Teksti suurus:

Kriminaalhooldusametniku täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei pea ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 23.07.2019, 21

Kriminaalhooldusametniku täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei pea ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust
[RT I, 10.09.2013, 4 - jõust. 13.09.2013]

Vastu võetud 07.05.2004 nr 37
RTL 2004, 63, 1048
jõustumine 22.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.01.2005RTL 2005, 17, 16504.02.2005
30.11.2011RT I, 06.12.2011, 109.12.2011
26.07.2013RT I, 10.09.2013, 413.09.2013
19.07.2019RT I, 23.07.2019, 1701.08.2019

Määrus kehtestatakse kriminaalhooldusseaduse § 13 lõigete 2 ja 3 alusel.
[RT I, 10.09.2013, 4 - jõust. 13.09.2013]

§ 1.   Kriminaalhooldusametniku täiendavad kvalifikatsiooninõuded

  Kriminaalhooldusametniku, vanemkriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusosakonna juhataja täiendavad kvalifikatsiooninõuded on:
  1) nõuded haridusele;
  2) nõuded erialasele töökogemusele;
  3) nõuded võõrkeeleoskusele.
[RT I, 23.07.2019, 17 - jõust. 01.08.2019]

§ 2.   Nõuded kriminaalhooldusametniku haridusele
[RT I, 23.07.2019, 17 - jõust. 01.08.2019]

  (1) Nõuetele vastavaks hariduseks loetakse rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus, mis on omandatud riiklikult akrediteeritud õppekava alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrusega nr 178 „Kõrgharidusstandard” kehtestatud õppekavagruppidele järgmiselt:
  1) sisekaitse õppekavagrupi korrektsiooni õppekava;
  2) sotsiaalteaduste õppekavagrupi sotsioloogia või sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava;
  3) sotsiaalteenuste õppekavagrupi õppekava, välja arvatud sotsiaalse ettevõtluse ja tervisejuhi õppekava;
  4) psühholoogia õppegrupi õppekavad;
  5) õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õppegrupi õppekavad;
  6) õiguse õppegrupi õppekavad.
[RT I, 23.07.2019, 17 - jõust. 01.08.2019]

  (2) Lõikes 1 nimetamata erialade korral tuleb kontrollida eriala vastavust Justiitsministeeriumi vanglate osakonna kaudu.
[RT I, 06.12.2011, 1 - jõust. 09.12.2011]

  (3) Nõuetele vastavaks hariduseks loetakse iga rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus, kui lisaks sellel erialal nõutavale õppekavale on omandatud vähemalt 18 Euroopa ainepunkti (EAP) ulatuses (kokku 468 tundi, mis sisaldab auditoorset ja iseseisvat tööd) järgmistele kirjeldustele vastavaid õppeaineid:
[RT I, 23.07.2019, 17 - jõust. 01.08.2019]
  1) sotsiaaltöö teooria ja meetodid (Sotsiaaltöö teoreetilisi käsitlusi. Teoreetilised mudelid: psühhodünaamiline, kriisikeskne, käitumuslik, humanistlik, kommunikatiivne, kognitiivne jne. Sotsiaaltöö meetodid: kliendikeskne sotsiaaltöö, individuaaltöö, rühmatöö, ühiskonnatöö.);
  2) sissejuhatus õigusteadusesse (Sissejuhatus õigusteadusesse. Õiguse põhimõisted. Õiguse allikad. Õigusnormid. Õigussuhe. Riik ja õigusriik. Avaliku- ja eraõiguse piiritlemine. Võimude lahusus.);
  3) karistusõigus (Karistusõiguse ajalooline taust, hetkeolukord, kriminaaltäitevõigus. Kuritegu ja karistus. Kriminoloogia. Kuritegeliku käitumise seletusviisid, kriminaalpoliitika koolkonnad.);
  4) suhtlemispsühholoogia (Suhtlemise olemus, enesekehtestamine, aktiivne kuulamine ja vestluse juhtimine, mitteverbaalne suhtlemine, rollikäitumine, konflikt, põhiteadmised käitumisest grupis.).

