna kui terviku või mingi kitsama ringkonna huvide eest seismisel;
 4) teenuse kasutamisel ei nõuta tarbija eelnevat registreerimist, teenus on tasuta ja ei ole ajaliselt piiratud;
 5) kõne ajal on keelatud igasugune reklaam, meelelahutus, turundus ja müük.

 (13) Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuse lühinumbrid ja annab sellekohast teavet Euroopa Komisjonile vähemalt kord aastas.

 (14) Operaatorkoodi omanikuks ja selle kasutamise korraldajaks on sideettevõtja või valitsusasutus talle antud pädevuse piires.

 (15) Operaatorkoodi kasutatakse lõppkasutajale sideteenuse osutamiseks sobiva sideettevõtja ja tema osutatavate sideteenuste valiku võimaldamiseks. Operaatorkood ei ole üleantav.

 (16) Sideettevõtja võib sama liiki sideteenuse osutamiseks kasutada ainult ühte operaatorkoodi.

4. peatükk Tunnuskoodid ja prefiksid 

§ 11.  Tunnuskoodid ja prefiksid

 (1) Tunnuskood on numbrimärkide kombinatsioon, mida kasutatakse sidevõrgu või selle osade kasutamise korraldamiseks ja sideettevõtja eristamiseks sideteenuse osutamisel.

 (2) Tunnuskoodideks on:
 1) rahvusvaheline signalisatsioonipunkti kood (International Signalling Point Code – ISPC);
 2) riigisisene signalisatsioonipunkti kood (National Signalling Point Code – NSPC);
 3) sideteenuse osutaja number (Issuer Identification Number – IIN);
 4) mobiiltelefonivõrgu kood (Mobile Network Code – MNC).

 (3) Prefiks on eraldusmärk, numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse enne teatud numbri või lühinumbri valimist sidevõrgu või selle osade töö korraldamiseks ning võrgusiseste ja kasutajagruppide siseste teenuste korraldamiseks.

§ 12.  Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti koodi kasutamisotstarve ning tingimused

 (1) Rahvusvaheline signalisatsioonipunkti kood identifitseerib rahvusvahelise telefonijaama jaamadevaheliste tehniliste signaalide vahetamisel.

 (2) Rahvusvaheline signalisatsioonipunkti kood koosneb piirkondlikust elektroonilise side võrgu koodist (Signalling Area/Network Code – SANC) pikkusega 3 bitti (numbrid 0–7) ja 8 bitti (numbrid 0–255), millele järgneb telefonijaama kindlaks määrav parameeter (Signalling Point Identification – SPI) pikkusega 3 bitti (numbrid 0–7).

 (3) Rahvusvaheline signalisatsioonipunkti kood määratletakse ITU-T soovituses Q.708 ja selle kasutamine toimub vastavalt soovituses sätestatule. Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liitu rahvusvahelise signalisatsioonipunkti koodi kasutamisest või selle kasutamise lõppemisest.

§ 13.  Riigisisese signalisatsioonipunkti koodi kasutamisotstarve ning tingimused

 (1) Riigisisene signalisatsioonipunkti kood identifitseerib riigisisese telefonijaama jaamadevaheliste tehniliste signaalide vahetamisel.

 (2) Riigisisene signalisatsioonipunkti kood üleriigiliseks kasutamiseks on neljakohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul XXXX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9. M2M-vaheliseks sideteenuse osutamiseks kasutatakse riigisisest signalisatsioonipunkti koodi kujul 7XXX-8XXX.

§ 14.  Sideteenuse osutaja numbri kasutamisotstarve ning tingimused

 (1) Sideteenuse osutaja numbrit kasutatakse sideteenuse osutamisel ning arveldamisel.

 (2) Sideteenuse osutaja number on maksimaalselt seitsmekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul 89372XX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9.

 (3) Sideteenuse osutaja number määratletakse ITU-T soovituses E.118 ja selle kasutamine toimub vastavalt soovituses sätestatule.

§ 15.  Mobiiltelefonivõrgu koodi kasutamisotstarve ning tingimused

 (1) Mobiiltelefonivõrgu kood identifitseerib rahvusvaheliselt mobiiltelefonivõrku.

 (2) Mobiiltelefonivõrgu kood on kahekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul XX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9.

 (3) Mobiiltelefonivõrgu kood määratletakse ITU-T soovituses E.212 ja selle kasutamine toimub vastavalt soovituses ja Eesti standardis EVS-EN 300 523 või samaväärsetes nõuetes sätestatule. Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liitu mobiiltelefonivõrgu koodi kasutamisest või selle kasutamise lõppemisest.

§ 16.  Prefiksite kasutamisotstarve ning tingimused

 (1) Tehniline prefiks on numbrimärkide kombinatsioon, mis võimaldab sideteenuse osutajal korraldada sidevõrgu või selle osade tööd, ja selleks on:
 1) marsruutimisnumbri prefiks, mida kasutatakse kliendi numbri säilitamise tehniliseks tagamiseks ja mis märgitakse numbri broneerimisel;
 2) telefonijaamast väljahelistamise prefiks, mis võimaldab jaamasisese lühivalimisega telefonijaamadest välja suunduvate kõnede algatamist.

