Teksti suurus:

Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks

Väljaandja:Sotsiaalkaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.07.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 23.07.2021, 10

Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks

Vastu võetud 22.07.2021 nr 27

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames rahastatava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine” tegevuse 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks” (edaspidi meetme tegevus) toetuse andmise tingimused.

§ 2.  Terminid

  Käesoleva määruse tähenduses on:
  1) üldhooldusteenus – sotsiaalteenus sotsiaalhoolekande seaduse § 20 tähenduses;
  2) teenusekoht – tegevusloast lähtuv, teenuseosutaja poolt teenusesaajale hooldustoiminguid ning muid toetavaid ja toimetulekut tagavaid toiminguid pakkuv majutusega teenuse osutamise koht, mille täitmise eelduseks on lepingu sõlmimine isiku endaga või tema seadusliku esindajaga;
  3) tegevuskoht – teenuseosutajale tegevusloaga tegutsemiseks lubatud tegevuskoht.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemused ning meetme tegevuse väljundinäitaja

  (1) Toetuse andmise eesmärk on kohandada ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise teenusekohti eesmärgiga suurendada üldhooldusteenuse toimepidevust, vähendades bioloogilisi riske, tõkestades nakkushaiguste levikut, vähendades tulekahjuohtu ja tulekahju tagajärgi, tagades elektripaigaldiste nõuetekohasuse ja suurendades elektrienergia varustuskindlust.

  (2) Toetuse andmise tulemusel on tagatud võimalikult nakkusohutud tööolud personalile ning elamis- ja hooldustingimused klientidele ja klientidega vahetult kokku puutuvatele isikutele.

  (3) Meetme tegevuse väljundinäitaja on „üksused, mida toetatakse võitluses COVID-19 pandeemiaga”. Toetuse andmise tulemusena on kohandatud vähemalt 100 üldhooldusteenuse osutamise tegevuskohta.

§ 4.  Abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. Projekti abikõlblikkuse periood ei või olla varasem määruse jõustumise kuupäevast ja projekt peab lõppema hiljemalt 31.12.2023.

  (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi võib kooskõlas määruse §-ga 19 põhjendatud juhtudel pikendada kuni 31.12.2023.

§ 5.  Meetme tegevuse rakendusasutus ja rakendusüksus

  Meetme tegevuse rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

§ 6.  Vaiete menetleja

  Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaiete menetleja on rakendusüksus.

2. peatükk Toetuse taotleja, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja suurus ning riigiabi 

§ 7.  Toetuse taotleja

  Toetuse taotlejaks on ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja, kellel on Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud kehtiv tegevusluba.

§ 8.  Toetatavad tegevused

  Meetme tegevusest toetatakse üldhooldusteenuse toimepidevuse suurendamiseks, bioloogiliste riskide vähendamiseks, nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, tulekahjuohu ja tulekahju tagajärgede vähendamiseks, elektripaigaldiste nõuetekohasuse tagamiseks ja elektrienergia varustuskindluse suurendamiseks:
  1) personali, klientide ja külastajate ruumide ümberehitamist ja sisustamist;
  2) tehnovõrkude ja -seadmete, sealhulgas ventilatsioon, küte, veevarustus, kanalisatsioon, infotehnoloogia, side- või elektrivõrk, uuendamist;
  3) abitehnoloogia soetamist, paigaldamist ja seadistamist.

§ 9.  Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on lõikes 4 nimetatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 8 sätestatud kindlasummalisele maksele esitatud nõuetele.

  (2) Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud ja elektrienergiat tootvate seadmete kulud.

  (3) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

  (4) Abikõlblikud on järgmised §-s 8 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
  1) auditite kulud;
  2) ehitusteatise, ehitusprojekti ja ekspertiisi tegemise kulud;
  3) projektijuhtimise ja omanikujärelevalve kulud;
  4) ehitusmaterjalide ja ehitustööde kulud;
  5) ehitisse paigaldatavate tehniliste seadmete, välja arvatud elektrienergiat tootvate seadmete kulud;
  6) pärast kohandust ruumide eesmärgipärase kasutamise või ehituseelse väljanägemise taastamiseks vajalike ehitustööde ja ehitusmaterjalide kulud;
  7) ehituse käigus paigaldatava inventari kulud;
  8) abitehnoloogia soetamise, paigaldamise ja seadistamise kulud;
  9) teavitamisega seotud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”.

  (5) Enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist on lõike 4 alusel tehtud kulutused abikõlblikud toetuse taotleja omal vastutusel.

§ 10.  Toetuse osakaal ja suurus

  (1) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 100%.