  (31) Lõikes 3 nimetatud õppeainetest peavad olema esindatud kõik. Iga nimetatud aine peab olema omandatud vähemalt 1,5 EAP ulatuses.
[RT I, 23.07.2019, 17 - jõust. 01.08.2019]

  (4) Lõikes 3 nimetatud õppeainete läbimist tõendab vastav märge lõputunnistusel või diplomil või sellekohane tunnistus või muu dokument, mis on välja antud riiklikult akrediteeritud kõrgkooli või koolitusluba omava koolitusasutuse poolt.
[RT I, 23.07.2019, 17 - jõust. 01.08.2019]

  (5) Lõikes 3 nimetatud õppeainete sobivuse kaalumisel võib võtta arvesse 1998. ja 1999. aastatel Justiitsministeeriumi poolt korraldatud kriminaalhooldusametnike väljaõppe arvestusega, et iga lõikes 3 nimetatud aine loetakse väljaõppel omandatuks maksimaalselt 1,5 AP ulatuses. Väljaõppe läbimist tõendab vastav tunnistus või käskkiri.
[RT I, 23.07.2019, 17 - jõust. 01.08.2019]

§ 3.   Nõuded kriminaalhooldusosakonna juhataja haridusele

  Kriminaalhooldusosakonna juhatajal peab olema rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus.

§ 31.   Nõuded kriminaalhooldusametniku töökogemusele

  Kriminaalhooldusametniku töökogemusele esitatavad nõuded on järgmised:
  1) vanemkriminaalhooldusametnikul vähemalt 8 kuud töökogemust kriminaalhooldusametniku või kriminaalhooldusosakonna juhatajana koos katseaja eduka läbimisega kolme aasta jooksul enne vanemkriminaalhooldusametniku ametikohale nimetamist;
  2) kriminaalhooldusosakonna juhatajal Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruse nr 114 „Ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele esitatavad nõuded” § 3 lõikes 2 sätestatud töökogemus.
[RT I, 23.07.2019, 17 - jõust. 01.08.2019]

§ 32.   Nõuded kriminaalhooldusametniku võõrkeeleoskusele

  Kriminaalhooldusametniku võõrkeeleoskusele esitatavad nõuded on järgmised:
  1) kriminaalhooldusametnikul ühe võõrkeele oskus tasemel B2 koos ametialase sõnavara valdamisega;
  2) vanemkriminaalhooldusametnikul ühe võõrkeele oskus tasemel B2 koos ametialase sõnavara valdamisega ning teise võõrkeele oskus tasemel B1 koos ametialase sõnavara valdamisega;
  3) kriminaalhooldusosakonna juhatajal kahe võõrkeele oskus tasemel B2 koos ametialase sõnavara valdamisega.
[RT I, 23.07.2019, 17 - jõust. 01.08.2019]

§ 4.   Muud kvalifikatsiooninõuded kriminaalhooldusametnikule (sh vanemkriminaalhooldusametnikule), kriminaalhooldusosakonna talituse juhatajale ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale
[Kehtetu - RT I, 23.07.2019, 17 - jõust. 01.08.2019]

§ 5.   Tööülesanded, mille täitmise võib delegeerida ametnikule

  Kriminaalhooldusametniku tööülesanded, mida täitval ametnikul ei pea olema kriminaalhooldusseaduse § 13 lõikes 1 sätestatud rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust, on järgmised:
  1) üldkasuliku töö korraldamine ja läbiviimine, järelevalve teostamine, vajalike dokumentide koostamine ja esitamine ning kriminaalhooldusseaduse § 26 lõikes 5 sätestatud registri (edaspidi register) täitmine;
  2) alkoholi- ja narkojoobe kontrollimine, vajalike dokumentide koostamine ja esitamine ning registri täitmine;
  3) elektroonilise järelevalve korraldamine, kohaldamine ja läbiviimine, järelevalve teostamine, vajalike dokumentide koostamine ja esitamine ning registri täitmine;
  4) kodukülastuse ja elukoha kontrolli korraldamine ja läbiviimine, vajalike dokumentide koostamine ja esitamine.
[RT I, 10.09.2013, 4 - jõust. 13.09.2013]

Lisa Ametiprofiil
[Kehtetu - RT I, 23.07.2019, 17 - jõust. 01.08.2019]

/otsingu_soovitused.json