 (2) Prefiks kasutajagruppide siseste teenuste jaoks, mis ei ole kasutatavad vastavatesse gruppidesse mittekuuluvate isikute poolt, on numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse numbri ette ja mis võimaldab juurdepääsu ainult vastavate teenuste kasutajate grupi siseselt kasutamiseks mõeldud teenustele.

 (3) Prefiks lõppkasutaja numbri kohaste erinevate teenuste jaoks on numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse numbri ette ja võimaldab lõppkasutajal kasutada lisateenuseid.

 (4) Võrgusiseste ja kasutajagrupi siseste teenuste osutamine ilma numbriloata on lubatud ainult vastava prefiksi abil või kasutades numeratsiooniväljas 95 paiknevaid numbrikombinatsioone.

5. peatükk Numbri valimise kord ja selle muutmine 

§ 17.  Numbri valimise kord ja selle muutmine

 (1) Rahvusvahelise numbri valimine toimub järgmiselt:

  00 – riigikood – riigisisene number.

 (2) Rahvusvahelise numbri valimine operaatorkoodi abil toimub järgmiselt:

  operaatorkood – 00 – riigikood – riigisisene number.

 (3) Riigisisese numbri valimine operaatorkoodi abil toimub järgmiselt:

  operaatorkood – riigisisene number.

 (4) Sideettevõtja võib numbri valimise korda muuta ainult elektroonilise side seaduses ja käesolevas määruses sätestatud juhtudel, teavitades sellest kliente vähemalt kolm kuud ette.

 (5) Valimiskorra muutmisel tuleb tagada endise numbri valimine või endine valimiskord samaaegselt uuega kolme kuu jooksul alates muudatuse jõustumisest. Vähemalt kolme kuu jooksul alates valimiskorra muutumisest peab sideettevõtja tagama, et kehtetuks muutunud valimiskorra kasutamisel teavitatakse automaatvastaja või lühisõnumiteenuse vahendusel muutusest ning teatatakse uus valimiskord.

6. peatükk Kliendi numbri muutmine 

§ 18.  Kliendi numbri muutmine

 (1) Sideettevõtja võib muuta kliendi kasutusse antud riigisisest numbrit üksnes tehnilistel või õigusaktidest tulenevatel põhjustel, teavitades sellest klienti vähemalt kolm kuud ette.

 (2) Kliendi tahtest tingitud riigisisese numbri muutmisel muudetakse number kliendi soovitud ajal, kuid mitte varem kui järgmisel tööpäeval pärast kliendilt vastava avalduse saamist.

 (3) Vähemalt kolm kuud ühe kliendi kasutuses olnud riigisisese numbri muutmisel lõikes 1 nimetatud alustel tagatakse endise riigisisese numbri valimine samaaegselt uuega kolme kuu jooksul alates muudatuse jõustumisest. Kliendi soovil võib seda aega lühendada.

 (4) Sideettevõtja võib varem ühe kliendi kasutuses olnud riigisisese numbri anda teise kliendi kasutusse, kuid mitte varem kui kuus kuud pärast numbri kasutamise lõpetamist eelmise kliendi poolt. Klientide nõusolekul võib seda aega lühendada.

§ 19.  Helistaja (kliendi) numbrinäidu muutmine

 (1) Sideettevõtja võib helistaja numbrinäitu lõppkasutaja soovil muuta, asendades kõne vastuvõtjale helistaja numbri kuvamisel helistaja numbrinäidu sama sideettevõtja poolt samale lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel kasutada antud muu riigisisese numbrinäiduga.

 (2) Lõikes 1 sätestatud õigus ei kehti vältimatu psühholoogilise abi lühinumbritele, sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuse lühinumbritele ja hädaabinumbrile 112 tehtud kõnede puhul.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 20.  Rakendussätted

 (1) Enne 2005. aasta 1. jaanuari reserveeritud ja kasutusel olevate seitsmekohaliste mobiiltelefoninumbrite pikkus säilitatakse numbri broneeringu lõppemiseni järgmistes numeratsiooniväljades:
 1) 50;
 2) 510, 511, 512, 513, 514, 515, 516, 517, 518;
 3) 5195;
 4) 52;
 5) 550, 551, 552, 553, 554;
 6) 557, 558;
 7) 5640, 5641, 5642, 5643, 5644;
 8) 5651, 5652, 5653, 5654, 5655;
 9) 5658, 5659.

 (2) Enne määruse jõustumist broneeritud ja kasutusel olevate numeratsioonivälja 694–696 seitsmekohaliste telefoninumbrite kasutamiseotstarve säilitatakse numbri broneeringu lõppemiseni järgmistes numeratsiooniväljades:
 1) 6943300–6943399;
 2) 6969100–6969119;
 3) 6969129, 6969180, 6969199.

 (3) Sideettevõtja tagab riigisisese hädaabinumbri 110 paralleelvalimise ja ümbersuunamise Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 kuni 2020. aasta 29. veebruarini.

§ 21.  Üleminekusätted

  Määruse § 9 lõige 10 ja § 10 lõige 7 jõustuvad 2019. aasta 1. juunil.

§ 22.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuni 2007. a määrus 45 „Eesti numeratsiooniplaan” tunnistatakse kehtetuks.

Urve Palo
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Merike Saks
Kantsler

Lisa Numbrite, lühinumbrite, teenusnumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nende pikkus ning kasutusotstarve

/otsingu_soovitused.json