Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 24.05.2020
Avaldamismärge: RT I, 23.05.2020, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.05.2020 otsus nr 578

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel)

Vastu võetud 18.05.2020


§ 1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmine

Tsiviilseadustiku üldosa seadust täiendatakse §-ga 33^1  järgmises sõnastuses:


㤠331. Elektrooniliste vahendite abil organi koosolekul osalemine


(1) Juriidilise isiku organi liige võib organi koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab organi liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada, kui seaduse või juriidilise isiku põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.


(2) Elektrooniliste vahendite abil peetavale koosolekule kohaldatakse vastava organi koosoleku otsuse tegemise kohta sätestatut.”.

§ 2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmine

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 20 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „§ 21 lõigetes 6–9” tekstiosaga „§ 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9”;


2) paragrahvi 21 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Juhatus saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kui seaduses või korteriühistu põhikirjas on ette nähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, kohaldatakse seda ka otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata.


(3) Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.”;


3) paragrahvi 21 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korteriomanike seisukohtade ärakirjad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.”;


4) seaduse 7. peatüki 2. jagu täiendatakse §-dega 721–724 järgmises sõnastuses:


„§ 721. Koosolekut kokku kutsumata otsuse vastuvõtmise rakendussäte


Kui käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud eelnõu on saadetud korteriomanikele enne tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) jõustumist, kohaldatakse otsuse tegemisele tingimusi, mis kehtisid eelnõu saatmise ajal.


§ 722. Majandusaasta aruande esitamine 2020. aastal


Korteriühistu, kellel on kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, peab esitama aruande hiljemalt 2020. aasta 31. oktoobril.


§ 723. Juhatuse liikme ja valitseja ametiaja pikendamine 2020. aastal


Kui korteriühistu juhatuse liikme või valitseja ametiaeg lõpeb ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, loetakse tema volitused pikenenuks kuni uue juhatuse liikme või valitseja valimiseni, aga mitte kauem kui 2020. aasta 31. oktoobrini.


§ 724. Häälteenamuse nõue otsuse vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata


Kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata kõikide korteriomanike nõusolek, võivad korteriomanikud kuni 2020. aasta 31. oktoobrini sellisel viisil otsuseid teha, kohaldades käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud häälteenamuse nõuet.”.

§ 3. Mittetulundusühingute seaduse muutmine

Mittetulundusühingute seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:


„(31) Üldkoosolekul koostatakse seal osalevate liikmete nimekiri, millesse kantakse üldkoosolekul osalevate liikmete nimed, häälte arv, osalemise viis, samuti liikme esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul füüsiliselt kohal olev liige või liikme esindaja.”;


2) paragrahvi 21 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, liikmete arv, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud.”;


3) paragrahvi 21 lõike 6 kuues lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Protokolli lahutamatuks lisaks on ärakirjad üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast, eriarvamustest ning üldkoosolekule esitatud kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest.”;


4) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Kui üldkoosoleku otsus tehakse käesoleva seaduse §-s 221 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.”;


5) seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:


„§ 221. Otsuse vastuvõtmine üldkoosolekut kokku kutsumata


(1) Liikmetel on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata, kui mittetulundusühingu põhikiri ei näe ette teisiti.


(2) Juhatus saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Liikmetele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kui mittetulundusühingu põhikirjas on ette nähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, kohaldatakse seda ka otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata.


(3) Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse:

1) mittetulundusühingu nimi ja asukoht;

2) protokollija nimi;

3) vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud liikmed nimeliselt;

4) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu;

5) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.


(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud liikmete seisukohtade ärakirjad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.


(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut ei kohaldata, kui mittetulundusühingu kõik liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad.”;


6) seadust täiendatakse §-dega 1115–1117 järgmises sõnastuses:


㤠1115. Majandusaasta aruande esitamine 2020. aastal


Mittetulundusühing, kellel on kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, peab esitama aruande hiljemalt 2020. aasta 31. oktoobril.


§ 1116. Juhatuse liikme ametiaja pikendamine 2020. aastal


Kui mittetulundusühingu juhatuse liikme ametiaeg lõpeb ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, loetakse tema volitused pikenenuks kuni uue juhatuse liikme valimiseni, aga mitte kauem kui 2020. aasta 31. oktoobrini.


§ 1117. Häälteenamuse nõue otsuse vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata


Kui mittetulundusühingu põhikirjas on ette nähtud otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata kõikide liikmete nõusolek, võivad mittetulundusühingu liikmed kuni 2020. aasta 31. oktoobrini sellisel viisil otsuseid teha, kohaldades käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud häälteenamuse nõuet.”.

§ 4. Sihtasutuste seaduse muutmine

Sihtasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) seadust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses:


„§ 291. Nõukogu otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata


(1) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.


(2) Nõukogu esimees saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.


(3) Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse:

1) sihtasutuse nimi ja asukoht;

2) protokollija nimi;

3) vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud nõukogu liikmed nimeliselt;

4) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikme nõudel tema eriarvamuse sisu;

5) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.


(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud nõukogu liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.”;


2) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Kui otsus tehakse käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole nõukogu liikmetest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.”;


3) seadust täiendatakse §-ga 853 järgmises sõnastuses:


㤠853. Majandusaasta aruande esitamine 2020. aastal


Sihtasutus, kellel on kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, peab esitama aruande hiljemalt 2020. aasta 31. oktoobril.”.

§ 5. Tulundusühistuseaduse muutmine

Tulundusühistuseaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 53 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:


„Liikmetel on õigus teha otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata, kui tulundusühistu põhikiri ei näe ette teisiti. Kui otsus tehakse koosolekut kokku kutsumata, kohaldatakse äriseadustiku sätteid, mis puudutavad osaühingu osanike otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata.”;


2) seadust täiendatakse §-ga 964 järgmises sõnastuses:


㤠964. Majandusaasta aruande esitamine 2020. aastal


Tulundusühistu, kellel on kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, peab esitama aruande hiljemalt 2020. aasta 31. oktoobril.”.