  (2) Tegevuskoha maksimaalne toetus on 1000 eurot ühe teenusekoha kohta, kuid kõige rohkem 65 000 eurot. Kuni kümne teenusekohaga üldhooldusteenuse osutamise tegevuskohale on maksimaalne toetus, teenusekohtade arvu arvestamata, 10 000 eurot.

§ 11.  Riigiabi

  Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

3. peatükk Toetuse taotlemine, nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele 

§ 12.  Taotlusvooru väljakuulutamine ja taotluse esitamine

  (1) Taotluse esitamine toimub jooksvalt kuni taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevani või taotlusvooru eelarve vabade vahendite lõppemiseni.

  (2) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve.

  (3) Rakendusüksus teavitab taotlusvooru avanemisest oma kodulehel ja avalikus meedias, avaldades taotlemise algus- ja lõppaja ning taotlusvooru eelarve. Taotlemine kuulutatakse välja vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.

  (4) Toetuse taotleja esitab taotluse ja selle lisad rakendusüksusele digitaalselt allkirjastatuna struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu.

  (5) Ühele üldhooldusteenuse osutamise tegevuskohale võib esitada ühe taotluse, üks taotlus võib hõlmata mitut toetatavat tegevust.

§ 13.  Nõuded toetuse taotlejale

  (1) Toetuse taotleja on kohustatud täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 21 lõikes 2 nimetatud kohustusi.

  (2) Toetuse taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 sätestatud nõuetele.

  (3) Toetuse taotleja on kohustatud seoses hankimisega tagama STS §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise.

  (4) Toetuse taotlejal peab olema mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõigetele 1, 2 ja 4.

§ 14.  Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
  1) projekt toetab §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamist;
  2) toetust taotletakse §-s 8 nimetatud toetatavale tegevusele;
  3) taotlus on esitatud tähtajaks.

  (2) Taotlus peab sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi.

  (3) Kui toetuse taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab toetuse taotleja esitama sellekohase teabe.

  (4) Taotluse esitamisel lähtutakse struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna andmeväljadest. Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist:
  1) toetuse taotleja nimi, majandustegevuse registri kood, kehtiva tegevusloa number, tegevuskoha aadress ja tegevuskohale vastav teenusekohtade arv;
  2) meetme tegevuse eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks §-s 8 esitatud jaotusele vastav planeeritud tegevuste kava ja eelarve;
  3) kui toetusega planeeritakse teha töid bioloogiliste riskide vähendamiseks ja nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, tuleb esitada hindamisakt, mille on koostanud Sotsiaalkindlustusametiga lepingulises töösuhtes olev infektsioonivolinik;
  4) kui toetusega planeeritakse teha töid tulekahjuohu ja tulekahju tagajärgede vähendamiseks, tuleb esitada riikliku järelevalve ettekirjutus, tuvastatud puudusega tuleohutuse enesekontrolli auranne või muu asjakohane dokument, mis tõendab planeeritud tööde asjakohasust;
  5) kui toetusega planeeritakse teha töid elektripaigaldiste nõuetekohasuse tagamiseks ja elektrienergia varustuskindluse suurendamiseks, tuleb esitada nõuetekohane elektripaigaldise auditi või erakorralise auditi protokoll tuvastatud puudustega ning puuduste kõrvaldamiseks planeeritud tööde kava, mis sisaldab kogu hoonele või selle osale elektrienergia tagavaratoite, sealhulgas elektrigeneraatori või -energia salvestusseadme kasutusele võtmise valmiduse loomist;
  6) abikõlblike kulude kindlasummalis(t)e makse(te) suurus;
  7) kindlasummalise makse aluseks olevate kulude eelarve, mille koostamisel on lähtutud säästlikkusest ja otstarbekusest ning parimast hinna ja kvaliteedi suhtest.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 15.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine toimub vastavalt taotluste menetlemise määruses ja käesolevas määruses sätestatule.

  (2) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotluse esitamise tähtaeg STS § 21 lõike 3 alusel ennistamata.

  (3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui taotluses esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

  (4) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid rakendusüksuse ettepanekul või rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

  (5) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva taotluse esitamisest.

§ 16.  Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll ning taotluste hindamine

  (1) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust nõuetele ning hindab projekti vastavust lõikes 7 nimetatud kriteeriumidele.

  (2) Rakendusüksus kaasab lõike 7 punktides 2 ja 3 nimetatud kriteeriumidele vastavuse hindamiseks Sotsiaalkindlustusameti.

  (3) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest taotlejale kolme tööpäeva jooksul alates puuduse avastamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse mõistlik tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

  (4) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse §-des 2 ja 3 ning määruse §-s 13 sätestatud nõuetele.

  (5) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruse §-s 4 ja määruse §-s 14 sätestatud nõuetele.

  (6) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta §-s 14 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotleja ei võimalda STS § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada toetuse taotleja käsutuses olevate taotluses esitatud andmete õigsust;
  3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist.

  (7) Taotlusega esitatud projekti peab vastama järgmistele kriteeriumidele:
  1) projekt panustab meetme tegevuse väljundinäitajasse;
  2) projektiga planeeritakse tegevusi bioloogiliste riskide vähendamiseks, nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, tulekahjuohu ja tulekahju tagajärgede vähendamiseks, elektripaigaldiste nõuetekohasuse tagamiseks või elektrienergia varustuskindluse suurendamiseks;
  3) projektiga planeeritud tegevused vastavad § 14 lõike 4 punktides 3–5 nimetatud dokumentidele;
  4) projekti eelarves kavandatud kulud on säästlikud ja otstarbekad ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega;
  5) taotlejal on suutlikkus projekti ellu viia;
  6) projektil on mõju võrdsete võimaluste, regionaalarengu ja riigivalitsemise tagamisele ning valikuline mõju keskkonnahoiule.

§ 17.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine

  (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja ja taotlus vastavad §-s 16 esitatud nõuetele ja kriteeriumidele ning taotlus ei ületa taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet.

  (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta §-s 16 esitatud nõuetele ja kriteeriumidele. Kui taotluste rahaline maht on suurem kui projektide rahastamise eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi ning ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus või vastavalt §-le 18 taotluse osalise rahuldamise otsus.

  (3) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud juhtudel ja juhul, kui taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule tegevuse eesmärgid, maksete tegemise aluseks olevad tingimused ja tõendid, projekti tulemus koos sihtnäitaga ja selle saavutamise tõendamise alused.

  (5) Vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 6 on taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa.

  (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

  (7) Taotlejale tehakse tema taotluse kohta tehtud otsus viivitamata teatavaks struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna vahendusel.

§ 18.  Taotluse osaline ja kõrvaltingimustega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule, kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotletust väiksema toetuse summaga.

  (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetele 3 ja 4 teha kõrvaltingimustega.

§ 19.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmisega ei või muuta kindlasummalise makse alusel hüvitatava tegevuse kohta kinnitatud tulemusi ega nende tulemuste saavutamise tõendamise aluseid.

  (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse võib kehtetuks tunnistada ja teha taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse, kui meetme tegevuse eelarves on kohustustega katmata jääke.

  (4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt STS § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse STS § 45 lõike 1 alusel.

  (5) Enne taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamist peab rakendusüksus vastavalt STS § 23 lõike 2 punktile 2 andma toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad.

5. peatükk Aruannete esitamine 

§ 20.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti kohta vahearuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtaegadele.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates projekti määratud abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

  (3) Aruanne esitatakse struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud andmeväljadest.

  (4) Toetuse saaja täiendab vahearuannet rakendusüksuse nõudmisel.

  (5) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
  1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja;
  2) projekti kumulatiivne aruandlusperiood;
  3) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused ning saavutatud tulemusnäitajad;
  4) toetuse saaja hinnang projekti eesmärkide täitmise kohta;
  5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.

6. peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused 

§ 21.  Toetuse saaja õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ning projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel.

  (2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (3) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele vastavalt STS § 23 lõikes 2 loetletud tegevustele.

  (4) Toetuse saaja jätkab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamist toetusega kohandatud tegevuskohas vastavalt STS § 24 punktile 14 vähemalt viie aasta jooksul projektile tehtud lõppmaksest arvates.

7. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 22.  Toetuse maksmine

  (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse STS §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–13 ja § 15 lõigetest 1 ja 3 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Toetuse saaja esitab struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos toetatava tegevuse tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras.

  (3) Rakendusüksus võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada STS § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

  (4) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt STS § 30 lõikele 2.

  (5) Lõppmakse tehakse pärast projekti tulemuste tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

§ 23.  Toetatava tegevuse tulemust tõendav ja maksmise eelduseks olev dokument

  Toetuse maksmise eeldus ja toetatava tegevuse tulemuse saavutamist tõendav dokument on taotluse rahuldamise otsuses märgitud abikõlblikkuse perioodil tegevuse kohta koostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt.

§ 24.  Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt STS §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21 ja 23 sätestatule.

  (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt STS §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

  (3) Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt STS §-s 49 sätestatule.

Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister

Sten Andreas Ehrlich
Tööala asekantsler kantsleri ülesannetes

/otsingu_soovitused.json