§ 6. Äriseadustiku muutmine

Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 170 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(5) Osanik võib hääletada osanike koosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid, edastades oma hääle osaühingule enne osanike koosolekut vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, tingimusel, et enne koosolekut hääletamisel on tagatud osanike tuvastamine ning hääletamise turvalisus ja usaldusväärsus. Käesoleva seadustiku § 2982 2. ja 3. lõiget kohaldatakse vastavalt.”;


2) paragrahvi 1701 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„§ 1701. Elektrooniline osalemine osanike koosolekul”;


3) paragrahvi 1701 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Osanike koosolekul elektrooniliste vahendite abil osalemine toimub tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 331 sätestatud korras.”;


4) paragrahvi 1701 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks;


5) paragrahvi 1711 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Sellise otsuse tegemisel ei arvestata koosoleku kvoorumi hulka hääli, mis on antud enne koosolekut.”;


6) paragrahvi 178 lõike 3 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Osanik, kes andis oma hääle enne koosolekut, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.”;


7) paragrahvi 2901 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Kui aktsiaseltsi aktsiad on kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi börsiaktsiaselts), toimub sellise aktsiaseltsi üldkoosolekul elektrooniliste vahendite abil osalemine tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 331 sätestatud korras.”;


8) paragrahvi 2901 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;


9) paragrahvi 293 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Sellise otsuse tegemisel ei arvestata koosoleku kvoorumi hulka hääli, mis on antud enne koosolekut.”;


10) paragrahvi 297 lõike 41 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Põhikirjaga või juhatuse poolt ette nähtav kord peab tagama aktsionäride tuvastamise ning hääletamise turvalisuse ja usaldusväärsuse ning olema nende eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.”;


11) paragrahvi 2981 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„§ 2981. Elektrooniline osalemine aktsiaseltsi üldkoosolekul”;


12) paragrahvi 2981 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Aktsiaseltsi üldkoosolekul elektrooniliste vahendite abil osalemine toimub tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 331 sätestatud korras.”;


13) paragrahvi 2981 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks;


14) paragrahv 2982 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„§ 2982. Hääletamine enne koosolekut


(1) Aktsionär võib hääletada üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid, edastades oma hääle aktsiaseltsile enne üldkoosolekut vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, tingimusel, et enne koosolekut hääletamisel on tagatud aktsionäride tuvastamine ning hääletamise turvalisus ja usaldusväärsus.


(2) Enne koosolekut hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks ja aktsionärile kuuluvate aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui üldkoosolekul hääletatakse ainult enne üldkoosolekut avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta ei ole aktsionär ühtegi häält edastanud, siis ei loeta aktsionäri üldkoosolekul osalevaks.


(3) Enne koosolekut hääletamiseks peab kasutama blanketti, mis edastatakse aktsionärile vastavalt käesoleva seadustiku § 2941 1. lõike punktile 4. Põhikirjaga võib ette näha täpsemad nõuded blanketile, mis on mõeldud enne koosolekut hääletamiseks.”;


15) paragrahvi 299 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:


„(21) Kui üldkoosoleku otsus tehakse käesoleva seadustiku §-s 2991 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole aktsionäridest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.”;


16) seadustikku täiendatakse §-ga 2991 järgmises sõnastuses:


„§ 2991. Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata


(1) Aktsionäridel on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.


(2) Juhatus saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile aktsionäridele, määrates tähtaja, mille jooksul aktsionär peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui aktsionär ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.


(3) Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri, ei pea otsuse eelnõu aktsionäridele saatma, kuid eelnõu tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Börsiaktsiaselts peab otsuse eelnõu avalikustama ka oma kodulehel.


(4) Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli. Hääletusprotokolli kantakse:

1) aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht;

2) protokollija nimi;

3) vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud aktsionärid nimeliselt;

4) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud aktsionäri nõudel tema eriarvamuse sisu;

5) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.


(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud aktsionäride kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.


(6) Pärast seitsme päeva möödumist aktsionäridele seisukoha esitamiseks antud tähtpäevast peab vastuvõetud otsus olema aktsionäridele kättesaadav aktsiaseltsi asukohas või aktsiaseltsi kodulehel. Börsiaktsiaselts peab vastuvõetud otsuse avalikustama oma kodulehel. Täiemahuline protokoll koos esitatud arvamustega esitatakse aktsionärile tema nõudmisel.


(7) Kui aktsionäride otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks, peab hääletusprotokollile alla kirjutama lisaks juhatuse liikmele vähemalt üks hääletamises osalenud aktsiaseltsi aktsionär. Eelnimetatud aktsionäri poolt hääletusprotokollile antud allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab hääletusprotokolli digitaalallkirjastamine käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isiku poolt.”;


17) paragrahvi 302 lõike 3 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Aktsionär, kes andis oma hääle enne koosolekut, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.”;


18) paragrahvi 321 lõike 2 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Nõukogu koosolekul elektrooniliste vahendite abil osalemine toimub tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 331 sätestatud korras.”;


19) seadustikku täiendatakse §-ga 5258 järgmises sõnastuses:


㤠5258. Majandusaasta aruande esitamine 2020. aastal


Osaühing, aktsiaselts, täisühing ja usaldusühing, kellel on kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, peab esitama aruande hiljemalt 2020. aasta 31. oktoobril.”.

§ 7. Äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) muutmine

Äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) (RT I, 17.03.2020, 1) § 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„§ 2. Seaduse jõustumine


(1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. augustil.


(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 ja 5 jõustuvad üheaegselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel).”.

§ 8. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees